3-22-1909/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja

Janar Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1909

Haldusasi

Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp, A.Q

ja OÜ Head Uudised kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti 29.08.2022 otsuse 1-7/22-011-TI p 3

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Duo Media Networks OÜ, AS Postimees

Grupp, A.Q ja OÜ Head Uudised, esindajad

vandeadvokaadid Karmen Turk ja Sandor Elias

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, esindaja Martti Kangur

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.09.2023 resolutsioonotsus ja

02.11.2023 täiendav otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp, A.Q

ja OÜ Head Uudised apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp, A.Q ja OÜ Head Uudised

apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.09.2023

resolutsioonotsus ja 02.11.2023 täiendav otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29.09.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-1909

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) andis 29.08.2022 otsuse nr 1-7/22-

011-TI p-ga 1 meediateenuste seaduse (MeeTS) §-de 32, 37, 39 ja § 40 lg 6 alusel ajutise

raadioloa Duo Media Networks OÜ-le edastada raadioprogrammi „Raadio Duo“ 08.09.˗

07.12.2022 levipiirkondades Harjumaa ja Järvamaa. TTJA andis sama otsuse p-ga 2 ajutise

raadioloa AS-le Postimees Grupp edastada raadioprogrammi „Raadio MyHits“

01.10.˗31.12.2022 levipiirkonnas Raplamaa. TTJA keeldus sama otsuse p-ga 3 ajutiste

raadiolubade väljaandmisest järgmistele taotluse esitanutele:

1)

Duo Media Networks OÜ 28.04.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio Duo”

08.09.˗07.12.2022 levipiirkonnas Raplamaa;

2)

Duo Media Networks OÜ 19.07.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio Duo“

08.09.˗07.12.2022 levipiirkondades Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa ja Läänemaa;

3)

AS Postimees Grupp 21.07.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio MyHits”

01.09.˗30.11.2022 levipiirkonnas Viljandimaa;

4)

AS Postimees Grupp 21.07.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio Elmar”

01.09.˗30.11.2022 levipiirkonnas Viljandimaa;

5)

AS Postimees Grupp 21.07.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Narodnoe Radio”

01.09.˗30.11.2022 levipiirkonnas Tartumaa;

6)

A.Q 01.08.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio Duo Rapla- ja Läänemaa”

08.09.˗07.12.2022 levipiirkondades Raplamaa ja Läänemaa;

7)

OÜ Head Uudised 01.08.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio Duo Lõuna-

Eesti” 08.09.˗07.12.2022 levipiirkondades Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa.

TTJA põhjendas keeldumist kokkuvõtlikult järgmiselt:

1)

MeeTS näeb ette, et raadioprogrammi saab edastada kas alalise, s.o avaliku konkursi

käigus omandatud tegevusloa, või ajutise tegevusloa alusel. Meediateenuste seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt antakse ajutine luba juhul, kui tegemist on ajutise iseloomuga

tegevusega, mis on seotud mõne sündmuse kajastamisega (nt Viljandi Folk). Programmi

edastatakse tavaliselt vaid mõned päevad ja selle eesmärk ei ole reeglina majandustegevuses

tulu teenida. Seetõttu on ajutise raadioloa alusel toimivad programmid vabastatud MeeTS §-s

8 ette nähtud programmi struktuuri nõuetest ning ajutise raadioteenuse osutaja on vabastatud

kõrvaltingimuste kohaldamisest ja jätkusuutlikkuse tõendamisest. Ajutise raadioloa alusel

tegutseja ei pea raadioloa saamiseks läbima avalikku konkurssi. Need asjaolud muudavad

ajutise raadioloa alusel programmi edastamise märkimisväärselt lihtsamaks. Kuid peab

jälgima, et ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist

meediateenuse osutamist. Olukord, kus enamik turuosalistest on omandanud tegevusloa

läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti ebaselget regulatsiooni

2(13)

3-22-1909

ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel, moonutab ausat

konkurentsi raadioturul. TTJA koostas 2022. a kevadel üldised põhimõtted;

2)

ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtted ei kujuta endast MeeTS § 37 ümber

sisustamist. Viidatud säte annab haldusorganile laia diskretsiooniruumi, otsustamaks ajutiste

raadiolubade väljastamise üle. Sõnastatud põhimõtted lähtuvad MeeTS §-s 37 sätestatust ning

muudavad diskretsiooniotsuse tegemise raadiotegija jaoks läbipaistvamaks ja ette

ennustatavamaks. Nende põhimõtete kohaselt võib samaaegselt kehtida kuni 3 ajutist

raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta kokku maksimaalselt 3 levipiirkonnas levimiseks.

Ühte programmi võib edastada samas levipiirkonnas kuni 6 kuud viimase 12 kuu jooksul. Ühe

meediateenuse osutajana käsitatakse kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle juhatuse

liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud;

3)

raadiotegemiseks peab taotlema ka sagedusloa. Raadiosagedused on äärmiselt piiratud

ressurss, mille pikaajaline kommertskasutusse andmine eeldab reeglina sageduse eelnevat

testimist. Ajutised raadioload võimaldavad testida raadiosagedusi, veenduda nende kvaliteedis

ja tuvastada võimalikud tehnilised probleemid raadiolevis;

4)

varasematel aastatel väljastati aastas ca 10 ajutist raadioluba, kuid 2021. a-l väljastati 72

ajutist raadioluba ja 2022. a-l 41 ajutist raadioluba. Duo Media Networks OÜ on neist olnud

meediateenuse osutajaks 56 väljastatud ajutise raadioloa puhul. Seega 2021. a ja 2022. a

ajutistest raadiolubadest on ca 50% väljastatud sellele ettevõtjale, ülejäänud 50% väljastatud

ajutistest raadiolubadest jaotuvad 8 meediateenuse osutaja vahel. Nõudlus ajutiste

raadiolubade järele on turul järsult kasvanud. Suurenenud nõudlust ei ole mõistlik varasemale

tasemele suruda, sest nii väheneb võimalus uute sageduste testimiseks, mida hiljem oleks

võimalik avaliku konkursi käigus turuosalistele alaliseks kasutamiseks väljastada. Samas

tingib muutunud turuolukord võrdsete võimaluste, konkurentsi ja meediapluralismi

tagamiseks vajaduse panna paika konkreetsemad põhimõtted, millest ajutiste raadiolubade

väljastamisel edaspidi lähtutakse. Raadioloa taotleja tegevus peab olema kooskõlas

konkurentsiõiguse põhimõtetega. Meediateenuste seaduse eelnõu seletuskiri selgitab lisaks, et

erinevate meediavormide liigse koondumise vastu samade omanike kätte nähakse ette nõuded,

mis peaks vähendama ohte meediapluralismile ja tagama vaba konkurentsi meediateenuste

osutamisel;

5)

Duo Media Networks OÜ ja AS Postimees Grupp kuuluvad mõlemad MM Grupp OÜ

kontserni. TTJA enne 2022. a raadiolubade konkurssi läbi viidud turuanalüüs näitas kontserni

osaks raadioturul ca 35%. Teisele raadioturu osalisele kuulub kuulajaandmete põhjal

ligikaudu sama suur osa raadioturust, kuid siinkohal on oluline arvestada, et TTJA läbi viidud

analüüs ei hõlmanud ajutise raadioloa alusel tegutsevate jaamade kuulajastatistikat. Nt

programm „Raadio Duo“ alustas oma tegevust 08.03.2022 ja on sellest ajast saati olnud

kättesaadav 7 levipiirkonnas. Kuigi tegutsetakse ajutise raadioloa alusel, jäetakse

kommunikatsioonitegevuses mulje, et tegemist on alalise raadioprogrammiga. Võrdluseks, et

nt alaliste regionaalsete raadiolubade puhul on keskmine levipiirkondade arv

raadioprogrammi kohta 1,75. Seetõttu võib eeldada, et „Raadio Duo“ kuulajaskonna andmete

uuringus kajastamine muudaks tõenäoliseks oluliselt MM Grupp OÜ kontserni raadioturu

osakaalu näitajaid. Samuti võib ka teiste ajutiste lubade alusel toimivate raadioprogrammide

kuulajastatistika avaldada märkimisväärset mõju üldisele raadioturu jaotusele. Olukorras, kus

üks meediakontsern hõivab ligi 50% ajutistest raadiolubadest ja ligi 35% alaliste

raadioprogrammide raadioturust, on reaalne oht märkimisväärse turujõuga (vähemalt 40%

turuosast) ettevõtte tekkimiseks. Seeläbi halveneks konkurentsiolukord raadioturul ja

kannatada saaks meediapluralism. Seega tuleb TTJA-l võtta samme vältimaks märkimisväärse

turujõuga ettevõtte tekkimist raadioturul. Seda eesmärki aitavad saavutada TTJA sõnastatud

ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtted. Need põhimõtted tagavad, et ajutise

raadioprogrammi mõju üldisele raadioturu olukorrale oleks marginaalne. Maksimaalselt 3

levipiirkonnaga, mida saab samas levipiirkonnas maksimaalselt edastada 6 kuud, ei ole

3(13)

3-22-1909

tõenäoline kasvatada turuosa konkurendi ees ligi 5%. Samuti nähtub ajutiste raadiolubade

viimase 1,5 aasta taotlustest ja 08.04.2022 turuosalistega toimunud arutelust, et mitmetel

raadiotegijatel oleks huvi taotleda vähemalt 3 ajutist raadioluba samaks perioodiks. See

tähendab, et sellisel hulgal ajutiste raadiolubade korraga väljastamisel püsiks sarnane

raadioturu jaotus, nagu nähtus TTJA läbi viidud raadioturu uuringust;

6)

Duo Media Networks OÜ, OÜ Head Uudised ja A.Q taotlustes esitatud programmi

struktuur, sihtrühm ja iseloomustused kattuvad. Samuti nähtub taotlustest ja avalikult

kättesaadavast teabest, et taotluste taga seisavad samad isikud. Seega soovivad A.Q ja OÜ

Head Uudised taotletavate ajutiste raadiolubade kaudu edastada Duo Media Networks OÜ

toimetusvastutuse all olevat raadioprogrammi „Raadio Duo“. Toimetusvastutust ei saa

tegevusluba omav või end vastavalt registreerinud meediateenuse osutaja üle anda teisele

isikule ega seda teise isikuga jagada;

7)

AS-le Postimees Grupp on juba väljastatud mitmeid alalisi raadiolube, mille kaudu

saaks kõnealustes levipiirkondades soovitud sündmusi kajastada. Programmile „Raadio

Elmar“ on 05.07.2019 otsusega antud üleriigiline raadioluba mh levimiseks Viljandimaal.

Seega ei ole asjakohane ega mõistlik väljastada samale raadioprogrammile samas

levipiirkonnas täiendavalt ajutist raadioluba. 21.07.2022 taotluste kohaselt kavatsetakse nii

„Raadio MyHits“ kui „Raadio Elmar“ programmis kajastada samu Viljandimaa sündmusi.

Ühtlasi on AS-l Postimees Grupp võimalik soovitud üritusi kajastada veel ka nt Raadio Kuku

programmis, millele on samuti 2019. a-l Viljandimaa levipiirkonda väljastatud alaline

raadioluba.

Eeltoodud põhjendustel väljastab TTJA MM Grupp OÜ kontserni kuuluvate meediaettevõtjate

raadioprogrammidele ajutised raadioload nii, et korraga kehtiks maksimaalselt 3 ajutist

raadioluba maksimaalselt 3 levipiirkonnaga.

2. Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp, A.Q ja OÜ Head Uudised esitasid

halduskohtule kaebuse, mis jäi kohtu menetlusse nõudes tuvastada TTJA 29.08.2022 otsuse 1-

7/22-011-TI p 3 õigusvastasus.

Vastustaja keeldus ajutiste raadiolubade väljastamisest 25.04.2022 kehtestatud põhimõtete

alusel, mitte seaduses sätestatu põhjal. Vastustajal puudub pädevus kehtestada ajutiste

raadiolubade väljastamiseks täiendavaid tingimusi, mis seadusest ei tulene. Vastustajal ei ole

õigust keelduda ajutiste raadiolubade väljastamisest olukorras, kus kaebajad olid täitnud kõik

seadusest tulenevad kriteeriumid ajutiste raadiolubade saamiseks. Kohtupraktikas on

lubatavaks peetud nn sise-eeskirja loomist kaalutlusõiguse ühetaoliseks kohaldamiseks, kuid

25.04.2022 põhimõtted ei vasta neile nõuetele: 1) puudub õiguslik alus; 2) sise-eeskiri ei saa

olla vastuolus seadusega, kuid praegu kehtestati seaduses sätestatust oluliselt rangemad

piirangud; 3) sise-eeskirja koostamisega teostati esimese etapi kaalutlusõigust, kuid sise-

eeskirjas puuduvad kaalutlused; 4) sise-eeskiri ei tohi takistada konkreetse kaalutlusotsuse

tegemist, sh kaalumist välistada ega takistada.

MeeTS-i muudeti viimati 2022. a-l ja mis tahes sisulisi muudatusi ei ole peetud vajalikuks

sisse viia, v.a kehtivusaja pikendamine 1 kuult 3 kuule. MeeTS ei võimalda määrata ajutistele

raadiolubadele kõrvaltingimusi. Kultuuriministeerium koostas 02.06.2023 meediateenuste

seaduse väljatöötamise kavatsuse eesmärgiga parandada olukorda, kus regulatsioon tuleneb

haldusorgani vastuvõetud põhimõtetest.

Piirang ei ole proportsionaalne. Vastustaja eesmärk on testida raadiosagedusi, veenduda nende

kvaliteedis ja tuvastada võimalikud tehnilised probleemid raadiolevis. Nende eesmärkide

saavutamist piirang ei soodusta. Vastustaja põhimõtted ei ole vajalikud ega vähim koormavad.

Samaväärseid meetmeid on veel arvukalt, nt korraldada püsivatele raadiolubadele tihedamalt

konkursid. Põhimõtted ei ole ka mõõdukad. Antud juhul on viidatud vaid vajadusele

4(13)

3-22-1909

korrigeerida turupraktikat ja tagada võrdne kohtlemine kõigile turuosalistele. Ometi on

MeeTS § 37 alusel ja seadusest tulenevate tingimuste piires praktikas väljastatud ajutisi

lubasid mitukümmend aastat ja ettevõtlusvabadust üles kaaluvaid probleemkohti ei ole

tõusetunud.

Otsus ei ole põhjendatud. Jääb arusaamatuks, kuidas annab ajutine raadioluba ebaõiglase

eelise ja kahjustab konkurentsi – ajutiste raadiolubade regulatsioon on eksisteerinud

ühetaoliselt mitukümmend aastat. Ajutised raadioload on MeeTS § 37 alusel ühetaoliselt

kättesaadavad igaühele. Pakutavate programmide lisandumine tõstab programmide vahelist

konkurentsi, mis on avalikkuse huvides, kuna sunnib konkurente oma programmide kvaliteeti

tõstma. Vastustaja on seni alati ajutised loataotlused rahuldanud. Vahepeal ei ole seaduses

olevad nõuded muutunud.

„Raadio Duo“ turuosa on ca 0,2% raadioturust ja seega ei saaks temale ajutise raadioloa

andmine takistada konkurentsi ja meediapluralismi tagamist. Ainuüksi asjaolu, et erinevad

raadiojaamad kuuluvad osaliselt samasse kontserni ja selliselt võib turuosa koos „Raadio

Elmar“ ning „Kuku“ jaamadega küündida 30%-ni, ei ole turgu valitsevaks mõjuks.

Raadiokanalid „Kuku“, „Raadio Elmar“ ja „Raadio Duo“ ei ole samal kaubaturul ega ole

kuulaja jaoks asendatavad. Nende kuulajaskond on väga erinev ja lisandub ka geograafiline

aspekt. Vastustaja ei ole standardset kaubaturu analüüsi teinud. Ka juhul, kui kaubaturu

analüüs näitaks, et kõik raadiojaamad tegutsevad samal kaubaturul, ei oleks ikkagi ühelgi

raadioettevõtjal turgu valitsevat mõju, sest tegemist on äärmiselt konkureeriva turuga, kus on

palju raadioteenuse pakkujaid.

MeeTS § 17 ei keela samal füüsilisel isikul olla mitme jaama vastutav toimetaja. Tegemist ei

ole toimetusvastutuse üleandmise või jagamisega. Raadiojaama omanik ehk operaator võib

olla mistahes isik, kes vastab MeeTS-i nõuetele ja omab vastavat luba.

Vastustaja ei saa otsustada selle üle, millise raadiojaama eetris võib või peab mistahes

sündmusi kajastama. Selline otsustus on vastuolus tsensuuri keeluga. Sisuvabadus on

toimetusvabaduse osana raadioteenuse osutaja pärusmaa ning vastustajal puudub pädevus ja

õigus otsustada, kas ja milliseid sündmusi kajastatakse ühel või teisel kanalil. Raadioteenuse

osutajal on võimalus kajastada sündmuseid mitmel kanalil erineval viisil ja moel.

Vastustaja ei põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata „Raadio MyHits“ Viljandi ja „Narodnoe

Radio“ Tartu ajutise loa taotlused.

Meediapluralism on enam kui turuolukorra konkurentsi olukord. Meediapluralism on paljude

erinevate mõjude koosmõju ja seda ei saa vastustaja tagada. Meediapluralismi riske

hinnatakse 25 põhinäitaja alusel, mis on jaotatud 4 eri valdkonda: põhivabaduste kaitse,

turuosaliste paljusus, poliitiline sõltumatus ja sotsiaalne kaasatus. Need näitajad käsitlevad

õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalpoliitilisi küsimusi. Vastustaja on aga hinnanud

meediapluralismi tagamise vajadust läbi konkurentsiolukorra ja turgu valitseva seisundi

perspektiivi. MeeTS ei näe ette loast keeldumise alusena meediapluralismi.

3. TTJA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Ajutiste lubade väljaandmise põhimõtted on sise-eeskirjad, mille kehtestamiseks ei ole vaja

volitusnormi. See on mõeldud praktika ühtlustamiseks ja kaalutlusõiguse ühetaoliseks

kohaldamiseks, seejuures ettevõtete jaoks suurema läbipaistvuse ja ettenähtavuse tagamiseks.

Tegemist on abistava vahendiga, mis ei välista konkreetse otsuse proportsionaalsuse

hindamist ega kaalumist. Vastustaja tegi sise-eeskirja koostades kaalutlusotsuse. Võttes

arvesse olukorda, kus üks meediaettevõte kasutab ajutiste raadiolubade taotlemise protsessi

5(13)

3-22-1909

ära raadioturul laienemiseks, oli selliste olukordade vältimiseks ja meediapluralismi ning vaba

konkurentsi kaitseks vaja reeglid paika panna. Vastustaja andis ajutiste lubade väljastamise

põhimõtetega võrdsed võimalused kõigile, samal ajal neid võimalikult vähe piirates.

Vabade sageduste hulk on piiratud. Andes ajutise raadioloa ühele ettevõttele, ei pruugi enam

olla vaba sagedust teistele soovijatele, mh nendele, kes soovivad lühiajaliselt ja põhjalikult üht

konkreetset sündmust kajastada, mis on olnud algselt ajutise raadioloa eesmärk. Raadioloa

taotleja tegevus peab olema kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega. Erinevate

meediavormide liigse koondumise vastu samade omanike kätte nähakse seaduses ette nõuded,

mis peaksid vähendama ohte meediapluralismile ja tagama vaba konkurentsi meediateenuste

osutamisel.

MeeTS § 37 sätestab, et ajutine raadioluba antakse programmile, mis on mh ajutise

iseloomuga. Programmi, mis on oma iseloomult alaline (edastatakse pidevalt, mitte ainult 3

kuu vältel, sh samades levipiirkondades), ei saa käsitada ajutisena. Maksimaalselt 3 ajutise

raadioloa väljastamine ühele meediateenuse osutajale maksimaalselt 3 levipiirkonnas 6 kuuks

12-kuulise perioodi jooksul on sobiv meede, tagamaks ajutiste raadiolubade ajutist iseloomu

ja turuosaliste võrdset kohtlemist ning hoidmaks ära märkimisväärse turujõuga ettevõtja

tekkimist.

Ajutised raadioload moodustasid kuni 2021. a-ni marginaalse osa raadioturust. Seega ei

väljunud ajutiste raadiolubade kasutamine varem ajutise iseloomu põhimõttest ega avaldanud

märkimisväärset mõju meediapluralismile. Olukord on muutunud. Ka teised raadioettevõtjad

leidsid, et turu konkurentsiolukord on kahjustada saanud ja vajalik on kokku leppida edasised

põhimõtted. Vastupidisel juhul võib raadioturul tekkida turgu valitsevat seisundit omav

ettevõtja. Vastustaja on tõlgendanud MeeTS § 37 ettevõtjaid vähem koormavalt. Nimetatud

sätet saaks tõlgendada ka selliselt, et pärast 3 kuu möödumist ei ole võimalik enam uut taotlust

esitada.

Raadioprogrammid „Raadio Kuku“, „Raadio Duo“ ja „Raadio Elmar“ asuvad samal

kaubaturul, olenemata sihtgruppidest, kuna on omavahel asendatavad. „Kuku“ kuulaja võib

samadel tingimustel ja ilma oluliselt täiendavate pingutusteta kuulata ka Elmarit ja vastupidi.

Meediapluralismi aspektis tuleb kaubaturu defineerimisel lisaks arvestada, et kõik

raadioprogrammid tagavad võimaluse jagada infot. Mida suuremat hulka

meediaprogrammidest meediateenuse osutaja omab, seda suurem võimalus on tal levitatavat

infot kontrollida. Seega moodustavad raadioprogrammid info jagamise võimekuse poolest

ühtse kaubaturu konkurentsiseaduse (KonkS) mõttes. Eluterve konkurentsi ja

meediapluralismi tagamine on avalikes huvides väga oluline ning kaalub üles kaebajate

ettevõtlusvabaduse riive. Meediapluralismi tagamise olulisust on rõhutatud ka 16.09.2022

avaldatud Euroopa Komisjoni ettepanekus Euroopa Meediavabaduse Akti kohta.

Meediavabaduse ja Meediapluralismi Keskus (CMPF) monitoorib iga-aastaselt

meediapluralismi Euroopa Liidu liikmesriikides ja selle kandidaatmaades ning koostab iga

riigi kohta individuaalse raporti. Eesti Meediapluralismi 2021. a raportist nähtub, et

meediapluralismi ähvardavad riskid Eestis on aasta-aastalt suurenenud ning jõudnud 2021. a

andmete põhjal 66%-ni, jäädes seega keskmise riskitaseme ülempiirile (kõrge riskitase algab

67%-st). Raportist nähtub, et meediapluralismi kõrge riskitase on suuresti tingitud just

meediamaastiku mitmekesisuse puudustest ja uudismeedia kontsentreerumisest üksikute

meediaettevõtete kätte (riskitase 86%). Raportis mainitakse ära juba mitmeid aastaid

probleemiks olnud Postimees Grupi turuosa järjepidev suurenemine. Üksikute suurte

meediaettevõtete turuosa on raadioturul märkimisväärselt kõrge (74%).

6(13)

3-22-1909

Toimetusvastutus tähendab meediateenuse osutaja kontrolli saadete valiku, sisu ja ülesehituse

ning nende paigutamise üle programmi või programmikataloogi (MeeTS § 6).

Toimetusvastutus kuulub meediateenuse osutajale. Toimetusvastutust ei saa tegevusluba omav

või end vastavalt registreerinud meediateenuse osutaja üle anda teisele isikule ega seda teise

isikuga jagada. 01.08.2022 ajutise raadioloa taotluse raadioprogrammile „Raadio Duo Lõuna-

Eesti“ esitanud OÜ Head Uudised juhatuse liige on äriregistri andmetel Priit Vare. P. Vare on

Duo Media Networks OÜ veebilehe ja ettevõtte varasematest taotlustest nähtuvalt Raadio Duo

vastutav toimetaja. 01.08.2022 Duo Media Networks OÜ juhatuse liikme X poolt saadetud

ajutise raadioloa taotluse on allkirjastanud A.Q . Sama isik on märgitud ajutise raadioloa

taotlejaks ka raadioprogrammile „Raadio Duo Rapla- ja Läänemaa“. A.Q on X abikaasa.

Nimetatud taotlustes esitatud programmi struktuur kattub sõna-sõnalt Duo Media Networks

OÜ 28.04.2022 ja 19.07.2022 esitatud raadioprogrammi „Raadio Duo“ ajutise raadioloa

taotlustes toodud programmi struktuuriga. Samuti kattub kõigis taotlustes programmi sihtrühm

(üle 30 aastane naine). OÜ Head Uudised 01.08.2022 esitatud taotluse sündmuse kajastus

kattub suures osas (v.a Suur-lossi Festar VOL2 ja isadepäeva üritused Läänemaal) Duo Media

Networks OÜ 19.07.2022 esitatud taotluses toodud sündmuste kajastusega. Ka A.Q

01.08.2022 ja Duo Media Networks OÜ 28.04.2022 taotlustes toodud 7 ürituse hulgast leiab

mitmeid kattuvusi. Esitatud taotluste pea täielik kattuvus ja isikute tihe nii eraeluline kui

äriline seotus näitavad, et nii OÜ Head Uudised kui A.Q 01.08.2022 esitatud taotluste puhul

on tegelikuks meediateenuse osutajaks Duo Media Networks OÜ, kes omab toimetusvastutust

„Raadio Duo“ programmi üle. Esitades taotluse teise isiku kaudu ja laveerides taotluses

raadioprogrammi nimega, on kaebajad pahatahtlikult eksitanud vastustajat tegeliku

meediateenuse osutaja suhtes. Nii OÜ Head Uudised kui A.Q 01.08.2022 esitatud taotluste

puhul on tegelikuks meediateenuse osutajaks Duo Media Networks OÜ. MM Grupp OÜ

kontserni kuuluvate meediaettevõtete raadioprogrammidele oli juba antud 3 ajutist raadioluba

(sh programmile „Raadio Duo“), mistõttu puudus võimalus väljastada ajutisi raadioluba OÜ-

le Head Uudised ja A.Q-le .

Viide tsensuuri keelule ei ole asjakohane. Vastustaja otsus, millega ei väljastatud kõiki

taotletud ajutisi raadiolube, ei riiva kaebajate sõnavabaduslikku põhiõigust. Vastustaja ei ole

keelanud ega määranud, milliseid sündmusi, milliseid raadioprogramme võib eetris kajastada.

Vastustaja otsus ei keela kindlat sisu ja otsuse mõju ei võta kaebajatelt üldist levitusõigust.

Ettepaneku muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni tegi Kultuuriministeeriumile vastustaja.

Ettepanek oli mh ajendatud praktikas tekkinud vaidlusest sätestada ajutiste raadiolubade

väljastamise põhimõtted seaduses senisest veelgi selgemalt, et vältida tulevikus tarbetuid

vaidlusi. Lisaks oli ettepaneku eesmärk lisada ajutise raadioloa väljastamise alusena

sagedusressursi ja programmi sobivuse testimine, mis annaks raadiotegijatele senisest

paindlikumad võimalused turul ajutiseks tegutsemiseks või enne pikkade investeeringute

tegemist programmi sihtrühmale sobivuse veendumiseks. Asjaolu, et vastustaja on esitanud

ettepaneku MeeTS-s ajutiste raadiolubade väljastamise regulatsiooni täpsustamiseks, et

tähenda, et vastustajal puudus enne seaduslik alus raadiolubade väljastamisel hinnata

raadioprogrammi ajutisust või võtta raadioloa väljastamise üle otsustamisel arvesse raadioturu

konkurentsiolukorda. Need alused tulenevad MeeTS § 32 p-dest 1 ja 3 ning §-st 37.

4. Tallinna Halduskohus jättis 26.09.2023 resolutsioonotsuse ja 02.11.2023 täiendava

otsusega kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Kaebajate ajutised raadioloa taotlused ei vastanud MeeTS §-s 37 toodud nõuetele, mistõttu

tuli need jätta rahuldamata. Kaebajate taotlustes nimetatud programmid ei olnud ajutise

iseloomuga. „Raadio MyHits“, „Raadio Elmar“ ja „Narodnoe Radio“ on püsiva iseloomuga

programmid, mida kaebajad edastavad neile väljastatud alaliste raadiolubade alusel.

7(13)

3-22-1909

Raadioprogrammile „Raadio Elmar“ on väljastatud alaline raadioluba levipiirkondades

Harjumaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa,

Pärnumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Võrumaa, Hiiumaa ja Saaremaa;

raadioprogrammile „Raadio MyHits“ on väljastatud alaline raadioluba levipiirkondades

Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa,

Jõgevamaa, Põlvamaa ja Võrumaa; raadioprogrammile „Narodnoe Radio“ on väljastatud

alaline raadioluba levipiirkondades Harjumaa, Ida-Virumaa.

„Raadio Duo“ programmi on edastatud seni ajutiste raadiolubade alusel, kuid alates 2022. a

märtsist järjepidevalt kuni vaidlusaluse otsuse tegemiseni, vaidlusaluse otsuse alusel ja ka

pärast seda. Seega mitu korda kauem kui MeeTS §-s 37 ette nähtud 3 kuud, mis on ajutise

raadioloa tähtajaks. See ei võimalda järeldada, et tegemist on ajutise iseloomuga

programmiga. MeeTS § 37 järgi peab programm olema ajutise iseloomuga, mitte ainult selle

edastamine. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on kaebajad jätnud seda programmi edastades

avalikkusele teadvalt mulje, et tegemist on alalise raadioprogrammiga. Seda kinnitab ka Duo

Media Networks OÜ 30.06.2023 raadioloa taotlus, milles põhjendatakse alalise raadioloa

taotlemist sellega, et kuulajad on pahased raadioprogrammi eetrist kadumise tõttu.

Seadusandja eesmärgi ja mõttega ei ole kooskõlas, kui sama programmi edastatakse püsivalt

või pikaajaliselt järjepidevalt taotletavate ajutiste raadiolubade alusel. Oma raadioprogrammi

püsiv edastamine korduvate ajutiste raadiolubade alusel seab kaebajad põhjendamatult

soodsamasse olukorda alaliste raadioloa omajatega võrreldes, kel on tulnud oma

raadioprogrammi püsivaks esitamiseks täita mitmeid seaduses toodud tingimusi, mis ajutise

raadioloa taotlejale ei kehti (nt MeeTS § 8 lg-d 1˗4, § 32 p 12, § 39 lg 6 p 11), ja läbida

konkurss. Seega, kui kaebajate „Raadio Duo“ programm oli kuulajate seas sooja vastuvõtu

leidnud ja kaebajad soovisid selle edastamisega jätkata, siis tuli neil taotleda alaline

raadioluba.

Kaebajate taotlused ei vastanud ka nõudele, et programmi edastamise eesmärk on kajastada

konkreetset sündmust. Kaebajate ajutistest raadioloa taotlusest nähtub, et kaebajate eesmärk

oli oma programmi kaudu edastada muusikateoseid ja sõnasaateid. Levipiirkonna elu

kajastavate saadete maht programmis oli 1˗3%, ühel juhul 5%. Kui sündmuse kajastamine on

programmist vaid marginaalne osa, ei saa seda lugeda programmi edastamise eesmärgiks.

Kuigi vastustaja on seni kaebajate sarnaseid taotlusi rahuldanud, puudub kaebajatel

subjektiivne õigus nõuda ka edaspidi MeeTS § 37 nõuetele mittevastavate taotluste alusel

ajutiste raadiolubade väljastamist. Ebaõige halduspraktika ei saa tekitada õiguspärast ootust.

Kaebajate taotlusi rahuldades võinuks tekkida MeeTS § 32 p-s 3 sätestatud konkurentsi

kahjustav olukord meediateenuste turul, mida tuli MeeTS § 37 järgi ka ajutiste raadiolubade

väljastamisel vältida (vrd KonkS § 2 lg 4; vt ka meediateenuste seaduse eelnõu 827 SE

seletuskiri, lk 26). Äriregistri andmetel on MM Grupp OÜ Duo Media Networks OÜ 80%-lise

osaluse omanik ja AS Postimees Grupp ainuosanik. Seega kuuluvad nad MM Grupp OÜ

valitseva mõju alla ja samasse kontserni äriseadustiku § 6 mõttes. Kaebajad ei ole vastu

vaielnud, et kontserni osakaal raadioturul on ca 35%. Duo Media Networks OÜ 30.06.2023

raadioloa taotlusest nähtuvad sarnased näitajad. Isegi kui kaebajad vastustaja välja toodud

turuosa suurusega ei nõustu, ei ole nad tõendanud teistsuguse turuosa olemasolu. Samuti on

vastustaja väljastanud 2021.˗2022. a-l Duo Media Networks OÜ-le kokku 56 ajutist

raadioluba, s.o 50% kõigist ajutistest raadiolubadest. Ülejäänud 50% on jagunenud 8

meediateenuse osutaja vahel. Eeltoodut arvestades saab pidada usutavaks, et kontserni osakaal

raadioturul koos alaliste ja ajutiste raadiolubadega võib ulatuda 40%-ni, millest alates

eeldatakse turgu valitseva seisundi olemasolu (KonkS § 13). Konkurents raadioturul tagab

meediapluralismi, sh raadioteenuste mitmekesisuse. Meediaomandi koondumine loob

8(13)

3-22-1909

keskkonna, kus soodustatakse reklaamituru monopoliseerimist, takistatakse uute osalejate

turule sisenemist ning muudetakse meediakanalite sisu ühetaoliseks.

Infoga manipuleerimine saab olla ühiskonna huve kahjustav eelkõige uudistesaadete osas.

Kuulajate jaoks ei ole oluline, millise raadiokanali pealt nad uudiseid kuulavad. Ühe

raadiokanali uudised on kuulaja jaoks vabalt asendatavad teise raadiokanali uudistega. Seega

ei ole põhjendatud kaebajate väide, et kontserni erinevad raadiokanalid ei asu samal

kaubaturul. Kaubaturu kindlaksmääramisel ei ole raadioturul olulist väärtust. Raadioturgu

iseloomustab see, et kasutatavad sagedused on piiratud ressurss, seega ei ole igal soovijal

võimalik oma raadioprogrammi edastama asuda ja raadioteenuse osutajaid on piiratud hulk.

Piiratud ressursi tingimustes ei ole põhjust asuda osutatavaid raadioprogramme eraldi

kaubaturule määratlema, sest ainuüksi raadiosageduse kasutamine annab isikule teatava võimu

meediamaastikul. Mida rohkem sagedusi on isiku kasutada, seda suurem on tema võim

raadioturul ja seda suurem võimalus infoga manipuleerida. Eeltoodud väidet ei lükka ümber

ka kaebajate väide, et erinevate raadioprogrammide kuulajaskond erineb. Vastupidi,

raadioteenuse osutaja võim on seda suurem, mida laiemat kuulajaskonda ta suudab mõjutada.

Seetõttu on info terviklikkuse ja tõesuse huvides, et raadioturg ei oleks koondunud sama(de)

omaniku(e) kätte.

Kaebajate käitumine lubab arvata, et nende eesmärgiks korduvalt suurel hulgal ajutiste

raadiolubade taotlemisel oligi saavutada raadioturul märkimisväärne võim ja takistada teistel

raadioteenuse osutajatel oma turuosa laiendada või uutel tegijatel turule tulla. Seda kinnitab

ühelt poolt ajutise raadioloa taotlemine programmile „Raadio Elmar“ levipiirkonnas

Viljandimaa, kuigi samal programmil oli juba samas levipiirkonnas olemas alaline raadioluba.

See tähendab, et ajutine raadioluba ei saanud anda kaebajatele mingit täiendavat väärtust, küll

aga võtta teistelt raadiotegijatelt võimaluse Viljandimaa levipiirkonnas oma raadioprogrammi

levitada ja kaebajate raadioprogrammile konkurentsi pakkuda. Samuti on kaebajate eesmärke

võimalik järeldada kaebajate katsest hägustada ajutiste raadioloa taotlejate ringi – „Raadio

Duo“ programmi edastamiseks on taotlused esitanud lisaks Duo Media Networks OÜ-le ka

OÜ Head Uudised ja A.Q . Vastustaja tõi välja, et nende programmid kattuvad väga suures

osas. Ajutiste raadioloa taotluste esitamine A.Q ja OÜ Head Uudised poolt tehti varjamaks

asjaolu, et tegelikult oli kõigi ajutiste raadioloa taotluste taga Duo Media Networks OÜ.

Selline käitumine on selgelt vastuolus MeeTS § 32 p-s 3 toodud eesmärgiga.

Kuna ajutised raadioload ei ole ettenähtud ettevõtlusega tegelemiseks, vaid uute

raadiosageduste katsetamiseks ja/või konkreetsete sündmuste kajastamiseks, ei ole kaebajate

väited nende ettevõtlusriive kohta põhjendatud. Ka meediateenuste seaduse eelnõu 827 SE

seletuskirjas (lk 27) tuuakse välja, et ajutise raadioloa eesmärk ei ole reeglina

majandustegevuses tulu teenida. Ettevõtlusega tegelemiseks on kaebajatel olemas alalised

raadioload ja võimalus need taotleda.

Kaebajate esitatud taotluste rahuldamata jätmine oli põhjendatud juba seaduses toodud alustel.

Vastustaja kehtestatud põhimõtted (mille kohaselt võib samaaegselt kehtida kuni 3 ajutist

raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta kokku maksimaalselt 3 levipiirkonnas levimiseks;

ühte programmi võib edastada samas levipiirkonnas kuni 6 kuud viimase 12 kuu jooksul; ühe

meediateenuse osutajana käsitatakse kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle juhatuse

liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud) ei oma siinkohal määravat rolli. Kuid ka

nendest lähtumine ei toonud kaebajate jaoks kaasa õigusvastast tulemust. Olenemata sellest,

kas pidada vastustaja kohaldatud põhimõtteid asutuse sise-eeskirjaks või üksnes vaidlusaluses

haldusaktis kasutatud põhjendusteks, ei saa neid pidada õigusvastasteks. Vastustaja

selgitustest nähtub, et nende põhimõtete vastuvõtmise vajaduse tingis kaebajate käitumine.

Vastustaja põhimõtted lähtuvad MeeTS §-dest 32 ja 37. Kokku 3 üheaegse ajutise raadioloa

9(13)

3-22-1909

väljastamine ühele kontsernile on põhjustatud vajadusest vältida konkurentsi kahjustamist

raadioturul (MeeTS § 32 p 3). Sama programmi edastamine samas levipiirkonnas 6 kuu

jooksul peab täpsustama MeeTS §-s 37 toodud ajutisuse nõuet. Üle 6 kuu sama programmi

edastamist ei saa enam pidada ajutiseks, sest seadusandja on ajutisuse nõude määratlenud 3

kuuga. Vastustaja on tõlgendanud seadust kaebajatele soodsamalt. Vastustaja selgitas, et

viidatud põhimõtted ei välista igal konkreetsel juhul vajadusel kaalutlusõiguse teostamist.

Kaebajad ei ole välja toonud, mis olid need konkreetsed asjaolud, mille vastustaja jättis nende

puhul arvestamata ja mis võinuks kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemise.

Kaebajate viited tsensuurikeelule on otsitud ja põhjendamata. Tsensuurikeeld ei tähenda, et

kõik raadioloa taotlused tuleb rahuldada. Vastustaja ei ole kaebajatele ette näinud, milliseid

saateid millistes programmides nad peavad edastama. Kaebajad on vabad otsustama, kuidas

oma programmi kujundada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp, A.Q ja Head Uudised OÜ paluvad

06.12.2023 apellatsioonkaebuses (ja 11.08.2025 seisukohas) tühistada halduskohtu otsus ja

teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta kaebajate menetluskulud vastustaja

kanda.

TTJA otsus ei tuginenud seadusele, vaid TTJA poolt 25.04.2022 turuosalistele saadetud

põhimõtetele, millega loodi täiendavad tingimused ajutiste lubade taotlemiseks. Nende

tingimuste alusel muutus senine aastaid kehtinud halduspraktika. Halduskohus on otsuses

asendanud TTJA otsuse põhjendused enda omadega (lisanud täiendava faktilise ja õigusliku

põhjenduse). Vaidluse all ei ole nn uudiste-raadiokanal, vaid ajutise loa alusel tegutsev

raadiokanal, mis ei ole kontsentreeritud uudiste kajastamisele.

Ebaõige on halduskohtu analüüs, et ka siis, kui TTJA otsus põhineb 25.04.2022 vastu võetud

põhimõtetel, oleks see õiguspärane. Tuginemine TTJA põhimõtetele on seadusevastane, sest

tegemist on haldusorgani poolt vastuvõetud põhimõtetega, mis ei vasta MeeTS §-le 37. TTJA

põhimõtete kohaselt luuakse uus õigus, mis erineb oluliselt kehtivast MeeTS-st vähemalt

neljas olulises kriteeriumis: 1) samaaegselt võib kehtida kuni 3 ajutist raadioluba ühe

meediateenuse osutaja kohta; 2) samaaegselt võivad kehtida raadioload kokku maksimaalselt

kolmes levipiirkonnas levimiseks; 3) ühte raadioprogrammi võib edastada samas

levipiirkonnas kuni 6 kuud viimase 12 kuu jooksul; 4) ühe meediateenuse osutajana

käsitatakse kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle juhatuse liikmed või tegelikud

kasusaajad on samad isikud. MeeTS ei sisalda selliseid tingimusi.

Selliste põhimõtete vastuvõtmise ja rakendamisega on toimunud põhiseaduslik riive –

raadiolubade saamise kohustus ning raadiolubade väljastamisele seatavad piirangud riivavad

ettevõtlusvabadust (PS § 31). Piirangud on formaalselt ja materiaalselt õigusvastased.

Kohtupraktikas on lubatavaks peetud nn sise-eeskirjade loomist kaalutlusõiguse ühetaoliseks

kohaldamiseks, kuid antud juhul ei vasta TTJA põhimõtted sise-eeskirjade suhtes kehtivatele

nõuetele. Piirangutel puudub mistahes seaduslik alus, sest seost uute nõuete ja MeeTS § 37

vahel ei eksisteeri. Samuti ei nähtu otsusest TTJA soovi täita seadusest tulenevat lünka. TTJA

otsusest nähtub soov reguleerida raaditurul toimuvat konkurentsi selliselt, et kaitstud oleks n-ö

alaliste raadiolubade omajate huvid. MeeTS § 40 lg 6 teine lause näeb ette võimaluse määrata

regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale kõrvaltingimus, kuid samalaadset õigust

kõrvaltingimuste määramiseks ei ole sätestatud ajutiste raadiolubade puhul. TTJA põhimõtted

on ebaselged, nt jääb ebaselgeks, kas konkreetselt iga ajutine raadioluba võib kehtida kolmes

10(13)

3-22-1909

levipiirkonnas või kõik kolm võivad kehtida kokku kuni kolmes levipiirkonnas. Piirang ei ole

proportsionaalne.

Huvide kahjustamise asemel tõstab ajutiste raadiolubade alusel pakutavate programmide

lisandumine programmide vahelist konkurentsi. See on avalikkuse huvides, sest sunnib

konkurente oma programmide kvaliteeti tõstma ning loob võimalused konkureerivamaks ja

mitmekesisemaks programmivalikuks tulevikus, kuna ajutiste lubade kaudu testitakse

sagedusi, mida tulevikus alaliste lubade konkursile panna.

Keelduva otsuse õiguspärasus eeldab konkurentsiõiguslikku analüüsi nii kauba- kui ka

geograafilise turu osas, mis tuleneb MeeTS § 32 p-st 3. TTJA otsuses see puudub. Kui lähtuda

siiski TTJA otsusest, siis selles ei ole läbi viidud „kaubaturu“ analüüsi vastavalt KonkS-i

nõuetele. TTJA otsuse konkurentsiõiguslik põhjendus ei vasta standardsetele kaubaturu

analüüsi kriteeriumitele. Põhjendus, et raadiokuulajal on võimalus kuulata nii „Elmari“ kui

„Kuku“ raadiot, ei ole ühelgi juhul kaubaturu analüüsi kohane argument. Kaubaturu analüüs

eeldab vastust küsimusele, kas raadiojaamad on kuulaja jaoks asendatavad.

Meediapluralism on enam kui turuolukorra konkurentsi olukord ehk turuosaliste arv.

Meediapluralism on paljude erinevate mõjude koosmõju (millest turuosaliste arv on vaid üks

paljudest) ning seda ei saa TTJA tagada. TTJA koos seadusandjaga saab tagada, et tingimused

erinevates osades oleksid riigi poolt tagatud, ning sel juhul saab hinnata meediapluralismi

seisu riigis. TTJA on hinnanud „meediapluralismi tagamise vajadust“ läbi

konkurentsiolukorra ning turgu valitseva seisundi perspektiivi, mis on ebaõige. MeeTS ei näe

ette meediapluralismi kui loast keeldumise alust. Kaubaturu konkurentsiõiguslik analüüs on

vältimatu, kui haldusorgan otsustab rakendada „valitseva mõju suurenemise riski hindamist“.

Kohus ei ole ilmselt mõistnud, et raadiolubade näol on tegemist piirkondlike levialadega ehk

raadioturg ei saagi olla üks ja ühtne. MeeTS § 32 p 3 ei viita meediapluralismi hindamisele,

vaid konkurentsi kahjustamise ja turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise riski

kontrollimisele. Kohtu ja TTJA seisukoht, et eelnev ongi justkui meediapluralism või selle

osis, ei oma õiguslikku tähtsust, sest meediapluralismi laiemalt TTJA otsuse tegemisel hinnata

ei võinudki.

6. TTJA palub 17.01.2024 vastuses (ja 18.08.2025 seisukohas) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata, jäädes varasema seisukoha juurde. Kaebajate väited on otsitud. Kaebajatele ei

oleks saanud anda taotletud ajutisi raadiolube juba ainuüksi seetõttu, et esines vastuolu

MeeTS §-dega 32 ja 37. Samuti ei oma vaidluses sisulist tähtsust kaebajate etteheited osas,

kas TTJA sai arvesse võtta 25.04.2022 vastu võetud põhimõtteid. TTJA 29.08.2022 otsuses on

märgitud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning esitatud põhjendused, sh on

selgitatud MeeTS §-st 37 tulenevat ajutisuse ja sündmuse kajastamise põhimõtet. Vastustaja

on kohtumenetluse käigus haldusakti põhjendusi ka täiendavalt selgitanud. Halduskohus ei ole

vaidlustatud haldusakti põhjendusi enda omadega asendanud. Vastustaja ei nõustu kaebajate

seisukohaga, et meediateenuste liigsest kontsentreerumisest hoidumine on relevantne vaid

alaliste raadiolubade väljastamisel. MeeTS § 37 sätestab selgelt, et ajutine raadioluba antakse

vaid juhul, kui on täidetud MeeTS §-s 32 nimetatud tingimused. MeeTS § 32 p 3 kohustab

haldusorganit raadioloa taotluse lahendamisel hindama ka turgu valitseva seisundi tekkimise

või tugevnemise ohtu ja selle ilmnemisel loa väljastamisest hoiduma. Seega tuli vastustajal

meediateenuste liigse kontsentreerumise riski hinnata ka ajutiste raadiolubade taotluste

lahendamisel. Kaebajad on halduskohtu otsusest järeldanud ebaõigesti, et kohus ei pea

kaubaturu kvalifitseerimist vajalikuks. Halduskohtu hinnangul on asjakohane käsitada

raadioprogramme ühe kaubaturuna. Kuivõrd raadioturg ei ole klassikaline kaubaturg, ei ole

põhjendatud ega kohane kohaldada raadioturul klassikalise kaubaturu reegleid. Kohus märkis

õigesti, et mida rohkem sagedusi on isiku kasutada, seda suurem on tema võim raadioturul.

11(13)

3-22-1909

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. MeeTS § 37 sätestab, et ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud

MeeTS §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on

ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Vastustaja

on 29.08.2022 otsuses asjakohaselt viidanud meediateenuste seaduse eelnõu seletuskirjale

(827 SE, lk 27), kus on selgitatud, et ajutine luba antakse juhul, kui tegemist on

ringhäälingutegevusega, mis on ajutise iseloomuga ja seotud mõne sündmuse kajastamisega

(nt Viljandi Folk). Samuti tuuakse välja, et programmi edastatakse tavaliselt vaid mõned

päevad ja selle eesmärk ei ole reeglina majandustegevuses tulu teenida. Halduskohus on lisaks

põhjendatult viidanud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 327 SE teise lugemise seletuskirjale (lk 8), kus viidatakse MK etapi,

MM-i või olümpiamängude edastamisele. Eelnevast järeldub üheselt, et seaduse sõnastus ega

seletuskirjadele tuginev eesmärgipärane tõlgendus ei võimalda seadust tõlgendada viisil, et

ajutisi raadiolube võib anda ka muul eesmärgil kui konkreetse sündmuse ajutine kajastamine

(sh taotletud perioodil toimuvate kultuuri- või spordisündmuste kajastamine üldiselt või neist

teavitamine). Kui ajutisi raadiolube soovitakse väljastada muul eesmärgil kui ajutise

konkreetse sündmuse kajastamiseks (nt raadiosageduste testimiseks), tuleb seadust muuta.

9. Vaadates kaebajate esitatud ajutise raadioloa taotlusi (dtl 93 jj), on ilmselge, et ajutisi

raadiolube ei taotletud ajutiselt konkreetse sündmuse kajastamiseks, vaid alalise avaliku

konkursi teel omandatava tegevusloa asemel oma levipiirkonna laiendamiseks ja alalise

raadioprogrammi edastamiseks. Taotlustel on küll üldsõnaliselt märgitud mõned kultuuri- ja

spordisündmused, mis taotletud kolmekuulise ajavahemiku jooksul toimuvad, kuid on selge,

et lube ei taotletud spetsiaalselt ja üksnes nende kajastamiseks (st, et sündmuse kajastamine

moodustaks raadioprogrammi tuumikosa). Kaebajad ei ole tegelikkuses väitnudki, et lube

taotleti ajutiselt üksnes mingi konkreetse sündmuse kajastamiseks, vaid tuginevad seni

kehtinud TTJA halduspraktikale. Asjaolu aga, et TTJA on eelnevalt sarnaste taotluste alusel

väljastanud ajutisi raadiolube, ei saa tekitada õiguspärast ootust, et ebaõige halduspraktika

jätkub. TTJA 29.08.2022 otsuses oli viidatud nii korrektsele õiguslikule alusele (MeeTS § 37)

kui ka esitatud sellel vastav põhjendus, miks lube ei väljastata. Ainuüksi eeltoodud põhjusel

oli ajutiste raadiolubade andmisest keeldumine õiguspärane ning haldusakti ülejäänud

põhjenduste ja kaebajate ülejäänud väidete analüüsiks puuduks üldse vajadus. Sealhulgas ei

oma õiguslikku tähendust, kas TTJA võis koostöös raadiotegijatega sisustada MeeTS §-i 37

kokku lepitud põhimõtetega (dtl 124) ja kuidas neid põhimõtteid peaks õiguslikult

kvalifitseerima.

10. Ringkonnakohus peab siiski täiendavalt vajalikuks märkida järgmist. MeeTS § 37 alusel

antakse ajutine raadioluba, kui täidetud on MeeTS §-s 32 sätestatud tingimused, sh MeeTS §

32 p-s 3 sätestatud tingimus, et taotleja ei ole juhtimise üle valitseva mõju kaudu seotud

ettevõtjaga, kellele on antud televisiooni- või raadioluba ja tegevusloa andmine võib oluliselt

kahjustada konkurentsi meediateenuste turul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või

tugevnemise kaudu. Sõltumata sellest, kas kaebajatele ajutise raadioloa andmine oleks

tekitanud turgu valitseva seisundi või seda tugevdanud, on ilmselge, et olukord, kus ajutise

raadioloa alusel soovitakse tegelikkuses edastada alalist programmi ja laiendada nii enda

levipiirkonda, milleks tuleks MeeTS kohaselt tegelikkuses osaleda avalikul konkursil ja täita

täiendavaid kriteeriume (nt MeeTS §-s 8 ette nähtud nõuded programmile, MeeTS §-s 40

sätestatud kõrvaltingimused, MeeTS § 32 p-s 12 sätestatud jätkusuutlikkuse tõendamine),

kahjustab juba iseenesest oluliselt konkurentsi meediaturul ja on viidatud sätte alusel

12(13)

3-22-1909

lubamatu. Ajutise raadioloa taotlejad saavutaksid selliselt alusetu konkurentsieelise avalikul

konkursil alalise raadioloa taotlejate ees. Seepärast on asjakohatud kaebajate arutlused teemal,

kas TTJA määratles õigesti kaubaturu ja sellest tulenevalt analüüsis õigesti turuolukorda.

Eeltoodud põhjendustel ei ole vaidluse lahendamise kontekstis relevantne ka meediapluralismi

temaatika.

11. Halduskohus ei asendanud TTJA otsuse põhjendusi enda põhjendustega, vaid põhjendas

enda tehtud järeldusi nõuetekohaselt. Osas, mis puudutab uudiste edastamist ja infoga

manipuleerimist, väljuvad halduskohtu põhjendused küll vaidlustatud haldusakti põhjenduste

raamidest, kuid neil ei ole vaidluse lahendamisel olnud ka määravat tähtsust.

12. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste

apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)