2-24-126501/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-126501

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-24-126501

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28.08.2025

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Tsiviilasi

Evergreen Capital OÜ hagiavaldus Asulavent OÜ ja R. A.

vastu võlgnevuse saamise nõudes

Tsiviilasja hind

4848,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe

Kostja I: Asulavent OÜ (registrikood 14072322), seaduslik

esindaja R. A.

Kostja II: R. A. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja, Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964) hagi kostja I,

Asulavent OÜ (registrikood 14072322) ja kostja II, R. A. (isikukood XXX) vastu

täies ulatuses.

2. Välja mõista solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks põhivõlg 2351,33

eurot, intressid 145,69 eurot ja viivis 2351,33 eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda.

4. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise

suurusena 1340,80 eurot

5. Mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude

hüvitis 1340,80 eurot.

6. Välja mõista solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks viivis

menetluskulude 1340,80 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

Tsiviilasi nr 2-24-126501

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Evergreen Capital OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 02.10.2024 (täiendatud

17.12.2024) hagiavalduse Asulavent OÜ (kostja I) ja R. A. (kostja II) vastu võlgnevuse

nõudes. Hagiavalduse ning selle täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 17.02.2022

laenulepingu nr 17/02/2022-1, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 10 000 eurot,

millest tasaarvestati maha lepingutasu 400 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras

2,69% laenusummast kuus. Hageja ja kostja II sõlmisid 17.02.2022 käenduslepingu nr

17/02/2022-1 , millega käendati laenulepingus tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees

kuni 10 000 euro ulatuses. Kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks on laenulepingu alusel

teostatud 23 tagasimakset kogusummas 13 144,80 eurot. Vastavalt võlgnevuse arvestusele

on põhinõude jääk 2351,33 eurot, mis muutus sissenõutavaks 18.02.2024.

2. Laenulepingu p 4.1. kohaselt kohustub laenusaaja tagastama laenu laenuandja lepingus

toodud pangakontole lepingu punktis 1 kokku lepitud laenu tagastamise kuupäeval või

kuupäevadel. Kostja I ei ole laenusummat tähtaegselt tagastanud, mistõttu on hagejal

õigus nõuda selle tasumist. Laenulepingu p-s 1 leppisid pooled kokku intressimääras.

Seega moodustub tasumata maksegraafiku järgne intress alates laenu saamisest kuni

põhiosa sissenõutavaks muutumiseni kokkuleppelise intressimäära alusel. Laenulepingu

p-s 1 on kokku lepitud, et laenusaajale kohaldub viivis määraga 0,5% päevas. Hageja

nõuab viivist vähendatult põhinõude ulatuses. Käenduslepingu p 1.1. kohaselt vastutab

käendaja laenulepingust tulenevate laenusaaja kõigi kohustuste (sealhulgas kohustused

tagastada laen, tasuda intresse, tasuda kohustuste mittetäitmisest tulenevaid leppetrahve,

(trahve ja viivised), hüvitada tasusid ja kulusid ja rahuldada muud laenulepingust

tulenevad varalised nõuded, sealhulgas hüvitada kahjud ja sissenõudega seotud kulud)

täieliku täitmise eest, samuti käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.

3. Kostja I on põhjendamatult keeldunud oma kohustusi täitmast ja on seega rikkunud raha

tasumise kohustust, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostja I rahaliste kohustuste

täitmist solidaarselt nii kostjalt I kui ka käendajast kostjalt II vastutuse maksimumsumma

ulatuses. Eeltoodus tulenevalt palub hageja kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista

põhivõlg 2351,33 eurot, intress 145,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2351,33

eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

4. Kostjad esitasid vastuse hagiavaldusele 03.01.2025, milles vaidlevad hagile vastu. Kostjad

märgivad, et 29.02.2024 kuupäeva seisuga oli kostjatel tasutud kokku hageja kontole 13

164,54 eurot. 13 144,80 eurot kostja I kontolt ja 19,74 eurot kostja II kontolt. Kostjad

Tsiviilasi nr 2-24-126501

leiavad, et hageja esitatud väljavõte ei ole korrektne. Laenulepingu järgselt pidid kostjad

tasuma kokku 13 702,36 eurot mis tegi 29.02.2024 seisuga jäägiks 537,82 eurot. Kostjad

märgivad, et summad on pidevas muutumises. Kostjad leiavad, et hagiavalduses nõutava

summaga tehakse kostjatele ilmselgelt liiga, kuna hetkel saamata jäänud makse on

kõigest 537,82 eurot, mille üle kostjad ka ei vaidle.

Menetluse käik

5. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb käesoleva

seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas

osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

6. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja

tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-

16, p 16).

7. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb kohus otsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

8. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg

21).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja: põhivõlgnevus 2351,33

eurot, intressid 145,69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2351,33 eurot.

11. VÕS § 396 lg 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

12. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS §

145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lõike 2

Tsiviilasi nr 2-24-126501

kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka

kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise

ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest.

13. Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja ja kostja I allkirjastatud 17.02.2022 sõlmitud

laenulepingu, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale I laenu 10 000 eurot,

millest p 2.3. kohaselt on maha arvestatud lepingutasu 400 eurot (dtl 75-85). Hageja on

esitanud laenu ülekandmise kohta maksekorralduse, millest nähtub, et hageja kandis

kostjale I laenu 9600 eurot üle 17.02.2022 (dtl 87). Kostja ei ole eeltoodud asjaolusid

vaidlustanud. Seetõttu loeb kohus eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

14. Hagiavalduse ja laenulepingu lisas 1 oleva maksegraafiku kohaselt tuli kostjal I tasuda

laen perioodil 17.03.2022-17.02.2024. Hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestusest

nähtub, et kostja I on jäänud võlgnevusse osaliselt 17.10.2023 laenuosamakse tasumisega

ning 17.11.2023, 17.12.2023, 17.01.2024, 17.02.2024 osamaksete tasumisega (dtl 95-98).

Samuti on hageja esitanud hageja pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et kostjalt I on

laekunud lepingu katteks 13 144,80 eurot (dtl 94). Kohus leiab, et hageja on

põhivõlgnevuse nõuet 2351,33 euro ulatuses eeltoodud tõendite alusel tõendanud. Seega

on kostjal I tasumata põhiosa. Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 2351,33 euro

väljamõistmiseks kostjalt I.

15. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et kuna kostjad on tasunud hagejale kokku 13

144,80 eurot, on kostjad hagejale võlgu vaid 537,82 eurot. Poolte laenulepingu p-st 4.6.

tuleneb, et võlgniku makseid arvestatakse järjekorras: (1) viivised; (2) lepingu või seaduse

alusel tasumisele kuuluvad hüvitised ja tasud; (3) leppetrahvid; (4) intressid alates varem

sissenõutavaks muutunud intressidest; (5) laen; (6) muud summad. Hageja poolt esitatud

võlgnevuse arvestusest nähtub, et enne konkreetse kuu põhiosa vähendamist kaetakse

kõigepealt varasemate perioodide viivised, intressid ning teostatud maksest on osa läinud

ka varem sissenõutavaks muutunud põhiosa katteks. Seetõttu ei pruugi ühe kuu

graafikujärgne põhisosa osamakse võrduda sel kuul põhiosale tegelikult kantud summaga,

sest makse jääk on suunatud varasemate perioodide katteks.

16. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista intress 145,69 eurot.

Kostjal I on tasumata neli maksegraafikujärgset intressimakset: 17.11.2023 – 57,51 eurot;

17.12.2023 – 43,70 eurot; 17.01.2024 – 29,52 eurot; 17.02.2024 – 14,96 eurot.

17. Laenulepingu p 3.1. kohaselt tasub laenusaaja laenuandjale laenu eest intressi lepingu p-s

1 nimetatud määras ja tingimustel kas ühekordse maksena või vastavalt maksegraafikule.

Laenulepingu p 1 kohaselt on intress 2,69%. Laenulepingu p 3.2. kohaselt arvestatakse

intressi laenu eest, mis on laenusaaja kasutuses. Intressi arvestatakse terve laenu

väljamaksmise ning tagastamise kalendrikuu eest. Lepingus olevast maksegraafikust

nähtuvalt pidi kostja I tasuma hagejale intressi järgenevalt: 17.11.2023 – 57,51 eurot;

17.12.2023 – 43,70 eurot; 17.01.2024 – 29,52 eurot; 17.02.2024 – 14,96 eurot. Hageja on

tõendanud nii laenulepingu kui ka võlgnevuse arvestusega intressi tasumise kohustust ja

suurust 145,69 euro ulatuses. Kohus rahuldab hageja nõude intressi 145,69 euro

väljamõistmiseks kostjalt I.

18. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivise 2351,33 eurot.

19. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

Tsiviilasi nr 2-24-126501

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

20. Laenulepingu 5.1. kohaselt kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale viivised võlgnetavalt

summalt lepingu p-s 1 kokku lepitud määras iga päeva eest kuni rahalise kohustuse

täieliku täitmiseni. Puntki 1 kohaselt on viivisemäär 0,50% päevas.

21. Kostja I jättis tasumata maksegraafiku järgi 17.10.2024 laenu põhiosa makse 213,26 eurot.

Sellelt arvestatud viivis on perioodi 29.02.2024-02.10.2024 eest 230,33 eurot. Kostja I

jättis tasumata maksegraafiku järgi 17.11.2023 laenu põhisoa makse 513,42 eurot. Sellelt

arvestatud viivis on perioodi 18.11.2023-02.10.2024 eest 821,47 eurot. Kostja I jättis

tasumata maksegraafiku järgi 17.12.2023 laenu põhisoa makse 527,24 eurot. Sellelt

arvestatud viivis on perioodi 18.12.2023-02.10.2024 764,48 eurot. Kostja I jättis tasumata

maksegraafiku järgi 17.01.2024 laenu põhiosa makse 541,41 eurot. Sellelt arvestatud

viivis on perioodi 18.01.2024-02.10.2024 eest 701,13 eurot. Kostja I jättis tasumata

maksegraafiku järgi 17.02.2024 laenu põhiosa makse 556,01 eurot. Sellelt arvestatud

viivis on perioodi 18.02.2024-02.10.2024 eest 633,85 eurot. Hageja on nii laenulepingu

kui ka võlgnevuse arvestusega tõendanud viivise tasumise kohustust ja viivise suurust

3151,26 ulatuses. Hageja on märkinud, et nõuab viivist põhinõude ehk 2351,33 euro

ulatuses. Seetõttu mõistab kohus viivise välja hageja nõutud ulatuses, mis on kostjale

soodsam kui arvestuslik kogusumma 3151,26 eurot.

22. Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja ja kostja II allkirjastatud 17.02.2022 sõlmitud

käenduslepingu, mille kohaselt käendaja vastutab käendatavate kohustuste täitmise eest

solidaarselt põhivõlgnikuga (dtl 89-93). Käenduslepingu p 1.1. kohaselt vastutab käendaja

laenulepingust tulenevate laenusaaja kõigi kohustuste (sealhulgas kohustused tagastada

laen, tasuda intresse, tasuda kohustuste mittetäitmisest tulenevaid leppetrahve, (trahve ja

viivised), hüvitada tasusid ja kulusid ja rahuldada muud laenulepingust tulenevad

varalised nõuded, sealhulgas hüvitada kahjud ja sissenõudega seotud kulud) täieliku

täitmise eest, samuti käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja

vastutuse maksimumsumma 20 000 eurot. Kohus tuvastab hageja esitatud asjaolude ja

tõendite alusel, et hageja ja kostja II on sõlminud käenduslepingu põhivõlgniku kohustuse

täitmiseks ning kostja II vastutab koos kostjaga I hageja ees solidaarselt.

23. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja II koos kostjaga I järgmiste kostja I kohustuste eest:

põhivõlgnevus 2351,33 eurot, intressid 145,69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

2351,33 eurot. See summa ei ületa kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist

maksimumsummat. Seega rahuldab kohus hagiavalduse ka kostja II vastu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS

§ 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1

alusel ja põhjusel, et kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-24-126501

26. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust

560 eurot ning õigusabikulust 780,80 eurot (koos käibemaksuga).

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s

218 sätestatu kohaselt.

28. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 560 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teostanud õigusabi

toiminguid ajakuluga 4 tundi tunnitasu määraga 160 eurot (lisandub käibemaks).

Menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud on järgmised: 1) kliendiga suhtlemine

– 10 min; 2) kliendi materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs – 20 min; 3) viivise

arvestuse koostamine, lisade selekteerimine – 30 min; 4) hagi koostamine ja esitamine e-

toimikus edastamine – 3 tundi. Kokku palub hageja määrata kindlaks õigusabikulud koos

käibemaksuga 780,80 eurot.

29. Kostjad ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele seisukohta esitanud.

30. Kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid

konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle

esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid.

Menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm 18.05.2010, 3-2-

1-43-10, p 19).

31. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja nendeks kulunud aeg on kohtu

hinnangul põhjendatud. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule ning et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus

analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust

eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Kohtu hinnangul hageja advokaadist esindaja ajakulu 4

tunni ulatuses vastab tervikuna tsiviilasja keerukusele ja mahukusele. Kohus leiab, et ka

lepingulise esindaja tunnitasu määr 160 eurot, millele lisandub käibemaks on mõistlik ega

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

32. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1340,80 eurot,

sealhulgas riigilõiv 560 eurot ja lepingulise esindaja kulu 780,80 eurot. Kohus mõistab

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud välja.

33. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatelt solidaarselt TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

34. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

Tsiviilasi nr 2-24-126501

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Palmiste

kohtunik