3-25-2139/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2139

Määruse kuupäev

28. august 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada talle

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal igapäevast

helistamist, keelekohvikus osalemist, ühisruumis televiisori

vaatamist ja käeraudade teisel viisil paigaldamist

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse

peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 20. veebruaril 2025 Tartu Vanglale taotluse võimaldada talle lukustatud

kambris viibimise ajal igapäevast helistamist. Tartu Vangla jättis 4. märtsi 2025. a vastusega

nr 6-7/2-25/735-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vastavalt kehtivale korrale võimaldatakse

kaebajal kasutada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal telefoni kahel korral

nädalas.

2. Kaebaja esitas vanglale 21. veebruaril 2025 taotluse võimaldada tal osaleda keelekohvikus

26. veebruaril 2025 ning 3. märtsil 2025 taotluse võimaldada tal osaleda keelekohvikus 5.

märtsil 2025. Tartu Vangla jättis 10. märtsi 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/898-2 kaebaja

taotlused rahuldamata. Kaebaja suhtes kohaldati Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a

käskkirjaga nr 2-25/1-2/52 alates samast päevast täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamise, liikumis- ja

3-25-2139

suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist, kuna kaebaja

ähvardas kasutada ametnike suhtes vägivalda ja lõhkuda kambrit. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk on vähendada kaebaja käitumisest tulenevat

võimalikku ohtu vangla julgeolekule, eraldades ta suuremast hulgast kinnipeetavatest ning

vähendades tema kokkupuuteid teiste kinnipeetavate ja ametnikega. Kaebajal ei ole võimalik

lubada osaleda tegevustes, kus on lisaks kaebajale ka teisi kinnipeetavaid.

3. Kaebaja esitas 25. veebruaril 2025 vanglale taotluse võimaldada tal vaadata ühisruumis

televiisorit ajal, mil sektor on teiste kinnipeetavate jaoks suletud. Tartu Vangla jättis 18.

märtsi 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/770-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja suhtes on

kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning tal ei ole võimalik lubada liikuda vabalt

osakonnas, kus ta võib kokku puutuda teiste kinnipeetavate ja ametnikega. Ka ajal, mis

osakond on suletud, toimuvad kinnipeetavate liikumised ja erinevad toiminguid, mistõttu ei

ole võimalik tagada kaebaja isolatsiooni teistest kinnipeetavatest.

4. Kaebaja esitas 3. aprillil 2025 vanglale vaide, milles ei nõustu vangla 4. märtsi 2025. a

vastusega nr 6-7/2-25/735-2, 10. märtsi 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/898-2 ja 18. märtsi

2025. a vastusega nr 6-7/2-25/770-2. Tartu Vangla tagastas 26. mai 2025. a otsusega nr

1-8/2-25/73-2 kaebaja vaide. Kaebaja vaidlustab mitmeid vangla vastuseid ning nõuab, et

temale oleks lukustatud kambris viibimise ajal tagatud igapäevaselt telefonikõned, televiisori

vaatamine ning keelekohvikus osalemine. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid

julgeolekuabinõusid ajavahemikul 19. veebruar kuni 31. märts 2025. Praeguseks on

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatud ning tollel perioodil kehtestatud

piirangud kaebajale enam mõju ei avalda. Seega ei ole võimalik kaebaja vaideid sisuliselt

lahendada ning uusi otsuseid langetada. Vangla vabandas vastuse viibimise tõttu.

5. Kaebaja esitas 4. märtsil 2025 Tartu Vanglale vaidena pealkirjastatud avalduse, milles ei

nõustu, et talle paigaldatakse käerauad läbi ukseluugi ning soovib, et talle paigaldatakse

käerauad teisel viisil. Kaebaja taotleb psühholoogiga kohtumist ja 5. märtsil 2025

keelekohvikus osalemist. Vangla registreeris eelkirjeldatud avalduse psühholoogiga kohtumist

ja keelekohvikus osalemist puudutavas osas taotlusena ning käeraudade kohaldamist

puudutavas osas vaidena.

5.1. Tartu Vangla jättis 13. mai 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/918-2 kaebaja taotluse

keelekohvikus osalemiseks rahuldamata, viidates vangla 10. märtsi 2025. a vastusele nr

6-7/2-25/898-2, ning luges kaebaja taotluse psühholoogiga kohtumiseks rahuldatuks. Vangla

võimaldas kaebajal psühholoogiga kohtuda 4. märtsil 2025, kuid kaebaja keeldus sellest.

Järgmine psühholoogi vastuvõtt toimus 21. märtsil 2025. Vangla vabandas vastuse viibimise

pärast.

5.2. Tartu Vangla andis 17. juuni 2025. a kirjaga nr 1-8/2-25/50-2 kaebajale tähtaja vaides

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuleb välja tuua, mida ta vaidemenetluses nõuab

ning millist haldusakti ta vaidlustab. Kaebaja vastas vanglale 27. juunil 2025. See, et kaebaja

ei ole enam lukustatud kambris, ei vabasta vanglat kaebajale vastamisest ning rikkumise

tunnistamisest. Kaebaja ootab heastamispakkumisi, kompromissi või kokkulepet. Tartu

Vangla tagastas 9. juuli 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/50-4 kaebaja vaide, kuna kaebaja ei

kõrvaldanud tähtajaks vaides esinevaid puudusi. Kaebaja ei toonud selgelt välja nõuet, mida

ta soovib vaidemenetlusega saavutada. Kaebaja soovitud heastamispakkumist koos

kompromissi või kokkuleppega ei ole võimalik vaidemenetlusega saavutada. Kui kaebaja

soovib talle tekitatud kahju hüvitamist, siis tuleb tal esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus.

3-25-2139

6. Kaebaja esitas 26. juunil 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub Tartu Vanglalt

välja nõuda materjalid seoses tema vanglale esitatud avaldustega nr 1-8/2-25/73, 1-8/2-25/50

ja 6-7/2-25/918. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

7. Tartu Vangla esitas 4. juulil ja 9. juulil 2025 kohtule vastustena kohtunõuetele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus lähtub vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 kaebuse tõlgendamisel kaebaja tegelikust

tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja eesmärgiks 26. juunil 2025 kohtusse pöördumisel oli

kaebuse esitamine seoses tema viidatud kohtueelse menetluse materjalides kajastatud

asjaoludega. Kohus mõistab, et kaebaja esitab kohtule samad nõuded, mis ta esitas vanglale

kohtueelses menetluses ning mille osas ta vanglas oma eesmärki ei saavutanud. Seega

tõlgendab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel vangla kohustamist võimaldada

talle Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 alusel täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise ajal igapäevast helistamist, keelekohvikus osalemist,

ühisruumis televiisori vaatamist ning käeraudade teisel viisil paigaldamist. Kaebaja taotles

vanglale 4. märtsil 2025 esitatud avalduses ka psühholoogiga kohtumist, kuid selles osas

luges vangla 13. mai 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/918-2 kaebaja taotluse rahuldatuks,

kuivõrd talle võimaldati psühholoogia kohtumine juba samal päeval, millest kaebaja keeldus,

ning 21. märtsil 2025 (dtl 37). Kuna kaebajal võimaldati pärast taotluse esitamist

psühholoogiga kohtuda, siis mõistab kohus, et selles osas kaebaja vangla tegevust ei soovi

vaidlustada.

9. Osas, milles kaebaja nõuab vangla kohustamist võimaldada talle täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise ajal igapäevast helistamist, keelekohvikus osalemist ja

ühisruumis televiisori vaatamist, kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel,

mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

9.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja kohustamiskaebuse lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus

ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5.

9.2. Tartu Vangla tagastas 26. mai 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/73-2 kaebaja vaide

eelkirjeldatud kohustamisnõude osas põhjendusel, et kaebaja suhtes ei avalda täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise ajal kehtinud piirangud enam mõju ning kaebaja suhtes

erandite tegemise üle ei ole võimalik enam otsustada. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui

isiku vaie on tagastatud, on lubatav siis, kui vaie on tagastatud ebaõigesti (Riigikohtu

halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a

määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).

9.3. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla 26. mai 2025. a otsus nr 1-8/2-25/73-2 kaebaja vaide

tagastamise kohta õiguspärane. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 kohaselt võib

3-25-2139

vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema

õigusi või piiratud tema vabadusi. HMS § 79 lg 1 p-st 1 tulenevalt vaie tagastatakse, kui isikul

puudub õigus vaie esitada. Kaebaja suhtes kohaldati Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a

käskkirjaga nr 2-25/1-2/52 täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikul 19. veebruar kuni

31. märts 2025 (dtl 48). Seega 3. aprillil 2025, mil kaebaja esitas vanglale vaide, ning 26. mail

2025, mil vangla kaebaja vaide lahendas, ei rakendatud kaebaja suhtes enam täiendavaid

julgeolekuabinõusid ning kaebaja suhtes ei kehtinud sellest tulenevalt erinevad piirangud,

mille tõttu ta teatud erandite tegemist soovis. Kaebaja suhtes ei avaldanud Tartu Vangla 4.

märtsi 2025. a vastus nr 6-7/2-25/735-2, 10. märtsi 2025. a vastus nr 6-7/2-25/898-2 ja 18.

märtsi 2025. a vastus nr 6-7/2-25/770-2, millega vangla keeldus kaebaja suhtes erandite

tegemisest, enam mõju ning kaebaja kohustamisnõue oli muutunud ainetuks. Kuna vangla ei

ole kaebaja vaiet ebaõigesti tagastanud, siis on kaebajal VangS § 11 lg-s 5 sätestatud

kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata ning kohtule ei ole

kohustamisnõude esitamine seoses igapäevase helistamise, keelekohvikus osalemise ja

ühisruumis televiisori vaatamise võimaldamisega lubatav.

9.4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel X-i kaebuse osas,

milles ta nõuab vangla kohustamist võimaldada talle täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise ajal igapäevast helistamist, keelekohvikus osalemist ja ühisruumis televiisori

vaatamist.

10. Kuigi ka käeraudade paigaldamist puudutavas osas on vangla kaebaja vaide 9. juuli 2025.

a otsusega nr 1-8/2-25/50-4 tagastanud, siis ei ole kohus veendunud, kas vangla on kaebaja 4.

märtsi 2025. a avalduse osas, milles kaebaja taotles käeraudade teisel viisil paigaldamist,

haldusmenetluse õigesti läbi viinud. Vangla on tõlgendanud kaebaja avaldust vaidena, kuid

kohtu hinnangul võib tegemist olla taotlusega ohjeldusmeetmete paigaldamise viisi

muutmiseks, vangla on kaebaja avalduse osas andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

mitmekuulise hilinemisega, vastupidiselt vangla seisukohale on kohtu hinnangul taotleja

eesmärk avaldusest mõistetav jne. Siiski ei ole kohustamisnõude sisuline menetlemine

põhjendatud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus

kuulub käeraudade teisel viisil paigaldamist puudutavas osas eeltoodud alusel tagastamisele.

10.1. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või

toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse

eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.

märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-

981, p 11). Nagu kohus juba märkis, siis kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid, sh ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist, Tartu Vangla 19.

veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/52. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine

lõpetati tervikuna 31. märtsil 2025, kuid ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine lõpetati

kaebaja suhtes juba 7. märtsil 2025 (dtl 27). Kuna kaebaja suhtes ei rakendata juba alates

2025. a märtsist eelkirjeldatud käskkirja alusel täiendavate julgeolekuabinõudena

ohjeldusmeetmeid, siis on kaebaja kohustamisnõue ainetu, tema õiguste kaitseks ei ole

kohustamisnõude menetlemine vajalik ning tal puudub subjektiivne õigus vastava nõude

esitamiseks.

3-25-2139

10.2. Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel X-i kaebuse osas, milles ta nõuab

vangla kohustamist paigaldada talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal

käerauad teisel viisil.

11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

13. Kohus märgib täiendavalt, et kui kaebaja hinnangul oli tema suhtes Tartu Vangla 19.

veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

ajal teatud erandite tegemata jätmine õigusvastane ja ta leiab, et talle oleks tulnud

vaidlusalusel ajal paigaldada käerauad teisel viisil ning talle on vangla õigusvastase tegevuse

tõttu tekkinud mittevaraline kahju, siis on tal võimalik esitada vanglale taotlus kahju

hüvitamiseks ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist pöörduda

hüvitamiskaebusega kohtusse. Käesolevas asjas esitatud kaebuses ei viita kaebaja kohtueelse

menetluse dokumentidele, mis seonduks võimaliku hüvitamisnõudega.

14. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

14.1. Kaebaja on koostanud kohtule avalduse, milles on viidatud asjakohastele kohtueelse

menetluse materjalidele ning millest on kohtule arusaadav kaebuse eesmärk. Kaebaja on ka

varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid

menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-25-2810, 3-25-2699, 3-25-2650, 3-25-2314,

3-25-2206, 3-25-787, 3-25-583, 3-25-391, 3-25-295, 3-25-103, 3-24-2072, 3-24-2001 jne).

Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema

ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud,

seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja

õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip

(HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

14.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

15. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-25-2139

Juhan Siider