2-19-11998/100 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-11998

Tsiviilasi

J.K. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik J.K. (isikukood XXX; elukoht: XXX ,

xxxxx XXX ; e-post: XXX )

Võlausaldajad

1. PLACET GROUP OÜ (rg-kood 11198910; e-post

XXX)

2. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post XXX)

3. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (rg-kood

10625474; e-post XXX)

4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-

post XXX)

5. Julianus Inkasso OÜ (rg-kood 10686553; e-post

XXX)

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.K. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded J.K. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab

kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi

nõuda.

2. Lõpetada J.K. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada J.K. usaldusisiku kohustustest J.K. kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade J.K. kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 27.09.2019 määrusega välja J.K. pankroti ja pankrotihalduriks

nimetati Küllike Mitt. 12.05.2020 määrusega lõpetas kohus J.K. pankrotimenetluse

raugemise tõttu ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. J.K.

kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati

võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik

esitama kord aastas kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku

mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku

arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha

eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada

hiljemalt 1. novembril 2020, järgnev 2. mail 2021 jne. Kord aastas tuli teha ka

väljamakseid võlausaldajatele, enne iga aasta 25.aprilli. Pankrotimenetluse lõpetamisel jäi

rahuldamata nõudeid kogusummas 11 459,11 eurot, sh II järgu nõuded 5 426,69 eurot ja

III järgu nõuded 6 032,42 eurot.

2. Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 26.11.2020, 25.05.2021,

19.11.2021, 19.05.2022, 01.12.2022, 09.05.2023, 23.11.2023, 17.05.2024, 02.12.2024 ja

lõpparuanne 25.06.2025.

3. Kohtule esitatud aruannete kohaselt sündis võlgnikul vahetult enne pankrotimenetluse

lõpetamist teine laps, mistõttu viibis ta lapsehoolduspuhkusel. Seejärel on olnud töötu ja

otsinud väikese lapse kõrvalt sobivat tööd kuna kasvatab last üksinda. Võlgniku

sissetulekuteks on olnud vanemahüvitis, toimetulekutoetus ja peretoetus. Võlgnik on

saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata

sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgnik on teinud menetluse kestel väljamakseid võlausaldajatele

kogusummas 114,34 eurot.

4. 25.06.2025 esitas võlgnik J.K. kohtule avalduse, milles võlgnik palus lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada teda pankrotimenetluse käigus täitmata

jäänud kohustustest.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

2. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

3. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

6. Kohus on J.K. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. J.K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnikul sündis vahetult enne käesoleva menetluse algust teine laps, keda ta on

üksinda kasvatanud. Pärast lapsehoolduspuhkust on võlgnik püüdnud leida sobivat

tööd, kuid seni ei ole õnnestunud. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova

tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse

isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema

haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti

perekondlikku elukorraldust. Võlgnik on üksinda kasvatanud väikest last ning

töölesaamist on raskendanud ka võlgniku madal haridustase ja ebapiisav keeleoskus.

Võlgnik on esitanud kohtule tõendid enda tööotsingutest ja teeb koostööd

töötukassaga.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.

8.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded pärast kohtupoolseid meeldetuletusi.

Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik alati vastanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

8.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud vanemahüvitis, toimetulekutoetus ja peretoetus.

Võlgnik on saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi

saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule

väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud menetluse kestel

vabatahtlikke väljamakseid summas 114,34 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust. Võlgnik on näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate

nõudeid.

Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti

raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest

vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

8.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

10. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea

põhjendatuks menetluse pikendamist.

11. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et J.K. tuleb PankrS

§ 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

12. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud J.K. pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka J.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

13. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab J.K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J.K. vabastada usaldusisiku

kohustustest J.K. kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets