2-23-635/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. august 2025

Tsiviilasja number

2-23-635

Tsiviilasi

Arvet Lõokese hagi osaühingu Uhtna Puit vastu

kohustamaks osaühingut Uhtna Puit eemaldama

Arvet Lõokese territooriumilt küttepuud koos

alustega ning 1100 euro ja kahju hüvitise 350 euro

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. märtsi 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Arvet Lõokese apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1450 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Arvet Lõoke (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Kostja Osaühing Uhtna Puit (registrikood 11290656),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. märtsi 2025. a otsus osas, milles maakohus jättis

menetlusse võtmata Arvet Lõokese nõude kohustada Osaühingut Uhtna Puit

eemaldama Arvet Lõokese territooriumilt müügilepingu esemeks olevad

küttepuud koos alustega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning

rahuldamata Arvet Lõokese nõude 1100 euro saamiseks, eelnevaga seoses

tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Saata tsiviilasi

tühistatud osas samale maakohule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis.

2. Jätta Viru Maakohtu 6. märtsi 2025. a otsus muutmata osas, milles kohus

jättis rahuldamata Arvet Lõokese nõude 350 euro suuruse kahjuhüvitise

saamiseks.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Arvet Lõoke (hageja) esitas 13. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule osaühingu Uhtna Puit

(kostja) vastu hagiavalduse, milles, arvestades hilisemaid täpsustusi, palus kohustada

kostjat eemaldama hageja territooriumilt küttepuud koos alustega ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja küttepuude eest tasutud 1100 eurot ja kahjuhüvitise 350 eurot.

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja, lähtudes ajalehekuulutusest, kostjalt telefoni teel

küttepuid. Kuulutuse kohaselt müüs kostja küttepuid alustel, puude kogus 5 m3 aluse kohta.

Hageja tellis kaks alust, s.o 10 m3. Küttepuud toimetas 12. augustil 2022 kohale autojuht,

kes ei andnud hagejale puude eest tšekki, vaid käskis selleks pöörduda puude omaniku

poole. Hageja avastas järgmisel päeval pärast puude kohaletoimetamist, et igal alusel on

4,5 m3 puitu, s.o kokku oli 1 m3 lubatust vähem. Hageja helistas kostjale korduvalt tšeki

saamiseks ja puude koguse asjus, kuid tulutult. Hageja taganes telefoni teel lepingust 14

päeva jooksul. Hagejal oli õigus seda teha põhjusi esitamata. Hageja soovib, et kostja viiks

puud hageja hoovis ära ja tagastaks hagejale puude eest makstud 1100 eurot. Hageja

soovib lisaks kahju 350 euro hüvitamist, kuna ta tervis halvenes kostja lepingurikkumise

tõttu ja hagejal kulub nüüd ravimitele rohkem raha. Samuti pidi hageja müüdud puude

koguse fikseerimiseks tasuma fotograafile. Fotograafile kulus 50 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja tellis 2022. a augustis kostjalt telefoni teel küttepuid, lähtudes ilmselt

ajalehekuulutusest. Kostja toimetas hagejale küttepuud laotuna 5 m3 suurustele alustele,

nagu ajalehekuulutuses lubatud. Aluse mõõtmed olid 2×2,5×1 meetrit. Alus oli seega 5 m3.

Kostja toimetas hagejale vastavalt tellimusele kaks alust. Alused olid puid täis laotud. Kui

hageja nägi, et alused ei ole puid täis laotud, oleks ta pidanud esitama puude vastuvõtmisel

pretensioone, ent ta ei teinud seda. Kostja ei rikkunud lepingut. Hageja ei saa seega

lepingust taganeda. Samuti on lepingust taganemise mõistlik tähtaeg möödunud. Hageja sai

puud 2022. a augustis, ent avaldas lepingust taganemiseks soovi kohtumenetluses 2023. a

mais.

Hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on tõendamata. Hageja ei tõendanud, et kostja

tegevus põhjustas hagejale kahju. Poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärk ei olnud kaitsta

hagejat mittevaralise kahju eest. Kohustuse rikkumise asjaoludest ei tulene, et kostja oleks

pidanud aru saama, et rikkumine võib põhjustada hagejale mittevaralist kahju. Hageja ei

saa seega nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 6. märtsi 2025. a otsusega hageja nõude kohustamaks kostjat

eemaldama hageja territooriumilt küttepuud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ning hageja nõuded 1100 euro ja kahju hüvitise 350

euro väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis

rahuldamata hageja taotluse kostja telefonikõnede väljavõtte väljanõudmiseks. Maakohus

märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lõikest 1 ja § 223 lõikest 7 tulenevad üleantu ning

vastusoorituse tagastamise tingimused. Hagejal on õigus ostetud küttepuude tagastamiseks

müüja kulul. Müüjat ei ole vaja nende äraviimiseks kohustada.

Hageja palus nõuda kostjalt välja tema telefonikõnede väljavõtted. Hageja esitas enda

tehtud telefonikõnede väljavõtted, millelt nähtub helistamise aeg ja telefoninumber.

Helistamise kinnitamiseks ei ole vaja täiendavaid tõendeid koguda. Hageja poolt kostjale

helistamise üle ei ole vaidlust. Kohus jättis hageja kõnealuse taotluse TsMS § 238 lg 1

alusel rahuldamata.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Pooled sõlmisid suulise müügilepingu hagejale

kui tarbijale küttepuude müümiseks vastavalt ajalehes avaldatud kuulutusele, s.o saetud-

lõhutud küttepuud laotuna 5 m3 alustele. Hageja ostis kostjalt küttepuid kahel 5-

kuupmeetrisel alusel. Küttepuud anti hagejale üle augustis 2022 ja hageja tasus nende eest

kokku 1100 eurot.

Tegemist on tarbijamüügilepinguga. Asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb

seega lähtuda VÕS §-st 2171. Hageja ei tõendanud, et hagejale tarnitud küttepuude kogus

ei vastanud lepingu tingimustele. Hagejale puude eest tšeki esitamata jätmine ei ole VÕS §

2171 lg 2 järgi asja lepingutingimustele mittevastavus. Kostja ei rikkunud seega lepingust

tulenevaid kohustusi. Tarbija õigus põhjust avaldamata 14 päeva jooksul lepingust

taganeda kehtib väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute korral (VÕS § 49 lg 1). Pooled

ei sõlminud VÕS § 46 tähenduses lepingut väljaspool äriruume. Hagejal ei olnud õigust

lepingust taganeda. Nõue lepingu alusel tasutud 1100 euro saamiseks jääb rahuldamata.

Hageja soovib fotograafi teenuse tellimisega tekkinud kulu ja vaidluse tõttu halvenenud

tervisest tingitud suurenenud ravimite kulu hüvitamist kokku 350 eurot. Hageja ei

tõendanud kohtu selgitustele vaatamata kahju hüvitamise nõude eeldusi. Nõue jääb seega

rahuldamata.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses hagi rahuldada ning kohustada kostjat eemaldama

hageja territooriumilt küttepuud koos alustega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

küttepuude eest tasutud 1100 eurot ja kahjuhüvitis 350 eurot.

Maakohus võttis otsuse tegemisel aluseks üksnes kostja väited. Hageja väited jäeti

tähelepanuta. Aluse mõõdud on 2,5×1. Alusel on sõrestik puude pakendamiseks. Aluse

kõrgus on 1,9 m. Alus ei saanud seega olla 5 m3. Kostja tunnistas ajalehes, et puid oli

tegelikult vähem. Alus oli kaetud kilega, mille ääred langesid alla. Kile varjas puude

puudujääki. Alusel oli puurida kõrgus üksnes 1,8 m. Puid oli alusel seega 4,5 m3.

Puuhalgude pikkus oli 0,33 cm. Halud olid kolmes virnas. Puude laius oli seega 99 cm

aluse kohta. Alus kuulus müüja tingimustel tagastamisele. See oli müüja lehel välja

toodud.

Kostja rikkus Euroopa Liidu seadusi seoses kauba tagastamisega. Hageja helistas kostjale

täpselt 14-ndal päeval. Puude puudused ei ole Euroopa Liidu õiguse järgi tegelikult

olulised.

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Kohus arvestas mõlema poole väidetega.

Kostja müüs hagejale puitu laotuna 5 m3 alustele. Hageja ei vaidle, et aluse laius ja pikkus

oli vastavalt 1 ja 2,5 meetrit. Hageja väitis maakohtus, et aluse kõrgus on 2 meetrit. Hageja

väidab apellatsioonkaebuses aga, et aluse kõrgus on 1,9 meetrit. Hageja ei põhjendanud

apellatsioonkaebuses, miks ta ei saanud maakohtus aluse madalamale kõrgusele tugineda.

Hageja ei saa apellatsioonimenetluses uutele asjaoludele tugineda. Hageja väide, et aluse

kõrgus on 1,9 m, on vastuolus ka hageja poolt maakohtus esitatud tõenditega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 kohaselt tühistada osas, milles kohus jättis

menetlusse võtmata hageja nõude kohustada kostjat eemaldama hageja territooriumilt

müügilepingu esemeks olevad küttepuud koos alustega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2)

ning rahuldamata nõude 1100 euro saamiseks. Eelnevaga seoses tuleb tühistada maakohtu

otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas saadab ringkonnakohus asja

maakohule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtu otsus jääb

muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja 350 euro suuruse kahjunõude.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub

apellatsioonkaebuses hagi rahuldada ja kohustada kostjat eemaldama hageja territooriumilt

küttepuud koos alustega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja küttepuude eest tasutud

1100 eurot ja kahjuhüvitis 350 eurot. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse seega

tervikuna.

8. Asja lahendamisel TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses saab maakohus teha samas

sättes loetletud menetluslikke lihtsustusi, mh loobuda kirjalikust eelmenetlusest või

kohtuistungist (TsMS § 405 lg 1 p 7). Samuti võib kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses

TsMS § 444 lg 2 kohaselt piirduda otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Siiski saab kohus ka lihtmenetluses TsMS § 435

lg 1 järgi otsuse langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi

tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1

kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus eelmenetluse ülesanded, mh selgitamis- ja

arutamiskohustuse (TsMS § 351 lg-d 1 ja 2, § 392 lg 1 p 3), olulises osas täitmata, samuti

jättis kohus tuvastamata osad asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud ning jagas

tõendamiskoormuse osaliselt ebaõigesti. Need minetused võisid viia osaliselt hagi ebaõige

rahuldamata jätmiseni.

9. Maakohus leidis kohtu ette toodud asjaolude põhjal ringkonnakohtu hinnangul õigesti,

et pooltevaheline leping on tarbijalemüügileping VÕS § 208 lg-te 1 ja 4 tähenduses –

hagejale kui tarbijale müüs küttepuud kostja, kes sõlmis lepingu oma majandustegevuses.

Samuti on maakohus asjakohaselt märkinud, et tarbijalemüügi puhul tuleb asja

lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda VÕS §-st 2171 ning selle paragrahvi

lõike 2 punti 1 kohaselt loetakse asi muu hulgas lepingutingimustele vastavaks siis, kui

selle kogus vastab kokkulepitud tingimustele.

10. Maakohus luges tuvastatuks, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu järgi ostis hageja

kostjalt saetud ja lõhutud küttepuid laotuna kahele 5 m3-le alusele (müügileping sõlmiti

vastavalt ajalehes avaldatud müügikuulutusele), küttepuud anti hagejale üle 2022. a

augustis ning hageja on tasunud kostjale puude eest kokku 1100 eurot. Asja materjalidest

nähtuvalt pooled nende asjaolude üle ka ei vaidle. Maakohus leidis müügilepingut

tõlgendades, et kuigi müügikuulutuse sõnastuse põhjal pakkus kostja müügiks küttepuid

laotuna 5 m3 alustele, s.o mitte sõnaselgelt 5 m3 puid, võis hageja nii kuulutuse juures

oleva foto põhjal (tl 8) kui ka küttepuude müümise tavalist praktikat arvestades mõistlikult

eeldada, et ta saab kokkuleppe kohaselt küttepuid ühel alusel mahus 5 m3. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu selle tõlgendusega. Ringkonnakohus ei tähelda asja materjalide pinnalt,

et pooltel oleks vaidlus selle üle, et üks alus pidi kokkuleppe kohaselt mahutama 5 m3

küttepuid.

11. Samuti on hageja väidete põhjal põhjendatud maakohtu järeldus, et 1100 euro

tagastamist nõudes tugineb hageja õiguskaitsevahendina lepingust taganemisele (VÕS §

188) ning taganemisavalduse kostjale on hageja esitanud kohtumenetluse ajal (25. mai

2023. a menetlusdokumendis, tl 35 pöördel). Selleks, et taganemisavaldus tooks kaasa

sellega soovitud õiguslikud tagajärjed, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed

eeldused (taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus) kui ka formaalsed eeldused

(eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigeaegselt taganemisavaldus).

12. Ostja võib tarbijalemüügilepingust asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu

taganeda VÕS § 223 lg-s 1 sätestatud alustel, mh võib ostja lepingust taganeda, kui müüja

ei ole asja asendamist või parandamist kohaselt lõpule viinud (VÕS § 223 lg 1 p 1) või kui

ostja on esitanud müüja vastu täitmisnõude ning müüja on sellest keeldunud põhjusel, et

asja ei ole võimalik ei parandada ega asendada või see põhjustaks talle ebamõistlikult suuri

kulusid (VÕS § 223 lg 1 p 2).

13. Maakohus on jätnud hageja 1100 euro tagastamise nõude rahuldamata põhjusel, et

hageja pole tõendanud oma väiteid ostetud küttepuude koguse lepingutingimustele

mittevastavuse osas. Seetõttu ei ole kostja maakohtu hinnangul hageja väidetud viisil

müügilepingut rikkunud ning lepingust taganemise üks vajalikest materiaalsetest eeldustest

on järelikult täitmata.

1. Maakohus on otsuse põhjendustest nähtuvalt analüüsinud küttepuude koguse vastavust

poolte kokkuleppele ainult selles, kas kostja poolt hagejale tarnitud alused olid küttepuid

lõpuni täis laotud või mitte. Maakohus ei ole hinnanud hageja väiteid selle kohta, et temale

üle antud aluste kõrgus oli üksnes 1,9 meetrit, mitte kostja poolt lubatud 2 meetrit.

Maakohus jättis aluse kõrguse (kui asjaolu) otsuses tuvastamata. Samas, kui ühe aluse

põhja mõõdud olid 2,5 × 1 meetrit (mille üle ei ole pooled menetluses seni vaielnud), siis

sai ühel alusel olla küttepuid 5 m3 ainult juhul, kui alus oli 2 meetrit kõrge (sõltumata

sellest, kas alus on täielikult täis laotud). Juhul kui aluse kõrgus oli 1,9 meetrit, oli sellel

puid kokkulepitust vähemalt 0,25 m3 võrra vähem, kahel alusel kokku järelikult vähemalt

0,5 m3 vähem. Seega on aluste kõrguse tuvastamine asja lahendamise seisukohalt oluline.

2. TsMS § 652 piirab uutele asjaoludele tuginemist apellatsioonimenetluses.

Apellatsioonimenetluses on uute asjaolude ja tõendite esitamine lubatud vaid

erandjuhtudel, st mõjuval põhjusel, mida tuleb kohtule põhjendada ja vajadusel põhistada

(nt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905/66, p 24). Samas ringkonnakohus ei nõustu kostjaga,

et praeguses asjas väitis hageja maakohtus, et aluste kõrgus on 2 meetrit, ega tuginenud

sellele, et kõrgus on 1,9 meetrit. Hageja on tuginenud nii 16. jaanuaril 2024 toimunud

ärakuulamisel (tl 52) kui ka 3. aprilli 2024. a menetlusdokumendis (tl 58) mh sellele, et

aluste raamid on 10 cm nõutavast madalamad.

3. VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale.

Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja VÕS § 218 lg 2 kohaselt ka sellise asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale

üleandmisest. VÕS § 218 lg 22 järgi eeldatakse tarbijalemüügi puhul, et ühe aasta jooksul

alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja

üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seega

piisab ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele

mittevastavuse puhul ostjale (tarbijale) üldjuhul üksnes mittevastavuse tõendamisest. Seda,

et asja üleandmisel mittevastavust ei esinenud, peab reeglina tõendama müüja.

Eelmärgitust lähtudes peaks eelkõige kostja tõendama, et hagejale toodud küttepuude

aluste mõõdud vastasid kokkulepitule (mahutades kumbki 5 m3 küttepuid) ning et alused

olid täielikult täis laotud. Maakohus ei ole sellist tõendamiskoormise jaotust pooltega

arutanud ega teinud kostjale ettepanekut oma vastuväidete tõendamiseks. Kostja poolt

kohtule esitanud fotolt (tl 26 pöördel) ei ole võimalik teha järeldusi aluste mõõtude kohta.

Ajalehe Postimees artikli juures olevad fotod (tl 27, 29) on tehtud kostja territooriumil

seisvatest kütepuude alustest. Kostja ei ole väitnud, et nendelt fotodelt oleks näha hagejale

tarnitud aluseid. Seda arvestades ei ole artikli juures olevad fotod tõendina asjakohased.

Hageja 7. veebruari 2023. a menetlusdokumendile lisatud fotodelt nähtub, et vähemalt üks

temale tarnitud puude aluste raamidest on vähem kui 2 meetrit kõrge.

Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 218 lg-st 22 tulenev eeldus võib olla mõnel juhul

vastuolus asja või mittevastavuse olemusega, kuid praeguses menetluses selliseid

asjaolusid aga seni esitatud ei ole. Kui kostja väidab, et hageja poolt välja toodud puudused

on tekkinud hageja kui tarbija tegevuse või ilmselge välismõju tulemusel (pärast asja

üleandmist tarbijale), peab kostja neid väiteid ringkonnakohtu arvates tõendama (TsMS §

230 lg 1). Kostjal kui küttepuid oma majandustegevuses müüval isikul oleks mõistlik

puude ostjale üleandmisel nende kogus ja muud müügilepingu täitmise seisukohalt olulised

asjaolud sellekohases aktis või muul taasesitamist võimaldaval viisil fikseerida. See

võimaldaks tõenäoliselt vältida paljusid praegusega asjaga sarnaseid hilisemaid vaidlusi.

4. VÕS § 220 lg 1 teisest lausest tulenevalt peab tarbija tarbijalemüügi puhul teatama asja

lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai

mittevastavusest teada. Selle kohustuse rikkumise korral kaotab ostja (tarbija) VÕS § 220

lg 3 järgi õiguse asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine

on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes

alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata

jäänud tulu.

Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, kas ja millal on hageja enne lepingust taganemist

kostjale väidetavast mittevastavusest teatanud. Tõendamiskoormus puudustest õigeaegse

teatamise osas on TsMS § 230 lg 1 järgi ostjal (hagejal). Hageja väidete kohaselt helistas ta

kostjale korduvalt, mh puude koguse asjus, kuid tagajärjetult. Hageja on esitanud selle

kohta ka kõneeristuse (tl 37). Maakohtu järelduste kohaselt on kõnede tegemine kostjale

(kõige pikemalt 1 minut 56 sekundit) küll tõendatud, kuid teadmata on kõnede sisu (nt et

kostja oleks tunnistanud rikkumist). Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 221 lg 1 p 2

kohaselt võib ostja mittevastavusele tugineda

sõltumata sellest, et ta asja

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt müüjale ei teatanud, kui müüja teadis või

pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei

avaldanud seda ostjale. Kostja poolt küttepuude tarnimiseks mõeldud aluste (raamide)

puudulik kõrgus võib ringkonnakohtu hinnangul olla asjaolu, millest küttepuude müüja

vähemalt peab teadlik olema.

14. Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul ise asja sisuliselt tervikuna lahendada, kuna

maakohus on eelmärgitust nähtuvalt jätnud hageja taganemisavaldust puudutavalt mitmed

eelmenetluse ülesanded täitmata. Mitmete ülalviidatud õigusnormide kohaldamisega

seonduvaid asjaolusid ei ole maakohus pooltega arutanud. Apellatsioonimenetluse eesmärk

ei ole korraldada uut eelmenetlust (nt RKTKo 8.12.2021, 2-18-4181, p 19). Osas, milles

ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistab, tuleb maakohtul asi läbi vaadata ja lahendada

käesolevas otsuses esitatud seisukohtadest lähtudes, mh teha otsuses viidatud eelmenetluse

toimingud.

15. Seonduvalt kostja vastuväidetega lisab ringkonnakohus, et tarbijalemüügi puhul VÕS

§-s 116 sätestatu ei kohaldu (VÕS § 223 lg 4) ning kehtib eeldus, et lepingutingimustele

mittevastavus on oluline (VÕS § 223 lg 5 teine lause). Samuti ei kohaldu VÕS § 118 lg-s 1

sätestatud taganemise piirangud (VÕS § 223 lg 6).

16. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel, et VÕS §-de 46

ja 49 normid põhinevad iseenesest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2011/83/EL.

Asja materjalidest nähtuvalt pöördus aga hageja ise küttepuude ostmiseks telefoni teel

kostja poole. Järelikult ei sõlminud pooled lepingut (müügilepingut) väljaspool ettevõtja

(kostja) äriruume VÕS § 46 tähenduses, nagu on õigesti järeldanud ka maakohus. Seega ei

olnud hagejal VÕS §-st 49 tulenevat õigust taganeda müügilepingust põhjust avaldamata.

17. Maakohus keeldus menetlemast hageja taotlust kohustada kostjat eemaldama hageja

territooriumilt müügilepingu esemeks olevad küttepuud koos alustega. Ringkonnakohtu

hinnangul pidas maakohus seda ebaõigesti või vähemalt ennatlikult hageja nõudeks TsMS

§ 363 lg 1 p 1 tähenduses (millelt hagejal tuleks mh tasuda ka riigilõivu). Ringkonnakohtu

hinnangul võib tegu olla hageja taotlusega otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks

TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Juhul kui asjas leiab tuvastamist, et hagejal oli õigus

müügilepingust taganeda, peab hageja VÕS § 223 lg 7 järgi saadud küttepuud kostjale

viimase kulul tagastama. Sama sätte järgi muutub ka hageja ostuhinna tagasisaamise nõue

sissenõutavaks alles alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise

tõendamisest.

Seega võib vajada puude äraviimisega seonduv kohtuotsuse selguse ja täidetavuse

seisukohalt täpsustamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja esitatud taotluse

eesmärki selgitada. Täpsustamist võib vajada ka taotlus sisu (küttepuude äraviimise aeg;

aadress, kus puud hetkel asuvad jms).

18. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 350 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks.

Maakohus leidis kokkuvõttes, et hageja ei ole tõendanud kostja väidetava

lepingurikkumisega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimist. Kõnealuse nõude

rahuldamata jätmise osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

muutmiseks. Ringkonnakohus järgib vastavas osas maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes oli eelkõige hagejal

kohustus tõendada enda kahjunõudega seotud asjaolusid. Maakohus on seda hagejale

menetluses ka korduvalt selgitanud. Maakohtul ei olnud kohustust asuda hagi lahendamisel

tõendeid omal algatusel koguma.

19. Ringkonnakohus märgib, et eelkõige hagihinda ja vaidlusalust puude kogust

(maksimaalselt ca 1 m3) arvestades oleks pooltel mõistlik, mh majanduslikult otstarbekas,

lahendada vaidlus kompromissiga, mille alusel kostja hüvitab hagejale osaliselt või

täielikult hagis väidetud puuduva küttepuude koguse väärtuse ja hageja omakorda loobub

juba tarnitud puude äraviimise taotlusest. Kokkuleppeliselt on võimalik vaidlus lahendada

ka selliselt, et kostja tarnib hagejale puuduoleva koguse küttepuid, kui see on kostjal

võimalik.

20. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt

asja uue lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt)