2-22-151671/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-151671

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

8609.97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, e-post xxx);

kostja X (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi X (isikukood XXX)

vastu tagaseljaotsusega rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

2-22-151671

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-22-151671

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 06.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 31.03.2023 kohtumäärusega anti nõue üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 31.03.2023

määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 18.04.2023 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista kostjalt välja põhivõla

4699.36 eurot, intressi 631.57 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 1349.30 eurot, viivised lepingu alusel tekkinud põhinõudelt s.o 4699.36 eurot kuni

sellekohase tasumiseni alates 19.04.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o

40,00% aastas, riigilõiv summas 700 eurot ja hageja õigusabikulud 527 eurot ning

väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 27.07.2018 laenulepingu nr

KK3306937 ning 20.09.2018, 02.01.2019, 15.12.2019, 18.12.2019, 06.01.2020, 08.04.2020,

07.06.2020, 14.06.2020 ja 09.08.2020 lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped. Viimase

ehk 09.08.2020 lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe alusel võimaldati kostjale krediiti

4700 euro ulatuses.

18.10.2024 kohtuotsusega jättis maakohus hagiavalduse rahuldamata.

20.11.2024 esitas hageja apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 05.12.2024

kohtuotsusega rahuldas. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 18.10.2024 otsuse

ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

24.04.2025 kohustas maakohus hagejat täpsustama ja selgitama hagi alust. Kohus andis hagejale

ka võimaluse esitada teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas

VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

21.05.2025 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti koos nõude ümberarvestusega. Hageja

selgitab, et krediidianalüüsi käigus omandas esialgne võlausaldaja teabe enne 27.07.2018

krediidikonto lepingu nr KK3306937 ning 20.09.2018, 02.01.2019, 15.12.2019, 18.12.2019,

06.01.2020, 08.04.2020, 07.06.2020, 14.06.2020, 09.08.2020 lepingu põhitingimuste muutmise

kokkulepete sõlmist taotlustest, avalikest andmebaasidest ja konto väljavõtetest (27.07.2018 ja

20.09.2018 sõlmimisel analüüsitud väljavõte; 02.01.2019 sõlmimisel analüüsitud pangakonto;

15.12.2019, 18.12.2019, 06.01.2020 sõlmimisel analüüsitud väljavõte; 08.04.2020 sõlmimisel

analüüsitud väljavõte; 07.06.2020, 14.06.2020, 09.08.2020 sõlmimisel analüüsitud väljavõte).

Hageja toob välja, et kostja on perioodil 28.07.2018 kuni 13.05.2022 kasutanud krediiti kokku

11 752 eurot. Arvestades, et kostja võttis viimati krediidi kasutusse 13.05.2022 kuupäeval ning

2-22-151671

tuginedes VÕS § 4061 lg 4, saab lepingu lõppenuks lugeda kuupäeval 14.05.2023. Kostjalt on

perioodil 15.08.2018 kuni 05.05.2022 toimunud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale kokku

summas 12 263.07 eurot.

23.05.2025 määras kohus kostjale tähtaja 30.06.2025 omapoolsete seisukohtade esitamiseks.

Kohtunõue on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 23.05.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavalduse täiendusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kõikide lepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh

omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

2-22-151671

Hageja selgitustest nähtuvalt lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel taotlustest,

avalikest andmebaasidest ja kostja konto väljavõtetest. Krediidiandja on küll kontrollinud kostja

arvelduskonto väljavõtteid, kuid kogutud andmete alusel ei ole võimalik öelda, et kostja oli iga

lepingu sõlmimisel krediidivõimeline, lisaks ei küsinud krediidiandja iga lepingu sõlmimisel uut

arvelduskonto väljavõtet ning 08.04.2020 lepingu muutmisel analüüsitud arvelduskonto

väljavõte ei kajasta lepingueelset perioodi, vaid perioodiks on (23.09.2021-21.03.2022).

Järgnevalt analüüsib kohus iga sõlmitud lepingu puhul eraldi, kas on järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

27.07.2018 krediidikonto leping nr KK3306937

Krediidikonto lepingu sõlmimisel on kontrollitud kostja arvelduskonto väljavõtet perioodil

27.01.2018 - 27.07.2018, millelt nähtub, et 02.07.2018 on kostjale VIKING SECURITY AS-i

poolt esitatud lõpparve summas 446.93 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel tuleb

arvesse võtta sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Kohtule esitatud

asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat infot seoses juulis esitatud

lõpparvega. Võttes arvesse, et kostja sai lõpparve laenutaotluse esitamisega samal kuul ning

täiendavat infot tuleviku sissetulekute kohta ei kogutud, ei olnud kostja kohtu hinnangul lepingu

sõlmimisel krediidivõimeline.

20.09.2018 krediidikonto lepingu muutmise kokkuleppe

Lepingu muutmisel võeti aluseks arvelduskonto väljavõte perioodil 27.01.2018 - 27.07.2018,

kuid lepingu muutmine toimus 20.09.2018. Kohtu hinnangul on ligi 2 kuud piisavalt pikk aeg,

kus kostja krediidivõimelisus võib muutuda. Krediidiandja kogutud andmed ei võimaldanud

hinnata kostja krediidivõimelisust lepingu muutmise hetkel. Lisaks võttis krediidiandja aluseks

arvelduskonto väljavõtte, kust nähtub kostja tööandja esitatud lõpparve. Kohtu hinnangul ei

järginud krediidiandja lepingu muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

02.01.2019, 15.12.2019, 18.12.2019 krediidikonto lepingu muutmise kokkuleppe

Krediidikonto lepingute muutmisel 02.01.2019, 15.12.2019, 18.12.2019 on kohtu hinnangul on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

06.01.2020 krediidikonto lepingu muutmise kokkuleppe

Lepingu muutmisel võeti aluseks arvelduskonto väljavõte perioodil 15.06.2019 - 15.12.2019,

kuid lepingut muudeti 06.01.2020. Kohtu hinnangul on ligi 1 kuu piisavalt pikk aeg, kus kostja

krediidivõimelisus võib muutuda. Krediidiandja kogutud andmed ei võimaldanud hinnata kostja

krediidivõimelisust lepingu muutmise hetkel. Kohtu hinnangul ei järginud krediidiandja lepingu

muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

08.04.2020 krediidikonto lepingu muutmise kokkuleppe

Lepingu muutmisel võeti aluseks arvelduskonto väljavõte perioodil 23.09.2021-21.03.2022, kuid

leping sõlmiti 08.04.2020. Krediidiandja kogutud andmed ei võimaldanud hinnata kostja

krediidivõimelisust lepingu muutmise hetkel.

07.06.2020 ja 14.06.2020 krediidikonto lepingu muutmise kokkuleppe

Krediidikonto lepingute muutmisel 07.06.2020 ja 14.06.2020 on kohtu hinnangul järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2-22-151671

09.08.2020 krediidikonto lepingu muutmise kokkuleppe

Lepingu muutmisel võeti aluseks arvelduskonto väljavõte perioodil 10.12.2019 - 06.06.2020,

kuid lepingut muudeti 09.08.2020. Kohtu hinnangul on 2 kuud piisavalt pikk aeg, kus kostja

krediidivõimelisus võib muutuda. Krediidiandja kogutud andmed ei võimaldanud hinnata kostja

krediidivõimelisust lepingu muutmise hetkel. Kohtu hinnangul ei järginud krediidiandja lepingu

muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud lepingute 27.07.2018,

20.09.2018, 06.01.2020, 08.04.2020 ja 09.08.2020 sõlmimisel kostja krediidivõimelisuses ning

on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid

tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär oli eelnevalt sõlmitud lepingute ajal 0%.

Hagiavalduse täienduse kohaselt on poolte lepingute puhul järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ehk hagejal oleks õigus 02.01.2019, 15.12.2019, 18.12.2019, 07.06.2020 ja

14.06.2020 lepingute alusel nõuda kostjalt lepingus kokkulepitud intressi.

TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. 24.04.2025 kohtumääruses selgitas kohus hagejale, et kohtu hinnangul ei peegelda kõik

krediidivõimelisuse hindamisel kasutatud konto väljavõtted kostja krediidivõimelisust lepingu

muutmise ajal. Kohtu hinnangul on juba 1 nädal piisavalt pikk aeg, kus laenuvõtja majanduslik

olukord võis olla muutunud, kuid krediidiandja on tuginenud ka kaks kuud varem esitatud konto

väljavõtetele.

Hageja ei esitanud hagiavalduse terviktekstis uut intressiarvestust, vaid selgitas ümberarvestuse

kohta, et laenu on väljastatud 11 752 eurot, kuid tagasimakseid on kostja esialgsele

võlausaldajale kokku teinud summas 12 263.07 eurot. Nõude ümberarvestuse kohaselt on kostja

kogu laenu tagastanud, tasudes isegi 511.07 eurot rohkem.

Võttes arvesse, et hageja ei esitanud uut intressiarvestust ning kostja on tasunud 511.07 eurot

rohkem, ei ole kohtu hinnangul hageja nõuded põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

2-22-151671

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kuna kohus jättis kogu hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, siis määrab kohus, et hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik