2-24-141429/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-141429

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K. L. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6021,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema,

Ahto Järvela;

kostja K. L., isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi K. L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja kostjalt K. L. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja

BB Finance OÜ sõlmitud tarbijakrediidilepingute nr XXX, XXX ja XXX alusel

põhivõlg 2455,05 eurot, perioodil 06.09.2024 kuni 28.08.2025 sissenõutavaks

muutunud viivis 272,16 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras tasumata põhivõla jäägilt alates 29.08.2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata intress 1480,66 eurot, lepingutasu 523,55 eurot,

sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1012,56 eurot

osas ning seadusjärgset määra ületava edasiulatuva viivise osas.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud 45% ulatuses kostja kanda ja 55% ulatuses hageja

kanda.

4.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 400,50

eurot.

4.3. Välja mõista kostjalt K. L. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulude katteks 400,50 eurot.

4.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4.5. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 713348486.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning

selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavalduse järgi sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (krediidiandja) 17.01.2018

tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot. 02.07.2019

sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr XXX, mille alusel sai kostja täiendavalt

laenu summas 1948 eurot. 02.10.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr XXX,

mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 1710 eurot. Seega sai kostja

laenulepingute alusel laenu 5158 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid 2597,95

eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenuleping nr XXX ja XXX on refinantseerimislepingud,

millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on

moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, seega arvestab hageja nõuet

kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks.

Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale peale lepingu ülesütlemist kokku 105 eurot,

mille hageja arvestab põhiosa katteks. Kokku tagasimakseid on teostatud 2702,95 eurot

ning põhiosa jääk ka ümberarvestuse korral on 2455,05 eurot. Kostja pidi laenu

tagastama 05.09.2024.

BB Finance OÜ loovutas 10.03.2021 nõuded kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti

kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt E-

toimiku süsteemi vahendusel 06.06.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada

tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407

lg 6 alusel rahuldamata.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse

tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust

tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud.

Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu

tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal

algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p

12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).

Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 4034 lg 1

sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm,

24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

29.3).

Kohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et

krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hagiavalduse järgi on krediidiandja lähtunud pelgalt taotluses esitatud andmetest, mis ei

ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Kohtu hinnangul ei näidanud krediidiandja üles piisavat hoolsust tegemaks kindlaks

kostja võime pakutud krediit kokkulepitud tingimustel tagastada. Hageja ei ole esile

toonud, et kostjalt oleks nõutud kontoväljavõtte ega ka muude tõendite esitamist oma

krediidivõimelisuse kohta või et need on krediidiandjale teatavaks saanud muul viisil.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole kogunud piisavat

teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja on rikkunud tarbijakrediidilepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098,

p 18).

Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise

tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

Hageja on 28.05.2025 esitanud nõude ümberarvestuse, mille järgi on kostja saanud laenu

kokku 5158 eurot. Kokku on kostja tagastanud 2702,95 eurot. Tagastamata on seega

2455,05 eurot. Poolte kokkuleppe järgi tuli kostjal krediit tagastada 05.09.2024, seega on

kogu hageja nõue muutunud sissenõutavaks.

Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2455,05 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt kohustuse täitmise viivitamise eest välja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.09.2024 kuni põhinõude

tasumiseni.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (45%), tuleb menetluskulud jätta

45% ulatuses kostja kanda ja 55% ulatuses hageja kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskulud on taotluse järgi 630 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 3 tunni eest summas 507 eurot.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja

tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses

avaldaja menetluskulu.

Arvestades nõude olemust, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et kohus

lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja

põhjendatuks hageja õigusabikulu 2 tunni eest. Kohtu hinnangul ei vasta hageja esindaja

tunnihind kehtivale kohtupraktikale ega esindaja kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul on

esindaja põhjendatud tunnihind 120 eurot. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud kokku 890 eurot (630 + 20 + 240), millest 45% ehk 400,50 eurot tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude hüvitise täitmise korra

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik