2-25-3882/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

27. august 2025.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-25-3882

Tsiviilasi

E T hagi R T vastu elatise väljamõistmiseks

Hagihind

2251,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E T (isikukood xxx). Lepinguline esindaja M S.

Seaduslik esindaja S T

Kostja R T (isikukood xxx. Postiaadress xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi elatise nõudes.

2. Mõista välja kostjalt, R T (isikukood xxx), igakuine elatis E T (isikukood xxx),

kasuks alates hagiavalduse esitamisest kuni E T täisealiseks saamiseni (xxx) igakuine

elatis igakuine elatis 250,22 (kakssada viiskümmend koma kakskümmend kaks)

eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) -37,50 eurot (50% lasterikka peretoetusest), 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3. R Tl tuleb tasumisele kuuluv E T (isikukood xxx) igakuine elatis kanda S T

(isikukood xxx) pangakontole xxx iga kuu esimeseks kuupäevaks, selgitus „E T

elatis“.

4. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 12.03.2025.a kohtule hagi E T vastu elatise nõudes. Hageja elab koos

emaga. Hageja on esitanud miinimumelatise nõude alates hagi esitamisest. Lapsetoetus

summas 80 eurot laekub hageja seaduslikule esindajale, laps viibib isaga vähem kui 7

päeva kuus. Hageja ema saab lasterikka pere toetust, summas 450 eurot millest hageja osa

on (dtl 2 jj).

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu, kostja palub kohtul kontrollida kas hageja on tema laps (dtl

25). Samuti palub kostja kohustada lapse ema esitama kuludokumendid lapse elatise

kasutamise kohta.

Kohtu selgitused menetlusosalistele

3. Kohus on selgitanud pooltele, et PKS §-i 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste

vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest ning kostja isadus on hageja suhtes

kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kohus on andnud kostjale tähtaja vastuhagi

esitamiseks isaduse vaidlustamise nõudes (dtl 91). Kostja vastuhagi esitanud ei ole, samuti

ei ole hagile esitatud täiendavaid vastuväiteid.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas.

7. Kohus on pooltele 28.07.2025 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist

miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102

nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate

toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või

on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud

töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja

ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kohus on kontrollinud

Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi.

8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 3 jj).

9. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

10. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust.

11. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

12. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise

nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb välja mõista alates

12.03.2025.a elatis vastavalt PKS §-le 101 lõikele 1. Kehtiva elatise saab välja arvutada

Justiitsministeeriumi

lehel

oleva

elatiskalkulaatoriga

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

13. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei saa elatise summa olla väiksem kui käesolevas paragrahvis

arvutatud summa, mistõttu korrigeeritakse elatise summat igal aastal automaatselt

vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga muutusele. Kohus

selgitab, et hagejal ja kostjal on võimalik pöörduda kohtu poole elatise summa muutusega

juhul, kui elatise välja mõistmise järgselt muutuvad PKS §101 lg 5-7 aluseks olevad

asjaolud.

14. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga esimeseks kuupäevaks

järgneva kuu eest ette S T arvelduskontole nr xxx märkides maksekorralduse selgitusse „R

T elatis“.

15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

16. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2251,98 eurot.

Hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks

17. Hageja on esitanud taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. TsMS § 468 lg

3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks

hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse tunnistada elatise nõude

kohtuotsus viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 3 alusel. Kohus on seisukohal, et

lähtuvalt nõude rahuldatud ulatusest (miinimumelatis) on lapse ülalpidamine vaja tagada

kostja poolt jooksvalt, sõltumata otsuse edasikaebeajast.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

18. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik