2-25-1998/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Määruse tegemise aeg ja koht

28.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-1998

Tsiviilasi

N Li (L) hagi Tallinn, R tn 15 korteriühistu vastu

üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N L (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: N K (S&K Legal OÜ; e-post:

xxx)

Kostja: Tallinn, R tn 15 korteriühistu (registrikood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: D Š (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta N Li 19.08.2025 vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata.

2. Jätta läbi vaatamata N Li hagi Tallinn, R tn 15 korteriühistu vastu üürilepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

3. Menetluskulud jätta hageja N Li kanda.

4. Mõista hagejalt N Lilt kostja Tallinn, R tn 15 korteriühistu kasuks välja

menetluskulud summas 1365 eurot (käibemaksuta).

5. Mõista hagejalt N Lilt kostja Tallinn, R tn 15 korteriühistu kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude

hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. N Li (hageja) esitas 06.02.2025 Harju Maakohtule hagi Tallinn, R tn 15 korteriühistu

(kostja) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, mida täiendas 07.04.2025.

2.

08.04.2025 määrusega võttis kohus menetlusse üürilepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõude ja keeldus menetlusse võtmast nõuet lepingu rikkumise lõpetamise

kohustamiseks.

3.

10.04.2025 esitas kostja esialgse vastuse ja taotluse hageja kohustamiseks tasuda

kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 8675 eurot.

4.

19.05.2025 määrusega rahuldas kohus osaliselt kostja 10.04.2025 taotluse kohustada

hagejat andma menetluskulude katteks tagatist 2400 eurot nelja osamaksena (iga osamakse

suurus 600 eurot). Esimene osamakse tuli teha 14 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates.

5.

04.06.2025 esitas hageja Harju Maakohtu 19.05.2025 määrusele määruskaebuse,

milles palus määruse tühistada ja jätta kostja taotlus rahuldamata.

6.

13.06.2025 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus hageja määruskaebuse

rahuldamata ja Harju Maakohtu 19.05.2025 määruse muutmata. Harju Maakohtu 19.05.2025

määrus jõustus 13.06.2025.

7.

31.07.2025 esitas kostja menetluskulude nimekirja.

8.

31.07.2025 esitas hageja taotluse määrata täiendav tähtaeg Harju Maakohtu

19.05.2025 määrusega määratud tagatise tasumiseks vastavalt graafikule, kuivõrd hageja ei

olnud teadlik, et Tallinna Ringkonnakohus on teinud 13.06.2025 määruse, mida ei ole kätte

toimetatud ja millega hageja esindaja sai tutvuda alles 31.07.2025.

9.

07.08.2025 e-kirjas selgitas hageja, et ei ole mistahes teavitusi (ei e-toimiku süsteemi

kaudu ega muul viisil) Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määruse kohta saanud, seetõttu

ei ole hageja määrusega enne 31.07.2025 tutvunud. Hageja esindaja tutvus määrusega

koheselt, kui sai sellest teada.

10.

13.08.2025 e-kirjaga jättis kohus hageja taotluse tagatise tasumiseks tähtaja

pikendamiseks rahuldamata ja andis hagejale aega kuni 19.08.2025 esitada seisukoht kostja

menetluskulude nimekirjale.

11.

19.08.2025 esitas hageja vastuväite kostja menetluskuludele ja kohtu tegevuse peale.

12.

20.08.2025 esitas kostja seisukoha hageja vastuväitele kohtu tegevuse peale ning

täiendatud menetluskulude nimekirja.

13.

25.08.2025 esitas hageja seisukoha kostja täiendavatele menetluskuludele.

Kohtumääruse põhjendused

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada

vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte

rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite

lahendab kohus määrusega.

Hageja esitas 19.08.2025 vastuväite kohtu tegevuse peale ning põhjendab vastuväidet sellega,

et kohus ületas oma pädevuse piire, kui esitas Riigi IT Keskusele järelepärimise, et küsida,

kas hageja esindaja N K on avalikku e-toimikut külastanud perioodil 14.06-30.07.2025

mistahes tsiviilasjamenetluse raames. Hageja märgib, et hagimenetluses on kohus seotud

poole esitatuga ning kohtu tegevus (riiklikust registrist andmete küsimine esindaja konkreetse

tsiviilasjaga mitteseotud tegevuse kohta) on õigusvastane andmete kogumine. Veelgi enam,

rikkus kohus sellega poolte võrdsuse põhimõtet, sest asus omal algatusel kostjat toetavale

positsioonile. Hagejale on selline tegevus arusaamatu, eriti arvestades asjaolu, et kohus ei

asunud sisuliselt hagi menetlema.

Kostja hageja etteheitega ei nõustu.

Kohtu hinnangul ei ole hageja vastuväide põhjendatud ja tuleb seega jätta rahuldamata. Kohus

ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt oleks kohus ületanud oma pädevuse piire. Kohus

leiab, et hageja esindaja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt ning hageja

selgitused on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad.

Kuivõrd hageja esitas 31.07.2025 taotluse pikendada tagatise tasumise tähtaega põhjusel, et

hageja ei olnud Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määrusest teadlik, sest talle ei ole

määrust kätte toimetatud ning hageja väitel ei ole ta läbi avaliku e-toimiku ega muul viisil

saanud ka teavitusi määruse tegemise kohta, leidis kohus, et enne hageja taotluse lahendamist

tuli kohtul asjaolusid kontrollida. Selleks tegi kohus Riigi IT Keskusele päringu, mille

vastusest selgub, et avaliku e-toimiku poolt on N Kle toimingu 2-25-1998/12 (s.o Tallinna

Ringkonnakohtu 13.06.2025 määruse) kohta saadetud kaks e-kirja – teade dokumendi

nähtavaks tegemise kohta on saadetud 13.06.2025 kell 11:38:37 ning teade kohtulahendi

jõustumise kohta on saadetud 13.06.2025 kell 11:43:38. Mõlemad e-kirjad on avaliku e-

toimiku poolt edukalt saadetud. Kohtul ei ole põhjust Riigi IT Keskuse vastuses kahelda ja

hageja ei ole edaspidi ka teadete mittesaamisele enam tuginenud.

Kuna hageja ei selgitanud, millistel mõjuvatel põhjustel ta ei tutvunud 13.06.2025 määrusega

1,5 kuu jooksul, pidas kohus vajalikuks täiendavalt kontrollida, kas hageja esindaja on

ajavahemikul 13.06.2025 – 31.07.2025 üldse avalikku e-toimikut kasutanud, kuid jätnud

Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määrusega tutvumata. Hageja 31.07.2025 taotlusest

võis järeldada, et hageja oli ekslikult arvamusel, et määrus jõustub kättetoimetamise järgselt.

See tähendab, et seeläbi on võimalik lükata kohustuse täitmist tagatise tasumise näol

teadlikult endale sobivale ajale edasi.

Riigi IT Keskuselt saadud vastusest selgub, et ajavahemikul 14.06.2025 – 30.07.2025 on

hageja esindaja N K külastanud avalikku e-toimikut ning tutvunud teiste

tsiviilasjamenetlustega, mis ei ole 2-25-1998. Hageja on ka ise 19.08.2025 kinnitanud, et

külastas e-toimikut ajavahemikul 13.06.2025 – 31.07.2025 korduvalt, kuid märgib, et poolel

puudub kohustus kõiki tema menetluses olevaid asju igal sisenemisel e-toimikus läbi vaadata,

kui puudub info asjas uue kohtumaterjali tekkimise kohta. Hageja lisab, et kohtu etteheide

oleks põhjendatud, kui hageja esindaja ei siseneks e-toimikusse eeltoodud ajavahemikul üldse

ning siis võiks öelda, et ta ei tunne huvi kohtumaterjalide vastu.

Loomulikult ei eelda kohus, et iga kord e-toimikusse sisenemisel peaks esindaja tutvuma

kõikide tema esindatava menetlustes toimuvaga, kuid antud asjas oli hageja esindaja teadlik

määruskaebemenetlusest (seda kinnitab kohtute infosüsteemi kaudu teostatud menetluse

logide otsingu tulemus, millest nähtub, et hageja esindaja N K on 13.06.2025 kell 10:53

vaadanud ringkonnakohtu menetluse andmeid ja 13.06.2025 kell 10:54 vaadanud maakohtu

menetlusdokumente) ning võiks eeldada, et asjas, kus küsimuse all on hageja tagatise

tasumise kohustus, siis on see tsiviilasi kõrgendatud tähelepanu all. Seda enam, et läbi e-

toimiku saadeti hageja esindajale edukalt kaks elektroonilist teavitust. N K külastas

ajavahemikul 14.06.2025 – 30.07.2025 avalikku e-toimikut, kuid jättis 1,5 kuu jooksul

tsiviilasjas nr 2-25-1998 Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määrusega tutvumata.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kohus ei ole ületanud enda pädevuse piire poole

menetlusõiguste võimaliku kuritarvitamise tuvastamiseks ja kohus jätab hageja vastuväite

kohtu tegevusele rahuldamata. Vähetähtis ei ole antud juhul ka see, et hageja esindaja väitis

esmalt kohtule, et ei ole ühtegi teavitust saanud, kuigi päring kinnitas vastupidist.

15. TsMS § 197 teine lause sätestab, et kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab

kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Samuti on TsMS § 423 lg 1 punktis 12 sätestatud,

et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist

kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

Harju Maakohus rahuldas 19.05.2025 määrusega kostja 10.04.2025 taotluse osaliselt

kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatist summas 2400 eurot nelja

osamaksena (iga osamakse suurus 600 eurot, esimene osamakse tuli teha 14 päeva jooksul

määruse jõustumisest arvates, järgmised osamaksed tuli tasuda iga järgneva kolme kuu

samaks kuupäevaks). Hageja vaidlustas 19.05.2025 määruse, mille Tallinna Ringkonnakohus

jättis 13.06.2025 määrusega rahuldamata. Harju Maakohtu 19.05.2025 määrus jõustus

13.06.2025. Seega hagejal tuli esimene osamakse teha hiljemalt 27.06.2025. Hageja ei ole

järginud kohtu poolt antud tähtaega esimese osamakse tasumise osas (27.06.2025) ega ole

tasunud ka kogu summat.

Kohus leiab, et erinevalt TsMS § 196 (kus kohus saab rakendada kaalutlusõigust) ei saa

TsMS § 197 ja TsMS § 423 lõiget 1 tõlgendada selliselt, et kohtul oleks vastavate tingimuste

esinemisel ja kostja taotluse saamisel hagi läbivaatamata jätmiseks neid norme rakendades

kaalutlusõigus. Kohus leiab, et tegemist on imperatiivsete sätetega, mil kohtul puudub

kaalutlusõigus ning kostja on esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Olukorras, kus

tagatise andmiseks määratud tähtaeg on möödunud ja tagatist antud pole, on tegemist

rikkumisega. Tähtaegselt andmata jäänud tagatise korral tekivad menetlusosalistele õiguslikud

tagajärjed. Kostjal on põhjendatud ootus, et tagatise tähtaegselt andmata jätmise korral

rakendub TsMS § 197 teine lause koosmõjus TsMS § 423 lg 1 punktiga 12, mis toob kaasa

tingimusteta hagi läbivaatamata jätmise. Nimetatud säte kaitseb kostjat olukorra eest, kus

menetluse jätkumisel lisanduvad uued menetluskulud ja hagejal võib tekkida kostja

menetluskulude hüvitamise kohustus, kuid hageja varaline olukord ei võimalda kostja kulusid

hüvitada. Kohtu hinnangul nimetatud sätted kindlustavad/tagavad kostjale tulevikus tekkivate

kohtukulude hüvitamise nõude täitmise hageja poolt. Tähtsust ei oma ega pole seaduse sisu

ega mõttega kooskõlas, kui hageja tasub tagatise peale kohtumääratud tähtaega hilinenult ega

ka asjaolu, millal kohus teeb vastava kohtumäärusega menetlusliku otsustuse (jätab hagi läbi

vaatamata). Tähtajaks tagatise andmata jätmisega on rikkumine toimunud ja õiguslikud

tagajärjed on saabunud.

Arvestades kõike eeltoodut ja kostja on esitanud taotluse jätta hagi läbi vaatamata, jätab kohus

TsMS § 197 teise lause ja TsMs § 423 lg 1 punkti 12 alusel hagi läbi vaatamata ning

menetlus on sellega käesolevas tsiviilasjas lõppenud.

Menetluskulud

16. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168

lõikele 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus

lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

Kuna TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, siis tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu hinnangul on see praeguses asjas põhjendatud, kuna

hagi läbi vaatamata jätmine on seotud hagejapoolse tegevusetusega, s.t hageja ei andnud

tagatist kohtu määratud tähtaja jooksul.

17. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kostja esitas 31.07.2025 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista hagejalt välja 2418

eurot (18,6 tundi x 130 eurot). 20.08.2025 esitas kostja täiendatud menetluskulude nimekirja,

milles palub hagejalt mõista välja 988 eurot (7,6 tundi x 130 eurot). Kostja lepingulise

esindaja õigusteenuse tunnihinnaks on 130 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kostja palub

menetluskulud mõista välja käibemaksuta.

Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) on kohtu

hinnangul vaidluse sisu ja lihtsust arvestades mõistlik ning jääb ka kohtupraktikas tunnustatud

tasumäärade piiresse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2024 määrus tsiviilasjas 2-23-7969,

p 10). Küll aga leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi toimingute

tegemiseks kokku 26,2 tundi on ülemäärane. Võttes arvesse kohtuvaidluse asjaolusid,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et menetlus ei ole kestnud kaua, on kohtu

hinnangul kostja lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabi toimingute ajakulu põhjendatud

kokku 10,5 tundi.

Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud eeldatavate õigusabikulude maht kohtus kokku

1365 eurot (10,5 tundi × 130 eurot).

TsMS § 177 lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kuivõrd kostja on taotlenud viivise väljamõistmist, mõistab kohus kostja kasuks ka viivise

välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik