3-25-2798/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2798

Määruse kuupäev

28. august 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

seoses Viru Vanglas üldkeskhariduse omandamisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X-i vabakasutuskontost ajavahemiku

25. aprill kuni 24. august 2025. a kohta.

2. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 25. augustil 2025 Tartu Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse, milles palus vanglateenistuse kohustamist võimaldama taotlejal alustada

sellest õppeaastast õpinguid keskhariduse baasil. Taotleja põhjendas, et Tartu Vangla pakkus

15. augustil 2025 taotlejale võimaluse alustada õpinguid üldkeskhariduse baasil. Taotleja

andis 18. augustil 2025 Viru Vanglas õpingute alustamiseks nõusoleku, kuid 25. augustil

2025 selgus, et üldkeskhariduse omandamise soovijaid on väga vähe ja see aasta 10. klassi ei

avata. Taotleja vajab esialgset õiguskaitset selleks, et taotleja õppeainetest liiga palju maha ei

jääks ning et taotleja saaks juba sellel õppeaastal õpingutega alustada. Peale vangistuse

kandmist on taotlejal soov jätkata kas üldkeskhariduse omandamist täiskasvanute

gümnaasiumis või alustada õpingutega kõrgkoolis. Vanglas õpingute alustamine annab hiljem

motivatsiooni õpingutega jätkamiseks vabaduses. Ka esitas taotleja menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. X esitas 26. augustil 2025 esialgse õiguskaitse taotluse täiendused.

3. Tartu Vangla esitas 28. augustil 2025 kohtueelse menetluse dokumendid ja seisukoha X-

i esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palus jätta X-i taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks rahuldamata.

Vangla märkis, et inspektor-kontaktisiku 26. augusti 2025. a e-kirja kohaselt avaldas X

toimunud vestluste käigus soovi jätkata üldhariduse omandamisega. Taotlejale selgitati, et

soovijatele, kelle on õppimine individuaalses täitmiskavas (ITK) kirjas ja tahe kooli minna,

paigutatakse enne 1. septembrit 2025 ümber Tallinna Vanglasse. X avaldas, et tema Tallinna

Vanglasse kindlasti ei lähe ja tahab minna Viru Vanglasse. Kui Viru Vanglasse saab, siis võib

ka kooli minna. E-kirjast nähtuvalt oli Viru Vanglas vähe neid, kes sooviksid jätkata

üldkeskhariduse omandamist, ja töökorralduslikult suunati õppida soovijad Tallinna

Vanglasse. X Tallinna Vanglasse ümberpaigutamisega aga ei nõustunud.

On tunnustamist vääriv soov jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks, kuid

subjektiivne õigus nõuda hariduse omandamise võimalust tekib kinnipeetaval siis, kui tema

ITK-s on selline tegevus ette nähtud. X-i ITK-s hariduse omandamist riske maandava

tegevusena ette nähtud ei ole, mistõttu ei saa sellise tegevuse võimaldamata jätmist pidada ka

tema subjektiivsete õiguste rikkumiseks.

X-il oleks olnud võimalus jätkata õpinguid Tallinna Vanglas, kuid sellega kinnipeetav ei

nõustunud. Isegi, kui X ei saa käesoleval aastal õpinguid jätkata, on tal võimalik seda teha

järgnevatel aastatel või peale vanglast vabastamist (ehk peale 23. septembrit 2026). See, et

õpingute jätkamise võimalus lükkub ajas üksnes edasi, ei ole vangla hinnangul selline

pöördumatu kahjulik tagajärg, mille tõrjumiseks oleks vajalik kohaldada esialgset

õiguskaitset. Ka X-i taotlusest ei nähtu selliste kahjulike tagajärgede saabumise ohtu, mille

tõrjumiseks oleks vajalik esialgset õiguskaitset kohaldada.

4. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise

kohustusest.

Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte X-i vabakasutuskontost

ajavahemiku 25. aprill kuni 24. august 2025. a kohta.

5. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu

12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi

tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused

täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus

menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X-i HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

6. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2

lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

7. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist võimaldada taotlejal

alustada sellel õppeaastal Viru Vanglas üldkeskhariduse omandamist.

8. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega

seonduva vaide Tartu Vanglale 25. augustil 2025, mis on veel vangla menetluses, on esialgse

õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse

sisuliseks lahendamiseks.

9. Selleks, et kohus saaks rahuldada taotleja esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal

esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui

taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn

pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

10. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida

põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus

ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata

välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p

19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse

äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise

eelduseks on ülekaalukas vajadus.

11. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole

praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus

omandada üldkeskharidust ning seda just Viru Vanglas. Taotlejale pakuti võimalust

üldkeskhariduse omandamiseks Tallinna Vanglas, kuid taotleja loobus sellest. Pelgalt taotleja

arvamus, et teda ei tohi Tallinna Vanglasse paigutada, kuna seal paikneb kinnipeetav, kellega

taotlejal on isolatsioon, ei ole põhjendatud. Vaatamata kehtivale isolatsioonile on isolatsioonis

olevaid kinnipeetavaid võimalik paigutada samasse vanglasse selliselt, et kinnipeetava

julgeolek oleks tagatud. Seega anti taotlejale võimalus oma haridustee jätkamiseks, kuid

taotleja loobus sellest.

12. Kuigi taotluse kohaselt on taotleja tugevalt motiveeritud asuma juba sel aastal

keskharidust omandama ning jätkama pärast seda kõrghariduse omandamist, ei saa taotlusest

siiski järeldada, et kui taotleja juba sel aastal 10. klassis haridust omandama ei hakka,

saabuvad talle sellised kahjulikud tagajärjed, mida tuleks tingimata esialgse õiguskaitse

kohaldamisega vältida. Kohtul puuduvad alused arvata, et taotlejal jääks esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel gümnaasiumiharidus üldse omandamata. Kohtule ei ole usutav, et

üksnes hariduse omandamise algusaja edasilükkumine põhjustaks taotlejale pöördumatut

kahju. Taotleja saab ka pärast tema karistusaja lõppu asuda omandama keskharidust.

13. Ka märgib kohus, et selleks, et vanglal oleks kohustus võimaldada kinnipeetavale

hariduse omandamist, peab olema vastav märge kinnipeetava suhtes koostatud ITK-s

(vangistusseaduse § 35 lg 2). Taotleja 12. mail 2025 kinnitatud ITK-s ei ole gümnaasiumiõpet

riskide maandamise vahendina ette nähtud.

14. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada taotletud esialgse õiguskaitse

abinõud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)