2-21-17962/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-17962

Tsiviilasi

C.T hagi P.F vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, ebaõigete andmete ja ebakohaste

väärtushinnangute eemaldamiseks ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.T apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): C.T (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

Vastustaja (kostja):

P.F

(isikukood XXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Keijo

Lindeberg ja Aldo Vassar

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata P.F 25. juuli 2025 vastuväide kohtu tegevusele.

2. Jätta rahuldamata P.F 25. juuli 2025 taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks ja asja

materjalide juurde võtmata 25. juulil 2025 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud

Eesti Advokatuuri aukohtu otsus.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsus menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p 3) ja teha selles osas uus otsus, millega jätta poolte menetluskulud

maakohtus 2/3 osas C.T ja 1/3 osas P.F kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.

4. C.T apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.T (hageja) esitas 17. novembril 2021 Harju Maakohtule hagi P.F (kostja) vastu. Harju

Maakohus edastas tsiviilasja alluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule.

1.1. Hagiavalduses palus hageja:

1) mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel;

2) kohustada kostjat avaldama oma Twitteri kontol XXXXXXXXXXXX avalikult järgmise

sisuga õienduse: „Mina, P.F, avaldasin oma Twitteri kontol XXXXXXXXXXXX 12.05.2021

C.T kohta valeväiteid. C.T ei ole ajanud alaealistele pervojuttu, objektiseerinud nende

kehasid ega teinud midagi muud seksuaalselt kohatut. Erinevalt väidetust ei ole mul selle

kohta ka tõendeid“;

3) kohustada kostjat eemaldama järgmised 12. mail 2021 kell 12:44 avaldatud postitused

Twitteri kontolt XXXXXXXXXXXX:



„ei, X, kõik need tüdrukud polnud täisealised. Sa ajasid samasugust pervojuttu ka 14-

16 aastastele tüdrukutele. Mis sa nüüd kaitsema tuled, kui sa oled ise see, kelle eest

neid kaitsema peab? (postitus 1);



„ei ole väga okei 13-14 aastate kehasid objektiseerida, ei privaatselt ega

sotsiaalmeedia kaudu, ise olles piisavalt vana, et nende isa olla“ (postitus 2);



„olles ise neid näinud vestlusi XXX ja alaealiste vahel hakkas mul tõsiselt halb kuidas

üks inimene võib endast 20 aastat noorematele selliseid asju öelda, samal ajal ise

maailmale näidata kui päästja, kes naiste ja laste eest alati seisab. Mõtleks äkki enne

oma luukeredele kapis?“ (postitus 3);



„olen seda teemat kuulnud mitmelt erinevalt tüdrukult, kes olid tol hetkel ilmselgelt

liiga noored ja rumalad, et midagi teha. Palun vaata hetkeks oma silmakirjalikku

peegelpilti enne kui sa maailma päästma hakkad, jäta see nende hooleks, kellel on

õigus sel teemal sõna võtta.“ (postitus 4);



“Alaealised või just vaevu täisealiseks saanud noored ei mõista ise kui vale selline jutt

voi seksuaalne ärakasutamine on, mõned isegi peavad seda suureks saavutuseks.”

(postitus 5);



„Kui sul on XXX (või ükskõik kellega) sarnane kogemus, siis kutsun sind üles

rääkima, kirjuta kasvõi mulle, sest sa ei ole üksi ja see pole sinu süü. #XXXX”

(postitus 6);



“on screene ja tõestust aga nende ohvrite turvalisuse ja identiteedi kaitsmiseks

otsustasin twitterisse avalikult üles mitte panna, sest ei räägi ainult enda eest“ (postitus

7).

4) kostja avaldatud õiendus peab olema postitatud avalikult kostja Twitteri kontol

XXXXXXXXXXXX ning jääma sinna püsivalt või alternatiivselt vähemalt ühe aasta vältel.

1.2. Hageja võttis 24. oktoobri 2024 eelistungil tagasi ebaõigete andmete ja ebakohaste

väärtushinnangute eemaldamise nõude. Samuti sõnastas hageja oma ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude selliselt, et kohus kohustaks kostjat avaldama omanimelisel Twitteri

(praeguse nimega X) kontol avalikult õiendus.

1.3. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 11. mail 2021 oma Twitteri kontol

XXXXXXXXXXXX üleskutse tekstiga „100 like ja ma XXXX“. Sellele järgnesid 12. mail

2021 hageja maine kahjustamisele suunatud valesid faktiväiteid ja ebakohaseid hinnanguid

sisaldavad postitused 1–7. Postituste kohaselt on kostja väidetavalt näinud seksuaalse

alatooniga vestlusi hageja ja alaealiste vahel. Hageja on teravate lähisuhte- ja

seksuaalvägivalla vastaste sõnavõttudega silma paistnud kodanikuaktivist. Hageja ei ole

kunagi kahjustanud ühegi alaealise ega täisealise isiku seksuaalset puutumatust, ajanud lastele

„pervojuttu“, „objektiseerinud“ neid ega teinud midagi muud sarnast, mida kostja tema kohta

väidab.

Kostja on valinud välja hageja enda rünnaku sihtmärgiks eesmärgiga kahjustada tema mainet

ja seada kahtluse alla tema võitlus lähisuhte- ja seksuaalvägivalla vastu. Kostjal on 924

jälgijat ja tema postitused on olnud avalikud. Kostja postitused tõmbasid ka meedia

tähelepanu, kuivõrd portaal Elu24 avaldas artikli „Kirjanik C.T karmide süüdistuste keskmes:

laimajaid ähvardab kahjunõue“. Seda tuleb arvestada kahjuhüvitise määramisel.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Postitused ei sisalda ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid. Kostjat on tugevalt häirinud hageja kahepalgeline tegevus. Hageja käsitleb

ennast naiste õiguste eest võitlejana, kuid on samas pidanud vestlusi, mis ei ole kostja

hinnangul 30-aastasele mehele kohased. Hageja suhtles aastatel 2016 ja 2017 alaealise

tüdrukuga (kolmas isik), kes oli tol ajal 15–16-aastane ja hageja ise oli vanuses 34–35. Hageja

ja tüdruku vahelisest vestlusest nähtub, et hageja oli teadlik sellest, et tegemist on alaealisega.

Sellest hoolimata pakkus hageja alaealisele tüdrukule alkoholi, aitas tal klubisse sisse pääseda,

soovis kahekesi aega veeta, saatis flirtiva alatooniga sõnumeid, ning avaldas soovi teha

surnud alaealisest tüdrukust topis, et temaga pimedas toas rääkida. Hageja on Twitteris välja

paistnud oma vulgaarsete sõnavõttude poolest, mistõttu ei ole usutav, et postituses olev

„XXXX“ võiks hagejale tekitada negatiivseid emotsioone. Kostja jälgijate arv on pigem väike

ja kuigi postitused on avalikud, kaovad need tavaliselt üsna kiiresti pealetuleva infovoo sisse

ära. Kostja ei ole postitusi Elu24-le edastanud. Hageja uues sõnastuses nõude rahuldamine ei

ole võimalik.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 10. jaanuari 2025 otsusega hagi ebaõigete andmete ja ebakohaste

väärtushinnangute eemaldamise nõude osas läbi vaatamata ning ebaõigete andmete

ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise osas hagi rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus hageja kanda.

3.1. Maakohus jättis hageja nõude ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute

eemaldamise osas läbi vaatamata, sest hageja võttis selle nõude 24. oktoobri 2024 eelistungil

tagasi, kuivõrd kostja oli oma Twitteri konto kustutanud ja selliselt ka vastavad andmed ja

väärtushinnangud eemaldanud.

3.2. Maakohus leidis kostja avaldatu osas, et valdavalt oli tegemist väärtushinnangutega

hageja tegevuse kohta. Faktiväiteks luges maakohus ainult kostja väite, et hageja on suhelnud

mitme alaealise isikuga.

3.3. Maakohus leidis, et ebakohane ei ole hageja ja temast ligi 20 aastat noorema alaealise

tütarlapse vahelise vestluse nimetamine „pervojutuks“, sest vestlusest nähtus üheselt hageja

romantilist ja seksuaalset laadi huvi alaealise tütarlapse vastu.

Maakohus tuvastas, et hageja on kirjutanud kolmandale isikule (kelle alealisusest ta oli

teadlik) järgmist: „kui tagasi tulen, võiks proovida kuidas on kainelt ja kahekesi olla, mitte

täis ja tohutu seltskonnaga:D kõlab liiga hull plaan? Läheks chilliks mingi kubijas v mis

mingi rahulikum teema oleks?“ (dtl 116)“, „ muidu saaksin su laup võrru viia ka ja enda

juures majutada jms:) (dtl 118); „Sa oled nii hot ikka, et valus hakkab :D (dtl 122); „Kui sa

end ära tapad ma teen sinust topise ja hakkan sinuga rääkima pimedas toas“ (dtl 122); „jep, ja

kui sul midagi midaiganes sellist vaja on, let me know, ma aitan. muidu kui mu panuseks

jääbki su ajurakkude tapmine viinaga või club tartus ringi aelemine, või sind kuskil hõlma all

pidudele sisse viimine, siis see on nagu liiga väike ja miinusega roll minu kapasiteediga venna

kohta:D (dtl 124);

„Kuule 13 aastane! Sa panid sellise pildi yles et ma pean nyyd vangi minema :D“ (dtl 128).

Hageja saatis kolmandale isikule ka nö musi-emotikoni ja kirjutas, et „see oli läbi une

musi:D“ ja „Ma olen vist armunud“ (dtl 130).

Maakohtu hinnangul nähtub vestlusest üheselt hageja romantilist ja seksuaalset laadi huvi

kolmanda isiku vastu. Hageja on avaldanud soovi veeta alaealise tütarlapsega kahekesi koos

aega, on teinud temale komplimente ja saatnud musi-emotikone, samuti tuleb vestlusest välja

see, et hageja on ostnud kolmandale isikule alkoholi ja aidanud tal klubisse sisse saada. Kohus

on seisukohal, et vestlusi lugedes ei saanud keskmisele mõistlikule isikule (kelleks oli ka

kostja) jääda teistsugust muljet. Kohtu hinnangul on küsitav, kas hageja väljendus „/…/ siis

see on nagu liiga väike ja miinusega roll minu kapasiteediga venna kohta“ on seotud hageja

valmisolekuga toetada kolmanda isiku loomingut (vt hageja selgitus, dtl 180 – 182) ja kuidas

võis sellest aru saada kostja, kes ei olnud vestluse osaline. Samuti ei saanud kostjale kui

kõrvalisele isikule olla teada hageja sulest pärit luuletus „Rikaste topis“. Hageja avaldatud

soov alaealise tütarlapse suunal „kui sa end ära tapad ma teen sinust topise ja hakkan sinuga

rääkima pimedas toas“ võibki mõjuda kõrvalvaajatele pehmelt öeldes kummastavalt ning ka

kolmas isik ise on reageerinud sellele sõnadega „Ma ütleks, et see on creepy“ (eesti keeles

ebameeldiv, judisemapanev).

3.4. Maakohus leidis, et sellist vestlust lugedes võibki keskmisel mõistlikul isikul hakata halb

ja nõustus kostjaga selles, et kui sellist vestlust peaks lugema näiteks lapsevanem, võib tal

tekkida mõte, et alaealisi tuleks kaitsta hageja eest.

3.5. Kostja väärtushinnangu osas, mille kohaselt ei tohiks hageja naiste ja lastega seotud

teemadel sõna võtta, selgitas maakohus, et ei anna hinnangut sellele, kas hageja võib mingil

teemal sõna võtta, sest Eestis kehtib sõnavabadus ning hageja võib avaldada oma arvamust

temale meelepärastel teemadel. Arvestades hageja romantilist ja seksuaalset laadi huvi tol ajal

15–16-aastase tütarlapse suhtes, ei pidanud maakohus kostja seda väärtushinnangut

ebakohaseks.

3.6. Ingliskeelse roppuse „fuck“ kohta leidis maakohus, et see ei ole faktiväide ega

väärtushinnang ja seega ei saanud sellise sõna kasutamine rikkuda hageja isiklikke õigusi.

Maakohus nõustus kostjaga selles, et hageja ise kasutab vulgaarseid väljendeid, mistõttu ei

saa sellist väljendust pidada hageja au ja väärikust ülemäära teotavaks ehk tema isiklikke

õigusi muul moel rikkuvaks.

3.7. Maakohus leidis, et ebakohane oli kostja väärtushinnang, mille kohaselt on

hageja objektiveerinud ehk käsitlenud objektina noorte naiste kehasid. Maakohus

leidis, et kuna vestluse toimumise ajal 24. oktoobril 2017 ei olnud vestluse teine

osaline (kolmas isik) tegelikult 13-aastane, vaid 16-aastane, siis lähtus kostja

ekslikult vestluses nimetatud vanusest. Kuigi maakohtu hinnangul oli hageja sõnum

alaealisele vestluskaaslasele seksuaalse alatooniga, ei saa sellest järeldada, et hageja

on käsitlenud noore naise keha objektina.

3.8. Maakohus leidis ka, et kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja on suhelnud lisaks

kolmandale isikule ka teiste alaealistega, siis on kostja avaldanud vale faktiväite selle

kohta, et hageja on suhelnud mitme alaealisega.

3.9. Samas leidis maakohus, et hoolimata ühest ebakohasest väärtushinnangust ja

ühest ebaõigest faktiväitest ei ole alust hagi rahuldamiseks. Maakohus viitas

Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei pea igasugust negatiivse väärtushinnangu

avaldamist VÕS § 1046 tähenduses lugema õigusvastaseks. Õigusvastaseks ei tule

lugeda väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise

viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Igale sotsiaalmeedias

avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise

väljamõistmine (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11 (maakohtu otsuses ekslikult

p 10)).

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kohtul ka juhul, kui VÕS § 1047 lg 3 alusel on tegu

eelduslikult õigusvastane, teha kaalutlusotsus küsimuses, kas kostja teo õigusvastasus võib

olla välistatud VÕS § 1047 suhtes üldsätteks oleva VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi

(RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 13).

3.10. Maakohus leidis kokkuvõtteks, et vaidluse asjaolusid ning kohtule esitatud tõendeid

arvestades ei ole kostja poolt ebakohase väärtushinnangu ja ebaõige faktiväite avaldamine

selliseks rikkumiseks VÕS § 1046 lg 1 teise lause tähenduses, mis peaks andma õiguse nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist.

3.11. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, sealhulgas osas, milles maakohus jättis

hagi läbi vaatamata. Maakohus märkis, et praegusel juhul ei ole kostja kustutanud

vaidlusaluseid postitusi, vaid on kustutanud enda Twitteri konto, millega koos on kadunud ka

postitused. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et kostja on hageja nõude rahuldanud,

eriti kui kostja on menetluses hageja nõuetele vastu vaielnud ning olnud läbivalt seisukohal, et

tegemist ei olnud ebaõigete faktiväidete ega ebakohaste väärtushinnangutega.

3.12. Menetluskulude rahalise suuruse otsustas maakohus kindlaks määrata pärast maakohtu

otsuse jõustumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas 10. märtsil 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb

maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus hagi rahuldamata jättis ja menetluskulud

hageja kanda jättis.

4.1. Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et hageja kohta esitatud

faktiväited on valdavalt valed ja väärtushinnangud ebakohased, kuid leidis ilma

põhjendusteta, et nende avaldamine ei olnud õigusvastane ja jättis hagi rahuldamata.

Maakohus oleks pidanud rahuldama valede faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute

ümberlükkamise nõude sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst.

4.2. Kostja eesmärk oli kahjustada hageja tõsiseltvõetavust seksuaalkuritegude menetlusi

kritiseeriva avaliku elu tegelasena ning upitada iseennast, saades sotsiaalmeedia laike ning

hävitada sel eesmärgil hageja reputatsioon. Kostja tegeles ja tegeleb jätkuvalt hageja maine

sihiteadliku hävitamisega, jättes valeväidetega põhjendamatu mulje, et hageja on

seksuaalkurjategija. Hageja seksuaalsuhted on olnud seadusega lubatud piirides – enne, kui

nõusolekuiga tõsteti 16 aastani, polnud midagi seadusevastast ka sellest, kui täiskasvanu oli

vahekorras 14-aastase lapsega või abiellus 15-aastase lapsega.

4.3. Maakohtu hinnang, et ebatsensuurne väljend „XXX“ ei ole õigusvastane, on vastuolus

Riigikohtu praktikaga selles küsimuses. Kohtupraktika kohaselt on ükskõik, mis oli avaldaja

eesmärk või huvi roppust avaldades, mitte miski ei õigusta roppu eneseväljendust ning see on

alati õigusvastane.

4.4. Maakohus on tõendeid valesti käsitlenud. Kolmas isik algatas hagejaga Facebook

Messengeri suhtluskeskkonnas suhtluse 2016. aasta sügisel eesmärgiga paluda sissepääsu

ansambli XXXXXXXXX kontserdile, kus hageja osales lauljana. Kostja esitatud väljavõtted

vestlusest on poolikud ja loovad eksitava mulje. Maakohus oleks pidanud hageja vestluse

kolmanda isikuga temalt välja nõudma.

4.5. Kostja avaldatud väiteid tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 alusel hinnata nende

avaldamise hetke seisuga. Kostja võimalikud hilisemad teadmised, mille ta enda väitel on

saanud alles pärast maakohtu otsust, ei oma mingit õiguslikku tähendust ega välista kuidagi

tema tegude õigusvastasust.

4.6. Hageja esitas 25. juulil 2025 ringkonnakohtule täiendavad selgitused, mille kohaselt ei

ole ta ära teeninud avalikku rõvetsemist, millega vastaspool tegeleb. Hageja möönab, et ta

suhtles sõnumite teel kolmanda isikuga, kes talle ise kirjutas ja kelle ta võhivõõra neiuna ka

ühe korra ööklubi tagauksest sisse lasi. Kohtule esitatud kuvatõmmised on loodud nii, et nad

ei näita vestluse tegelikku iseloomu. Hageja on alati tahtnud oma vigu tunnistada ja olla

eeskujuks, rääkides intervjuudes oma sõltuvusega lõpparve tegemisest, pidades koolides

loenguid ja julgustades ka teisi oma vigu tunnistama. Hagejal oli koolides loengusari

„XXXX“. Tänaseks on see töö hävitatud tänu vastaspoole demagoogilisele tegevusele. Hageja

on ise kõigest rääkinud, ta ei ole varjanud oma seksuaalsuhteid. Hageja ei ole ideaalse

minevikuga. Tänu oma vanemale pojale otsustas hageja, et ta tahab olla talle eeskujuks ja

tõmbas oma elustiiliga tagasi. Kuid selle varjud saadavad teda ka täna.

5. Kostja leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata, maakohtu lahend muutmata ning mõlema poole menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda.

5.1. Hageja on pannud toime karistusseadustiku (KarS) § 3315 lg-s 1 sätestatud kuriteo,

avalikustades kolmanda isiku nime 8. veebruari 2025 Facebooki postituses, kuigi maakohus

oli kolmanda isiku isikuandmete avalikustamise keelanud 20. juuli 2023 määrusega ja

eemaldanud kolmanda isiku isikuandmed 10. jaanuari 2025 otsusest. Hageja suhtes on

alustatud kriminaalasi nr 25730000035, mille raames hageja on üle kuulatud.

5.2. Hageja on pärast maakohtu lahendi tegemist ise kinnitanud, et talle meeldib lastega

seksida. Hageja kinnitas oma 10. veebruari 2025 postituses, et tal on olnud mitmeid 16-

aastaseid ja 17-aastaseid seksuaalpartnereid. Selles vanuses noored on nii õiguslikus kui ka

sotsiaalses mõttes lapsed. Sellega on hageja omaks võtnud kostja väite, et hageja suhtles

sobimatul viisil mitme alaealise lapsega.

5.3. Kostja on avaldanud hageja suhtes õige faktiväite, kirjutades hageja kohta, et hageja on

ebakohaselt suhelnud mitmete alaealistega, sealhulgas 14-aastastega. Maakohtu menetluses

nõustus suhtluse kohta tõendite esitamisega ainult kolmas isik, pärast maakohtu otsuse

tegemist on hageja avaldatud faktiväidet kinnitanud mitmed isikud.

5.4. Kostja tegevuse eesmärk ei ole olnud „enese upitamine“, vaid laste kaitsmine hageja eest,

et lõpetada hageja tegevus, kus ta käib koolides endale laste seast uusi seksuaalpartnereid

otsimas.

5.5. Maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Kuigi apellatsioonimenetluses esitatud

uued tõendid kinnitavad täiendavalt, et kõik kostja poolt esitatud faktiväited olid õiged ja

kostja poolt avaldatud väärtushinnangud olid asjakohased, oli maakohtu otsus õige arvestades

ka maakohtu menetluses kogutud tõenditega.

5.6. Kolmas isik pidas vestlust hagejaga sobimatuks, seda asjaolu tõendab kõige paremini

fakt, et ta rääkis sellest kostjale ning edastas kostjale ka tõendid vestluse kohta. Asjaolu, et

alaealised lapsed ei pea sellist vestlust sobimatuks ja peavad seda isegi põnevaks, ongi

põhjuseks, miks hageja on nii pikalt tegutseda saanud. Alles täiskasvanuks saades saavad

noored naised aru, et see, mis nendega lapseeas toimus, ei saa olla aktsepteeritav.

5.7. Kostja ei ole maakohtu otsust avaldanud viisil, mis rikuks maakohtu määrust.

5.8. Maakohus on menetluskulude osas teinud õiguspärase lahendi. Kostjal on tekkinud

menetluskulud. Kostjal on esindajaga tulemustasu kokkulepe, see on üks kolmest tasu liigist,

mida advokatuuriseaduse § 60 kohaselt advokaat kliendilt küsida tohib.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt

menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus saab teha

selles osas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsuse

resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p

21).

7. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata

ehk ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustanud osas, milles maakohus jättis

läbi vaatamata hageja nõude kostja vastu ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute

eemaldamiseks, seega on maakohtu otsus selles osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).

8. Asja materjalide kohaselt puudutavad asjas vaidluse põhjustanud kostja väited hageja

verbaalset suhtlust sotsiaalmeedias alaealiste tüdrukutega aastatel 2016–2017, mil hageja oli

34–35 aastat vana ja tüdrukud 14–16 aastased alaealised. Kostja esitas kohtumenetluses

tõendina hageja sõnumivestlused ühe alaealise tüdrukuga (kolmas isik). Maakohus tuvastas

hageja suhtlemise sotsiaalmeedias ühe alaealise tüdrukuga ebasobival viisil ning pidas kostja

hinnanguid hageja tegevusele väärtushinnangutena valdavalt kohaseks. Maakohus tuvastas

ühe ebakohase väärtushinnangu (väide, et hageja on objektiveerinud ehk käsitlenud objektina

noorte naiste kehasid) ja ühe ebaõige faktiväite (hageja suhtlemine mitme alaealise isikuga

tõendamist ei leidnud), kuid arvestades Riigikohtu praktikat leidis maakohus, et eelviidatud

väärtushinnangu ja faktiväite avaldamine ei ole selliseks rikkumiseks VÕS § 1046 lg 1

tähenduses, mis peaks andma hagejale õiguse nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.

Maakohus ei rahuldanud ka ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet.

9. Hageja leiab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et kostja postituste eesmärk oli kahjustada

hageja mainet ning maakohtu vastupidine seisukoht on vale. Kostja jätkab hageja maine

kahjustamist. Kõik hageja seksuaalsuhted, sh alaealiste tütarlastega, on olnud vabatahtlikud ja

nende toimumise ajal kehtinud õiguse kohaselt lubatavad ning seega on vale kostja väide, et

tegemist on hageja ohvritega. Kostja poolt väidetud kolmanda isikuga ei ole hagejal

romantilist või intiimset kontakti olnud, hageja on selle tüdrukuga kohtunud ühel korral

XXXXXXX kontserdil.

Hageja leiab ka seda, et kostja avaldatud väiteid tuleb hinnata nende avaldamise hetke seisuga

(VÕS § 1047 lg 1) ja seetõttu ei oma tähtsust kostja teadmised, mille kostja on saanud hiljem,

sealhulgas pärast maakohtu otsuse tegemist.

10. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt TsMS § 333 alusel esitatud kostja 25. juuli 2025

vastuväite kohtu tegevusele ja jätab selle rahuldamata.

Ringkonnakohus võttis 9. mai 2025 määrusega kostja taotlusel tõendina vastu pärast

maakohtu otsuse tegemist tehtud hageja postitused Facebookis, milles hageja väljendas oma

suhtumist kohtu poolt käesolevas tsiviilasjas tuvastamisele kuuluvate asjaolude osas.

Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus kostja taotluse tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata.

Vastuväite esitaja leiab, et kohus on ebaõigesti jätnud vastu võtmata kostja 12. märtsi 2025

menetlusdokumendi lisad 3–5. Ringkonnakohus jääb 9. mai 2025 määruses esitatud

seisukohtade juurde ja jätab eelnimetatud kostja taotletud tõendid vastu võtmata.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese

astme tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kostja soovitud uued tõendid on

oma sisult ajalehe artiklid ning sotsiaalmeedia blogipostitus, mille ajendiks on olnud seesama

maakohtu otsus, mille õiguspärasust ringkonnakohus kontrollib. Ringkonnakohus ei saa

maakohtu otsuse kontrollimisel lähtuda meedias ja sotsiaalmeedias pärast maakohtu otsuse

tegemist avaldatud menetlusväliste isikute seisukohtadest, sest need ei ole

apellatsioonimenetluses kontrollitavad.

11. Ringkonnakohus ei võta asja juurde ka kostja 25. juuli 2025 menetlusdokumendiga koos

esitatud uut tõendit – Eesti Advokatuuri aukohtu otsust, mis käsitleb kostja esindaja tegevust

kostja esindamisel ja kompromissettepaneku tegemisel. Aukohtu otsus ei ole käesolevat

kohtuasja läbivaatavale kohtukoosseisule siduv, samuti ei määra ringkonnakohus käesolevas

lahendis kindlaks poolte menetluskulude suurust, seega ei ole tegemist ringkonnakohtu jaoks

asjakohase tõendiga.

12. Maakohtu otsuse põhjendusi hinnates märgib ringkonnakohus kõigepealt, et maakohus on

tõendeid hinnates eksinud kolmanda isiku vanuse tuvastamisel (maakohtu otsuse p-d 16, 17,

19, 20 ja 23). Kolmanda isiku vanus, mis on selle kohtuasja üks keskseid küsimusi ja mida on

võimalik esitatud tõendite alusel lihtsalt kontrollida, on asjaolu, mida maakohus oleks pidanud

ise kontrollima ka juhul, kui menetlusosaline on oma arvutuskäigus eksinud (vt hagivastuse p

2.4 (dtl 95) ja kostja lepingulise esindaja selgitus 16. detsembri 2024 istungil: „suhtluse

alguses oli tüdruk lausa 15-aastane. Sünnipäev on novembris.“ (dtl 310)) ja teine pool sellele

vastu ei vaidle. Esitatud tõendite kohaselt on kolmas isik sündinud 27. novembril 2001 (dtl

197) ja tema esimene tõendatud vestlus hagejaga toimus 1. oktoobril 2016 (dtl 114) ehk ajal,

kui kolmas isik oli veel 14-aastane ja tema 15. sünnipäevani oli aega veel ligi kaks kuud.

Kõigi oktoobris 2016 toimunud vestluste ajal oli kolmas isik 14-aastane (dtl 116–120 ja 200).

2017. aasta oktoobris toimunud vestluste ajal (dtl 128 ja 201) oli kolmas isik 15-aastane, mitte

16-aastane. Seega tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta osas, milles on viidatud 34–35-

aastase mehe ja 15–16-aastase tütarlapse vahelisele vestlusele ning viidata selle asemel 34–

35-aastase mehe ja 14–15-aastase tütarlapse vahelisele vestlusele. Samas ei muuda see

maakohtu eksimus tõendi hindamisel maakohtu järeldusi ebaõigeteks.

13. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega otsuse p-s 22 selles, et kostja

poolt avaldatud kontekstis ei ole ingliskeelne roppus „fuck“ käsitletav väärtushinnanguna.

Maakohus ei ole seda oma seisukohta põhjendanud ning on samas vastuoluliselt hinnanud

selle väljenduse mõju hageja aule ja väärikusele (mõju puudub). Pooled ei vaidle selles, et

sõna „fuck“ on käsitletav inglise keelse roppusena. Kostja on seda kasutanud koos hageja

nime ja märgiga #. Eesti Keele Instituudi sõnaveebi järgi ühendab märgist # ja sõnast

koosnev viide sama teema kohta käivaid sõnumeid, st see on teemaviide ehk „hashtag“ või

haaksõna.

Teemaviide seob ainult neid postitusi, milles on sama teemaviide täpselt samal kujul. Seega,

kui keegi lisab oma postitusele teemaviite #XXXX või lihtsalt #XXXX, siis kostja postitus

välja ei tule. Seetõttu on postitusele sellise teemaviite lisamine käsitletav kui postituse tegija

negatiivne väärtushinnang, mis iseenesest ei too kaasa postituse laiemat levikut ega seo

postitust teiste hagejaga seotud postitustega, kus selline teemaviide puudub. Hageja ei ole

põhistanud ega tõendanud, et märgi # kasutamine oleks aidanud kaasa selle postituse laiemale

levikule.

Hageja on viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on ebatsensuursed väljendused alati

õigusvastased (RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul erineb

praegune olukord viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud olukorrast. Viidatud asjas oli

tegemist uudisteportaalis avaldatud artikli ja sellele lisatud kommentaaridega, mis olid

halvustava tähendusega ega andnud artikli uudisväärtusele midagi juurde. Praegusel juhul on

vaidlusalused väljendused osa kostja negatiivsest väärtushinnangust, mida kostja väljendas

stiilis, mida ka hageja ise kasutab. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd hageja

ise kasutab oma avalikes postitustes küllalt sageli vulgaarseid väljendeid ning hageja

avaldatud tekstides ja sõnavaras ei ole ka sõna „fuck“ haruldane, ei saa sellist väljendust

pidada antud juhul hageja au ja väärikust ülemäära teotavaks. Riigikohtu viimase praktika

kohaselt ei peaks VÕS § 1046 alusel lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik

peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult

võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11; 03.07.2024, 2-20-2328, p 12). Igale

sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise

väljamõistmine. Ringkonnakohus arvestab siin ka asjaoluga, et hageja ise on käitunud avaliku

elu tegelasena ning postitus käsitleb teemasid, millel arutelusid hageja ise on avalikkuse ees

vedanud.

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega ka osas, milles maakohus pidas

ebakohaseks kostja väärtushinnangut, mille kohaselt on hageja objektiveerinud ehk käsitlenud

objektina noorte naiste kehasid (maakohtu otsuse p 23). Kuigi maakohus lõppkokkuvõttes ei

pidanud sellise väärtushinnangu avaldamist õigusvastaseks ja jättis hagi rahuldamata

(maakohtu otsuse p-d 25–28), millega ringkonnakohus nõustub, peab ringkonnakohus siiski

vajalikuks selles osas maakohtu põhjendusi muuta. Tegemist on õiguse kohaldamisega, mis

on kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest apellatsioonimenetluses (TsMS § 442 lg 8 ja §

463 lg 2 koosmõjus).

14.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse põhjendused p-s 23 vastuolulised.

Maakohus on küll lugenud kostja avaldatu väärtushinnanguks, kuid samas sisuliselt käsitlenud

kostja avaldatut nii, nagu tegemist oleks faktiväitega ehk leidis, et kostja väidetud tegevust ei

ole toimunud („Kuigi hageja sõnum alaealisele on seksuaalse alatooniga, ei saa sellest

järeldada, et hageja on käsitlenud noore naise keha objektina.“). Kohtupraktikas

üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus on

kohtumenetluses tõestatav. Vastupidi faktiväitele on väärtushinnangut võimalik küll

põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-

16, p 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

14.2. Ringkonnakohtu hinnangul on väide kellegi keha „objektiseerimise“ (kostja postituses

kasutatud väljend, hagiavalduse p 2.2.2, dtl 7) või „objektiveerimise“ (maakohtu otsuses

kasutatud väljend) kohta keeleliselt niivõrd üldine, et sellist väidet saab käsitleda ainult

väärtushinnanguna (vt sellise olukorra kohta ka RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11).

Kostja esitatud väärtushinnangut tuleb hinnata tervikuna, mitte sellest üht ebaselge

tähendusega sõna välja võttes. Vaidlust ei ole selles, et kostja väljendas oma postituses

negatiivset hinnangut sellele, kuidas hageja reageeris alaealise tütarlapse bikiinipildile, muu

hulgas arvestades ka hageja vanust selle tegevuse ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

põhjust pidada seda kostja väärtushinnangut tervikuna ebakohaseks ja seda ei muutnud

ebakohaseks ka hageja tegevuse nimetamine „objektiseerimiseks“. Eesti Keele Instituudi

sõnaveebis sõna „objektiseerima“ puudub, kuid „objektistama“ (sünonüümid

„objektiveerima“ ja „objektiviseerima“) tähendab sõneveebi kohaselt sotsiaalfilosoofias

inimese käsitlemist objekti ehk eseme või asjana (nt vahendina, omandina, tunneteta

olevusena), näidetena on toodud laused „Naise keha on objektistatud“ ja „Meie aja

reklaamikunst objektistab ka mehi“. Seega ei ole üldkeeleliselt tegemist vulgaarse ega

äärmiselt halvustava iseloomuga väljendiga, vaid hinnangulise väitega mingi tegevuse suhtes.

14.3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus andnud eksliku tähenduse asjaolule, et

suhtluse teine pool (kolmas isik) ei olnud vestluse toimumise ajal 24. oktoobril 2017 (dtl 128)

13-aastane. Sõltumata aga kolmanda isiku täpsest vanusest oli tegemist olukorraga, kus 35-

aastane hageja reageeris alaealise tütarlapse bikiinipildile mõttemänguga, et kui tegemist

oleks 13-aastase lapse pildiga, siis viiks selle pildi vaatamine ta vangi (dtl 128). Vestluse

toimumise ajal kehtinud KarS § 178 lg 1 sätestas, et nooremat kui kaheksateistaastast isikut

pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises

situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise,

omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil

kättesaadavaks tegemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Hageja on menetluse käigus rõhutanud, et talle on väga täpselt teada alaealiste

seksuaalse enesemääramisega seotud regulatsioon (näiteks hageja 30. juuni 2025 seisukoht p

2.2.7, dtl 497). Seega näitas hageja viide, et 13-aastase lapse pilt võiks viia ta vangi, et hageja

pidas pilti erootiliseks ja oli teadlik, et 13-aastasest erootilise pildi hoidmine oleks kuritegu.

Hageja reaktsioon nii vestluse käigus kui ka hilisemad selgitused käesolevas asjas („Tegemist

oli tuttavate vahelise naljaga“ (dtl 167), „bikiinifotot, mida hageja on naljaga

kommenteerinud“ (dtl 497)) näitavad ka seda, et ta pidas mõtet 13-aastase lapse erootilisest

pildist pigem erutavaks ja naljakaks kui eemaletõukavaks või murettekitavaks.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks selline seisukoht vestluses kohatu sõltumata vestluspartneri

vanusest, aga kindlasti oli see sobimatu vestluses 15-aastase tütarlapsega.

14.4. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsuse põhjendused p-s 23 asendada käesoleva

otsuse põhjendustega ning jätta rahuldamata hageja apellatsioonkaebuse taotlus kohustada

kostjat eelviidatud väite osas avaldama õiendus.

15. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi seoses ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudega, mis jääb rahuldamata. VÕS § 1047 lg 4 õigeks kohaldamiseks on

vaja eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Väärtushinnangu ümberlükkamist või

parandamist ei saa VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda. Käesolevas asjas ei ole kohtud ebaõigeid

faktiväiteid, mille ümber lükkamist hageja nõuab, kostja postituses tuvastanud, välja arvatud

hagejaga suhelnud alaealiste tüdrukute arv (vt selles osas käesoleva otsuse p 17.4).

16. Ülejäänud osas on maakohus hagiavaldust lahendades kohaldanud materiaalõigust

kooskõlas tuvastatud asjaoludega, samuti hinnanud õigesti tõendeid. Nõustudes maakohtu

otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).

Hageja apellatsioonimenetluses esitatud vastupidised väited ei anna alust kaebust rahuldada.

17. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist.

17.1. Maakohus tuvastas hageja suhtluse üksnes ühe alaealise tüdrukuga, seega on kostja

väide hageja sobimatust suhtlusest mitme alaealisega hageja kohta avaldatud vale faktiväide

(maakohtu otsuse p 24). Ringkonnakohtu hinnangul on see maakohtu järeldus, arvestades

maakohtu menetluses kohtule esitatud tõendeid, iseenesest õige.

Apellatsioonimenetluses on kostja esitanud ringkonnakohtule uued tõendid, mille

ringkonnakohus on 9. mai 2025 määrusega vastu võtnud. Hageja on oma 10. veebruari 2025

Facebooki postituses avaldanud, et ta „ei ole kunagi olnud vahekorras 14-aastasega. Mu kõige

noorem partner on olnud 16. See fakt on muutumatu alates aastast 1998, kui olin ise 16“ ja et

ta on „elus maganud mõne 16 aastasega, mõne 17 aastasega, ja kõik ülejäänud intiimpartneid

on olnud täisealised“ (dtl 440). Hageja selgituste kohaselt ringkonnakohtule kirjeldas ta oma

10. veebruari 2025 Facebooki postituses ausalt ja avameelselt enda seksuaalkäitumist ning mh

seda, et ta oli koos 16-aastase partneriga, kui ta oli ka ise 16 aastat vana (dtl 495–496).

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega apellatsioonimenetluses, et vaidlusaluseid kostja

avaldatud väiteid tuleb VÕS § 1047 lg 1 kohaselt hinnata nende avaldamise hetke seisuga,

mistõttu kostja ei saa tugineda väitele, et oma postitusi koostades olid need küll sisult valed,

kuid talle on nüüd aastaid hiljem saanud teatavaks uued asjaolud ja postitusi tuleks vaadata

nüüd hoopis selles valguses. Hageja selline tõlgendus VÕS § 1047 lg-le 1 ei ole õige. VÕS §

1047 lg 1 eesmärk on kaitsta andmete avaldajat, kes on avaldamisel olnud heauskne, st ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest

teadma. Avaldaja heausksust on põhjust hinnata ainult juhul, kui eelnevalt on tuvastatud

avaldatud andmete ebaõigsus või mittetäielikkus (vt ka Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud

väljaanne. Juura 2020, § 1047 komm 3.1).

Samas ei nõustu ringkonnakohus ka kostjaga, et pärast maakohtu otsuse tegemist, kostja

esindaja poolt jõustumata kohtuotsusele sotsiaalmeedia kaudu avalikkusele juurdepääsu

võimaldamist ning reaktsioonina sellele hageja poolt meedias ja sotsiaalmeedias avaldatu

alusel saab ringkonnakohus tõsikindlalt järeldada, et kostja väited hageja ebakohasest

suhtlusest rohkem kui ühe endast 20 aastat noorema alaealise tüdrukuga on õiged. Kuigi

hageja on ise veebipostituses pärast maakohtu otsust tunnistanud seksuaalsuhteid 16- ja 17-

aastaste alaealistega, ei ole tõendatud kostja postituses väidetud vanusevahe hageja ja

tüdrukute vahel selliste suhete ajal. Seega jääb maakohtu seisukoht hagejaga suhelnud

alaealiste tüdrukute arvu osas muutmata.

17.2. Hageja on apellatsioonimenetluses leidnud lisaks, et kostja avaldas ebaõige faktiväite ka

sellega, et viitas hageja ohvritele, st mitmele ohvrile (dtl 61). Hageja arusaama järgi ei ole tal

ühtegi ohvrit, kuna kõik tema suhted ja suhtlused on olnud kooskõlas tegevuse toimumise ajal

kehtinud õigusega ja et enne nõusolekuea tõstmist 16 aastani ei oleks olnud midagi

seadusevastast ka selles, kui hageja oleks olnud seksuaalvahekorras 14-aastase lapsega (dtl

496).

Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. Termini „ohvrid“ kasutamine ei tähenda, et

kostja oleks väitnud, et hageja on mitme isiku suhtes toime pannud kuriteo.

Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus kasutatakse terminit „kannatanu“,

mitte ohver. Kostja väide, et hagejal olid ohvrid, oli osa kostja negatiivsest väärtushinnangust

hageja tegevuse suhtes. Maakohus leidis, et hageja väärtushinnanguid ei saa valdavalt pidada

ebakohaseks (maakohtu otsuse p-d 15–20) ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et

ebakohane oli kostja väärtushinnang noorte naiste kehade objektiveerimise kohta (maakohtu

otsuse p 23).

17.3. Ringkonnakohus leiab, et kostjale ei saa olla eraldi etteheidetav postitustes mitmuse

kasutamine ka olukorras, kus tõendid hageja ebakohasest suhtlusest teiste alaealiste

tüdrukutega puuduvad. Kostja postituse eesmärk oli juhtida avalikkuse tähelepanu hageja

käitumisele, kes avalikkuse ees naiste õiguste eest võitlejana on pidanud kohatuid vestlusi.

Kuivõrd kostja on kohtumenetluses tõendanud mitmeid vestlusi pikema perioodi jooksul ühe

alaealise tüdrukuga, siis ei saa pidada mitmuse kasutamist kostja postitustes eraldivõetuna

õigusvastaseks.

17.4. Arvestades eeltoodut ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et kostja peaks avaldama

õienduse alaealiste arvu osas, kellega hageja on ebakohaselt suhelnud. Kohus menetleb hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Hageja on

hagiavalduse p-s 4.2 avaldanud, millise tekstiga õiendust ta palub kohtul kostjat kohustada

avaldama. Hageja ei ole hagis apellatsioonimenetluses soovitud õiendust taotlenud. Seega ei

saanud maakohus ka kostjat sellise õienduse (alaealiste tüdrukute arv) avaldamiseks

kohustada. Ringkonnakohus jätab hagi õienduse avaldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus

on ka arusaamisel, et õienduse teel alaealiste arvu täpsustamine, kellega hageja ebakohaselt

suhtles, võiks kahjustada hageja au ja väärikust rohkem kui õienduse avaldamata jätmine.

18. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väidetega selles, et maakohus on

ebaõigesti hinnanud tõendina hageja ja kostja poolt kohtule esitatud kolmanda isiku vahelisi

sõnumeid, mis kostja väitel ajendasid kostjat oma postitust tegema. Asjas ei ole vaidlust, et

kolmas isik oli sõnumite saatmise ajal alaealine tüdruk, hageja aga 30-ndates aastates mees.

Maakohus on neid sõnumeid ja nende sisu käsitlenud maakohtu otsuse p-des 17 ja 18 ning

jõudnud seeläbi järeldusele, et kostja poolt kolmandale isikule saadetud sõnumeid arvestades

ei ole kostja postituse väärtushinnangud (sh „sa ajasid samasugust pervojuttu ka 14-16

aastastele tüdrukutele“) ebakohased, sest neid lugedes võibki keskmisel mõistlikul isikul

hakata halb (maakohtu otsuse p 19).

18.1. Hageja vaidlustab maakohtu sellise hinnangu, tuginedes tõendite valele hindamisele,

vestluse toimus sõprade vahel (ja sellel puudus igasugune romantiline või seksuaalne laad),

samuti ei olnud vestluse sisu vastuolus vestluse ajal kehtinud seadusandluses väljendunud

ühiskondliku konsensusega.

18.2. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et kostja 23. detsembri 2021 vastusele lisadena 5

ja 6 esitatud sõnumid on lõigatud, ja seda viisil, mis moonutab nende mõtet. Tegemist on

hageja tõendamiskoormisega. Ringkonnakohus kordab oma 9. mai 2025 määruse seisukohta,

et hageja ja kolmanda isiku sõnumivahetuse terviksisu ei oma ka kostja poolt hageja kohta

tehtud postituse hindamisel tähtsust, sest kostja väitel ei ole ta hageja ja kolmanda isiku

vestlust muus ulatuses, kui on kohtule esitanud, näinud ega olnud sellest teadlik ka hageja

kohta postituse tegemise ajal 12. mail 2021. Hageja avaldatu: „sa oled nii hot ikka, et valus

hakkab:D“; „kui sa end ära tapad ma teen sinust topise ja hakkan sinuga rääkima pimedas

toas“; kuule 13 aastane! Sa panid sellise pildi yles, et ma pean nyyd vangi minema:D, „Ma

olen vist armunud“ tõendavad kostja ja kohtu vaates selgelt hageja avaldatu romantilist ja

seksuaalset iseloomu.

18.3. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kritiseerida tohib ainult sellist tegevust,

mis on ka karistusõiguslikult etteheidetav. Selline arusaam on vastuolus karistusõiguse ultima

ratio ehk viimase abinõu põhimõttega (RKKK 18.06.2020, 1-19-31/63, p-d 18-19 ja

09.12.2024, 1-21-5115/53, p 34). Ühiskonnas on terve hulk tegevusi, mis ei ole

karistusõiguslikult sanktsioneeritud ehk süüteod ega isegi tsiviilõiguslikult õigusvastased ehk

deliktid, kuid mis võivad siiski kaasa tuua negatiivseid väärtushinnanguid ühiskonna teistelt

liikmetelt.

18.4. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et alaealised lapsed ei pruugi pidada

sobimatuks seksuaalse sisuga vestlust tuntud inimesega, kes on neist oluliselt vanem, ja

peavad seda isegi põnevaks ning saavad alles täiskasvanuna aru, et see oli sobimatu

(apellatsioonkaebuse vastuse p 1.34, dtl 436). Ka juhul, kui hageja vestluspartner ise

täiskasvanuna ei näeks sellises vestluses probleemi, ei tähendaks see, et sellist vestlust ei või

sobimatuks pidada teised isikud, praegusel juhul kostja ja seda avalikult väljendada. Seejuures

ei oma praegusel juhul kostja tegevuse hindamisel ka tähtsust, mis ajendas kolmandat isikut

alaealisena hagejaga neid vestlusi pidama.

18.5. Eesti Keele Instituudi sõnaveebi järgi on sõna „pervo“ kõnekeelne vaste sõnale

„pervert“, millel on sama sõnaveebi järgi väga erinevaid tähendusi. Kõnekeeles kasutatakse

seda sõimusõnana, kui midagi on avaldajale vastumeelne. Asja materjalide kohaselt sooviski

kostja avaldada vastumeelsust hageja suhtlusstiili osas endast 20 aastat nooremate alaealiste

tüdrukutega. Ringkonnakohus möönab, et mõistlik isik peaks teiste isikute tegevuse

kritiseerimisel hoiduma äärmiselt negatiiivsetest, alandavatest ja alavääristavatest

väljendusviisidest ja praegusel juhul ei olnud kostjal selget vajadust kasutada hageja aadressil

tema postituste kohta sellist sõimusõna. Samas arvestades maakohtu tuvastatud asjaolusid ja

Riigikohtu viimast praktikat ei pea ringkonnakohus kostja sellist hinnangut siiski VÕS § 1046

alusel õigusvastaseks ning kostjal tuleb sellist kostja hinnangut praeguses olukorras taluda

(RKTKo 10.04.2024, 2-20-387/48 p 11; 03.07.2024, 2-20-2328, p 12). Siinjuures arvestab

maakohus kostja seisukohaga, et postituse tegemisel lähtus ta sellest, et hageja käsitles

avalikkuse ees ise ennast naiste õiguste eest võitlejana (vt ka käesoleva otsuse p 13), kuid

varasemas suhtluses alaealise tüdrukuga käitus vastupidiselt. Just sellele tahtiski kostja enda

postitusega tähelepanu juhtida.

19. Hageja vaidlustab eraldiseisvalt ka maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, pidades

seda ebaõigeks sõltumata apellatsioonimenetluse tulemusest ülejäänud osas.

Hageja esitas algselt hagis nõude ka kostja poolt 12. mail 2021 kell 12.44 Twitteri kontol

XXXXXXXXXXXX avaldatud postituse kustutamiseks (hagiavalduse p 4.3). Kuivõrd

menetluse ajal selgus, et kostja on kõik vaidlusalused postitused koos oma Twitteri kontoga

kustutanud, siis võttis hageja nimetatud nõude tagasi ja kohus jättis otsuse p-s 1 hageja selle

nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Hageja leiab, et kostja rahuldas selles osas

hageja nõude ning menetluskulud tuleks jätta selle nõude osas TsMS § 168 lg 5 alusel kostja

kanda.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja on pärast hagi esitamist osaliselt saavutanud

tulemuse, mida ta soovis hagiga saavutada – vaidlusaluse postituse kustutamise. Oluline ei ole

seejuures põhjus, miks kostja seda tegi. Hageja on hagi esitamisega soovitud eesmärgi

saavutanud. Maakohtu seisukoht otsuse p-s 30, et postitust kustutades ei ole kostja selles osas

hageja nõuet rahuldanud, on jäänud põhistamata. Asjaolu, et kostja on enne postituse

kustutamist hageja nõudele ka selles osas vastu vaielnud ning on põhjendanud konto ja sellega

koos postituse kustutamist „konto oli tehtud nooruses ja see polnud selline nimetus, millega

kostja sooviks tegutseda“, ei anna ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale.

Kostja oli konto ja postituse kustutamise ajal hageja nõudest postitus kustutada teadlik. Asjas

tuvastatud asjaoludel ei ole välistatud, et kohus oleks asja sisulise arutamise tulemusena

hageja postituse kustutamise nõude vähemalt osaliselt rahuldanud. Seega on maakohus jätnud

menetluskulude jaotamisel põhjendamatult TsMS § 168 lg-s 5 sätestatuga arvestamata.

Maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha selles

osas uue otsuse. Kuivõrd kostja rahuldas hagi osaliselt, siis ei ole põhjendatud

menetluskulude jaotamisel lähtuda üksnes maakohtu viidatud TsMS § 162 lg-st 1, vaid

arvestada tuleb ka TsMS § 168 lg-s 5 sätestatuga.

Hagiavalduses esitas hageja kokku 3 nõuet, millest ühe nõude (postituse eemaldamine) on

kostja kohtumenetluse ajal täitnud. Seega on põhjendatud jätta menetluskulude jaotamisel 1/3

poolte maakohtus kantud menetluskuludest kostja ja 2/3 hageja kanda. Hageja

apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

Poolte menetluskulude suuruse ja väljamõistmise osas võtab maakohus seisukoha pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Seepärast ei vasta

ringkonnakohus ka poolte apellatsioonimenetluses esitatud väidetele menetluskulude suuruse

osas, sh hageja väidetele selles, et kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid.

20. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, jätab ringkonnakohus

TsMS § 171 lg-s 1 sätestatut arvestades menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

21. Nii kostja (dtl 432) kui hageja (dtl 487) on apellatsioonimenetluses väitnud, et teine pool

on toime pannud KarS § 3315 lg-s 1 sätestatud kuriteo, rikkudes kohtu poolt kohaldatud

saladuse hoidmise kohustust. Maakohus kuulutas 20. juuli 2023 määrusega (dtl 264)

menetluse kinniseks osaks, mis puudutab hagejaga suhelnud alaealise tüdruku nime ja muid

isikuandmeid ning keelas menetlusosalistel nende avaldamise kolmandatele isikutele. Kostja

viitas rikkumisena hageja 8. veebruari 2025 Facebooki postitusele, milles hageja avaldas

kolmanda isiku nime ja tema seose praeguse kohtuasjaga (dtl 439). Hageja viitas rikkumisena

X blogile, milles maakohtu 10. jaanuari 2025 jõustumata otsus avaldati nii, et kostjat nimetati

Katiks ja kolmandat isikut Mariaks (dtl 397–399).

Ringkonnakohus ei anna käesolevas otsuses hinnangut sellele, kas keegi menetlusosalistest

on toime pannud KarS § 3315 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Kuriteokahtlusest on võimalik teatada

politseile. Kostja advokaat on esitanud hageja suhtes kuriteokaebuse, mille alusel on hageja

suhtes alustatud kriminaalmenetlust (kriminaalasja nr 25730000035) (dtl 508).

(allkirjastatud digitaalselt)