2-25-8376/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-8376

Tsiviilasi

Modena Estonia OÜ hagiavaldus CC vastu võla nõudes

Hagihind

3970,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Modena Estonia OÜ (registrikood 14820592),

lepinguline esindaja NN

Kostja: CC (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Modena Estonia OÜ hagiavaldus CC vastu võla nõudes

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata, kuna kostjal menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Modena Estonia OÜ (hageja) esitas 29.05.2025 Pärnu Maakohtule hagi CC (kostja) vastu

võla saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 3071,48 eurot, mis koosneb

põhinõudest 2690,52 eurot, intressist 279,57 eurot, viivisest kuni 29.05.2025 71,39 eurot ja

sissenõudmiskuludest 30 eurot, mõista kostjalt välja täiendav viivis alates 30.05.2025 tasumata

põhinõudelt 2 690,52 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni 0,0915% päeva. Menetluskulud

jätta kostja kanda.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 28.07.2024 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu nr x

krediidilimiidiga 3250 eurot. Kostjale on tehtud väljamaksed kogusummas 2900 eurot:

28.07.2024 500 eurot, 29.07.2025 1400 eurot ja 30.07.2024 1000 eurot. Lepingu kohaselt on

intress 27,03% ja krediidi kulukuse määr 27,3%.

3. Kostja on teinud hagejale lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks tagasimakseid

kogusummas 727,80 eurot, millest 209,48 eurot läinud põhinõude katteks ning 518,32 eurot

intressi katteks. Kostja tehtud tagasimaksega pole kaetud muid rahalisi kohustusi. Kostjal on

krediidi kasutamise eest tasumata 2025. veebruari, märtsi ja aprilli arved. Hageja nõuab kostjalt

intressi kolme järjestikuse mitte tasutud arve eest 279,57 eurot, mis on esitatud perioodi

08.01.2025 – 07.04.2025 eest. Hageja loobub perioodi 08.04.2025 – 30.04.2025 intressinõudest.

Hageja on arvestanud viivist nõude põhiosalt 2690,52 eurolt 0,0915% päevas (kokkulepitud

määrast väiksemas määras) alates 01.05.2025 kuni 29.05.2025 summas 71,39 eurot.

4. Kuna kostja oli 16.04.2025 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega

(tasumise kuupäevad vastavalt 15.02.2024, 15.03.2025, 15.04.2025), saatis hageja kostjale

16.04.2025 e-kirja teel teavituse palvega tasuda viivituses olevad tagasimaksed hiljemalt

30.04.2025. Nimetatud teatega teavitas hageja ka kostjat, et kui ta viivituses olevaid

tagasimakseid teavituses toodud tähtajaks (30.04.2025) ei tasu, ütleb hageja lepingu kostjaga

erakorraliselt ühepoolselt üles ja kostjal tuleb kohe täita kõik lepingust tulenevad varalised

kohustused. Kuna kostja viivituses olevaid makseid ei tasunud, loeti leping alates 01.05.2025

üles öelduks.

5. Kostja on esitanud hagejale taotluse krediidilepingu sõlmimisel elektrooniliselt, mille käigus

sisestas kostja hageja iseteeninduskeskkonnas krediidi taotlemiseks nõutud andmeväljad. Kostja

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olid tema poolt 28.07.2023 esitatud ja samal kuupäeval

enne lepingu allkirjastamist hageja poolt kontrollitud ja enda poolt täiendavalt kogutud andmed.

Lisaks kostja sissetulekute ja finantskohustuste hindamisele hindas hageja enne positiivse

krediidiotsuse tegemist kostja elamiskulude suurust, ülalpeetavate arvu, tööhõive staatust.

Samuti on hageja rakendanud kostja suhtes krediidiriski hinnangut ning kontrollinud kostja

varasemaid maksehäireid. Kõiki kostja esitatud andmeid ja hageja poolt täiendavalt kogutud

andmeid hinnati hageja poolt kogumis ja selle tulemusel tegi hageja kostja krediiditaotluse osas

positiivse krediidiotsuse.

Krediiditaotluses avaldas kostja oma igakuise regulaarse sissetuleku netosummaks 1368 eurot

ning igakuise finantskohustuste koondsummaks 269 eurot. Hageja tuvastas, kostja pangakonto

väljavõtet analüüsides, kostja viimase nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 1368,41 eurot

kuus ning finantskohustuste suuruseks 268,78 eurot kuus. Kostja esitas krediiditaotluses hagejale

oma elamiskuludeks 650 eurot kalendrikuus. Kuna taotluse esitamise hetkel kehtis

elatusmiinimumina 304 eurot ning kostjal oli 2 ülalpeetavat, võttis hageja krediidivõimelisuse

hindamise käigus igakuiste elamiskuludena arvesse kostja esitatud 650 eurot (mitte hageja

arvestatud 608 eurot). Kostjal puudusid maksehäired. Andmete alusel tegi hageja kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks vastavad arvutused, hinnates mh kostja vaba raha olemasolu

pärast igakuiseid kohustusi ja kulutusi ning kontrollides, et kostja ei tohi kulutada üle 50% oma

sissetulekust finantskohustustele tehes järgneva arvutuse: 269 x 1,1 + 128,11 / 1368 = 30,99%

(Sissetulek miinus (igakuised olemasolevad finantskohustused pluss elamiskulud), millele on

lisatud puhver 10%, miinus krediidi igakuine maksimaalne tagasimakse hagejale juhul, kui

kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses). Samuti hindas hageja kostja vaba raha

olemasolu pärast igakuiseid kohustusi ja kulutusi tehes järgneva arvutuse: 1368 eurot - (269

eurot + 650 eurot x 1,1 – 128,11 eurot = 228,99 eurot (olemasolevad finantskohustused pluss

puhver 10% pluss krediidi igakuine maksimaalne tagasimakse hagejale jagatud sissetulekuga

juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses). Krediidivõimelisuse

hindamise tulemusel jõudis hageja seisukohale, et taotletav krediit on kostjale jõukohane.

Kostja vastuväited

6. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 30.05.2025 ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik

vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetatuks

lugemisest. Kostjale on hagiavaldus ja 30.05.2025 kohtumäärus isiklikult kätte toimetatud

02.06.2025. Kostja kohtule kirjalikku vastus esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

8. Hagi hind on 3970,05 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS

§ 405 lg-le 1.

9. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS

§ 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

12. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja

(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule

või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

13. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude

kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 28.07.2025 krediidilepingu nr. x, mille alusel sai kostja krediiti

kokku 2900 eurot (dtl 15-44). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis

lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et hageja, kes on

tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti,

siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

14. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli

hageja nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,65% aastas (kolmekordne määr 49,95%). Lepingu nr

kohaselt oli intressimäär 27,03% aastas ja krediidi kulukuse määr 49,7% aastas. Seega ei ole

tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et

krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

15. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses ja

hagi täpsustuses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine otsustati. Kostja

deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1368 eurot ja kohustusteks 269 eurot. Samuti esitati

hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja nelja kuu

keskmiseks sissetulekuks on 1368,41 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 268,78 eurot.

Elamiskuludeks arvestas hageja kostja poolt taotluses märgitud 650 eurot kuus, arvestusega, et

kostjal on kaks ülalpeetavat. Maksehäired puudusid.

16. Kohus on seisukohal, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõimelisuse kontroll oli ebapiisav. Hageja poolt esitatud CC pangakonto väljavõttest

(ajavahemik 31.03.2024-27.07.2024), mille alusel hageja kinnitusel kostja sissetulekuid ja

väljaminekuid enne positiivse laenuotsuse tegemist hinnati, nähtub järgmine:

- aprill 2024: kostja töötasu 774,76 eurot, elatisabi 200 eurot, peretoetus 160 eurot, sotsiaaltoetus

100 eurot, saanud teistelt võlausaldajatelt laenu 280 eurot, kohustusi on 729,49 eurot

- mai 2024: kostja töötasu 839,28 eurot, sotsiaaltoetus 10 eurot, elatisabi 200 eurot, peretoetus

160 eurot, uued laenud 400 eurot, kohustusi 722,06 eurot.

- juuni 2024: kostja töötasu 839,28 eurot, sotsiaaltoetus 110 eurot, elatisabi 200 eurot, peretoetus

160 eurot, uued laenud 330 eurot, kohustusi 834,24 eurot.

- juuli 2024: kostja töötasu 922,72 eurot, sotsiaaltoetus 110 eurot, elatisabi 200 eurot, peretoetus

160 eurot, uued laenud 9960 eurot, kohustusi 770,05 eurot + kokkulepped 2425

17. Analüüsitud perioodil ilmneb, et kostjal olid tema sissetulekute ulatuses juba

märkimisväärsed kohustused (hageja on jätnud osad kohustused arvestamata), mis olid sama

suured või isegi suuremad kui tema töötasu ning lisaks võetud uusi laene, et katta elamiskulusid

ja olemasolevaid kohustusi. Sellises olukorras ei oleks kostjale tohtinud anda uusi laene, kuna

see ületas tema tegelikku maksevõimet. Seega oleks hageja, analüüsides kostja

pangakontoväljavõtet ja tema sissetulekuid ning olemasolevaid kohustusi, pidanud nägema, et

tegemist ei ole maksevõimelise isikuga. Laenu andmine sellises olukorras rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

18. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1

ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal

on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS)

§ 49 lg 1 p-dega 1-7). Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat

teavet, s.o küsida kõigi kohustuste kohta ja nähes, et kostja on võtnud suurel hulgal uusi

kohustusi, siis ka välja selgitama, millised on nende igakuised maksed.

19. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

20. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja

rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-

s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule

ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need

tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping

tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär.

21. Kohus tuvastab järgmisena, kas hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

22. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

23. Hagile lisatud ülesütlemise teatisest nähtub, et kostjale on 17.04.2025 edastatud ülesütlemise

hoiatus, kus on märgitud, et, kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 30.04.2025, siis on

hageja sunnitud lepingu x lõpetama. Kirjalikku teatist loetakse lepingu ülesütlemise

tahteavaldusena ja kohustuste nimetatud tähtajaks täitmata jätmise korral loetakse leping

ühepoolselt üles öelduks (dtl 101). Leping loeti üles öelduks 01.05.2025.

24. 14.07.2025 kirjaga andis kohus hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne

ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti. 25.07.2025 esitas hageja ümberarvestuse (dtl

133-148). Ümberarvestusest nähtub, et seisuga 17.04.2025 ei ole kostja laenu tagasimaksetega

võlgnevuses, ehk leping kostjaga ei ole kehtivalt ülesse öeldud.

25. Kuna leping kostjaga ei ole kehtivalt ülesse öeldud, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt

kogu võlgnevuse kohest tagastamist. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus, seega tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus

menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra, kuna

kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik