3-24-2802/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

28.08.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2802

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla 19.07.2024. a käskkirja nr

6-2/24/685-1 ja 10.09.2024. a vaideotsuse nr

6-12/24/149-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.06.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

Esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta Tartu Halduskohtu 04.06.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud

määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud 10.07.2023. a

epikriis.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.06.2025. a määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

4. Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 19.07.2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/685-1 kaebaja tööle

haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates

19.07.2024 tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele.

2. Kaebaja esitas 09.08.2024 eelnimetatud käskkirja peale Viru Vanglale vaide, mille Viru

Vangla jättis 10.09.2024. a vaideotsusega nr 6-12/24/149-2 rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 09.10.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla

19.07.2024. a käskkirja nr 6-2/24/685-1 ja 10.09.2024. a vaideotsuse nr 6-12/24/149-2

tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 19.07.2024. a

käskkirja nr 6-2/24/685-1 täitmise peatamist. Kaebaja leiab, et tema töövõimet on

lakooniliselt ning motiveerimata hinnanud enam kui aasta tagasi vangla meditsiiniosakonna

meedik, kelle nimi ja kvalifikatsioon on teadmata. Samuti on kaebaja terviseseisund ajas

muutunud. Viru Vangla ei ole kaebaja vastuväiteid tema tööle määramise osas arvestanud.

Samuti ei ole kaebajat viidud arsti vastuvõtule töövõime uueks hindamiseks. Kaebajal on

diagnoositud erinevad psüühikahäired ning psühhiaater on üheselt tuvastanud, et kaebaja ei

ole oma terviseseisundist tulenevalt töövõimeline (AARIKA OÜ tervisekaardi väljavõte

07.08.2024. a vastuvõtu kohta). Lisaks on kaebajal alates 2024. a augustist fikseeritud

ülikõrge vererõhk, mis ei alane ka kaebajale manustatavate ravimite mõjul ning mis kujutab

reaalset ohtu kaebaja elule. Kaebaja vabastati kõrge vererõhu tõttu 08.08.2024 erandkorras

tööülesannete täitmisest ning talle anti ajutine töövabastus. Perearst ja meditsiiniõde leidsid

29.08.2024. a vastuvõtul, et kaebaja ei ole sellise vererõhuga töövõimeline, kuid eeltoodud

hinnangut ei ole kaebaja tervisekaarti kantud. Kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasus

kaebaja riigilõivu 40 eurot.

4. Tartu Halduskohus võttis 15.10.2024. a määrusega kaebuse menetlusse ning jättis sama

määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

5. Viru Vangla tunnistas 24.04.2025. a käskkirjaga nr 6-2/3-25/332 alates 24.04.2025

kehtetuks Viru Vangla 19.07.2024. a käskkirja nr 6-2/24/685-1, millega kaebaja määrati tööle

Viru Vangla haldusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult

alates 19.07.2024. Viru Vangla tunnistas käskkirja kehtetuks kinnipeetavale tervishoiuteenuse

osutaja 05.12.2024 koostatud tervisetõendi tõttu.

6. Kaebaja esitas 09.05.2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles põhjendas, et esineb alus

haldusasja menetluse lõpetamiseks vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152

lg 1 p-le 4 ning vastustajalt kaebaja kasuks HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude summas

2690,11 eurot väljamõistmiseks. Kaebaja terviseseisund on olnud muutumatu alates

vaidlusaluse käskkirja andmisest, misjärel asuti kaebaja vererõhku mõõtma mitu korda

nädalas või lausa igapäevaselt. Kaebaja vererõhk on püsinud muutumatult ülikõrgena. Sellele

vaatamata ei tunnistanud vastustaja tööle määramise käskkirja pärast kaebaja vaide esitamist

kehtetuks, mis oleks aidanud vältida menetluskulude tekkimist. Vaidlusaluse käskkirja

kehtima jätmine olukorras, kus töötamine on tegelikult välistatud, säilitab õigusliku

ebakindluse. Käesoleval juhul pidi Viru Vangla kaaluma käskkirja kehtetuks tunnistamist

hiljemalt 10.09.2024. a vaideotsuses nr 6-12/24/149 2, sest selleks ajaks oli arst kaebaja

töövõimetuse tuvastanud, kuid vaideotsus sellist kaalutlust ei sisalda.

7. Halduskohus palus 12.05.2025. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas kohus on saanud

õigesti aru, et kaebaja taotleb haldusasja menetluse lõpetamist ja menetluskulude

väljamõistmist ega soovi üle minna tuvastamisnõudele. Kui kaebaja siiski soovib jätkata

haldusasja menetlust tuvastamisnõudes, tuleb sellest kohtule teada anda ning selgitada, kuidas

on see vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise

tagajärgi.

8. Kaebaja kinnitas 16.05.2025. a vastusega halduskohtule, et taotleb haldusasja menetluse

lõpetamist ja menetluskulude väljamõistmist ega soovi üle minna tuvastamisnõudele.

Tartu Halduskohtu määrus

9. Tartu Halduskohus lõpetas 04.06.2025. a määrusega haldusasja nr 3-24-2802 menetluse

(resolutsiooni p 1); jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 2); tagastas

kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 40 eurot Osaühingule

Advokaadibüroo Küllike Namm (resolutsiooni p 3).

10. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb. Viru Vangla tunnistas 24.04.2025. a käskkirjaga nr 6-2/3-25/332 alates samast

päevast kehtetuks Viru Vangla 19.07.2024. a käskkirja nr 6-2/24/685-1. Menetlusosalised

nõustuvad, et olenemata Viru Vangla 10.09.2024. a vaideotsuse nr 6-12/24/149-2 kehtivusest,

esineb Viru Vangla 19.07.2024. a käskkirja nr 6-2/24/685-1 edasiulatuvalt kehtetuks

tunnistamise tõttu alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Halduskohus selgitas kaebajale

menetluse lõpetamise tagajärgi ning kaebaja ei soovinud vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 üle

minna tuvastamisnõudele. Seetõttu leidis halduskohus, et menetlus käesolevas haldusasjas

tuleb lõpetada vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 4.

11. HKMS § 109 lg 2 järgi otsustab kohus haldusasja menetluse lõpetamisel menetlust

lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus

HKMS § 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu

tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja hinnangul tuleb vastustajalt

tema kasuks menetluskulud välja mõista HKMS § 108 lg 6 alusel. Vastustaja kaebajaga ei

nõustu ning leiab, et kaebaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna vaidlusaluse

haldusakti kehtetuks tunnistamine ei ole tingitud kaebuse esitamisest, vaid muutunud

asjaoludest. Halduskohus nõustus vastustajaga ning leidis, et vastustajalt kaebaja kasuks

menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud.

12. Viru Vangla lähtus vaidlusaluse käskkirja andmise ajal tervishoiuteenuse osutaja

10.07.2023. a hinnangust, mille kohaselt on kaebaja töövõimeline (dtl 22). Viru Vangla leiab,

et 19.07.2024. a käskkiri nr 6-2/24/685-1 oli selle andmise ajal õiguspärane. Kaebaja

vererõhuprobleemid kerkisid esile ning eeltooduga seonduvad terviseuuringud ja seetõttu

tema töövõimelisuse ümberhindamine on toimunud pärast vaidlusaluse käskkirja andmist.

Samas on oluline märkida, et kaebaja terviseuuringud algasid, sh määrati talle ajutine

töövabastus, juba enne haldusakti kohtueelses menetluses vaidlustamist, mistõttu ei saa

tervisehoiuteenuse osutajate aktiivset tegevust kaebaja terviseprobleemide lahendamisel

seostada tööle määramise käskkirja vaidlustamisega. Kaebajale anti ajutine töövabastus

seoses kõrge vererõhuga kuni üldarsti vastuvõtuni 08.08.2024. Seejärel viibis kaebaja

08.10.2024 kardioloogi vastuvõtul, oli kardioloogi jälgimisel ja ravil ning üldarst andis alles

05.12.2024 kaebajale püsiva töövabastuse põhjendusel, et kõrge vererõhu tõttu ei sobi kaebaja

hetkel tööle (dtl-d 157–159). Kaebaja terviseuuringud algasid eraldiseisvalt tema tööle

määramise käskkirja vaidlustamisest, kohtumenetluse ajal kaebaja terviseseisundit

puudutavad asjaolud muutusid, kaebajal tuvastati märkimisväärsed vererõhuprobleemid ning

kaebajale väljastati tõend püsiva töövabastuse kohta. Arsti 05.12.2024 antud püsiva

töövabastuse tõttu uuendas vangla haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 2 alusel Viru Vangla

19.07.2024. a käskkirjaga nr 6 2/24/685-1 seonduva haldusmenetluse ning tunnistas kaebaja

tööle määramise käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks. Kaebaja terviseuuringute, töövabastuse

määramise ning seetõttu vangla poolt kaebaja tööle määramise käskkirja osas seisukohtade

ümber hindamise seost haldusakti vaidlustamisega saab pidada marginaalseks. Viru Vangla

on oma otsustuses lähtunud tervishoiuteenuse osutaja uuest hinnangust, mille on tinginud

kaebaja muutunud terviseseisund.

13. Kaebaja viide sellele, et AARIKA OÜ psühhiaater määras juba 07.08.2024 kaebajale

püsiva töövõimetuse ning et haldusorgan oleks pidanud seetõttu vaidlusaluse käskkirja

kehtetuks tunnistama juba vaidemenetluses, ei ole asjakohane. Kuigi kardioloogi hinnangul

võib kaebaja psüühiline seisund tema kõrgeid vererõhuväärtuseid soodustada (dtl 159), ei ole

tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist tinginud kaebaja võimalikud

psüühikahäired, vaid tema kõrge vererõhk. Tervishoiuteenuse osutajad ega vangla ei ole

psühhiaatri hinnangule tuginedes oma varasemaid seisukohti muutnud. Ühtlasi seab Viru

Vangla jätkuvalt AARIKA OÜ psühhiaatri 07.08.2024. a hinnangu usaldusväärsuse kahtluse

alla. Eeltoodut arvestades jättis halduskohus kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

14. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ning teist samapalju esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv

juhul, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus

tagastas Osaühingule Advokaadibüroo Küllike Namm nii kaebuselt kui ka esialgse

õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu kokku 40 eurot.

15. Kaebaja esitas 10.06.2025 Tartu Ringkonnakohtule kaaskinnipeetava vahendusel hiljem

täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.06.2025. a määruse peale. Kaebaja

kinnitas, et kaaskinnipeetava esitatud määruskaebus on esitatud tema soovil ja ta võtab enda

esitatud avaldusega määruskaebuse omaks.

16. Tartu Ringkonnakohus jättis 09.07.2025. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis

kaebajale tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o ringkonnakohus

leidis, et kaebaja nimel määruskaebuse esitanud kaaskinnipeetaval puudus vastav õigus ning

kaebaja peab ise esitama korrektse määruskaebuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

17. Kaebaja esitas 16.07.2025 Tartu Ringkonnakohtule vandeadvokaadist esindaja vahendusel

korrektse määruskaebuse, milles taotleb tühistada Tartu Halduskohtu 04.06.2025. a määruse

resolutsiooni p 2 ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja taotlus menetluskulude

väljamõistmiseks vastustajalt ja jätta kaebaja halduskohtus kantud menetluskulud summas

2690,11 eurot vastustaja kanda.

18. Kaebaja viitas juba Viru Vanglale esitatud vaides sellele, et tööle määramisel ei hinnatud

tema töövõimet ja tugineti ebaõigesti sellele, et aasta varem oli meedik hinnanud ta

töövõimeliseks. Psühhiaater on tunnistanud kaebaja 100% töövõimetuks. Selle aga jättis Viru

Vangla käskkirja koostades tähelepanuta. Viru Vangla eiras kaebaja esitatud vastuväiteid

tema töövõimetuse kohta ning ei viinud teda arsti juurde uueks töövõime hindamiseks. Viru

Vangla pidanuks enne kaebaja tööle määramist lähtuvalt uurimispõhimõttest välja selgitama,

kas esinevad vajalikud eeldused kaebaja tööle määramiseks. Uurimispõhimõtte järgimine oli

kohustuslik ka meditsiiniosakonnale.

19. 10.07.2023. a ambulatoorses epikriisis, millega kaebaja tunnistati töövõimeliseks, on

diagnoosiks märgitud kõrgvererõhutõbi. Vererõhu mõõtmist meedik enne tööle määramist aga

ei teostanud. 07.08.2024. a psühhiaatri hinnangu kohaselt on kaebaja püsivalt töövõimetu.

Kardioloogi hinnangul võib kaebaja psüühiline seisund tema kõrgeid vererõhuväärtuseid

soodustada. Ka vangla arst arvas, et kaebaja vererõhuprobleemid on justnimelt tingitud

psüühilisest seisundist. Seega kaebaja püsivat töövõimetust põhjustavad terviseprobleemid

esinesid kaebajal juba enne kohtumenetlust.

20. Kaebaja leiab, et asjaolu, et Viru Vangla ei tunnistanud enne 24.04.2025 käskkirja

kehtetuks, vaid tegi seda pärast seda, kui kaebaja oli läbinud vaidemenetluse ja pöördunud

kaebusega halduskohtusse, tõendab, et esinevad alused menetluskulude Viru Vangla kanda

jätmiseks vastavalt HKMS 108 lg-le 6.

21. Perearsti 29.08.2024 toimunud vastuvõtul avaldas meditsiiniõde, et kaebaja suhtes tuleb

tuvastada tema töövõimelisus. Perearst mõõtis kaebaja vererõhku ja teatas, et „sellise

vererõhuga ta kindlasti töövõimeline ei ole“. Perearst märkis, et kaebajale tuleb anda

töövabastus vähemalt kuu aega ja määrata kõrgvererõhu ravi, kuu aja möödudes tuleb

töövõimet uuesti hinnata. Kaebaja palus vastustajal väljastada väljatrüki 29.08.2024 perearsti

vastuvõtu kohta, millisest selgus, et perearsti poolt avaldatu seoses kaebaja puuduva

töövõimega selles fikseeritud ei olnud. Kaebaja esitas seejärel SA-le Ida-Viru Keskhaigla

selgitustaotluse, millises soovis selgitust, miks ei ole arsti poolt anamneesi sisse kantud tööst

vabastamist puudutavat vestlust. Ida-Viru Keskhaigla SA vastas 18.09.2024, et kinnipeetav ei

saa nõuda enda arvates vajaliku teabe talletamist terviseinfosüsteemis. Kaebaja esitas

kaebuses mh taotluse kuulata üle perearst, kelle ütlustega soovis kaebaja tõendada oma väiteid

29.08.2024 perearsti vastuvõtul asetleidnud sündmuste kohta, mil perearst avaldas

sõnaselgelt, et kaebaja ülikõrged vererõhunäitajad välistavad tema töövõime ja ta tuleb

vähemalt kuuks ajaks töökohustustest vabastada, määrata kõrgvererõhuravi ja seejärel

töövõimet uuesti hinnata, kuid vangla terviseinfosüsteemi neid väiteid sisse ei kantud, kuna

need ei ole väidetavalt olulised.

22. Viru Vangla pidi kaaluma käskkirja kehtetuks tunnistamist hiljemalt 10.09.2024. a

vaideotsuses, sest selleks ajaks oli arst kaebaja töövõimetuse tuvastanud, kuid vaideotsus

sellist kaalutlust ei sisalda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

23. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

24. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 04.06.2025. a määruse resolutsiooni p 2

peale esitatud määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele

määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab Tartu Halduskohtu

04.06.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse menetlusse.

25. Halduskohus jättis vaidlusaluse määrusega menetluskulud poolte endi kanda

(resolutsiooni p 2). Selle tingis asjaolu, et halduskohus lõpetas käesoleva haldusasja

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna Viru Vangla oli kaebuses vaidlustatud

haldusakti kehtetuks tunnistanud.

26. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab reeglina vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Sama säte kehtestab ka erandi – nimelt jäävad

menetluskulud kaebaja kanda, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine

või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse

esitamisest. HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ei piisa

pelgalt sellest, et kaebuse eesmärk on saavutatud kohtumenetluse ajal, vaid see peab olema

toimunud kohtumenetluse tõttu. Menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda

jätmine ei oleks põhjendatud, kui kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui

kaebust poleks esitatud. See võib nii olla näiteks juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamise tingis oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse

pöördumist. Siiski ei pea kaebuse esitamine olema tingimata ainus põhjus, miks vastustaja

andis haldusakti või tegi toimingu, mis tingis menetluse lõpetamise. Kui vastustaja tegevus

võis olla ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja

menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui kaebuse esitamise mõju tema tegevusele

oli selgelt vähene ehk kui kohus saab olla veendunud, et vastustaja oleks samal viisil toiminud

ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud.1

27. Kaebuse materjalidest nähtuvalt määrati kaebaja majandustööle 19.07.2024. a käskkirjaga

nr 6-2/24/685-1 (dtl 22-23). Viidatud käskkirja tunnistas Viru Vangla kehtetuks 24.04.2025. a

käskkirjaga nr 6-2/3-25/332 (dtl 144), millest kohaselt oli käskkirja kehtetuks tunnistamine

tingitud tervishoiuteenuse osutaja 05.12.2024 koostatud tervisetõendist (dtl 157–159).

28. Halduskohus leidis, et käskkirja kehtetuks tunnistamist ei tinginud kaebaja algatatud

kohtumenetlus, vaid asjaolude muutus, st arsti väljastatud tõend, milles leiti, et kaebajal on

tõepoolest kõrgvererõhutõbi ning seda ei ole erinevate raviskeemidega suudetud kontrolli alla

saada. Vangla tegevusest on näha, et viimane on suunanud kaebaja erialaarsti vastuvõtule,

määranud regulaarsed vererõhumõõtmised. Taolist tegutsemist ei saa pidada ülemääraseks,

vaid see on eesmärgipäraselt suunatud sellele, et tuvastada, kas kaebaja on võimeline oma

tervisest tulenevalt vanglas majandustöid tegema või mitte. See, et lõpuks tõdeti, et kaebaja ei

sobi antud diagnoosi tõttu tööd tegema, oleks ringkonnakohtu hinnangul nii või teisiti toonud

kaasa vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamise, seda ka ilma kaebaja algatatud

kohtumenetluseta.

29. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud järelduste ja põhjendustega ning

ei pea neid vajalikuks siinkohal korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Kuigi kaebaja on

esitanud määruskaebemenetluses väljavõtte 10.07.2023. a epikriisist (dtl 231-232), mille

ringkonnakohus võtab käesoleva asja materjalide juurde, ja millest nähtuvalt on juba toona

kaebajal diagnoositud kõrgvererõhutõbi, selgub viidatud epikriist ka asjaolu, et kaebaja tol

ajal antihüpertensiivseid ravimeid ei kasutanud. Sellest järeldub, et kaebaja ei pidanud talle

pandud diagnoosi selliseks, mis oleks teda oluliselt seganud igapäevatoimingute tegemisel,

sest tavapäraselt tähendavad taolised haiguslikud seisundid ka haigust kontrolli all hoidvate

medikamentide regulaarset võtmist. Kui isik ravimeid ei võta, on suur tõenäosus, et ta ise ei

pea talle pandud diagnoosi tema elu häirivaks. Järelikult ei kinnita esitatud tõend seda, et Viru

Vangla oleks juba 19.07.2024, mil ta andis vaidlustatud käskkirja, pidanud selle andmisest

loobuma kaebaja tervisliku seisundi tõttu. Seega ei lükka ringkonnakohtu hinnangul esitatud

dokument ümber neid järeldusi, millele halduskohus õiguspäraselt jõudis. Määruskaebuses

esitatud muud põhjendused ja vastuväited ei tingi halduskohtu määruse tühistamist ja

menetluskulude jaotuse osas teistsugusele seisukohale jõudmist.

30. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 04.06.2025. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

31. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel

kaebaja nime tähemärgiga X.

1 TlnRnKm 11.07.2025, 3-24-686, p 14.

(allkirjastatud digitaalselt)