4-25-3066/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

14.augustil 2025 Tallinn

Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul

Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseisoakonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja J. K. ja

Kaebuse esitanud isiku Andres Paas

Isikukood: 38410210315

elukoht: XXX

töökoht XXX

Kaitsja Maano Saareväli

Vaatas 14.08.2025 avalikul kohtuistungil läbi Andres Paasi kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija

politseikapten K.P. 14.07.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,004957 muutmiseks.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K. P. 14.07.2025 otsuse väärteoasjas nr

2317,25,004957 kohaselt Andres Paas 22.06.2025 kell 10:51 Juulikuu – Tabasalu (Hoiu tn 13

lähistel) suunaga Hoiu tn Saue vald, Harju maakond juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis,

kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg. Rikkus

liiklusseaduse § 69 lg 3, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2

järgi. Andres Paasile määrati karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks.

Andres Paas vaidlustas 14.07.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,004957 paludes muuta karistust.

Määratud karistus ei ole isikut arvestades põhjendatud ja ei vasta süü suurusele.

Kohtuistungil jäid Andres Paas ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja

vaidles kaebusele vastu.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

-

väärteoprotokoll (lk 1);

-

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 4);

-

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk (lk 5-7);

-

tõend S.Marjamaa poolt läbitud koolituste kohta (lk 9);

-

taatlustunnistus (lk 8);

-

vastulause lisadega (lk 11-31);

-

isiku andmete päringu vastus (lk 35);

-

karistusregistri õiend (lk 40);

-

väärteootsus (lk 32-34);

-

sõiduki andmete päringu vastus (lk 39);

-

juhiloa koopia (lk 38);

-

volikiri (41-42);

-

kaebus koos lisadega (kohtutoimik lk 1-9).

Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohtadele. Väärteo toimepanemise üle

vaidlust ei ole. Olles teadlik eelmisel päeval ohtralt tarvitatud alkoholist, pidi isik järgmise päeva

hommikul kontrollima oma tervise seisundit ning veenduma, et see on lubatav mootorsõidukit juhtima

asumiseks, kuid menetlusalune isik seda ei teinud. Õigusrikkumine on toime pandud vähemalt kaudse

tahtlusega, mis tähendab seda, et menetlusalune isik pidi möönma, et tema organismis võib olla veel

alkoholisisaldust. Isikul on mitu kehtivat karistust liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemise eest

ning üks nendest on kohaldatud samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest. Kõik rahatrahvid on

täies ulatuses tasumata. Eelmine õigusrikkumine oli toime pandud täpselt kuu aega varem.

Menetlusalune isik omas kogemust selles osas, seega ta pidi oma käitumist korrigeerima, et ära hoida

samalaadsete õigusrikkumiste toimemisest. Taaskord rahatrahvi kohaldamine soovitud mõju ei

avaldada, see on ennast karistusliigina just kaebuse esitaja puhul ammendanud. Kohtuvälise menetleja

otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning vastab kaebuse

esitaja süü suurusele. Arvesse võeti ka ka asjaolu, et käesolev õigusrikkumine on ajaliselt lähedane

eelmisele. Palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuväline menetleja otsus muutmata.

Kaitsja kinnitas, et Andres Paas ei vaidlusta rikkumist, kuid tegu ei ole toimepandud tahtlikult. Ei näe

ühtegi tõendit selle kohta, et menetlusalune isik oleks pidanud eksimatult aru saama, et tema

organismis on keelatud kogus alkoholi, ta pidi seda tajuma ja n-ö teadlikult asus autot juhtima. Ei saa

eeldada, et 0,29 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus oleks olnud menetlusalusele isikule tuntav ja

arusaadav. Kui elukaaslane oleks tundnud mingeid alkoholilõhnasid, ei oleks vabatahtlikult oma

meest lasknud autoga sõitma. Karistuse mõistmise lähtekohaks peaks olema mitte arusaamine, et tegu

on toime pandud tahtlikult vaid, et tegemist on pigem ettevaatamatusega hooletuse vormis. Joove on

alumises määras ja ei ole õige kohtuvälise menetleja hinnang, et süü on keskmine. Kohtuväline

menetleja on karistust kohaldanud sanktsiooni keskmises määras, kui juhtimisõiguse äravõtmist

vaadata põhikaristusena. Karistus ületab isiku süü suurust. Varaline kohustus tuletab iga päev

menetlusalusele meelde, et kui ta oleks olnud hoolsam, siis tal jääks alles see raha, mis ta iga kuu peab

ära maksma kohtutäiturile või riigile. Palub tühistaks kohtuvälise menetleja otsuse ja mõista

karistuseks rahatrahv või alternatiivselt lühendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega vastavalt isiku

süü suurusele.

Andres Paas selgitas kohtuistungil, et eelmisel õhtul alates kella 15.00 tarvitas sõbra juures alkoholi.

Kella 24.00-ks läks koju magama. Hommikul 9 paiku ärgates tegi tavapäraseid asju, enesetunne oli

hea, lasi naisel ennast auto juurde viia. Puhumiskontrolli käigus selgus, et alkomeeter ei näidanud

nulli, see oli suur üllatus. Jõi viina ja džinni. Varasemad trahvid on tasumata, tasub osade kaupa. Vajab

juhtimisõigust kuna on maakohas ettevõtja, teostab Eleringi kõrgepingeliinide kontroll 6000 km üle

Eesti. Ka treeneri töö on väga keeruline ilma sõidukita. Kui menetlustoimingud olid tehtud, siis puhus

uuesti ja näit oli 40 minutiga poole väiksemaks läinud. Sissetulek1400-1500 eurot. Sõidab aastas

120 000-130 000 km, karistusregister on suhteliselt puhas. Kohtutäituri käes on nõudeid üle 10000,

mis seotud tsiviilvaidlusega. Äriühingu võlg, kuid kui ettevõtte juhatuse liige vastutab solidaarselt.

Ülalpidamisel on 3 last ja saab arestitult kontolt kasutada umbes 1500 eurot kuus. On väga kahju, et

niimoodi on juhtunud. Ei oska ette kujutada, kuidas juhtimisõiguseta elada.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ütlused ning

tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid

alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu

seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik S. M.

koostas 22.06.2025 väärteoprotokolli AB1641518 väärteoasjas nr 2317,25,004957 selle kohta, et

Andres Paas 22.06.2025 kell 10:51 Juulikuu – Tabasalu (Hoiu tn 13 lähistel) suunaga Hoiu tn Saue

vald, Harju maakond juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg. Rikkus liiklusseaduse § 69 lg 3, pannes sellega

toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

Täpselt samal moel on tegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses.

Vaidlust ei ole selles, et Andres Paas juhtis mootorsõidukit 22.06.2025 kell 10:51 A. H. Juulikuu –

Tabasalu (Hoiu tn 13 lähistel) suunaga Hoiu tn Saue vald, Harju maakond. Samuti on tõendatud, et isik

oli tarvitanud alkoholi. Teo toimepanemise aega, kohta ja muid isiku süüd kinnitavaid asjaolusid

tõendavad nii isiku enda ütlused kui sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokoll koos väljatrükiga.

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 22.06.2025 kell

10.58 kuni 11.03 kaebuse esitanud isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit

Alcotest 7110 EE nr ARBK-0033 (taatlustunnistuse nr TTRC-25-00060). Tõendusliku alkomeetri

näidud olid 0,34 ja 0,34 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-

0,05 mg/l kaebuse esitanud isiku kasuks arvestades on lõpptulemus 0,29 mg/l. Alkomeeter oli

taadeldud 15.05.2025. Taolistest andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1

mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Simo Maarjamaa (lk 9) kasutades

taadeldud mõõtevahendit (lk 8), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Mõõtetulemust ja selle

seaduslikkust kaebuse esitanud isik vaidlustanud ei ole. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus

vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris

väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli kaebuse esitanud isiku

väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,29 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3

sätestatud keeldu.

LS § 69 lg 2 p 2 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres

on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi

ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised

või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses

nõutava kindlusega juhtima.

A.Paasi ütluste kohaselt tarvitas eelmisel õhtul alates kella 15.00 viina ja džinni ja kella 24.00 paiku

läks magama. Täpselt joodud koguseid ei osanud kohtule öelda. Hommikul 9 paiku ärgates oli

enesetunne hea. Seega oli isikule teada, et ta on eelmisel õhtul tarvitanud kangeid alkohoolseid jooke

ja maganud maksimaalselt 9 tundi. Olles eelmisel õhtul tarvitanud kangeid alkohoolseid jooke, peab

iga keskmine mõistlik inimene arvestama võimalusega, et järgmisel hommikul võivad tal olla

jääknähud ja ta peab võtma vajalikud meetmed, et kontrollida, kas ta ikka on sellises seisundis, et võib

asuda mootorsõidukit juhtima.

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud kaudse tahtlusega.

Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise minimaalsete jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas

õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. KarS § 16 lg

3 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra

väljahingatavas õhus pidi kaebuse esitanud isik kohtu arvates aru saama oma seisundist nii enesetunde

kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Isik teadis, et ta oli maganud ainult 9 tundi ja vahetult enne

seda lõpetanud erinevate kangete alkoholide joomise, kuid vaatamata sellele asus isik autot juhtima.

22.06.2025 oli pühapäev ja ei ole selgunud, et isikul oleks olnud tingimata vajalik asuda hommikul

auto rooli. 0,29 mg/l kohta on siiski selline joove, mida võiks keskmine inimene endal eeldada

eelkõige olukorras, kus isik on alles eelmisel õhtul kanget alkoholi tarvitanud.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega, on tõendamist leidnud, et kaebuse esitanud isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja sellega

pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära

ületades.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise

aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja

eripreventiivsetest eesmärkidest.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole

varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohtuväline menetleja määras A.Paasile LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest

karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise viieks kuuks.

Andres Paas ja tema kaitsja soovivad karistuseks rahatrahvi, mida saaks tasuda osade kaupa. Kohus

leiab, et karistusliigi muutmiseks ei ole alust. A. Paasi puhul on tegemist juhiga, kes juba teist korda

lühikese aja jooksul juhib mootorsõidukit alkoholijoobes. Eelmine rikkumine toimus 25.05.2025 s.o

napilt kuu aega enne menetlusesemeks olevat rikkumist ja isikule oli teada, et tema suhtes on

koostatud väärteoprotokoll ja oodata on karistust. Tegemist ei ole algaja juhiga vaid isikuga, kellel on

neli kehtivat rikkumist väärtegude eest, millest kolm on seotud liiklussüütegudega. Isikut oli

03.03.3035 ja 09.03.2025 karistatud rahatrahvidega, mis on siiani tasumata. Samuti oli isiku suhtes

juba koostatud üks väärteoprotokoll mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega oleks pidanud

isikule veel väga värskelt meeles olema, et liiklusrikkumiste eest järgneb karistus. Isik kirjeldas oma

majanduslikku olukorda. Tal on võlgnevused kohtutäituri eest seoses äriühingu laenu käendamisega ja

tasumata väärteotrahvid. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas 2-23-13544 on isikult solidaarselt

koos äriühinguga mõistetud välja üle 18000 euro. Tasumata trahvide suurus on 2184 eurot. Tal jääb

igakuiseks kasutamiseks 1500 eurot. Tema ülalpidamisel on 3 alaealist last, mistõttu arvestades rahalisi

kohustusi ja igapäeva eluks kuluvaid summasid, ei ole tema varaline olukord kiita. Isiku varalist

seisundit arvestades, ei ole veelkord rahatrahvi määramine näiteks summas 1000 eurot põhjendatud.

Isiku sõnade kohaselt vajab juhtimisõigust nii treeneriametis kui Eleringi kõrgepingeliinide

kontrollimisel. Juhtimisõiguse olulisus pidi isikule olema teada ka neil juhtudel, kui ta asus kahel

korral juhtima mootorsõidukit joobeseisundis. Isik aga ei teinud esimesest vahejuhtumist piisavalt

järeldusi. Kohtupraktika pinnalt saab öelda, et väga tihti määratakse joobes juhtimise eest karistuseks

nii rahatrahv kui lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine vähemalt kolmeks kuuks (seadusest

tulenev miinimummäär). Menetleja ei ole 25.06.2025 otsusega lisakaristust määranud ja on piirdunud

ainult rahatrahviga 175 trahviühikut, mis on pisut üle keskmise määra. Teise samaliigilise rikkumise

puhul ei ole menetleja enam rahatrahvi pidanud võimalikuks ja valinud raskema karistusliigi. Kuigi

menetleja on käesoleval juhul valinud põhikaristusena raskema karistusliigi, vastab see liik isiku süü

suurusele, mis on keskmine, ja tulenevalt tasumata trahvide suurusest ja muudest kohustustest

kohtutäiturite eest, on kergem karistus kui seda oleks rahatrahv koos juhtimisõiguse äravõtmisega.

Lühikese aja jooksul teistkordse joobes juhtimise korral ei saa rääkida juhuslikust episoodist isiku elus,

pigem on liiklusrikkumised A. Paasi jaoks harjumussüüteod, kuivõrd 2025 aastal on menetlusesemeks

olev episood isikul juba kolmas liiklusalane väärtegu, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmine on

põhjendatud tagamaks kaasliiklejate turvalisust.

Kohtuväline menetleja on põhjendanud karistuse valikut, sellega, et isik omas juba kehtivat karistust

liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Tulenevalt karistusregistri andmetest määrati eelmine karistus LS § 224

lg 2 järgi alles 25.06.2025, seega ei saanud A.Paas veel 22.06.2025 teada karistust esimese rikkumise

eest, kuid samas oli 22.06.2025 A.Paasile teada, et teda ootab 25.06.2025 karistus eelmise joobes

juhtimise eest. Menetleja seisukoht, et eelnev määratud karistus ei ole mõjutanud isiku liikluses

seaduskuulekalt käituma ei ole asjakohane, kuivõrd seisuga 22.06.2025 ei olnud karistust eelmise

joobes rikkumise eest veel määratud. Küll aga oli kohtu arvates isikule teada, et teda ootab kolme

päeva pärast karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning oodatav võimalik karistus ei

olnud isiku jaoks piisav motivatsioon, et veenduda, et tema tervislik seisund võimaldab tal liiklusesse

minna. Samas nõustub kohus, et juht ei saa valida endale meelepärasemat karistust ja karistus ei peagi

olema kerge ja mugav kanda. Kohtuväline menetleja on selgitanud nii üld- kui eripreventiivseid

kaalutlusi karistuse määramiseks ning on arvestanud kaebuse esitanud isiku kahetsust karistuse

määramisel.

Kuigi Andres Paas kahetseb oma tegu ja seda on karistuse määramisel arvesse võetud, on isiku

käitumine näidanud seda, et teatud olukordades ta siiski rikub liiklusnõudeid. Kui isik soovib juhtida

sõidukit kui suurema ohu allikat, tuleb osata hinnata oma seisundit adekvaatselt (st kas ta on võimeline

sõidukit juhtima ohutult ja vastavalt liiklusnõuetele) ning märgata muutusi oma tervislikus seisundis.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude

toimepanemisest. On üldteada asjaolu, et joobes juhid on liikluses ettearvamatud ja liiklusõnnetusse

sattumise oht on suur. Kaks järjestikust hoolimatut suhtumist muudab kaebuse esitanud isiku poolt

uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks, sest pole välistatud, et kui isik

tunneb ennast peale eelmisel õhtul alkoholi tarvitamist järgmisel hommikul hästi, siis ei pööra ta oma

võimalikule joobeseisundile piisavat tähelepanu ja asub taaskord joobes autorooli.

Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi

toime panna. Samuti koondab see isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edasisele

elukorraldusele. Kuigi juhtimisõiguse äravõtmine võib muuta A.Paasi elukorralduse lühiajaliselt

mõnevõrra keerulisemaks, ei ole see võimatu ning ei riiva isiku õigusi rohkem kui tema poolt

ohustatud kaitstavad hüved. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku põhiõigus, küll aga on seda teiste

isikute õigus elule ja tervisele, mida mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab. Igasugune joove

halvendab isiku võimet hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht.

Ka Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine

joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Üldpreventsiooni arvestades,

leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatakse, võib suurendada ka

teiste liiklejate turvatunnet ja teadmist, et mootorsõiduki juhtimine joobes toob kaasa liiklusest

kõrvaldamise. Juhtimisõiguse äravõtmine koondab efektiivsemalt isiku tähelepanu toimepandud teo

tähendusele ja tema edasisele elukorraldusele.

Kohus, juhindudes Riigikohtu 19.01.2005 otsuses nr 3-1-1-106-04 väljendatud seisukohtadest ning

pidades vajalikuks mõjutada A.Paasi väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja

eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks A. Paasi karistamist juhtimisõiguse äravõtmisega.

Arvestades Andres Paas süü suurust ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades

silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke leiab kohus, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja määratud juhtimisõiguse tähtaeg viis kuud liiga

pikk ja leiab, et võib võtta juhtimisõiguse ära kolmeks kuuks.

Eeltoodust tulenevalt muudab kohus kohtuvälise menetleja otsus karistuse määramise osas ja muus

osas jätab otsuse muutmata. Andres Paasi kaebuse rahuldab osaliselt, kuivõrd kohus määrab kergema

karistuse kui seda määras kohuväline menetleja.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134,

Otsustas

1. Rahuldada Andres Paasi kaebus osaliselt.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K. 14.07.2025 otsuse väärteoasjas nr

2317,25,004957 tühistada määratud karistuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata.

Määrata Andres Paasile karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist

loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva

jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtunik

Liina Pohlak

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 12.09.2025