1-25-3768/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr 1-25-3768

06.augustil 2025.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik

Liina Pohlak

Sekretär

Thea Tikenberg juuresolekul

Prokurör

Natalia Duškina

Kaitsja

Toomas Pilt osavõtul

Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses

PEETER LASSI isikukood 38107290229, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, elukoht

xxx, xxx, viibib XXX

Varem kriminaalkorras karistatud

süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

Peeter Lassi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit olles

joobeseisundis ning on selle eest karistatud Harju Maakohtu 04.12.2023.otsusega KarS § 424 lg 2

järgi, uuesti, s.o korduvalt tahtlikult juhtis 24.07.2024 kella 00.40 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 552

mootorsõidukit Mazda 6, reg-nr XXX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik tulem 1,09

mg/l, laiendmääramatus + 0,10 mg/l, mõõtetulemus 0,99 mg/l).

Sellise tegevusega rikkus Peeter Lassi liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, 2 ning korrakaitseseaduse (KorS)

§ 36 lg 1, 4 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära

ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse

korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega pani Peeter Lassi toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud

korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

1. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (dtl 1-3);

2. Tunnistaja I.I. ütlused (dtl 5-6);

3. Tunnistaja P.M. ütlused (dtl 7-11);

4. 28.02.2025 asitõendi vaatlusprotokoll (dtl 13-14);

5. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (dtl 17);

6. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri kasutamise dokumendid (dtl 19-

20, 23);

7. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (dtl 24);

8. Väljavõtted liiklusregistrist (dtl 27-28);

9. Süüdistatava Peeter Lassi ütlused (dtl 29-31);

10. Koopia Peeter Lassi juhiloast (dtl 16);

11. Karistusregistri väljatrükk (dtl 35);

12. Harju Maakohtu 04.12.2023 otsus (dtl 37-40);

13. Harju Maakohtu 12.03.2025 määrus nr 1-23-6877 (dtl 45-49);

14. Kohtueelne ettekanne, 12.08.2024 (dtl 42-43).

Peeter Lassi tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde.

Kaitsjal vastuväiteid süüdistusele ja tõendite lubatavusele ei ole.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, prokuröri ning kaitsja arvamuse ja uurinud toimiku

materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatud koosseisu

objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku

poolt, kes on joobeseisundis.

Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt määratletakse

joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes

olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Joobeseisundi või LS §

69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 38 lg

1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või

tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse

indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel

tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel

tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Praegusel juhul ei ole vaidlust, et P. Lassi juhtis tahtlikult 24.07.2024 kella 00.40 ajal Tallinnas Pärnu

mnt 552 juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX. Eelnimetatut kinnitavad lisaks

süüdistatava enda ütlustele ka tunnistajate ütlused, 28.02.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Süüdistatava ütlustest

nähtub, et sõitis sõidukiga Mazda 6 (reg.nr XXX) kodu poole, enne tegi peatuse Laagri Circle K

tanklas. Mõne aja pärast tuli politsei ning kontrollimise käigus tuvastati joove. Süüdistatava ütlused on

kooskõlas tunnistaja I.I. ütlustega, mille kohaselt 24.07.2024 kella 00.40 paiku nägi, kuidas sõiduauto

Mazda (reg.nr XXX) sõitis Pärnu mnt 552b Circle K tanklasse ning parkis pesula ette risti. Juhil olid

joobetunnused, mistõttu helistas Häirekeskusesse. Tunnistaja poolt Häirekeskusesse helistamist

tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt 24.07.2024 kell 00.40 annab tunnistaja I.I. tehtud

kõnes teada, et Circle K tanklasse tuli sõidukiga Mazda (reg.nr XXX) joobes juht, kelle sõiduk on

pargitud risti pesula ees. Tunnistaja P.M. ütluste kohaselt olles tööl patrullis, said nad 24.07.2024 kell

00.40 väljakutse võimaliku joobes juhi kohta Pärnu mnt 552b Circle K tanklasse. Jõudes 00.48 kohale

oli sõiduk Mazda 6 (reg.nr XXX) pargitud autopesula väljasõidu ukse juurde ning auto ees seisis

meesterahvas, kes kontrollimisel osutus sõiduki omanikuks P. Lassi.

Vaidlust ei ole ka selles, et P. Lassi juhtis 24.07.2024 kella 00.40 ajal Tallinnas Pärnu mnt 552 juures

mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Tunnistajate ütlustest ning

indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokollist nähtub, et P. Lassil olid silmnähtavad joobetunnused ning vahetult pärast kinnipidamist

kontrollis tunnistaja P.M. tema joovet indikaatorvahendiga, mis näitas mõõtetulemiks 0,97 mg/l.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kasutati 24.07.2024 kell 00.52 P. Lassi seisundi

kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus nr A432901, mille näit oli positiivne ehk

0,97 mg/l. Samuti tuvastati joobeseisundile viitavad tunnused: häiritud reaktsioonikiirus, alkoholilõhn

suust, aeglane ja segane kõne, kerged häired koordinatsioonis. Tõendusliku alkomeetri näidu

väljatrükist nähtuvalt kasutati 24.07.2024 kella 01.22-01.27 ajal P. Lassi seisundi kindlaks tegemiseks

tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0066 (taatlemistunnistuse nr TTRC-24-

00018). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 1,16 mg ja teisel juhul 1,09 mg alkoholi

väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,10 mg/l, seega oli lõpptulemus 0,99

mg/l. Seega leiab kohus, et alkoholijoove on P. Lassil tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lõikega 1.

Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk P. Lassi poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69

lg 2 p-s 1 sätestatud määrale auto juhtimisel. P. Lassi ei ole vaidlustanud temal mõõdetud joobe määra.

Samuti kinnitavad tema ütlused, et ta jõi 23.07.2024 päeva jooksul viina ning viimane tarvitamine oli

kella 23.00 paiku, siis oli tal plaanis koju sõita, mis asub umbes 5 km kaugusel. Enne rooli minekut oli

enesetunne hea, kuid teadis, et päris kaine ei ole. Kohapeal puhus indikaatorvahendisse ning seejärel

toimetati ta jaoskonda, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõplik näit oli 0,99 mg/l. Samuti

on P. Lassi 24.07.2024 kell 00.52 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldatud

sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, s.o kahtluse tõttu, et ta veres või väljahingatavas õhus on

alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Seega on süüdistatava ja tunnistajate ütluste ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete

tõenditega leidnud tõendamist, et P. Lassi juhtis tahtlikult 24.07.2024 kella 00.40 ajal Tallinnas Pärnu

mnt 552 juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis

(alkoholijoove – väljahingatavas õhus 0,99 mg/l), millega ta rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS

§ 36 lg 1 nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 424 süüteokoosseisu objektiivsed

tunnused.

KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida

süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab

teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. KarS § 16 lg 2 sätestab,

et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. P. Lassi objektiivsest

käitumisest – tarvitas alkoholi ning istus mootorsõiduki rooli – nähtub, et tegu on toime pandud

kavatsetult. P. Lassi poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et ta oli sõiduki roolis joobes (kinnitas

ise, et jõi viina ning teadis, et päris kaine ei ole) ja ei tohi sõidukit juhtida, kuid vaatamata sellele asus

ta sõidukit juhtima, et koju sõita. Eeltoodust järeldab kohus, et P. Lassi käitumine oli eesmärgipärane

ning teadlik tegevus. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises

seisundis mootorsõidukit juhtima, näitab see, et P. Lassi pani kuriteo toime kavatsetult.

P. Lassi on Harju Maakohtu 04.12.2023 kohtuotsusega nr 1-23-6877 süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2

järgi, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime

korduvalt ja P. Lassi tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi kui korduvalt mootorsõiduki

juhtimine joobeseisundis.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. P. Lassi on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3.

jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 424 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina

ette kuni neljaaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes

hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka

karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse

eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKK 3-1-1-113-12,

p 9.1). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKK 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku

süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt ka RKKK 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

KarS § 424 lg 2 kontekstis hindab kohus P. Lassi süü suurust keskmiseks. P. Lassi näol ei ole tegemist

isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust,

õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud

süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus P. Lassi

kahetsust. Samas ei muuda see olematuks fakti, et P. Lassi seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu nii

enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja nende vara ning seda juba mitmendat korda. Kohtu hinnangul on

P. Lassi näol tegemist liikluses ohtliku isikuga, ta ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks

järeldusi. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid

süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda

kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Varasemalt mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud

kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatava P. Lassi puhul on tegemist

inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on

kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Mõistetav karistus peab suutma panna

süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest.

Karistusregistrist nähtuvalt on P. Lassil üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 2 järgi. Harju

Maakohtu 04.12.2023 otsusega tunnistati P. Lassi süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti

karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2

päeva karistusaja hulka. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendati mõistetud ja ära kandmata vangistus

üldkasuliku tööga 538 tundi, mille tegemisajaks määrati 2 aastat. Seega oli P. Lassile juba mõistetud

vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid see ei olnud piisav, et P. Lassi korrigeeriks oma

käitumist õiguskorrale vastavaks. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et P. Lassi pani kriminaalasja

esemeks oleva teo toime ajal, mil ta pidi sooritama eelmise otsusega määratud üldkasuliku töö tunde

ning seda ka alkoholi tarvitamise keelu tingimustes. Olukorras, kus isik paneb uue kuriteo toime

temale eelmise kohtuotsusega määratud reaalse vangistuse kandmise asemel üldkasuliku töö tegemise

ajal, näitab juba iseenesest, et P. Lassi puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga.

KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et mõistetud karistust ei saa jätta täielikult tingimisi kohaldamata. P.

Lassile anti eelmise kohtuotsusega, kui ta tunnistati süüdi mootorsõiduki joobes juhtimises, võimalus

hoiduda vanglast, kuid ta ei hinnanud talle antud viimast võimalust ja sooritas pelgalt seitse kuud

hiljem uue liiklusalase süüteo. Kriminaalhooldaja on teinud eelmises kohtuasjas ühe

erakorraliseettekande, milles taotles karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune on

rikkunud käitumiskontrolli kohustusi, sh hoidis kõrvale üldkasulik töö tegemisest. Harju Maakohus

rahuldas 12.03.2025 määrusega erakorralise ettekande ning pööras P. Lassile kohtuotsusega mõistetud

ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele. Need asjaolud kinnitavad, et P. Lassil on olnud

probleeme ka üldkasuliku töö tegemisega. P. Lassi varasem karistatus ning uus kuriteoepisood näitab

selgelt P. Lassi ükskõikset suhtumist õiguskorda. Talle on antud eelnevalt võimalus jääda vabadusse ja

korrigeerida oma käitumist, kuid P. Lassi ei ole eelnevast karistusest enda jaoks piisavalt järeldusi

teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. P. Lassi, teades, et tal on vaja teha üldkasuliku töö

tunnid, jätkas ikkagi kuritegude toimepanemist ning oht sattuda vanglasse, ei motiveerinud teda

kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seega on liiklusrikkumiste toimepanemine kujunemas P. Lassi

elustiiliks, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Eelnevalt

mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses.

Kuna vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole avaldanud isiku käitumisele sellist soovitud

positiivset mõju, mis oleks hoidnud teda edaspidi uusi liiklusalaseid süütegusid toimepanemast, tuleb

isikule seekord mõista reaalne vangistus, millele tuleb liita seni tegemata üldkasuliku töö tunnid.

04.12.2023 Harju Maakohtu otsusega mõisteti P. Lassile KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo eest

karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise

süüteo eest olema eelmisest raskem. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise kuriteo

toimepanemise ees minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus pole mõju avaldanud. Arutataval

juhul järeldub, et vaatamata varasemale karistatusele KarS § 424 lg 2 järgi, jätkas P. Lassi

lugupidamatut suhtumist õiguskorda. Seega tuleb reageerida P. Lassi rikkumisele varasema

kohtuotsusega mõistetud karistusest rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Arvestades kõike

eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Peeter Lassit edaspidi kuritegusid toime

panemast), leiab kohus, et P. Lassile tuleb KarS § 424 lg 2 järgi mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 4

kuud vangistust.

Praegusel juhul on P. Lassi temale käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteo toime pannud

24.07.2024, s.o ajal, mil ta pidanuks Harju Maakohtu 04.12.2023 otsuse kohaselt tegema üldkasulikku

tööd. Kui süüdlast karistatakse uue kuriteo eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud

vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ning mõistetud liitkaristusest tingimuslik vabastamine

välistatud (vt RKKKo nr 3-1-1-104-10, p 9). Seega ei ole võimalik P. Lassile mõistetavat liitkaristust

jätta tingimisi kohaldamata ning puudub igasugune võimalus P. Lassit säästa vangistuse

ärakandmisest. KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue

kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata

osa KarS § 69 lg-s 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt sama seadustiku § 65 lg-s

2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne

karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust

eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. P. Lassil jäi Harju Maakohtu

04.12.2023 kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tundidest tegemata 312 tundi, mis KarS § 69 lg-s

6 sätestatust lähtuvalt on 10 kuud ja 12 päeva vangistust ning mis pöörati Harju Maakohtu 12.03.2025

määrusega nr 1-23-6877 KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Viidatud määrus jõustus täitmisele

pööramise osas 13.05.2025. Seega tuleb P. Lassile KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks

mõista vangistus 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka

kinnipidamise aeg 24.07.2024, s.o üks päev. Kandmisele kuulub seega vangistus 2 aastat 2 kuud ja 11

päeva, mille kandmist tuleb lugeda alates 06.07.2025, mil P. Lassi asus kandma KarS § 69 lg 6 alusel

täitmisele pööratud Harju Maakohtu 04.12.2023 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata

karistust – 10 kuud ja 12 päeva vangistust.

Tunnistades P. Lassi KarS § 424 lg 2 järgi süüdi, peab kohus kohaldama tema suhtes lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 424 lg 4 p 2 näeb kohtustulikuna ette, et tunnistades isiku süüdi

KarS § 424 lg 2 ettenähtud kurteos kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Harju

Maakohtu 04.12.2023 kohtuotsusega nr 1-23-6877 võeti isikult lisakaristusena juhtimisõigus ära

neljaks kuuks. P. Lassi sellest õppust ei võtnud ning pelgalt seitse kuud hiljem asus ta uuesti

mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis ning seda olukorras, kus tal oli eelmise kohtuotsuse

järgi kohustus mitte tarvitada alkoholi. Sellest järeldub, et P. Lassi ei tee ega kavatsegi teha vähimaidki

korrektuure oma käitumises, ta suhtub ükskõikselt teiste inimeste elu, tervise ja vara kahjustamisse

ning tema käitumist pole õiguskuulekale teele viinud ka teadmine, et uued kuriteod võivad kaasa tuua

rangemad karistused ja ka varasema karistuse täitmisele pööramise. P. Lassi taoline käitumine

põhjendab lisakaristuse kohaldamise vajalikkust ning talle kohaldatav lisakaristus ei saa jääda

alammäära või selle lähedasse määra, sest taoline lisakaristuse määr tema õiguskuulekust ei mõjuta.

Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema eelmisest raskem.

Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi

toime panna. Konkreetse lisakaristuse määra kindlaks tegemisel juhindub kohus lisaks eelnevalt

kajastatud asjaoludele ka sellest, et juba eelmise kohtuotsusega võttis kohus P. Lassilt ära

juhtimisõiguse neljaks kuuks, kuid see süüdistatavat õiguskuulekusele ei sundinud, mistõttu peab

süüdistatavalt juhtimisõiguse ära võtma pikemaks ajaks, mis loodetavasti täidab oma eesmärgi ja

süüdistatav liikluses juhina enam pikemat aega ei osale. Neil asjaoludel leiab kohus, et P. Lassile tuleb

kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks. Kriminaalasja

materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida juhtimisõiguse äravõtmise

kohaldamata jätmise. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava

liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamise. Süüdistatav viis

end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta

ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuna juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik

liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt

möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki

juhtimisõigus. Seda enam, et tegemist oli korduva samalaadse rikkumisega.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie

tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. KarS § 55 lg 1

alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule

või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 2 otsustab kohus, et mootorsõiduk Mazda

6 registreerimismärgiga XXX (asub PPA parklas Rahumäe tee 6/1 Tallinn), tuleb tagastada omanikule

või tema poolt volitatud isikule.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalmenetluse kulud koosnevad kriminaalasjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest

makstud hüvitisest ja sundrahast.

Kohus mõistab süüdistatavalt P. Lassilt menetluskuluna välja sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1329

eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 199,80 riigituludesse.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule

ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema

menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas

objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda

isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga

tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel

olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei

saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva

põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist.

Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest

kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori

välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-

1-1-105-12, p 7).

Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes

Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades

põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks

antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et

menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik

menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud.

Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava

majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Peeter Lassi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1

aasta ja 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus liites Harju Maakohut 04.12.2023 kohtuotsusega

mõistetud ja ärakandmata karistus s.o 10 kuud ja 12 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista

2 aastat 2 kuud ja 12 päeva

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kinnipidamise aeg 24.07.2024, s.o 1 päeva.

Kandmisele kuulub karistus 2 aastat 2 kuud ja 11 päeva.

Karistusaja alguseks lugeda 06.07.2025, millest alates kuulub kandmisele 2 aastat 2 kuud ja 11

päeva

Välja mõista Peeter Lassilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

kaitsetasu 199,80 eurot riigituludesse.

Kohustada Peeter Lassi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12. kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 127,40 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1528,8 eurot tasuda igakuiste maksetena 12. kuu jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, LHV AS-is EE957700771001523585

või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber

99925700021174.

Selgitusse võib märkida: „Peeter Lassi 1-25-3768,

menetluskulud“. Kohtuotsus on kättesaadav ka e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded

ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Peeter Lassilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Peeter Lassi on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Mootorsõiduk Mazda 6 reg nr XXX (asub PPA parklas Rahumäe tee 6/1) tagastada Peeter

Lassile või tema poolt volitatud isikule.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

Harju Maakohtule.

Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav

01.09.2025.a.

Kohtunik

Liina Pohlak