Legislator Case Law & Legislation
2-23-16045/37 AI generated

2-23-16045/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-16045/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kulude puudumise tõttu. menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

Legislator headnote

AI generated

2-23-16045/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16045

Tsiviilasi

X hagiavaldus Y vastu vallasasja omaniku

tuvastamiseks ja valduse tagasisaamiseks

Tsiviilasja hind

200 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

30.05.2025 eelistung, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud X kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kulude puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2-23-16045

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

1. Hagist nähtub, et hagejale kuuluv 19. sajandi tiibklaver asus alates 1994. aastast hageja

vanematekodus XXX. Klaver on remonti vajavas sisus, kuid sellel on kultuurilooline ja

ajalooline väärtus. Vallasasja tunnused: klaveri kaanel on Pariisi maailmanäituse medal

Pleyel firmamärgiga, klaveri vasakul kaanel katkine nurk. Nurga neljakandiline ca 15 cm

suurune puuduv tükk asus klaveri kõrval asuvas kapis. Klaveri klahvistiku kaanelt on

puudu tavapärane klaveri margi tähis. Klaveri kuulumist hagejale kinnitab ema Q.

2. 01.08.2023 sõlmisid hageja vanemad Q ja W ning teiselt poolt J kinkelepingu, millega

nad kinkisid oma lapselapsele Jle neile kuuluva kinnistu XXX. Qle ja Wle jäi lepingu

kohaselt eluaegne tasuta kasutuse õigus XXX asuval kinnistul ja majas. Kinklepingu p

2.2 kohaselt jääb XXX kinnistu kinkijate ja kingi saaja kaasvaldusesse. Lepingu p 2.5

kohaselt on Ql õigus tasuta ja tähtajatult kasutada kinnistut ja sellel paiknevat ehitist.

3. Hageja vanematekodus XXX hageja endises toas, mis pärast kinkelepingu sõlmimist jäi

hageja ema toaks, oli hagejale kuuluv tiibklaver, lisaks hagejale kuuluvad isiklikud asjad,

hageja emale kuuluvad isiklikud asjad ning hageja vanaemale ja tädile kuulunud isiklikud

asjad.

4. 03.11.2023 sai hageja ootamatult suulise info, et hagejale kuuluv klaver on antud

annetusena K muusikakoolile. Sellest tehingust ei olnud hageja ega tema ema Q

teadlikud, mingit teavitust J ei saatnud ja luba tal kinnistu omaniku ja kaasvaldajana selle

tehingu tegemiseks ei olnud.

04.11.2023 saatis hageja e-kirja K muusikakoolile, paludes infot, kas neile on toodud

hagejale kuuluv klaver. Koolidirektor vastas hagejale e-kirjaga, et V valla muusikakoolil

puudub igasugune side sellise tehinguga, kuid nende üks õpetaja on paigutanud ilma

kooli loata kooli ühe klaveri.

05.11.2023 helistas hagejale Y, kes ütles, et nägi klaveri kuulutust Facebookis ja oli ise

ka imestunud, et selle väidetav omanik pilli tasuta ära annab. Tehing tundus talle „liiga

hea, et olla tõsi“. Kostja väitel viis ta Jle lilled, klaveri eest tasu ei maksnud ja korraldas

juba samal päeval klaveri transpordi, plaanides viia pill oma klassi V valla

muusikakoolis. Kooli direktori luba kostjal selleks ei olnud. Hageja teatas sama

telefonivestluse käigus Yle, et klaver ei kuulu temale ja isik, kes talle klaveri üle andis, ei

ole selle klaveri omanik. Hageja teatas, et ta soovib oma omandit tagasi ja see läheb

deponeerimisse riigi kollektsiooni. Y küsis üle, kas tema on antud hetkel selle klaveri

omanik ja hageja kinnitas talle, et kindlasti mitte. Kostja väitis, et tal on selle klaveri

äraveoga olnud paarisaja euro ulatuses kulusid ja ta on viinud Jle lillekimbu hinnaga 60€.

Klaveri eest kostja Jle tasu ei maksnud.

5. 07.11.2023 saatis hageja Yle e-kirja, milles palus täpsustada, kus täpselt asub hagejale

kuuluv klaver, et klaveri transpordi osas kokku leppida. Transpordi korraldamiseks oli

vaja teada täpset klaveri asukohta, korrust, ligipääsetavust jms. Samal päeval teatas Y, et

klaver on leidnud endale järgmise omaniku. Samal päeval saatis hageja Yle e-kirja, milles

teatas veel kord, et Yl pole õigust klaveriga tehinguid teha, sest ta pole selle omanik ja

palus uuesti teatada klaveri omaniku andmed ja asukoht. Sama päeva õhtul saatis Y e-

kirja, milles ta nüüd uue asjaoluna väidab, et tal on maja omanikuga ostu-müügileping.

2-23-16045

6. Y ei kontrollinud piisava hoolikusega, kas isik, kes talle klaverit pakkus, on üldse klaveri

omanik. Pakkumise ebatavalised asjaolud ja haruldane instrument isiku käes, kes sellest

midagi ei tea, oleks pidanud Yle andma piisavalt alust täiendava info nõudmiseks. Y

nõudis Jlt selgitusi alles pärast seda, kui oli saanud teada, et pilli valduse loovutas talle

isik, kellel puudus selleks õigus. Yl oli võimalik küsida Jlt kinnistu kaasvaldajate

kontakte, et kontrollida klaveri omaniku isikut ning saada klaveri äraviimiseks kõigi

kinnisti kaasvaldajate luba. Yl oli ka võimalik küsida Jlt väidetava „klaveriõpetajast

vanaema“ kontakte. Kostja seda ei teinud ja ei kontrollinud ainulaadse ja

kultuuriväärtusega eseme omanikule kuulumist vajaliku hoolsusega.

7. Tegemist on omavolilise valdusega. Kuna Yl oli võimalus täiendavalt kontrollida, kas

klaverit talle pakkunud isik on klaveri omanik ja valdaja, siis ta ei saa tugineda

heausksele valdamisele ega omandamisele.

8. Hageja palub: kohustada Yt tagastama õigusliku aluseta tema valduses olev 19. sajandi

tiibklaver Pleyel seerianumbriga xxx selle omanikule Xle. Klaveri tunnused: klaveri

kaanel on Pariisi maailmanäituse medal Pleyel firmamärgiga. Klaveri vasakul kaanel

katkine nurk. Klaveri klahvistiku kaane siseküljelt puudub tavapärane klaveri margi tähis,

kuid selle asukoht on näha. Fotod klaverist on esitatud hagiavalduse lisas 1 ja 3.

9. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja ei nõustu kostja väitega, et

kostja on klaveri omandanud heauskselt. Hageja on klaveri omanik ja valdaja ega ole

omandit ega valdust Jle üle andnud. Kostja on esitanud tõendid kinnisasja omandi

üleandmise kohta, kuid sellest ei järeldu kuidagi hagejale kuuluva vallasasja omandi või

valduse üleandmine. J hakkas end ise pidama vanaema kaaskasutuses olevas elamus

asuvate asjade omanikuks ja valdajaks. Hageja andis klaveri oma ema kätte hoiule.

Kinnistu omanikul ei ole õigust keelata kaaskasutajal hoida kinnistul vallasvara ega

esitada vastavaid nõudmisi.

10. Klaver ei kuulu ega ole kunagi kuulunud XXX kinkijatele, seega see ei saa klaveri omand

kinnisasja kinkelepinguga üle minna. Asjaolu, et Jl oli ligipääs vanaema toas asuvale

vallasvarale, ei anna alust ei omandi tekkeks ega valduse üleminekuks.

11. Hagejale ei ole teada, kes on pereliige R. Hageja perekonnas sellise nimega isikut ei ole. J

abikaasa või muude isikute kohaolek ei tõenda omandiõiguse üleandmist ega välista

pahauskset valdamist. Hageja ei ole teadlik mingitest remonditöödest ning remont ei oma

tähtsust ei omandi ega valduse seisukohast. Hageja palub kohtul mitteasjakohased väited

tähelepanuta jätta.

12. Kuna klaver anti kosja poolt esitatud infole ja istungil antud ütlustele tuginedes tasuta üle,

siis palun hagi rahuldada ka VÕS § 1040 alusel. Ka siis, kui kostja tugineb heauskse

omandamise sätetele, on tasuta omandamise puhul kostja õiguspositsioon vähem

kaitsmisväärne kui heauskse omandamise kaudu oma õiguse kaotanud isiku huvi oma

senise õiguspositsiooni taastamise vastu.

13. Istungil märkis hageja, et klaver on ostetud 1995. aastal hageja enda poolt Rotermannist

ühe vanaproua käest.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE

14. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. 2. novembril 2023 võttis Y ühendust Jga, kuna oli

2-23-16045

märganud klaveri müügikuulutust internetiportaalis Facebook. Samal päeval läks Kostja

XXX, kus oli kokku lepitud klaveri ülevaatamine. XXX kinnistu kuulub Jle. Samal

päeval lepiti kokku klaveri ostmine ning äraviimine järgmisel päeval. 3. novembril 2023

valmistas kostja XXX ette klaveri transpordi ja seejärel tõsteti üheskoos J, kostja, maja

remontiva töömees R ja kostja kolleegi (A) pojaga kaubikusse, millega viimane oli kostja

kutsel saabunud. Seejärel viidi klaver ajutiselt K Muusikakooli trepikotta.

15. Klaveri müügilepingus oli kokkulepitud tasuks 60 eurot. J ei maininud, et klaver kuulub

kellelegi teisele, ütles vaid, et klaver on seal seisnud kümneid aastaid ja jääb ehitusele

ette. Klaveri kuuluvuse kohta ei öelnud ka J abikaasa midagi, samuti töömees R, kes tema

enese väitel on pererahva sugulane. R aitas klaverit demonteerida. Midagi ebatavalist ei

osanud kostja vana klaveri pea tasuta äraandmises kahtlustada, sest kuulutuste portaalides

on sageli võimalik leida tasuta vanu klavereid.

16. 05.11.2023 hilisõhtul helistas kostja ülemus direktor T ja käskis lugeda hageja kirja, mille

oli kostjale edastanud. Kostja kontakteerus nii hageja (telefonikõne) kui ka Jga. J saatis

kostjale kirjakatke, millest võib välja lugeda, et ta on nõudnud juba suvel hagejalt oma

asjade äraviimist XXX kinnistult.

17. Kostja Y ostis klaveri heauskselt ehk on heausklik omandaja vastavalt AÕS § 95 lg 1.

Riigikohus on otsuses 3-2-1-18-05 selgitanud, et AÕS § 90 järgi eeldatakse, et vallasasja

valdaja on ka selle omanik, sellest lähtuvalt tuleb sisustada ka heauskset omandamist

AÕS §-des 93 ja 94 toodud asjaoludel. AÕS § 95 lg 1 järgi on isik, kes on asja

üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusesse saamise ajast ka

siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Seega saab heauskne

omandamine toimuda vaid siis, kui omandaja oli heauskne ka otsese valduse saamise ajal.

Kostja oli klaveri valduse saamise ajal 3. novembril heauskne, alles 5. novembril sai

Kostja teate, et omanik võib olla hoopis hageja. Seega on kostja heauskne omanik AÕS §

95 lg 1 alusel. AÕS § 95 lg 3 alusel ei ole tegemist heauskse omandamisega, kui see on

läinud omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja. Kostja ei tea, kas omanik on hageja,

kuid klaver oli J majas ning seda oli palutud sealt ära viia. Klaver, mida hageja peab oma

sõnade järgi kõrgelt kultuuri- ja ajalooväärtuslikuks, ei läinud hageja valdusest välja tema

tahte vastaselt, kuna ta oli selle ise vabatahtlikult XXX majja jätnud. Seda hoolimata

käimasolevatest renoveerimistöödest, mis võisid klaverile ohtu kujutada.

18. Lilled ja šokolaaditahvlite kogu maksid umbes 60 eurot. See siiski ei väljenda kogu ostu-

müügi hinda. Jl oli kindel plaan vabastada remonditav pind hageja asjadest. Ta oli valmis

viima asjad jäätmejaama. Niisiis on tehingu hind lisaks saadud lilledele ja

šokolaaditahvlitele ärajäänud kulud jäätmejaama tasu ja transpordikulu eest.

19. Istungil märkis kostja, et J ütles kostjale pool tundi enne seda, kui klaver majast välja

viidi, et klaver kuulus (varasemalt) vanaemale. J ütles, et ta sai selle koos majaga, mida

hiljem kinnitas ka vestluses. Kokkulepe klaveri võõrandamiseks sõlmiti Facebooki

vestluses 02.11.2023, hilisem 05.11.2023 kirjalik kokkulepe sõlmiti selleks, et fikseerida

seda, milles pooled olid juba varem kokku leppinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi

2-23-16045

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

21. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

a.

vaidlusalune 19. sajandi tiibklaver (edaspidi asi) asus hageja vanematekodus

Rakveres, XXX (edaspidi kinnistu);

b. 01.08.2023 sõlmisid hageja vanemad Q ja W ning J kinkelepingu (dtl 81-86), millega

nad kinkisid oma lapselapsele Jle neile kuuluva kinnistu, kusjuures vanematele jäi

lepingu kohaselt kinnistu eluaegne tasuta kasutuse õigus ning kinnistu jäi vanemate

ja J kaasvaldusesse;

c.

03.11.2023 võõrandas J asja kostjale ning kostja transportis asja kinnistult ära;

d. kostja valdab asja käesoleval ajal.

22. Hageja palub: kohustada kostjat hagejale tagastama kostja valduses olev 19. sajandi

tiibklaver Pleyel seerianumbriga xxx (tunnused: klaveri kaanel on Pariisi maailmanäituse

medal Pleyel firmamärgiga, klaveri vasakul kaanel katkine nurk, klaveri klahvistiku

kaane siseküljelt puudub tavapärane klaveri margi tähis).

Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tal on õigus keelduda valduse üleandmisest,

kuna ta on klaveri heauskselt omandanud (AÕS § 95 lg 1).

23. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta

tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS §

82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale

kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui

tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud

asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid

õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p

27).

Kostja valdab asja – selle üle pooled ei vaidle. Hageja on kostjalt nõudnud asja valduse

hagejale üleandmist, kuid kostja on keeldunud. Eeltoodu osas poolte vahel vaidlust ei ole.

Pooled vaidlevad selle üle, kas Jl oli õigus asja käsutada, ühtlasi selle üle, kes oli ning kes

on asja omanik. Omandiõiguse küsimuse lahendusest sõltub seega, kas kostjal on õiguslik

alus asja valdamiseks.

24. Esmalt selgitab kohus välja, kes oli asja omanik enne 03.11.2023 võõrandamistehingut.

Hageja väidab, et tema soetas asja aastatel 1994 (hagis öeldu kohaselt) või 1995 (istungil

selgitatud ostuaeg). Kostja väidab, et J avaldas talle, et asi kuulus varasemalt J

vanaemale, kuid kinnistu kinkelepinguga sai omanikuks J.

AÕS § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja

annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle

omandajale. Vallasomandi ülemineku üldised eeldused on seega: 1) asjaõiguskokkulepe

2-23-16045

omandi ülemineku kohta võõrandaja ja omandaja vahel, 2) asja valduse üleandmine ning

3) võõrandaja käsutusõigus ehk võõrandaja õigus vallasasja omand üle anda (vt

Riigikohtu lahendid nr 3-23-2858/48, p 28.2; nr 3-2-1-170-16, p 11). Vallasasjade

käsutamiseks ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku tehinguvormi.

Eeldades kostja poolt avaldatu õigsust, ei ole võimalik, et 01.08.2023 kinnistu

kinketehingu järgselt oleks asja omanikuks saanud J, kuna 01.08.2023 kinkelepingus

puudub säte, millega oleks reguleeritud kõnealuse asja omandiõigusega seonduvat.

Asjakohane võiks olla lepingu p 1.9.2, mis sätestab, et lepingu eseme koosseisu kuuluvad

ka Kingisaajale üle antavates ruumides asuv kogu mööbel ja tehnika. Samas ei ole

klaverit võimalik pidada ei tehnikaseadmeks ega ka mööbliesemeks, tegemist on

muusikariistaga. Kinkelepingu esemeks oli seega üksnes kinnistu koos sellel asuva

mööbli ja tehnikaga, mitte vaidlusalune klaver. Kohtu ette ei ole toodud muid asjaolusid

ega neid kinnitavaid tõendeid, millest saaks järeldada, et asja omanikuks oleks olnud J.

Järgnevalt selgitab kohus välja, kas tõendatud on hageja omandiõigus. Hageja on

selgitanud, et soetas asja 1990ndate keskpaigas ega ole selle omandit kellelegi ära

andnud. Ainus tõend, mis hageja väidet kinnitab, on hageja ema poolt allkirjastatud

selgitus kohtule (dtl 158). Hageja ema on hageja lähikondne, kes eelduslikult on

huvitatud asja lahendamisest hageja kasuks. Dokumendi metaandmetega tutvudes selgub,

et selle koostaja ja viimane muutja on hageja ise. Tõendi usaldusväärsust kinnitanuks

hageja ema tunnistajana ülekuulamine, kuid hageja ei esitanud kohtule nõuetekohast

taotlust. Fotod klaverist ei kinnita, et see hagejale kuulub. Hageja enda seletust ei ole

võimalik tõendina kasutada. Seega leiab kohus, et hageja omandiõigus on tõendamata.

Eeltoodu välistab vindikatsiooninõude rahuldamise.

25. Vaatamata eeltoodule käsitleb kohus selguse huvides ka kostja heauskse omandamise

vastuväidet.

AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma

valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Riigikohus on AÕS § 90

lg 1 kohta leidnud, et arvestades vallasasjade tavaliselt suhteliselt väikest väärtust ja

kolmandate isikute piiratud võimalusi tegelikku omandikuuluvust välja selgitada, kaitseb

AÕS § 90 lg 1 eeldus nii valdaja kui ka valdajaga tehingu teinud isikute huve. Seega on

just valdussuhe see, millele vallasasjade tsiviilkäibes omistatakse eriline õiguslik

tähendus (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-02, p 22).

Muu hulgas on valdusel eriline õiguslik tähendus ka AÕS § 95 lg-te 1 ja 2 kontekstis, kui

kohtutel tuleb otsustada, kas vallasasja omandaja oli pahauskne või mitte. TsÜS § 139

kohaselt eeldatakse omandaja heausksust.

Vallasomand võib tekkida AÕS § 95 järgi ka omandaja heausksuse korral, st isik on asja

omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud

omandit üle andma. Kui omandaja on pahauskne, s.o kui ta teadis või pidi teadma, et

võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda, omandamist ei toimu (31.03.2025, 3-23-

2858/48, p 28.2)

Vallasasja omandamist ei toimu ka juhul, kui vallasasi on varastatud, kadunud või muul

viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud, ja seda isegi juhul, kui

omandaja on heauskne (31.03.2025, 3-23-2858/48, p 28.2; 15.03.2017, 3-2-1-170-16, p

11).

2-23-16045

Hageja ei ole tõendanud ning kostja ei ole välja toonud, et enne 03.05.2023 asja

võõrandamistehingut oleks kostjal olnud teadmine, et Jl ei ole asja käsutusõigust. J

(kaas)valdas nimetatud asja (see tulenes asjaolust, et asi asus temale kuuluval kinnistul,

mida kasutasid isikliku kasutusõiguse alusel sihtotstarbeliselt ka ka tema ja hageja

vanavanemad), mistõttu sai kostja eeldada, et asi on J omandis ja tal on õigus seda

käsutada. Liiati on J seda kostjale kinnitanud. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et

kostja teadis, et Jl ei ole õigust omandit üle anda.

26. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja pidi teadma, et Jl pole õigust asja omandit üle

anda.

Heauskse omandamise välistab raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine, mille tõttu omandaja ei saanud teadlikuks, et võõrandajal puudub

käsutusõigus (RKTKo nr 2-16-14924/58, p 15.3). Raske hooletus eeldab niisuguste

asjaolude tähelepanuta jätmist, mis üldjuhul peaksid sarnases olukorras igale mõistlikule

isikule silma torkama.

Hageja ei ole tõendanud, millised väidetavad pakkumise asjaolud olid sedavõrd

ebatavalised, et pidanuks kostjas tekitama kahtluse J käsutusõiguse osas. Hageja on ise

kinnitanud, et klaver oli vana ja vajas renoveerimist, st see ei olnud töökorras. Samuti ei

ole selgitatud, kuidas pidanuks kostja aru saama, et tegemist on erakordselt haruldase

muusikariistaga. Vallasasja omandajalt ei saa eeldada, et ta asub välja selgitama asja

omandiõigusega seonduvat – sellise kontrolli või lausa uurimise teostamise võimalused

on piiratud (eriti muusikariistade puhul, mille osas ei peeta registrit jms) ja eeldavad tihti

õiguslikke teadmisi, mida keskmiselt isikult oodata ei saa. Seega ei saa asuda

seisukohale, et kostja oleks olnud raskelt hooletu. Seega ei pidanud kostja teadma, et Jl

puudub asja käsutusõigus.

05.11.2023 kirjalik leping eeltoodud järeldust ei muuda. Kohus on ülal märkinud, et

vallasasja võõrandamine on vormivaba ning et klaveri müügitehing toimus juba varem,

s.o 03.11.2023, mil anti kostjale asja valdus üle.

27. Kõigele eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja on asja heauskne omanik

ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotamine

29. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

jätta hageja kanda, kuna kohus tegi lahendi hageja kahjuks, st jättis hagi rahuldamata.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

2-23-16045

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

31. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning ka asja materjalidest ei

nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus kostja

menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik