2-23-16045/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kulude puudumise tõttu. menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
Legislator headnote
AI generated2-23-16045/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andrea Lega
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
28.08.2025.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-16045
Tsiviilasi
X hagiavaldus Y vastu vallasasja omaniku
tuvastamiseks ja valduse tagasisaamiseks
Tsiviilasja hind
200 eurot
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Hageja: X (isikukood XXX)
Kostja: Y (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
30.05.2025 eelistung, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud X kanda.
3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kulude puudumise tõttu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
2-23-16045
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE
1. Hagist nähtub, et hagejale kuuluv 19. sajandi tiibklaver asus alates 1994. aastast hageja
vanematekodus XXX. Klaver on remonti vajavas sisus, kuid sellel on kultuurilooline ja
ajalooline väärtus. Vallasasja tunnused: klaveri kaanel on Pariisi maailmanäituse medal
Pleyel firmamärgiga, klaveri vasakul kaanel katkine nurk. Nurga neljakandiline ca 15 cm
suurune puuduv tükk asus klaveri kõrval asuvas kapis. Klaveri klahvistiku kaanelt on
puudu tavapärane klaveri margi tähis. Klaveri kuulumist hagejale kinnitab ema Q.
2. 01.08.2023 sõlmisid hageja vanemad Q ja W ning teiselt poolt J kinkelepingu, millega
nad kinkisid oma lapselapsele Jle neile kuuluva kinnistu XXX. Qle ja Wle jäi lepingu
kohaselt eluaegne tasuta kasutuse õigus XXX asuval kinnistul ja majas. Kinklepingu p
2.2 kohaselt jääb XXX kinnistu kinkijate ja kingi saaja kaasvaldusesse. Lepingu p 2.5
kohaselt on Ql õigus tasuta ja tähtajatult kasutada kinnistut ja sellel paiknevat ehitist.
3. Hageja vanematekodus XXX hageja endises toas, mis pärast kinkelepingu sõlmimist jäi
hageja ema toaks, oli hagejale kuuluv tiibklaver, lisaks hagejale kuuluvad isiklikud asjad,
hageja emale kuuluvad isiklikud asjad ning hageja vanaemale ja tädile kuulunud isiklikud
asjad.
4. 03.11.2023 sai hageja ootamatult suulise info, et hagejale kuuluv klaver on antud
annetusena K muusikakoolile. Sellest tehingust ei olnud hageja ega tema ema Q
teadlikud, mingit teavitust J ei saatnud ja luba tal kinnistu omaniku ja kaasvaldajana selle
tehingu tegemiseks ei olnud.
04.11.2023 saatis hageja e-kirja K muusikakoolile, paludes infot, kas neile on toodud
hagejale kuuluv klaver. Koolidirektor vastas hagejale e-kirjaga, et V valla muusikakoolil
puudub igasugune side sellise tehinguga, kuid nende üks õpetaja on paigutanud ilma
kooli loata kooli ühe klaveri.
05.11.2023 helistas hagejale Y, kes ütles, et nägi klaveri kuulutust Facebookis ja oli ise
ka imestunud, et selle väidetav omanik pilli tasuta ära annab. Tehing tundus talle „liiga
hea, et olla tõsi“. Kostja väitel viis ta Jle lilled, klaveri eest tasu ei maksnud ja korraldas
juba samal päeval klaveri transpordi, plaanides viia pill oma klassi V valla
muusikakoolis. Kooli direktori luba kostjal selleks ei olnud. Hageja teatas sama
telefonivestluse käigus Yle, et klaver ei kuulu temale ja isik, kes talle klaveri üle andis, ei
ole selle klaveri omanik. Hageja teatas, et ta soovib oma omandit tagasi ja see läheb
deponeerimisse riigi kollektsiooni. Y küsis üle, kas tema on antud hetkel selle klaveri
omanik ja hageja kinnitas talle, et kindlasti mitte. Kostja väitis, et tal on selle klaveri
äraveoga olnud paarisaja euro ulatuses kulusid ja ta on viinud Jle lillekimbu hinnaga 60€.
Klaveri eest kostja Jle tasu ei maksnud.
5. 07.11.2023 saatis hageja Yle e-kirja, milles palus täpsustada, kus täpselt asub hagejale
kuuluv klaver, et klaveri transpordi osas kokku leppida. Transpordi korraldamiseks oli
vaja teada täpset klaveri asukohta, korrust, ligipääsetavust jms. Samal päeval teatas Y, et
klaver on leidnud endale järgmise omaniku. Samal päeval saatis hageja Yle e-kirja, milles
teatas veel kord, et Yl pole õigust klaveriga tehinguid teha, sest ta pole selle omanik ja
palus uuesti teatada klaveri omaniku andmed ja asukoht. Sama päeva õhtul saatis Y e-
kirja, milles ta nüüd uue asjaoluna väidab, et tal on maja omanikuga ostu-müügileping.
2-23-16045
6. Y ei kontrollinud piisava hoolikusega, kas isik, kes talle klaverit pakkus, on üldse klaveri
omanik. Pakkumise ebatavalised asjaolud ja haruldane instrument isiku käes, kes sellest
midagi ei tea, oleks pidanud Yle andma piisavalt alust täiendava info nõudmiseks. Y
nõudis Jlt selgitusi alles pärast seda, kui oli saanud teada, et pilli valduse loovutas talle
isik, kellel puudus selleks õigus. Yl oli võimalik küsida Jlt kinnistu kaasvaldajate
kontakte, et kontrollida klaveri omaniku isikut ning saada klaveri äraviimiseks kõigi
kinnisti kaasvaldajate luba. Yl oli ka võimalik küsida Jlt väidetava „klaveriõpetajast
vanaema“ kontakte. Kostja seda ei teinud ja ei kontrollinud ainulaadse ja
kultuuriväärtusega eseme omanikule kuulumist vajaliku hoolsusega.
7. Tegemist on omavolilise valdusega. Kuna Yl oli võimalus täiendavalt kontrollida, kas
klaverit talle pakkunud isik on klaveri omanik ja valdaja, siis ta ei saa tugineda
heausksele valdamisele ega omandamisele.
8. Hageja palub: kohustada Yt tagastama õigusliku aluseta tema valduses olev 19. sajandi
tiibklaver Pleyel seerianumbriga xxx selle omanikule Xle. Klaveri tunnused: klaveri
kaanel on Pariisi maailmanäituse medal Pleyel firmamärgiga. Klaveri vasakul kaanel
katkine nurk. Klaveri klahvistiku kaane siseküljelt puudub tavapärane klaveri margi tähis,
kuid selle asukoht on näha. Fotod klaverist on esitatud hagiavalduse lisas 1 ja 3.
9. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja ei nõustu kostja väitega, et
kostja on klaveri omandanud heauskselt. Hageja on klaveri omanik ja valdaja ega ole
omandit ega valdust Jle üle andnud. Kostja on esitanud tõendid kinnisasja omandi
üleandmise kohta, kuid sellest ei järeldu kuidagi hagejale kuuluva vallasasja omandi või
valduse üleandmine. J hakkas end ise pidama vanaema kaaskasutuses olevas elamus
asuvate asjade omanikuks ja valdajaks. Hageja andis klaveri oma ema kätte hoiule.
Kinnistu omanikul ei ole õigust keelata kaaskasutajal hoida kinnistul vallasvara ega
esitada vastavaid nõudmisi.
10. Klaver ei kuulu ega ole kunagi kuulunud XXX kinkijatele, seega see ei saa klaveri omand
kinnisasja kinkelepinguga üle minna. Asjaolu, et Jl oli ligipääs vanaema toas asuvale
vallasvarale, ei anna alust ei omandi tekkeks ega valduse üleminekuks.
11. Hagejale ei ole teada, kes on pereliige R. Hageja perekonnas sellise nimega isikut ei ole. J
abikaasa või muude isikute kohaolek ei tõenda omandiõiguse üleandmist ega välista
pahauskset valdamist. Hageja ei ole teadlik mingitest remonditöödest ning remont ei oma
tähtsust ei omandi ega valduse seisukohast. Hageja palub kohtul mitteasjakohased väited
tähelepanuta jätta.
12. Kuna klaver anti kosja poolt esitatud infole ja istungil antud ütlustele tuginedes tasuta üle,
siis palun hagi rahuldada ka VÕS § 1040 alusel. Ka siis, kui kostja tugineb heauskse
omandamise sätetele, on tasuta omandamise puhul kostja õiguspositsioon vähem
kaitsmisväärne kui heauskse omandamise kaudu oma õiguse kaotanud isiku huvi oma
senise õiguspositsiooni taastamise vastu.
13. Istungil märkis hageja, et klaver on ostetud 1995. aastal hageja enda poolt Rotermannist
ühe vanaproua käest.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
14. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. 2. novembril 2023 võttis Y ühendust Jga, kuna oli
2-23-16045
märganud klaveri müügikuulutust internetiportaalis Facebook. Samal päeval läks Kostja
XXX, kus oli kokku lepitud klaveri ülevaatamine. XXX kinnistu kuulub Jle. Samal
päeval lepiti kokku klaveri ostmine ning äraviimine järgmisel päeval. 3. novembril 2023
valmistas kostja XXX ette klaveri transpordi ja seejärel tõsteti üheskoos J, kostja, maja
remontiva töömees R ja kostja kolleegi (A) pojaga kaubikusse, millega viimane oli kostja
kutsel saabunud. Seejärel viidi klaver ajutiselt K Muusikakooli trepikotta.
15. Klaveri müügilepingus oli kokkulepitud tasuks 60 eurot. J ei maininud, et klaver kuulub
kellelegi teisele, ütles vaid, et klaver on seal seisnud kümneid aastaid ja jääb ehitusele
ette. Klaveri kuuluvuse kohta ei öelnud ka J abikaasa midagi, samuti töömees R, kes tema
enese väitel on pererahva sugulane. R aitas klaverit demonteerida. Midagi ebatavalist ei
osanud kostja vana klaveri pea tasuta äraandmises kahtlustada, sest kuulutuste portaalides
on sageli võimalik leida tasuta vanu klavereid.
16. 05.11.2023 hilisõhtul helistas kostja ülemus direktor T ja käskis lugeda hageja kirja, mille
oli kostjale edastanud. Kostja kontakteerus nii hageja (telefonikõne) kui ka Jga. J saatis
kostjale kirjakatke, millest võib välja lugeda, et ta on nõudnud juba suvel hagejalt oma
asjade äraviimist XXX kinnistult.
17. Kostja Y ostis klaveri heauskselt ehk on heausklik omandaja vastavalt AÕS § 95 lg 1.
Riigikohus on otsuses 3-2-1-18-05 selgitanud, et AÕS § 90 järgi eeldatakse, et vallasasja
valdaja on ka selle omanik, sellest lähtuvalt tuleb sisustada ka heauskset omandamist
AÕS §-des 93 ja 94 toodud asjaoludel. AÕS § 95 lg 1 järgi on isik, kes on asja
üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusesse saamise ajast ka
siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Seega saab heauskne
omandamine toimuda vaid siis, kui omandaja oli heauskne ka otsese valduse saamise ajal.
Kostja oli klaveri valduse saamise ajal 3. novembril heauskne, alles 5. novembril sai
Kostja teate, et omanik võib olla hoopis hageja. Seega on kostja heauskne omanik AÕS §
95 lg 1 alusel. AÕS § 95 lg 3 alusel ei ole tegemist heauskse omandamisega, kui see on
läinud omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja. Kostja ei tea, kas omanik on hageja,
kuid klaver oli J majas ning seda oli palutud sealt ära viia. Klaver, mida hageja peab oma
sõnade järgi kõrgelt kultuuri- ja ajalooväärtuslikuks, ei läinud hageja valdusest välja tema
tahte vastaselt, kuna ta oli selle ise vabatahtlikult XXX majja jätnud. Seda hoolimata
käimasolevatest renoveerimistöödest, mis võisid klaverile ohtu kujutada.
18. Lilled ja šokolaaditahvlite kogu maksid umbes 60 eurot. See siiski ei väljenda kogu ostu-
müügi hinda. Jl oli kindel plaan vabastada remonditav pind hageja asjadest. Ta oli valmis
viima asjad jäätmejaama. Niisiis on tehingu hind lisaks saadud lilledele ja
šokolaaditahvlitele ärajäänud kulud jäätmejaama tasu ja transpordikulu eest.
19. Istungil märkis kostja, et J ütles kostjale pool tundi enne seda, kui klaver majast välja
viidi, et klaver kuulus (varasemalt) vanaemale. J ütles, et ta sai selle koos majaga, mida
hiljem kinnitas ka vestluses. Kokkulepe klaveri võõrandamiseks sõlmiti Facebooki
vestluses 02.11.2023, hilisem 05.11.2023 kirjalik kokkulepe sõlmiti selleks, et fikseerida
seda, milles pooled olid juba varem kokku leppinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta
rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi
2-23-16045
menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama
paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet
põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,
mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid
tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud
tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud
õiguslike väidetega.
21. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:
a.
vaidlusalune 19. sajandi tiibklaver (edaspidi asi) asus hageja vanematekodus
Rakveres, XXX (edaspidi kinnistu);
b. 01.08.2023 sõlmisid hageja vanemad Q ja W ning J kinkelepingu (dtl 81-86), millega
nad kinkisid oma lapselapsele Jle neile kuuluva kinnistu, kusjuures vanematele jäi
lepingu kohaselt kinnistu eluaegne tasuta kasutuse õigus ning kinnistu jäi vanemate
ja J kaasvaldusesse;
c.
03.11.2023 võõrandas J asja kostjale ning kostja transportis asja kinnistult ära;
d. kostja valdab asja käesoleval ajal.
22. Hageja palub: kohustada kostjat hagejale tagastama kostja valduses olev 19. sajandi
tiibklaver Pleyel seerianumbriga xxx (tunnused: klaveri kaanel on Pariisi maailmanäituse
medal Pleyel firmamärgiga, klaveri vasakul kaanel katkine nurk, klaveri klahvistiku
kaane siseküljelt puudub tavapärane klaveri margi tähis).
Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tal on õigus keelduda valduse üleandmisest,
kuna ta on klaveri heauskselt omandanud (AÕS § 95 lg 1).
23. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta
tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse
tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS §
82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale
kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui
tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud
asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid
õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p
27).
Kostja valdab asja – selle üle pooled ei vaidle. Hageja on kostjalt nõudnud asja valduse
hagejale üleandmist, kuid kostja on keeldunud. Eeltoodu osas poolte vahel vaidlust ei ole.
Pooled vaidlevad selle üle, kas Jl oli õigus asja käsutada, ühtlasi selle üle, kes oli ning kes
on asja omanik. Omandiõiguse küsimuse lahendusest sõltub seega, kas kostjal on õiguslik
alus asja valdamiseks.
24. Esmalt selgitab kohus välja, kes oli asja omanik enne 03.11.2023 võõrandamistehingut.
Hageja väidab, et tema soetas asja aastatel 1994 (hagis öeldu kohaselt) või 1995 (istungil
selgitatud ostuaeg). Kostja väidab, et J avaldas talle, et asi kuulus varasemalt J
vanaemale, kuid kinnistu kinkelepinguga sai omanikuks J.
AÕS § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja
annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle
omandajale. Vallasomandi ülemineku üldised eeldused on seega: 1) asjaõiguskokkulepe
2-23-16045
omandi ülemineku kohta võõrandaja ja omandaja vahel, 2) asja valduse üleandmine ning
3) võõrandaja käsutusõigus ehk võõrandaja õigus vallasasja omand üle anda (vt
Riigikohtu lahendid nr 3-23-2858/48, p 28.2; nr 3-2-1-170-16, p 11). Vallasasjade
käsutamiseks ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku tehinguvormi.
Eeldades kostja poolt avaldatu õigsust, ei ole võimalik, et 01.08.2023 kinnistu
kinketehingu järgselt oleks asja omanikuks saanud J, kuna 01.08.2023 kinkelepingus
puudub säte, millega oleks reguleeritud kõnealuse asja omandiõigusega seonduvat.
Asjakohane võiks olla lepingu p 1.9.2, mis sätestab, et lepingu eseme koosseisu kuuluvad
ka Kingisaajale üle antavates ruumides asuv kogu mööbel ja tehnika. Samas ei ole
klaverit võimalik pidada ei tehnikaseadmeks ega ka mööbliesemeks, tegemist on
muusikariistaga. Kinkelepingu esemeks oli seega üksnes kinnistu koos sellel asuva
mööbli ja tehnikaga, mitte vaidlusalune klaver. Kohtu ette ei ole toodud muid asjaolusid
ega neid kinnitavaid tõendeid, millest saaks järeldada, et asja omanikuks oleks olnud J.
Järgnevalt selgitab kohus välja, kas tõendatud on hageja omandiõigus. Hageja on
selgitanud, et soetas asja 1990ndate keskpaigas ega ole selle omandit kellelegi ära
andnud. Ainus tõend, mis hageja väidet kinnitab, on hageja ema poolt allkirjastatud
selgitus kohtule (dtl 158). Hageja ema on hageja lähikondne, kes eelduslikult on
huvitatud asja lahendamisest hageja kasuks. Dokumendi metaandmetega tutvudes selgub,
et selle koostaja ja viimane muutja on hageja ise. Tõendi usaldusväärsust kinnitanuks
hageja ema tunnistajana ülekuulamine, kuid hageja ei esitanud kohtule nõuetekohast
taotlust. Fotod klaverist ei kinnita, et see hagejale kuulub. Hageja enda seletust ei ole
võimalik tõendina kasutada. Seega leiab kohus, et hageja omandiõigus on tõendamata.
Eeltoodu välistab vindikatsiooninõude rahuldamise.
25. Vaatamata eeltoodule käsitleb kohus selguse huvides ka kostja heauskse omandamise
vastuväidet.
AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma
valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Riigikohus on AÕS § 90
lg 1 kohta leidnud, et arvestades vallasasjade tavaliselt suhteliselt väikest väärtust ja
kolmandate isikute piiratud võimalusi tegelikku omandikuuluvust välja selgitada, kaitseb
AÕS § 90 lg 1 eeldus nii valdaja kui ka valdajaga tehingu teinud isikute huve. Seega on
just valdussuhe see, millele vallasasjade tsiviilkäibes omistatakse eriline õiguslik
tähendus (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-02, p 22).
Muu hulgas on valdusel eriline õiguslik tähendus ka AÕS § 95 lg-te 1 ja 2 kontekstis, kui
kohtutel tuleb otsustada, kas vallasasja omandaja oli pahauskne või mitte. TsÜS § 139
kohaselt eeldatakse omandaja heausksust.
Vallasomand võib tekkida AÕS § 95 järgi ka omandaja heausksuse korral, st isik on asja
omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud
omandit üle andma. Kui omandaja on pahauskne, s.o kui ta teadis või pidi teadma, et
võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda, omandamist ei toimu (31.03.2025, 3-23-
2858/48, p 28.2)
Vallasasja omandamist ei toimu ka juhul, kui vallasasi on varastatud, kadunud või muul
viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud, ja seda isegi juhul, kui
omandaja on heauskne (31.03.2025, 3-23-2858/48, p 28.2; 15.03.2017, 3-2-1-170-16, p
11).
2-23-16045
Hageja ei ole tõendanud ning kostja ei ole välja toonud, et enne 03.05.2023 asja
võõrandamistehingut oleks kostjal olnud teadmine, et Jl ei ole asja käsutusõigust. J
(kaas)valdas nimetatud asja (see tulenes asjaolust, et asi asus temale kuuluval kinnistul,
mida kasutasid isikliku kasutusõiguse alusel sihtotstarbeliselt ka ka tema ja hageja
vanavanemad), mistõttu sai kostja eeldada, et asi on J omandis ja tal on õigus seda
käsutada. Liiati on J seda kostjale kinnitanud. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et
kostja teadis, et Jl ei ole õigust omandit üle anda.
26. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja pidi teadma, et Jl pole õigust asja omandit üle
anda.
Heauskse omandamise välistab raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral
järgimata jätmine, mille tõttu omandaja ei saanud teadlikuks, et võõrandajal puudub
käsutusõigus (RKTKo nr 2-16-14924/58, p 15.3). Raske hooletus eeldab niisuguste
asjaolude tähelepanuta jätmist, mis üldjuhul peaksid sarnases olukorras igale mõistlikule
isikule silma torkama.
Hageja ei ole tõendanud, millised väidetavad pakkumise asjaolud olid sedavõrd
ebatavalised, et pidanuks kostjas tekitama kahtluse J käsutusõiguse osas. Hageja on ise
kinnitanud, et klaver oli vana ja vajas renoveerimist, st see ei olnud töökorras. Samuti ei
ole selgitatud, kuidas pidanuks kostja aru saama, et tegemist on erakordselt haruldase
muusikariistaga. Vallasasja omandajalt ei saa eeldada, et ta asub välja selgitama asja
omandiõigusega seonduvat – sellise kontrolli või lausa uurimise teostamise võimalused
on piiratud (eriti muusikariistade puhul, mille osas ei peeta registrit jms) ja eeldavad tihti
õiguslikke teadmisi, mida keskmiselt isikult oodata ei saa. Seega ei saa asuda
seisukohale, et kostja oleks olnud raskelt hooletu. Seega ei pidanud kostja teadma, et Jl
puudub asja käsutusõigus.
05.11.2023 kirjalik leping eeltoodud järeldust ei muuda. Kohus on ülal märkinud, et
vallasasja võõrandamine on vormivaba ning et klaveri müügitehing toimus juba varem,
s.o 03.11.2023, mil anti kostjale asja valdus üle.
27. Kõigele eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja on asja heauskne omanik
ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse
läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotamine
29. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus
menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab
kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab
hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb
jätta hageja kanda, kuna kohus tegi lahendi hageja kahjuks, st jättis hagi rahuldamata.
Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus
2-23-16045
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,
kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse tegemist.
31. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning ka asja materjalidest ei
nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus kostja
menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrea Lega
kohtunik