1-24-4898/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2025, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-24-4898

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mario Truu, Erkki Hirsnik

Kriminaalasi

Leo Rätte süüdistuses KarS § 137 lg 1 ja § 206 lg 1 - §

25 lg 2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Leo Rätte kaitsja vandeadvokaat Andrus

Lillo

Prokurör

ringkonnaprokurör Ken Kiudorf

Süüdistatav

Leo Rätte, isikukood: 37904222715, elukoht: XXX;

kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Andrus Lillo

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsus osaliselt, s.o :

-

Leo Rätte süüditunnistamises N.R. i eraviisilises jälitustegevuses tahvelarvuti

abil Google rakenduste kaudu;

-

Leo Rättele karistuse mõistmises;

-

maakohtu menetluses riigi kanda jäetud kaitsjatasu suuruse osas.

2. Mõista Leo Rättele KarS § 137 lg 1 järgi karistuseks rahaline karistus 100

päevamäära (päevamäära suurus 42,72 eurot), s.o 4272 eurot.

3. Mõistetud rahalisest karistusest arvata maha KarS § 68 lg 1 järgi

kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud 1 päev (4. aprill 2024) ja lugeda

lõplikuks rahaliseks karistuseks 97 päevamäära, s.o 4143,84 eurot.

4. Mõista Eesti Vabariigilt süüdistatava Leo Rätte kasuks välja maakohtu

menetluses tekkinud kaitsja kulude katteks täiendavalt 3843 eurot.

5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

6. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

7. Mõista Eesti Vabariigilt Leo Rätte kasuks välja ringkonnakohtus tekkinud

õigusabikulude katteks 3522,75 eurot (sh käibemaks 635,25 eurot).

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal või teistel kohtumenetluse

pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib esitada advokaadi vahendusel ka isik, kes

leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistus

1. Leo Rättele esitati süüdistus:

1.1. KarS § 137 lg 1 järgi selles, et tema, omamata jälitustegevuseks seaduslikku õigust, jälgis

N.R. i andmete kogumise eesmärgil. L. Rätte kasutas täpselt tuvastamata ajast aga vähemalt

alates 23. juulist 2023 kuni 19. veebruarini 2024 N.R. i ostetud ning süüdistatava ja kannatanu

ühisesse elukohta XXX jäänud tahvelarvutit Samsung Galaxy Tab A ja N.R. i Google-i

kontot selleks, et jälgida N.R. i tegevust ja koguda tema kohta andmeid. N.R. i asukoha

andmeid on L. Rätte kannatanu Google-i konto kaudu jälginud vähemalt kahel korral – 18.

augustil 2023 ja 1. septembril 2023, kasutades selleks kannatanu Google-i konto rakendust

GoogleMaps. Lisaks on L. Rätte jälginud kannatanut ja kogunud kannatanu kohta andmeid,

jälgides järjepidevalt ajavahemikul 23. juulist 2023 kuni 19. veebruarini 2024 kannatanu

Google-i kontol toimuvat rakenduse Google Photos kaudu. Lisaks paigutas L. Rätte 15.

aprillil 2023 videokaamera tema ning kannatanu ühise kodu, aadressiga XXX , laste

magamistoa narivoodi madratsi vahele, kus magas lapse kõrval ka kannatanu N.R. . L. Rätte

paigutas kaamera selliselt, et see jäädvustas liikumisanduriga voodi peatsis N.R. i ning tema

tegevust. Kannatanu jälgimine tema kohta andmete kogumise eesmärgil on KrMS § 1265

mõistes varjatud jälgimine, milleks L. Rättel seadusest tulenev õigus puudus. Samuti ei olnud

L. Rättel kannatanu Google-i konto kasutamiseks ja seeläbi tema jälgimiseks ega kaamera

paigaldamiseks kannatanu nõusolekut. L. Rätte kasutas kannatanu Google-i kontot ning

paigutas kaamera eesmärgiga jälgida endise elukaaslase tegemisi, suhtlust, asukohta, seega

tegutses ta kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõistes.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohus karistas 10. jaanuari 2025 otsusega L. Rättet karistusseadustiku (KarS) §

137 lg 1 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka luges KarS § 68 lg 1 alusel L.

Rätte kahtlustavana kinnipidamise aja 1 päev ja mõistis L. Rättele kandmisele kuuluvaks

karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse.

Maakohus määras, et KarS § 73 lg-te ja 1, 3 alusel ei pöörata L. Rättele mõistetud karistust

täielikult täitmisele, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu. Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10. jaanuarist

2025.

KarS § 83 lg 1 alusel kohus konfiskeeris L. Rättelt kuriteo toimepanemise vahendina

videokaamera ja määras kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitamisele.

2.1. Süüdistuses KarS § 206 lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõisteti L. Rätte õigeks. Teda süüdistati

arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku kustutamise katses, mis jäi temast

olenematutel põhjustel lõpule viimata. Nimelt selles, et ta kustutas alates täpselt tuvastamata

ajast kuni 19.02.2024 kella 19.45-ni N.R. i Google-i kontolt 114 kannatanu fotot, kasutades

selleks kannatanult talle ja nende ühistele lastele usaldatud tahvelarvutit Samsung SM-T295.

Tegu jäi L. Rätte tahtest olenematutel põhjustel kuriteokatse staadiumisse, sest pildid ei

kustunud jäädavalt, vaid jäid konto kustutatud failide kausta. Seejuures puudus L.Rättel

kannatanu kontol tegutsemiseks ja kontolt piltide kustutamiseks kannatanu nõusolek ehk

piltide kustutamine oli ebaseaduslik.

3. Maakohus leidis, et L. Rätte süü KarS § 137 lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

3.1. Kannatanu N.R. i ja süüdistatava L. Rätte ütlused kattuvad selles, et nad olid aastaid

elukaaslased ja nende kooselust sündis kaks last – 2015 tütar X. ja 2018 tütar Y. . Kannatanu

ütluste kohaselt lõppes kooselu 2023 veebruaris tema enda initsiatiivil, kuna ta tundis ennast

piiratuna ega tundnud enam suuri tundeid. Ka süüdistatava ütluste kohaselt tekkisid aja

jooksul kooselus erinevatel põhjustel pinged ning kannatanu polnud enam süüdistatavaga

kooselust huvitatud.

3.2. Kannatanu kinnitusel ütles ta 2023 veebruaris L. Rättele, et ei soovi enam temaga koos

elada ja kolis lastetuppa magama. Peale kooselu lõppemist magaski ta enamasti laste

narivoodis. Veebruarikuu vältel läks vahel ka suurde voodisse magama, kui L. Rätte öösiti

tööl oli. Laste nimel püüdsid nad veel rahumeelselt rääkida. Kannatanu kolis koos lastega

2023 mais korterist välja. Ühel ööl 2023 aasta aprillis avastas kannatanu lastetoas ülemise nari

madratsikatte vahelt kaamera, kui seal hakkas liigutamise peale punane tuluke vilkuma.

Kannatanu kirjutas L. Rättele Facebook Messengeris, et viimane kaamera voodist ära võtaks.

Ent enne L. Rätte koju jõudmist võttis kannatanu ise kaamera madratsi vahelt ära ning

kaamerast mälukaardi välja. Hommikul koju tulles L. Rätte ütles, et see pole kaamera, vaid

liikumisandur.

3.3. L. Rätte ütluste kohaselt tütar Y. ärkas tihti üles ja hakkas voodis röökima. L. Rätte tahtis

teada, miks laps niimoodi ärkab. Ta arvas, et äkki korteris vabalt ringi käiv kass häirib lapse

und. L. Rätte soetas kaamera ja paigaldas (kuupäeva ta ei mäleta) selle lastetuppa

narivoodisse kattemadratsi alla, kuna sinna oli kõige lihtsam paigaldada. Peale kaamera

paigaldamist läks L. Rätte õhtul tööle. Millises voodis N.R. sel ööl magab, polnud L. Rättel

aimugi. Hommikul N.R. kirjutas Messengeris, et tule korja see kaamera ära. L. Rätte koju

tulles kaameras SD kaarti ei olnud ja N.R. ütles, et ei tea sellest midagi.

3.4. 2. mai 2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud muuhulgas N.R. i poolt

menetleja e-postile 2. mail 2024 saadetud ekraanitõmmist Facebook Messenger 16. aprilli

2023 vestlusest kasutajaga Leo. 16. aprillil 2023 kell 6.45 on kannatanu kirjutanud: „Kui

tuled, siis ole kena ja võta see kaamera või misiganes asi sealt madratsi seest ärs See on ikka

tippude tipp“.

3.5. 3. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud N.R. i arvutist ja

telefonist tehtud fotosid, mis protokolli lisana DVD-l kaustas nimetusega 03.04.24_Vaatlus.

Foto nimega 71902879 on labakäest, mis hoiab kaamerat ning selle all info foto tegemise

kohta – 16.04.2023 kell 6.52 ja seade, millega foto tehti (Samsung SM-G990B). Sama foto

sisaldub ka 2. mai 2024 asitõendi vaatlusprotokollis. Kannatanu ütluste kohaselt on see foto

tehtud kaamera leidmise hommikul.

3.6. Hinnates kogumis kannatanu ja süüdistatava ütlusi, 2. mai 2024 asitõendi

vaatlusprotokollis toodud Messengeri vestluse sisu ning 3. aprilli 2024 ja 2. mai 2024

asitõendi vaatlusprotokollis sisalduvat kaamerat hoidvat kätt jäädvustanud foto tegemise aega

(16. aprilli 2023 varahommik) loeb kohus tõendatuks, et 15. aprillil 2023 paigaldas L. Rätte

tema ja kannatanu tollase ühise kodu, aadressiga XXX , laste magamistoa narivoodi madratsi

vahele kaamera. Süüdistatav on kaamera paigaldamist kinnitanud. Kuigi süüdistatav ega

kannatanu pole osanud öelda kaamera paigutamise või leidmise kuupäeva, tuleneb nende

ütlusest, et kannatanu avastas kaamera juba kaamera paigaldamisele järgneval ööl, millest

andis oma hommikuses Messengeri sõnumis süüdistatavale teada ja tegi kaamerast ka foto.

Kannatanu on süüdistatavale sellesisulise sõnumi saatnud ja kaamerast foto teinud 16. aprilli

2023 varahommikul. Seega võis kaamera paigutamine toimuda 15. aprillil 2023.

3.7. Läbiotsimisprotokolli kohaselt toimus 4. aprillil 2024 L. Rätte elukohas XXX

läbiotsimine, mille käigus L. Rätte näitas ette ja võeti kaasa musta värvi väike videokaamera.

3.8. 8. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on 4. aprillil 2024 L. Rätte elukohast

kaasavõetud videokaamera mõõtmetega 5,5x3,7x2,7 cm. Kaamera on pakendatud ümbrikusse.

3.9. Kannatanu ütluste kohaselt on asitõendiks olev kaamera sarnane sellega, mille ta 2023.

aasta aprillis madratsi vahelt leidis. Süüdistatava kinnitusel on asitõendiks olev kaamera sama,

mille ta 2023. aasta aprillis lastetuppa paigaldas. Süüdistatava ütluste kohaselt on tegemist

liikumisanduriga kaameraga, mis hakkab salvestama liikumise peale ja salvestab SD kaardile.

3.10. Et kaamera paigaldas lastetuppa süüdistatav 15. aprillil 2023, tõendab ka 2. aprilli 2024

asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadeks olevate videofailidega (mis asuvad DVD-l kaustas

nimetusega N.R. ). Kannatanu ütlustest tulenevalt võttis ta laste magamistoast avastatud

kaameras olnud mälukaardi kaamerast välja ja pani igaks juhuks endale telefoni kaane taha

peitu. 2. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud kannatanu N.R. i poolt 28.

märtsil 2024 toimunud ülekuulamise käigus politseile üle antud mälukaarti MicroSD 8GB.

Kuigi süüdistatava väitel kannatanu talle vahetult juhtunu järgselt mälukaardist midagi ei

rääkinud ning kannatanu on selle politseile üle andnud alles 28. märtsil 2024, ei tekita

mälukaardil olevate failide sisu mingit kahtlust, et tegemist on just 15. aprillil 2023

süüdistatava poolt lastetuppa paigaldatud kaamerast väljavõetud mälukaardiga.

3.11. Vaatlusprotokolli kohaselt on mälukaardil 45 videofaili. 17 faili andmetes on faili

loomise (created) kuupäevaks 15.04.2023. Osades videofailides on näha, kuidas mees lamab

voodis ja paigaldab kaamerat. Mitmetes failides on mehena ilmselgelt äratuntav L. Rätte.

3.12. 9. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokollis on muuhulgas vaadeldud L. Rättelt tema

kahtlustatavana kinnipidamise käigus 4. aprillil 2024 ära võetud mobiiltelefonis Samsung

SM-G970F olnud 2023 kevadel (25. märts, 27. märts, 2. aprill ja 6. aprill 2023) interneti

otsingumootorisse sisestatud otsingusõnu: obd gps tracker, obd gps real-time tracking, Gps

tracker free, Gps seade, Car gps, Spy camera video recording, Spy camera app, Pipe cam.

Samuti vaadeldi L. Rätte telefonis asuvas rakenduses Mail.ee olevaid kirju, millest nähtub, et

11. aprillil 2023 on L. Rätte teinud makse 43,41 eurot eseme eest kirjeldusega GPS tracking

& fleetmanagement system. 1 objekt ettevõttele MR Digital Group, mille kontakt on

sales@gpswox.com. Internetiaadressilt gpswox.com on võimalik soetada GPS jälgijaid, mida

kasutatakse sõidukite asukoha jälgimiseks mobiiltelefoni rakenduse abil.

3.13. Kannatanu ja süüdistatava ütlusi ning kannatanu poolt 16. aprilli 2023 hommikul

süüdistatavale FB Messengeri vahendusel sõnumi sisu kogumis hinnates asub kohus

seisukohale, et kaamera laste magamistuppa madratsi vahele paigutamist süüdistatav

kannatanuga ei kooskõlastanud.

3.14. Asjas on vaidlusaluseks küsimuseks L. Rätte poolt lastetuppa kaamera paigutamise

eesmärk. Süüdistuse kohaselt tegi L. Rätte seda kannatanu ja tema tegevuse jälgimiseks.

Süüdistatava kinnitusel oli kaamera paigaldamise põhjuseks noorema tütre uneprobleemid

(tütar Y. ärkas tihti üles ja hakkas voodis röökima).

3.15. Kannatanu ütluste kohaselt pole lastel tema arvates uneprobleeme. Nad küll ärkasid või

ei tahtnud üksinda enda toas magada ning tulid kannatanu ja süüdistatava kooselu ajal tihti

öösiti vanemate voodisse, et keegi nende kõrval oleks. Ärkamisega mingit nuttu ei kaasnenud.

Kas L. Rättega oli laste öistest ärkamistest juttu, seda kannatanu kindlalt ei mäleta. Kuna

põhiliselt tegeles laste magama panekuga kannatanu, ei olnudki tal põhjust sellest L. Rättega

rääkida.

3.16. Kohus luges kannatanu, süüdistatava, tunnistajate A.K. i ja R.K. i ütlusi kogumis

hinnates tõendatuks, et süüdistatava ja kannatanu noorem tütar Y. öösiti tõesti aeg-ajalt

ärkab, vahel ka nutab ja soovib siis kellegi täiskasvanu turvalist lähedust. Et mõlemad lapsed

süüdistatava ja kannatanu kooselu jooksul öösiti aeg-ajalt ärkasid ja vanemate juurde tulid, on

kinnitanud kannatanu ise. Erinevad on poolte hinnangud, kas sellist lapse öist ärkamist pidada

uneprobleemiks või mitte.

3.17. Isegi kui asuda seisukohale, et süüdistatava ja kannatanu noorema tütre Y. öine uni oli

rahutu, ei loe kohus arvestatavaks süüdistatava väidet kaamera voodisse paigutamisest lapse

une jälgimiseks. Seda vaatamata asjaolule, et sellist süüdistatava väidet on kohtuistungil

kinnitanud tunnistaja R.K. .

Kohus leidis, et süüdistatava uue elukaaslase R.K. i kohtus ja kohtueelses menetluses antud

ütlused on vastuolus asjaolu osas, mida ta teab kaamera paigaldamise eesmärgist. Tunnistaja

R.K. i ütluste kohaselt ta kaamera kasutamise eesmärki eeluurimisel õigesti ei mäletanud. Ka

oli ta ülekuulamisel hirmul ja ärevil ning võis öelda, mis esimesena pähe tuli.

3.18. Kohus leidis, et R.K. ei ole veenvalt selgitanud ütluste erinevust, mistõttu kohus luges

ebausaldusväärseks R.K. i kohtus antud ütlused asjaolu osas, mida ta teab L. Rätte poolt

kaamera lastetuppa paigaldamise eesmärgist. Tunnistaja on üle kuulatud 4. juunil 2024,

kohtus andis ta ütlusi 26. novembril 2024. Kohus ei lugenud eluliselt usutavaks, et

kirjeldatavast sündmusest pikema aja möödudes muutub mälupilt paremaks.

R.K. on kohtueelses menetluses üsna üksikasjalikult kirjeldanud talle teadaolevaid kaamera

paigutamise asjaolusid (et süüdistatav tahtis tuvastada kannatanu valetamist ja öösiti teiste

meestega suhtlemist, et kaamera oli suunatud nägemaks telefoni kasutamist). Kohus ei pea

eluliselt usutavaks, et sellised detailid võisid R.K. ile lihtsalt esimesena pähe tulla. Pigem

annab ütluste detailsus alust järeldusele, et tunnistaja kirjeldas tegelikult L. Rättelt teada

saadut.

3.19. L. Rätte ütluste usaldusväärsuse kaamera paigutamise eesmärgi osas seab kahtluse alla

2. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevatest mitmetest videotest näha olev

süüdistatava tegevus kaamera paigaldamisel. Kohus nõustub prokuröri poolt kohtuvaidluses

avaldatuga, et see tegevus annab alust järeldusele, et kaamera paigaldamise eesmärgiks oli

mitte jälgida lihtsalt alumisel naril toimuvat, vaid just alumisel naril lamava inimese tegevust

telefoni käsitsemisel. Videofailides nähtub, et L. Rätte on kaamerat ja selle paiknemist

testinud mitmel korral.

3.20. Kannatanu ütluste kohaselt kolis ta 2023. aasta veebruaris magama lastetuppa, kus

magas alumisel naril koos tütre Y. ga. Veebruarikuu vältel läks ta veel vahel suurde voodisse

magama, kui L. Rätte öösiti tööl oli. Ka on kannatanu kinnitanud, et ööl, mil ta leidis

kaamera, läks ta seejärel diivani peale magama. Nagu kohus eespool tuvastas, elas kannatanu

peale kooselu lõppu süüdistatavaga ühises korteris veel mitu kuud. Kuigi kannatanu ütlustest

tuleneb, et esines juhtumeid, kus ta süüdistatava äraolekul kasutas ka muid magamisasemeid,

magas ta tavapäraselt laste toas narivoodi alumisel naril. Tavapärane kannatanu käitumine

andis süüdistatavale aluse eeldada, et kannatanu kasutab kõige sagedamini just seda

magamisaset (narivoodi laste toas). Kaamera paigutamine kannatanu tavapärasesse

magamiskohta annab alust järeldusele, et süüdistatava eesmärgiks oli jälgida kannatanut.

3.21. Seoses süüdistatava istungil avaldatuga, et soovi korral kannatanut jälgida olnuks

võimalik terve korter kaameratega katta ja telefonis olnud kõneregistri alusel teadis ta niigi,

kellega N.R. suhtleb, märgib kohus järgmist. Nagu kohus eespool tuvastas, osutab

süüdistatava tegevus kaamera paigaldamisel eesmärgile jälgida just kaamera vaatevälja jääva

inimese telefoni kasutamist. Sageli ongi inimestele omane kaasaegsetes telefonides leiduvad

erinevaid rakendusi kasutada mõnes mugavas asendis, nt voodis lamades. Seega igasse kohta

polnud kaamerat mõtet paigaldada.

3.22. Tuleb nõustuda süüdistatava väitega, et pimedal ajal tehtud salvestised ei ole selged.

2. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokolli lisadeks olevas videofailis nimega M0V10024.avi

on näha naisterahvast videokaamerat käsitlemas. See kaamerapilt näitab naise nägu ja

ümbritsevat ruumi juba selgemalt. Ent kohtu arvates asjaolu, et tegelikult osutusid pimedal

ajal tehtud salvestised suhteliselt ähmasteks, ei muuda süüdistatava tegevusele antavat

hinnangut. Nagu kohus eespool tuvastas, katsetas süüdistatav kaamerat ka pimedas. Seega oli

süüdistatava eesmärk saada teavet kaamera vaateväljas toimuvast ka öösel.

3.23. Kannatanu ütluste kohaselt peale kaamera leidmist ta politsei poole ei pöördunud, kuna

on arg ja lootis, et see on ühekordne juhtum. Peale kaamera leidmist tekkis kannatanul ärevus

ja tunne, et teda jälgitakse.

3.24. Tunnistaja T.P. i ütluste kohaselt pöördus N.R. 2023. aasta sügisel esmaseks

nõustamiseks ohvriabi poole. N.R. oli väga suurel hirmul ja ärev ning kartis, et teda

jälgitakse. N.R. rääkis kaamera avastamisest. Samuti rääkis N.R. juhtumitest, kus tema

endine elukaaslane Leo tuli kiiresti kohale, kui autoga midagi juhtus, samuti teadis Leo, kus

kannatanu bussis istus. Siis N.R. uurijaga rääkida ei tahtnud, soovides rahus edasi elada.

Käesoleva aasta veebruaris avastas N.R. , et keegi on tema pilte kustutanud. Kannatanu oli

endast väga väljas ja soovis nüüd uurijaga rääkida.

3.25. Süüdistatava ütluste kohaselt on tema sõidukitel peal GPS seadmed ja

videoregistraatorid. 2023. aastal kasutas N.R. VW Passatit ja oli teadlik mõlemast seadmest.

N.R. i telefon oli number ühe all ühendatud selle sõidukiga, mille kohta tuli sõiduki

käivitamisel ekraanile teavitus. VW Passati GPS andmeid vaatas L. Rätte 2-4 korda kuus

kontrollimaks, kas asi toimib, kuna sagenema hakkasid võtmevaba käivitamisega sõidukite

vargused. Vaadata sai ainult sõiduki asukohta, mitte kus sõiduk on ringi sõitnud. Sõiduki

asukohta vaatas L. Rätte vahel ka, et N.R. ile autosse lilli viia. Ühe korra käis ta autot

tankimas.

3.26. Kannatanu, tunnistaja T.P. i ja süüdistatava ütlused kogumis iseloomustavad kohtu

hinnangul kannatanut isikuna, kes võib kergesti sattuda ärevusse vahel ka täiesti

mõistusepäraselt seletatavatest juhtumitest. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kannatanu

korteri ukse taha kommide või lillede viimist ei ole alust seostada kannatanu võimaliku

jälitamisega. L. Rätte oli süüdistuses märgitud perioodil politseiametnik ja liikus Võru linnas

oma ametiülesannete täitmisega seoses ringi. Autodesse GPS seadmete paigaldamine on

tänapäeval väga levinud. GPS seadme kannatanu asukoha väljaselgitamiseks, ei saa seda

siiski käesoleval juhul süüdistatavale karistusõiguslikult ette heita, sest sellesisulist süüdistust

pole esitatud.

3.27. R.K. i ütlused kogumis tema ja süüdistatava vahel 5. märtsil 2024 toimunud

veebivestluse sisuga tõendavad, et peale kooselu lõppemist tundis süüdistatav kannatanu

tegemiste vastu huvi ka muul viisil kui auto GPS seadme abil. Nii märkas süüdistatava huvi

kannatanu vastu isegi R.K. . Viimase ütluste kohaselt on ta väga armukade inimene, mistõttu

on tal L. Rättega olnud tülisid. Kannatanu jälgimist Facebookis pole alust L. Rättele

karistusõiguslikult ette heita, ent see viitab süüdistatava huvile kannatanu tegemiste vastu.

4. Süüdistuse kohaselt heidetakse L. Rättele ette kannatanu tegemiste jälgimist kannatanu

Google konto vahendusel.

4.1. Kannatanu ütluste kohaselt avastas ta 20. veebruaril 2024 oma Google kontolt, et üks

nädalavahetusel kaaslasest tehtud pilt on kadunud. Kannatanu kasutuses oleva telefoni alla

nurka tuli teade vaadata üle sünkroniseerimata muudatused. Selle peale vajutades avanes terve

kaust, kus oli üle 100 pildi, mille kohta oli kirjutatud, et need on kustutatud teisest seadmest ja

kas soovite kustutamist ka sellest seadmest. Pildid olid kustutatud pilvest, kuid kannatanu

telefonis olid nad alles. Google kontole minnes nägi kannatanu tegevusi ka teistes seadmetes,

kust ta kohe välja logis. Samuti muutis ta samal õhtul kõik paroolid. Väljalogimise ajal

hakkasid tulema teated, et kontole on kuskilt mujalt sisse logitud. Kas telefon näitas, mis

seadmest sisse logitud on, seda kannatanu täpselt ei mäleta. Google konto on seotud

kannatanu telefoniga ja e-maili aadressiga XXX@gmail.com. Kannatanu Google kontole oli

seadistatud ka kunagi vanemale tütrele ostetud tahvelarvuti Galaxy Tab A.

4.2. AS Antista 9. juuli 2021 arve kohaselt on N.R. ostnud musta värvi tahvelarvuti Samsung

Galaxy Tab A 8´´ LTE. See arve kinnitab, et kannatanu eksis ütluste andmisel tahvelarvuti

ostu ajas ja selle värvis ning õige on kannatanu kohtuvaidluse käigus avaldatu.

4.3. Kannatanu ütluste kohaselt tütar talle ostetud tahvelarvutit hiljem enam ei kasutanud, sest

hakkas kasutama telefoni. Google kontot kasutas ainult kannatanu ise ja teistel luba kasutada

ei olnud. Peale L. Rätte juurest ära kolimist kannatanu seda tahvelarvutit kaasa ei võtnud ja

jättis selle sinna kööki. Kannatanu teab, et tahvelarvutit ei võtnud kaasa ka lapsed, sest ta ise

pakkis asjad lahti. Asjadel käis ta L. Rätte juures järel mitu korda. 2024.aasta alguses hakkas

tütar tahvelarvutit taga otsima. Tütar küsis selle kohta isa käest, aga Leo ütles tütrele, et teie

ema vedas selle minema. Tütre küsimusele kannatanu vastas, et ei vedanud.

4.4. Süüdistatava ütluste kohaselt tütar X. le kingitud tahvelarvutit kasutasid vahepeal

mõlemad lapsed. L. Rätte seda tahvelarvutit ei kasutanud. Peale N.R. i väljakolimist L. Rätte

seda tahvelarvutit enam ei näinud. Tütar küsis paar korda selle järele, millele L. Rätte vastas,

et pole seda näinud.

4.5. Läbiotsimisprotokolli kohaselt võeti 4. aprillil 2024 L. Rätte elukohas toimunud

läbiotsimise käigus lisaks juba varem käsitletud kaamerale kaasa erinevaid seadmeid - kuid

tahvelarvutit Samsung Galaxy Tab A 8´´ LTE (edaspidi tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A)

L. Rätte elukohas 2024. aasta aprillis ei olnud. Kuna kannatanu ja süüdistatav on kinnitanud,

et seda tahvelarvutit nende käes ei ole, on tahvelarvuti praegune asukoht teadmata.

4.6. Kannatanu kinnitusel kolis ta ise L. Rätte juurest välja 2023. aasta mai lõpus. Esialgu elas

ta oma vanaema juures ja juunis kolis oma praegusesse elukohta. L. Rätte juures asjadel järel

käimist oli mitu korda. Süüdistatava kinnitusel viis kannatanu viimased asjad ära juulis.

Süüdistatava ja kannatanu ütlusi kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et kannatanu viis

oma viimased asjad süüdistatava juurest ära 2023. aasta juulis. Kohus luges tõendatuks, et

tahvelarvutit Samsung Galaxy Tab A kasutati tegelikult kannatanu Google kontol käimiseks

ka pärast kannatanu väljakolimist süüdistatava juurest.

4.7. Kannatanu ütluste kohaselt avastas ta 2024. aasta veebruaris oma Google kontol teise

seadmega (mitte kannatanu enda telefoniga) tehtud tegevusi. Kannatanu kinnitusel kasutab ta

telefoni Samsung Galaxy S21FE. Et kannatanu Google kontol on süüdistusest hõlmatud

ajavahemikul toimunud tegevusi muu seadmega kui kannatanu enda telefon, tõendavad lisaks

kannatanu ütlustele ka järgmised tõendid.

4.8. 2. mai 2024 asitõendi vaatlusprokolli kohaselt on vaadeldud N.R. i Google kontot

nimetusega XXX@gmail.com, millele N.R. oma 2. mai 2024 ülekuulamise ajal menetlejale

ligipääsu andis. Google kontol avati alamenüü Minu tegevused Google´is (vaatlusprotokolli

foto nr 19 ning DVD+Ril asuv foto nimega „IMG_0484“). Menüüs saab otsida ja näha

kuupäevaliselt tegevusi Google kontol. Vaatlusprotokollis vaadeldud fotod asuvad DVD+Ril

(tl 71) kaustas nimega „02.05.24_Vaatlus“.

4.9. PPA 10. aprilli 2024 nõudekirjas on äriühingul Google Ireland Limited palutud edastada

kontoga XXX@gmail.com seotud andmed: kontoga seotud seadmed, sealhulgas Android

seadmed; IP aadressid, millelt kontole on logitud või sisenetud ajavahemikul 1. aprill 2023 -

9. september 2024, eesmärgiga tuvastada isikut, kes kasutas kannatanu kontot. Logi on

palutud väljastada koos ajatemplitega. Google Ireland Limited 16. aprilli 2024 vastusest

nähtuvalt on küsitud teave edastatud vastusele lisatud failidena. Neid faile on vaadeldud 24.

aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokollis ja need on kohtule ka esitatud (DVD+R, tl 71 -

Google Ireland Limited poolt vastuskirjaga saadetud zip kaust nimega

„Google_vastus_57527594-20240417-1“, mille sees omakorda 4 zip kausta, mis sisaldavad

N.R. i Google konto andmeid ja logisid). Õige on kaitsja tähelepanek, et puuduvad andmed,

millisel andmekandjal need failid on saabunud. Vaatamata sellele ei nõustu kohus kaitsja

seisukohaga, et tegemist oleks ebausaldusväärsete tõenditega. 24. aprilli 2024

vaatlusprotokolli lisadeks olevate N.R. i Google konto ja erinevate seadmete logide vormistus

ja sisu kogumis Google Ireland Limited vastuskirjas tooduga ei tekita kohtu arvates kahtlusi

nende päritolus.

4.10. 24. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt Google päringu vastusest N.R. i

Google konto kohta nähtub, et konto nimega XXX@gmail.com on loodud 15.09.2007 ja on

seotud telefoninumbriga +xxxxxx. Vastuskirjas välja toodud HTML failis nimega

„XXX.Subscriberlnfo“ on lisaks eelnevale infole päringu aluseks oleva konto IP logid, mis

sisaldavad endas kokku 522 kirjet ajavahemikul 7. juuli 2023 kuni 9. aprill 2024.

Nimetatud failis olevatest logidest on näha lisaks logimise kuupäevale ja kellaajale

(Timestamp) ja IP-aadressile ka lahter nimega Android ID. Kuupäevadel 23. juuli , 24. juuli, 8

.august, 6. november 2023 ja 3. jaanuar 2024 on logitud N.R. i Google kontole muu hulgas

seadmega, mille ID nr on 38ca20b6efff2c9c.

4.11. Kohus on kontrollinud vaatlusprotokollis märgitud veebilehe kaudu Android ID

konverteerimist kümnendsüsteemi arvuks ning on saanud samuti vaatlusprotokollis märgitud

tulemuse, s.o 4092119181502131356.

4.12. 24. aprilli 2024 vaatlusprotokolli kohaselt vastuskirjaga kaasas olevatest ZIP failidest

selgub, et XXX@gmail.com kontoga on lisaks seadmele Samsung SM-T295 seotud ka:

- Samsung SM-G990B IMEI numbriga 353718683709943 ja 353943673709949. See seade

on mobiiltelefon Samsung Galaxy S21, mille kasutajateks on päringu vastuses märgitud

XXX@gmail.com, XXX@pakapikk.ee ja XXX@gmail.com;

4.13. Kohus on kontrollinud vaatlusprotokollis märgitud veebilehe kaudu IMEI numbrit

358893198950939 ning on saanud vaatlusprotokollis märgitud tulemuse, s.o tegemist on

seadmega Samsung mudel SM-T295.

4.14. 24. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, tuvastamaks IP-aadressi

lõppkasutajat, kes on kasutanud 19. veebruaril 2024 tahvelarvutit SM-T295 (Samsung Galaxy

Tab A 8.0) ja IP-aadresside lõppkasutajat, kes on loginud sisse 19. veebruaril 2024 N.R. i

Google kontole, teostati IP-aadressi lõppkasutaja päring Telia Eesti AS-ile. Vaatlusprotokollis

märgitu kohaselt saabusid küsitud andmed IP-aadresside lõppkasutajate kohta menetleja e-

postile 19. aprillil 2024 KKP operatiivbüroo ametnik J.L. lt krüpteeritud kujul fail nimega

„24210050037.cdoc“, mis dekrüpteeriti ja kus sisalduvad zip kaustad, mis salvestati nimega

„IP_vastus_24210050037“.

Päringu

vastusest

nähtub,

et

IP-aadress

2001:7d0:8989:1700:6c94:208a:fba7:9a0 lõppkasutajaks oli 19. veebruaril 2024 Leo Rätte.

Lisaks on vastusest näha, et L. Rätte kasutuses olnud IP-aadressi kaudu on logitud N.R. i

Google kontole kuupäeval 14. veebruaril 2024. Kuupäevadel 16. veebruar, 17. veebruar, 19.

veebruar ja 27. veebruar on Google kontole loginud IP-aadressi lõppkasutaja

abonentnumbriga 55547913, mis kuulub N.R. ile.

4.15. Tuvastamaks, kes on varem loginud N.R. i Google kontole, teostati 23. aprillil 2024

täiendav päring Telia Eesti AS-ile ajavahemiku 23. juuli 2023 – 10. veebruar 2024 kohta.

Päringusse sisestati Google vastuskirjas saabunud Telia Eesti AS IP-aadressid, mida

kasutades on logitud N.R. i kontole. Päringu vastusena saabus IP-aadresside lõppkasutajate

kohta KKP operatiivbüroo ametnik J.L. lt menetleja e-postile krüpteeritul kujul fail nimega

„24210050037.cdoc“, mis dekrüpteeriti ja kus sisalduvad zip kaustad, mis salvestati nimega

„IP_vastus2_24210050037“, millest nähtuvatest andmetest on asitõendi vaatlusprotokollis

tehtud ülevaade. Nii nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et ajavahemikul 23. juuli 2023 – 10.

veebruar 2024 on logitud kannatanu Google kontole mitukümmend korda (sh 23. juuli , 24.

juuli, 8. august, 6. november 2023 ja 3. jaanuar 2024) mitmetelt erinevatelt L. Rättele

kuuluvatelt IP-aadressidelt.

4.16. Ka sideettevõtjatelt saadud andmete puhul pole olemasolevate tõendite alusel täpselt

kontrollitav, kuidas protokollis märgitud ametnik J.L. need andmed sai ja menetlejale

(kelleks ilmselt on vaatlusprokolli koostanud ametnik) edastas. Vaatamata sellele ei kahtle

kohus nende andmete usaldusväärsuses. IP vastuste vormistus ja sisu ei tekita kohtu arvates

kahtlusi nende päritolus.

4.17. Kohtu arvates on 24. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokolli ja failiga nr

„XXX.Subscriberlnfo“ tõendatud, et 23. juuli , 24. juuli , 8. august , 6. november 2023 ja 3.

jaanuar 2024 on logitud N.R. i Google kontole seadmega, mille ID nr on 38ca20b6efff2c9c

ehk tahvelarvutiga Samsung Galaxy Tab A. Nimetatud failist nähtuvalt on kannatanu Google

kontole logitud ka mõnest teisest seadmest, kuid enamike logide puhul ei ole üldse märgitud,

millisest seadmest on kannatanu Google kontole logitud. 24. aprilli 2024 vaatlusprotokolli

kohaselt on kannatanu Google kontoga olnud seotud ka muid seadmeid. Seega on eluliselt

usutav, et kõik logimised pole toimunud tahvelarvutiga Samsung Galaxy Tab A.

4.18. 24. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokoll ja DVD+Ril asuvad kaustad nimedega

„IP_vastus_24210050037.cdoc“ ja „IP_vastus2_24210050037“ ühes neis sisalduvate

failidega, failid nimedega „XXX.Subscriberlnfo“ ja „Device-4092119181502131356“

tõendavad kogumis, et ajavahemikul 23. juuli 2023-19. veebruar 2024 on kannatanu Google

kontole logitud mitukümmend korda mitmetelt erinevatelt L. Rättele kuuluvatelt IP-

aadressidelt, kuid vaid 23. juuli, 24. juuli, 8.august, 6. november 2023 ja 3. jaanuar 2024

logimiste puhul on tõendatud, et need on toimunud tahvelarvutis Samsung Galaxy Tab A.

4.19. Kohtu hinnangul võimaldab järeldusi teha, milliseid rakendusi on tahvelarvutiga

Samsung Galaxy Tab A kannatanu Google kontol kasutatud, 2. mai 2024 asitõendi

vaatlusprotokoll ühes DVD+Ril kaustas nimega „02.05.24_Vaatlus“ asuvate fotodega. Kohus

loeb tõendatuks, et süüdistusest hõlmatud ajavahemikul on tahvelarvutis Samsung Galaxy Tab

A kannatanu Google kontol kasutatud järgmisi rakendusi: 16. augustil 2023 kell 8.06 Google

Maps, 16. augustil 2023 kell 22.02 Google Photos, 18.08.2023 kell 9.08 Google Maps, 18.

augustil 2023 kell 15.32 Google Maps, 18. augustil 2023 kell 17.21 Google Photos, 18.

augustil 2023 kell 17.22 Google Mapsi koos ajaskaalaga, 1. september 2023 kell 10.01

Google Photos ja Google Maps koos ajaskaalaga, 19. veebruar 2024 kell 19.33 Google

Photos. 2. mai 2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on kasutatud seadmeks Samsung

SM-T295, mis eespool tuvastatu kohaselt ongi tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A.

4.20. Kannatanu ütluste kohaselt avastas ta uurija ettepanekul Google Maps logi vaadates, et

seal oli väga palju vaadatud kannatanu teekonda. Seda kannatanu väidet (paljudel kordadel

Google Mapsi rakendusest tema teekonna vaatamisest) 2. mai 2024 asitõendi

vaatlusprotokollis toodu ei kinnita. Selles on fikseeritud Google Maps vaatamine üksnes

kolmel kuupäeval (16. august 2023, 18. august 2023 ja 1. september 2023). Kohtule pole

teada, kas menetlustoimingu tegemisel kannatanu Google konto pikemat ajaperioodi ei

uuritudki või teistel aegadel Google Maps rakenduse vaatamise kohta konkreetselt selle

seadmega andmeid polnud. Süüdistusaktis ei ole süüdistatavale ette heidetud kannatanu

asukoha jälgimist 16. august 2024 rakenduse Google Maps kaudu, mistõttu ei saa seda teha ka

kohus. Seega saab rakenduse Google Maps vaatamise puhul rääkida üksnes kahest

süüdistuses märgitud kuupäevast.

4.21. Maakohtu hinnangul pole rakendust Google Maps ilma ajaskaalat kasutamata võimalik

isiku asukohta jälgida. Kuid käesoleval juhul on süüdistuses märgitud kuupäevadel tõendatud

ka ajaskaala kasutamine, mistõttu saab rääkida ka kannatanu asukoha jälgimisest.

4.22. Kohtu arvates Google kontol rakenduse Google Photos kasutamise puhul on üheselt

selge, et vaadata saab kannatanu Google kontol Google Photos rakenduses asuvaid fotosid või

videofaile. Milliseid ja kui palju videofaile on vaadatud, ei ole võimalik täpselt kindlaks teha,

kuid neid oli vähemalt 114. Nagu kohus edaspidi tuvastab, kustutati mingil ajal (kuid mitte

hiljem kui 19. veebruar 2024 kell 19.45) kannatanu Google konto rakendusest Google Photos

114 fotot. Eluliselt on usutav, et fotode kustutaja neid enne kustutamist ka vaatas.

4.23. Eeltoodut arvesse võttes saab kõne alla tulla tahvelarvutis Samsung Galaxy Tab A

kannatanu Google kontot kasutades kannatanu jälgimine järgmiselt: 16. august 2023 kell

22.02, 18. august 2023 kell 17.21, 1. september 2023 kell 10.01, 19. veebruar 2024 kell 19.33

rakenduse Google Photos kaudu ning kannatanu asukoha jälgimine 18. veebruar 2023 kell

17.22 ja 1. september 2023 kell 10.01 rakenduse Google Maps (ühes ajaskaalaga) kaudu.

4.24. 24. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokolli ja DVD+Ril asuva faili nimega

„XXX.Subscriberlnfo“ ja kaustas nimega „IP_vastused“ asuvate failidega on tõendatud, et

kannatanu Google kontole on logitud L. Rättele kuuluvatelt IP-aadressidelt järgmiselt: 16.

august 2023 kell 5.06 ja 5.07 (kõik ajad UTC), s.o Eesti aja järgi kell 8.06 ja 8.07; 18. august

2023 kell 5.44, 5.45 (2 korda) ja 14.22 (kõik ajad UTC), s.o Eesti aja järgi kell 8.44, 8.45 ja

17.22, 1. september 2023 kell 7.02 (UTC) s.o Eesti aja järgi kell 10.01 ning 19. veebruar 2024

kell 17.37 ja 17.45 (UTC), s.o Eesti aja järgi kell 19.37 ja 19.45.

4.25. Kohus nendib, et 24. aprill 2024 asitõendi vaatlusprotokollis sisalduvad andmed

kannatanu Google kontole logimise aegade kohta ja 2. mai 2024 asitõendi vaatlusprotokollist

sisalduvad andmed kannatanu Google kontol toimunud tegevuste aegade kohta ei ole alati

täpselt kokkulangevad.

4.26. Peaaegu täielik kattuvus on 1. septembri 2023 hommikul toimunud tegevuse osas, mis

IP logi andmete kohaselt toimus kell 7.02 (UTC), s.o Eesti aja järgi kell 10.02. 2. mai 2024

vaatlusprotokolli kohaselt vaadati Google Photos ja Google Mapsi kell 10.01.

5. Kohus leiab, et lisaks IP logide andmetele tõendab asjaolu, millal on seda seadet kannatanu

Google kontole sisenemiseks kasutatud, ka 2. mai 2024 asitõendi vaatlusprotokollis

sisalduvad kannatanu Google konto andmed.

5.1. Asjaolu, et kannatanu ja süüdistatava ühises elukohas varem olnud tahvelarvutit Samsung

Galaxy Tab A on peale kannatanu väljakolimist süüdistatava juurest korduvalt kasutatud just

süüdistatavaga seotud IP-aadressidel, annab alust järelduseks, et seda kasutas süüdistatav.

Nagu kohus eespool tuvastas, oli süüdistataval huvi kannatanu tegevuste vastu ka peale

kooselu lõppemist. Süüdistatav paigaldas kaamera kannatanu magamiskohta, jälgis

kannatanut Facebookis, viis kannatanule autosse lilli, olles eelnevalt välja selgitanud

kannatanu asukoha autos oleva GPS seadme abil. Ka selline süüdistatava huvi kannatanu

vastu teeb eluliselt usutavaks, et tahvelarvutit Samsung Galaxy Tab A kasutas kannatanu

Google kontol toimuva jälgimiseks süüdistatav.

5.2. Kaitseversiooni kohaselt on kannatanu menetluslik käitumine (kaamera sees olnud

mälukaardi alleshoidmine, pöördumine õiguskaitseorganite poole alles ca ühe aasta

möödumisel enda väidetavast jälitamisest teadasaamisest) põhjustatud mitte niivõrd

süüdistuses etteheidetavatest tegudest, vaid kannatanu solvumisest ja L. Rättega tekkinud

varalistest vaidlustest laste elatise maksmise küsimuses.

5.3. Kannatanu ütluste kohaselt peale kaamera leidmist ta politsei poole ei pöördunud, kuna

on arg ja lootis, et see on ühekordne juhtum. Ka ei tahtnud kannatanu L. Rättele halba ja

kartis teda, kuna L. Rättel on politseiametnikuna palju võimu. Veebruaris enda Google kontol

teise seadmega tegevuste avastamisel läks kannatanu väga endast välja. See oli viimane piisk

karikasse.

5.4. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et erimeelsused süüdistatava ja kannatanu vahel laste

hoolduse korraldamise ning ülalpidamise küsimustes ei muuda ebausaldusväärseks kannatanu

käesolevas menetluses antud ütlusi. Kannatanu ütlused (kaamera leidmisega seoses, tema

Google kontol toimunuga seoses) on kooskõlas ka mitmete muude tõenditega. Ka on

kannatanu kohtu arvates eluliselt usutavalt selgitanud politseisse pöördumisega viivitamist.

Tunnistaja T.P. i ütlused kinnitavad, et Ohvriabisse pöördus kannatanu juba varem.

5.5. Eeltoodu alusel leidis kohus, et L. Rätte paigutas 15. aprillil 2023 videokaamera tema

ning kannatanu tolleaegse ühise kodu, aadressiga XXX , laste magamistoa narivoodi madratsi

vahele, kus magas lapse kõrval ka kannatanu N.R. eesmärgiga jälgida N.R. i tegevust. Selline

tegevus on vaadeldav kannatanu kohta andmete kogumisena. Lisaks on L. Rätte jälginud

tahvelarvutit Samsung Galaxy Tab A kasutades N.R. i asukoha andmeid kannatanu Google

konto rakenduse Google Maps kaudu 18. augustil 2023 ja 1. septembril 2023 ning jälginud

kannatanut 16. augustil 2023, 18. augustil 2023, 1. septembril 2023 ja 19. veebruaril 2024

rakenduse Google Photos kaudu.

5.6. Nagu kohus eespool tuvastas, võimaldab Google Maps ajaskaala kasutamine saada teavet

inimese asukoha kohta. Asukoha jälgimine on vaadeldav inimese kohta andmete kogumisena.

Rakendusse Google Photos tavapäraselt salvestatav teave (fotod, videod jms) võimaldab teha

järeldusi inimese tegevuse kohta (kus ta on käinud, kui pildilt on asukoht tuvastatav; millega

ta aega veedab, kui pildilt on näha mingi tegevus; kellega ta aega veedab, kui pildil on peale

konto valdaja veel inimesi).

5.7. Kannatanu jälgimine tema kohta andmete kogumise eesmärgil on KrMS § 1265 mõistes

varjatud jälgimine. Kuigi süüdistusest hõlmatud ajaperioodil oli L. Rätte teenistuses

politseiametnikuna, siis konkreetselt kannatanu N.R. i suhtes jälitustoimingute tegemiseks L.

Rättel seadusest (KrMS § 1262 lg-d 1 ja 10) tulenev alus puudus. Samuti ei olnud L. Rättel

kannatanu nõusolekut viimase Google-i kontol toimuva jälgimiseks ja kaamera

paigaldamiseks kannatanu magamisaseme juurde. Seega oli L. Rätte tegevus (kannatanu

jälgimine tema kohta andmete kogumise eesmärgil) ebaseaduslik. Kannatanu Google kontol

toimuva jälgimisel ja kaamera paigutamisel tegutses süüdistatav kavatsetusega, kuna tema

eesmärgiks oli jälgida endise elukaaslase N.R. i tegemisi, asukohta ja suhtlust. Seega on L.

Rätte täitnud talle etteheidetava kuriteo nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu.

5.8. Kohus järeldas, et paaril kuupäeval kannatanu asukoha andmete jälgimine Google Mapsis

või mõnel korral kannatanu tegemiste jälgimine Google Photos kaudu ei annaks iseenesest

küllaldast alust L. Rätte toimepandu lugemiseks eraviisiliseks jälitustegevuseks. Kuid

kannatanu magamisaseme kohale kaamera paigaldamine on kohtu hinnangul sedavõrd

ulatuslik kannatanu õigushüvede (eelkõige eraelu puutumatuse) rikkumine, et L. Rätte

toimepandut saab kogumis pidada eraviisiliseks jälitustegevuseks. Asjaolud, et kannatanu

enda magamiskoha juurde paigaldatud kaamera esimesel ööl juba avastas ja kaamera abil

saadud öised videofailid olid üsna ähmased (nagu kohus eespool tuvastas), ei välista

süüdistatava vastutust. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et KarS § 137 lg 1

on formaalne delikt, mis ei sea mingeid eritingimusi saadud teabe kvaliteedi või omaduse

osas. Oluline on pelgalt toimepanija käitumise motiiv (RKKKo 3-1-1-124-04, p 17).

5.9. L. Rätte süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

5.10. Kohus kvalifitseeris L. Rätte toimepandu KarS § 137 lg 1 järgi.

6. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

6.1. Süüdistatava süüd eraviisilises jälitustegevuses suurendab kannatanu privaatsuse eriliselt

intensiivne rikkumine kaamera paigutamisega kannatanu magamisaseme juurde. Samas muid

tegevusi (paaril korral kannatanu Google kontol kannatanu asukoha jälgimine Google Maps

kaudu ja mõned korrad Google Photos jälgimist) ei saa lugeda märkimisväärselt suureks

kannatanu õigushüvede rikkumiseks. Kohus loeb L. Rätte süüd keskmisest veidi väiksemaks.

6.2. L. Rätte karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendab kuriteo

toimepanemine endise elukaaslase s.o perekonnaliikme suhtes (KarS § 58 p 4).

Karistusregistri teatis (tl 77) tõendab, et L. Rätte on karistamata isik.

6.3. KarS § 137 lg 1 näeb karistusena ette vangistuse kõrval ka rahalise karistuse. Kohtu

hinnangul pole süüdistatav käesoleva ajani aru saanud, et on kannatanu suhtes midagi valesti

teinud. Seetõttu kohus leiab, et süüdistatava arusaama enda toimepandu tähendusest ning ka

tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid

vangistus. Kohus peab vajalikuks L. Rättet karistada vangistusega. Süü suurust arvestades

võib vangistus olla sanktsiooni keskmisest väiksem.

6.4. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt oli L. Rätte kahtlustatavana kinni

peetud 4. aprill 2024, s.o 1 päev. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus L. Rätte eelvangistuses

viibitud aja tema karistusaja hulka.

6.5. Kuna süüdistatav on karistamata isik, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad

ka mõistetavat vangistust KarS § 73 sätete alusel täitmisele pööramata jättes.

7. Kuigi süüdistatav soovis asitõendiks oleva videokaamera tagastamist, pidas kohus

põhjendatuks kaamera KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina süüdistatavalt

konfiskeerida vältimaks selle võimalikku kasutamist eraviisiliseks jälitustegevuseks edaspidi.

Prokurör on taotlenud kaamera hävitamist. Ka kohus leiab, et ilmselt on kaamera edasise

käitlemise ja realiseerimise kulud suuremad kui selle väärtus, mistõttu on otstarbekas kaamera

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Apellatsioon ja vastus apellatsioonile

8. Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja

Andrus Lillo, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti L. Rätte süüdi ja

teda karistati tingimisi vangistusega. Kaitsja palub teha uue otsuse, millega tunnistada

süüdistatav KarS § 137 lg 1 järgi õigeks ning jätta süüdistatava menetluskulud Eesti Vabariigi

kanda.

9. Kaitsja on seisukohal, et Tartu Maakohus on 10. jaanuari 2025 otsuse tegemisel ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust ning on asja lahendamisel oluliselt rikkunud

kriminaalmenetlusõigust, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.

9.1. Süüdistus on alusetu, tõendamata ja põhjendamatu. Süüdistatava tegevuses puudub

kuriteokoosseis. Kaitsja vaidleb vastu kõikidele seisukohtadele, mis süüstavad L. Rättet.

Asjas ei ole kahtlusteta tuvastatud ega tõendatud, et süüdistatava käitumises esinevad KarS §

137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Maakohus leidis, et süüdistatav on toime

pannud KrMS § 1265 mõistes varjatud jälgimise. Kaitsja maakohtu seisukohaga ei nõustu.

9.2. Selleks, et kohus oleks saanud heita süüdistatavale ette varjatud jälgimist, tuli kohtul

tuvastada, et kaamera paigaldamine võimaldas süüdistataval reaalajas jälgida kannatanut ja

kannatanu kasutuses olevaid esemeid. See tähendab, et näiteks oli kaamera ühendatud

saatjaga selliselt, et see võimaldas süüdistataval reaalajas jälgida pilti kannatanust muus

seadmes. Käesolevas asjas ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud. Olukorras, kus isik küll

tehniliste vahendite kaudu mingeid andmeid salvestab, kuid ei tee seda reaalajas, ei saa

rääkida varjatud jälgimisest KrMS § 1265 lg 1 tähenduses.

10. Süüdistatav on selgitanud, et ta paigaldas kaamera selleks, et jälgida alaealise lapse und.

Vastav vajadus tulenes sellest, et laps magab öösel rahutult ja tihti ärkab ehmununa. Selle

asjaolu on maakohus ka tuvastanud. Süüdistatav sooviski selgeks teha lapse rahutu une ja

ärkamise põhjused. Seega paigaldas süüdistatav kaamera mitte selleks, et jälgida kannatanut,

vaid alaealist last.

10.1. Kaamera paigaldamisel lähtuski süüdistatav sellest, et vastaval ööl salvestab ta lapse und

ja hommikul töölt koju tulles (kui ta enam järgmisel ööl tööl ei ole ja kannatanu magab

lapsega viimase voodis) eemaldab ta kaamera. Kuna sellel ööl läks kannatanu siiski magama

lapse voodisse, mis ei olnud süüdistatavale teada, siis ei saanudki ta vältida kaamera

võimalikku salvestamist, st asjaolu, et kannatanu ei jääks kaamera salvestistele.

10.2. Kohus on osutanud olulist tähelepanu ja tõenäoliselt on kohtu siseveendumuse

kujunemise ning süüdimõistva kohtulahendi peamiseks põhjuseks kohtu poolt uuritud

videosalvestised sellest, kuidas L. Rätte proovis kaamera salvestusnurka enne kaamera

paigaldamist. Kohus on pidanud kaamera „testimist“ ilmselt suunatuks sellele, et filmida

kannatanu käes olevat telefoni sisu. Vaidlust ei ole sellest, et L. Rätte kaamerat testis. Samas

ei saa sellest testimisest järeldada üksnes ja ainult testimist salajaseks jälgimiseks.

10.3. Apellatsioonis asutakse seisukohale, et süüdistatavale etteheidetavas teos puudub

subjektiivne koosseisutunnus ja L. Rätte tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 137 lg 1 järgi

õigeks mõista.

11. Samuti on maakohus asunud seisukohale, et L. Rätte kaamera paigaldamist kannatanuga

ei kooskõlastanud. Peame võimalikuks, et see nii oli, kuivõrd poolte suhtlus oli jäänud

minimaalseks.

12. Täiendavalt soovib kaitsja märkida, et R.K. i kohtueelsed ütlused selle kohta, mida L.

Rätte talle kaamera paigaldamisest on rääkinud, ei saa olla kriminaalmenetluses tõendiks.

Need esitati menetluses osaliselt üksnes R.K. i ütluste usaldusväärsuse kontrolliks.

12.1. Kui kohus leiab siiski, et R.K. i ütlused ei ole usaldusväärsed, siis sai maakohus jätta

tema ütlused seoses kaamera paigaldamisega üksnes täies ulatuses kõrvale.

13. Samuti on maakohus läbivalt asunud seisukohale, et kannatanu Google kontole olevat

mitmel erineval ajal sisse logitud, näiteks 14. veebruaril 2024, 19. veebruaril 2024 jne.

13.1. Samas ei ole asjas tuvastatud, et süüdistatav teadis kannatanu Google konto parooli vms

andmeid. Kuivõrd väidetavalt ei ole kannatanu kontole sisse loginud seadet (tahvelarvutit)

leitud, siis ei ole ka tuvastatav kannatanu poolt esitatud väide, et tahvelarvuti oli püsivalt, s.o

ilma paroole kasutamata sisse logitud kannatanu Google kontole.

13.2. Üksnes isiku kohta andmete vaatamine, mis on muulgi viisil avalikult kättesaadavad, ei

ole kuidagi käsitatav jälgimisena KarS § 137 tähenduses. Arusaamatuks jääb ka kohtu väide,

et „Eluliselt on usutav, et fotode kustutaja neid enne kustutamist ka vaatas“. Tegemist on

üksnes kohtu oletusega ja tegemist ei ole kindlasti üldtuntud asjaoluga.

14. Kohus tuvastas, et kannatanu Google Maps ja Photos kontole on sisse logitud

tahvelarvutist, milline oli süüdistatava ja kannatanu ühise lapse valduses, sh temale kingitud.

Süüdistatav on andnud ütlusi selle kohta, et tema ei ole oma korteris pärast kannatanu

lahkumist tahvelarvutit näinud. Kogu süüdistus rajaneb seega sellele, et süüdistatava IP

aadressilt on tahvelarvuti kaudu, mida ei seo süüdistatavaga miski, logitud sisse kannatanu

kontodele. Kaitsjal on aga kohustus juhtida tähelepanu võimalusele, et on igati eluliselt usutav

ja muude tõenditega kooskõlas olukord, mil tahvelarvuti jäi selle omaniku – süüdistatava ja

kannatanu lapse valdusse, kes kasutas seda muu hulgas ajal, mil ta viibis isa juures, mis

võimaldas muu hulgas läbi süüdistatava IP aadressi olla sisse logitud kannatanu Google

kontodele.

15. Kaitsekõnes on põhjalikumalt käsitletud üksikasju sellest, miks ei ole asja materjalidest

üheselt jälgitav süüdistuses toodud väidete paikapidavus süüdistatava seadme IP andmete ja

kannatanu Google konto külastatavuse vahel.

15.1. Kohus on tuvastanud (otsuse lk 18): „milliseid ja kui palju videofaile on vaadatud, seda

ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, aga neid oli vähemalt 114“. Kohus on seega tuvastanud

Google Photos kontole logimise 4-l korral ja Google Maps kontole logimise 2-l korral. Mida

seal tehti, millist infot vaadeldi, see jääb arusaamatuks.

15.2. Kohus on leidnud, et süüdistatava teo toimepanemine on põhjendatav sellega, et tal oli

kannatanu vastu huvi. Süüdistatav on kirjeldanud, et kannatanu tegevuse vastu oli huvi

mitmel teisel isikul (mehel). Kogu süüdistus on rajatud eeldusele, et kuivõrd kannatanu

kontole logiti sisse, siis kes see muu ikka võiks olla kui mitte endine elukaaslane.

16. Kohus on otsuses (lk 21 viimane lõik) asunud põhjendatult seisukohale, et mõnel korral

Google Maps ja Photos keskkonna külastamine ei anna välja KarS § 137 koosseisu, kuid

kaamera paigaldamine 16. aprillil 2023 on siiski niivõrd oluline tegu, mis muudab ühtlasi kõik

teod kogumis KarS § 137 koosseisu vääriliseks. Kaamera paigaldamise ja Google konto

logimise puhul ei ole tegemist jätkuvate tegudega. Kaamera paigaldamine toimus 16. aprillil

2023, ülejäänud väidetavad teod aga ca pool aastat hiljem.

17. Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2025 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning

anti menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamise

tähtaeg hilisemalt 14. märts 2025.

18. Nimetatud ajaks esitas apellatsiooni kohta seisukoha prokurör, kes leiab, et maakohtu

otsus on põhjendatud, seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus.

18.1. Koosseisu täitmiseks on oluline, et kannatanut oleks varjatult jälgitud tema kohta

andmete kogumise eesmärgil ning seda oleks teinud jälitustegevuseks seadusliku õiguseta

isik. Praegusel juhul on maakohus veenvalt tuvastanud, et L. Rätte paigaldas kaamera

madratsi vahele eesmärgiga sellega kannatanu N.R. i tegevust varjatult jälgida.

18.2. Samuti on eksitav kaitsja viide Riigikohtu lahendile asjas 5-19-38/15. Nimetatud lahendi

punktis 81 on välja toodud, et „varjatud jälgimine tähendab isiku ja temaga kaasas oleva asja

(nt sõiduki) kohta andmete varjatud kogumist visuaalsel teel, kasutades selleks vajaduse

korral tehnilisi vahendeid, ja kogutud andmeid salvestades või muul viisil säilitades.“ Seega

pole Riigikohus samuti esitanud varjatud jälgimisele definitsioonile nõuet, et see peab

toimuma viisil, kus isiku tegutsemist jälgitakse otsepildi vahendusel.

18.3. Maakohus on äärmise põhjalikkusega tõendeid kogumis hinnanud ja jõudnud korrektselt

järeldusele, et kaamera paigaldamise ainus eesmärk oli jälgida kannatanu tegutsemist. Lapse

une jälgimiseks pole vajalik kaamerat sättida selliselt, et pildilt oleks tuvastatav eelkõige

voodis lamava inimese telefoniekraanil toimuv. Samuti poleks vajalik und jälgivat kaamerat

valides otsida internetist informatsiooni spioonikaamerate kohta. Lapse une jälgimiseks on

mõeldud beebimonitorid, mis on äärmiselt levinud ja mida pole vaja kuhugi madratsi sisse

peita.

18.4. Ka ei nõustu prokuratuur kaitsja kriitikaga, et kohus on otsust tehes tuginenud tunnistaja

R.K. i poolt kohtueelses menetluses antud ütlustele.

18.5. Samuti jääb prokuratuurile mõistetamatuks kaitsja väide selle kohta nagu kohus oleks

pidanud süüdimõistmiseks tuvastama, et süüdistatava kasutuses olid kannatanu Google konto

paroolid. Oluline on see, et süüdistataval oli kannatanu teadmata olemas juurdepääs tema

Google kontole. Seda asjaolu on kohus tõendeid kogumis hinnates ka tuvastanud.

18.6. Ka pole võimalik nõustuda kaitsja väitega, mille kohaselt pole kohus vastuolusid

kõrvaldanud ja jõudnud ebaõigele järelduse, et kanntanu Google kontole sisselogimine on

toimunud süüdistatava IP aadressile. Vastupidi, kohus on põhjalikult seda küsimust otsuse 19.

leheküljel käsitlenud ja selgitanud, millest on tulenenud ajalised erinevused Google konto logi

ja Google vastuses toodud andmete vahel.

18.7. Viimaks ei nõustu prokuratuur ka kaitsja apellatsioonis väljendatud etteheitega, et kohus

pole põhjendanud, kuidas saab pool aastat varem toime pandud kaamera paigaldamine muuta

jälitustegevuseks hilisemalt toime pandud kannatanu Google konto vahendusel jälgimise.

Prokuratuuri hinnangul on kohus piisava põhjalikkusega selgitanud, et süüdistatava tegevust

kannatanu varjatud jälgimisel tuleb hinnata kogumis.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

19. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu istungi protokolli,

otsust, esitatud apellatsiooni ja prokuröri vastust, leiab, et maakohtu otsus tuleb süüdistatava

süüditunnistamises KarS § 137 lg 1 järgi osaliselt tühistada. Kaitsja taotlust süüdistatav

täielikult õigeks mõista edu ei saada. Vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 teeb ringkonnakohus

apellatsioonist sõltumata uue otsuse, kui kohus tuvastab menetlusõiguse olulise rikkumise.

Apellatsioonist väljuvalt leiab kolleegium, et maakohtu otsus tuleb tühistada sideandmete

arvestamisel tõendina ja seetõttu väheneb L. Rättele süüks arvatud tegude maht. Samuti tuleb

kergendada süüdistatavale mõistetud karistust ja tühistada otsus karistuse liigi osas.

20. Esmalt vastab kolleegium apellatsioonis tõstatatud süüküsimusega seonduvale eraviisilises

jälitustegevuses 15. aprillil 2023 (I), käsitleb sideandmete kasutamise seaduslikkust (II), siis

süüdistatavale mõistetavat karistust (III), seejärel võtab kokku apellatsioonimenetluse

tulemuse (IV) ja lahendab menetluskuludega seonduva (V).

I

21. Maakohus tuvastas lühidalt järgmise. 15. aprillil 2023 paigaldas L. Rätte tema ja

kannatanu tollase ühise kodu, aadressiga XXX , laste magamistoa narivoodi madratsi vahele

kaamera. Süüdistatav on kaamera paigaldamist kinnitanud. Kuigi süüdistatav ega kannatanu

pole osanud öelda kaamera paigutamise või leidmise kuupäeva, tuleneb nende ütlusest, et

kannatanu avastas kaamera juba kaamera paigaldamisele järgneval ööl, millest andis oma

hommikuses Messengeri sõnumis süüdistatavale teada ja tegi kaamerast ka foto. Kannatanu

on süüdistatavale sellesisulise sõnumi saatnud ja kaamerast foto teinud 16. aprilli 2023

varahommikul. Seega võis kaamera paigutamine toimuda 15. aprillil 2023.

22. Tulenevalt süüdistusest luges maakohus tõendatuks veel, et tahvelarvutit Samsung

Galaxy Tab A kasutades jälgis L. Rätte kannatanu N.R. i asukoha andmeid kannatanu Google

konto rakenduse Google Maps kaudu 18. augustil 2023 ja 1. septembril 2023 ning jälgis

kannatanut 16. augustil 2023, 18. augustil 2023, 1. septembril 2023 ja 19. veebruaril 2024

rakenduse Google Photos kaudu.

23. Süüdistusest hõlmatud ajaperioodil oli L. Rätte teenistuses politseiametnikuna, kuid

konkreetselt kannatanu N.R. i suhtes jälitustoimingute tegemiseks L. Rättel seadusest (KrMS

§ 1262 lg-d 1 ja 10) tulenev alus puudus. Samuti ei olnud L. Rättel kannatanu nõusolekut

viimase Google-i kontol toimuva jälgimiseks ega kaamera paigaldamiseks kannatanu

magamisaseme juurde.

24. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse põhjendava osa motiivid süüdistatava süüküsimuses

eraviisilises jälitustegevuses 15. aprillil 2023 kaamera paigaldamises on põhjalikult

analüüsitud ja ringkonnakohtul neile midagi kaalukat lisada pole. Kaitsja jääb apellatsioonis

varasemate seisukohtade ja vastuväidete juurde. Maakohtu otsuses on need juba käsitlemist

leidnud ja ümber lükatud. Ebaõiget materiaalõiguse kohaldamist ja kriminaalmenetlusõiguse

olulist rikkumist selle tegevuse süüks arvamisel kolleegium ei tuvastanud.

25. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistatav pani 15. märtsil 2023 toime

KrMS 1265 mõistes varjatud isiku jälgimise N.R. i osas. Selles osas ei pea kolleegium

vajalikuks menetlusökonoomiat silmas pidades maakohtu motiive üle korrata.

26. Kaebuses leitakse, et varjatud jälgimise tuvastamiseks oleks süüdistatav pidanud seda

tegema reaalajas. Ehk kaamera oleks pidanud olema saatjaga ühendatud selliselt, et see

võimaldaks L. Rättel jälgida kannatanut reaalajas muus seadmes. Kolleegium sellise

seisukohaga ei nõustu. KarS § 137 lg 1 süüteokoosseisust ei järeldu kuidagi, et karistatav

eraviisiline jälitustegevus peaks kindlasti toimuma reaalajas. Asja tõendid kinnitavad, et

süüdistatav ei seadnud kaamera ülespanekul endale eesmärgiks N.R. i reaalajas jälgimist. Ta

soovis kaamera ülespanekuga saada infot, kellega kannatanu suhtleb ning vastava info oleks

ta saanud hiljem pärast kaamera või mälukaardi eemaldamist. Pole mitte mingit sisulist vahet,

kas kannatanu tegutsemist jälgiti otsepildi kaudu või talletati kannatanu tegevus

kaamerapildile, millega tutvutakse hiljem. Mõnevõrra hilisem teabe saamine ei välista

varjatud jälgimist.

27. Riigikohtu lahendis asjas nr 5-19-38/15, punktis 81 on toodud, et „varjatud jälgimine

tähendab isiku ja temaga kaasas oleva asja (nt sõiduki) kohta andmete varjatud kogumist

visuaalsel teel, kasutades selleks vajaduse korral tehnilisi vahendeid, ja kogutud andmeid

salvestades või muul viisil säilitades.“ Seega pole Riigikohus samuti esitanud varjatud

jälgimise definitsioonile nõuet, et see peab toimuma viisil, kus isiku tegutsemist jälgitakse

otsepildi vahendusel.

28. Kaitseversioonina väidetakse veel, et süüdistatav pole jälitustoimingut endise elukaaslase

N.R. i osas läbi viinud ja soovis kaamera abil ainult kontrollida oma laste öist und. See

lihtsakoeline väide on maakohtus uuritud tõendite ja analüüsiga jälgitavalt ümber lükatud.

Maakohus tuvastas õigesti, et N.R. i jälgimiseks ei olnud süüdistataval mingit seaduslikku

õigust. Tõenditest nähtub, et L. Rätte nägi kaamera narivoodisse madratsivahele paigutamisel

ja testimisel vaeva (otsis õiget salvestusnurka, proovis paigaldada seda nii, et näha voodis

oleva isiku telefoniekraani, kontrollis kaamera punase vilkuva tulukese intensiivsust

pimedas), et leida õige koht kannatanu filmimiseks. Kuidagi ei saa nõustuda kaebuse

seisukohaga, et tegemist oli kahetsusväärse eksimise ja kokkusattumisega, mitte aga

sihikindla tegevusega.

29. Süüdistatava tegevust kannustas tagant armukadeduse motiiv ehk soov koguda oma endise

elukaaslase N.R. i uue eraelu kohta infot. L. Rätte pani teo toime kavatsetult, sest ta seadis

eesmärgiks andmete kogumise N.R. i eraelu ja tema uue elukaaslase kohta. Kui ka salaja tööle

pandud kaamera poleks kogunud just süüdistatava jaoks vajalikku kvaliteeti omavat infot, ei

välista see eraviisilist jälitustegevust. Andemete kogumine sisaldab endas andmete talletamist

nende töötlemise eesmärgi. Asjaolu, et eraviisilise jälitustegevusega saadud andmed olid või

osutuvad liiga üldist laadi ega vasta süüdlase ootustele ei vähenda vabadusevastase süüteo

riive ulatust. (RKKK otsus nr 3-1-1-124-04, p 17)

30. Mistahes eraviisiline jälitustoimingu tunnustele vastav tegevus on vaadeldav eraviisilise

jälitustegevusena KarS § 137 mõttes, kui see tegevus on piisavalt ulatuslik ja süsteemne ehk

võrreldav professionaalse jälitustööga. Kolleegium asub maakohtu poolt analüüsitud

tõenditest tulenevalt seisukohalt, et L. Rätte tegevus oli süüteokoosseisu täitmiseks vajalikul

määral ettevalmistatud. Politseitöötajana oli süüdistatav elementaarsest jälitustööst teadlik.

Kohtupraktikas paigutatakse kaamerad jälituseks selliselt, et neid oleks raske märgata.

Käesoleval juhul oli see samuti süüdistatava poolt peidetud, samas ei saanud seda täielikult

mingi barjääri taha peita, sest siis poleks see süüdistatava jaoks oma funktsiooni

jälitusvahendina täitnud. Tegemist polnud pealtkuulamisseadmega. Kui süüdistatav oleks

tahtnud lapse und jälgida, siis oleks ta saanud kaamera üles panna avalikult või kooskõlastada

selle kannatanuga.

31. Maakohus jättis tunnistaja R.K. i ütluste usaldusväärsuse hindamisel need põhjendatult

osaliselt kõrvale. Kohus on jälgitavalt analüüsinud, miks ta R.K. i kohtus antud ütlusi kaamera

paigaldamise eesmärgi kohta usaldusväärseteks ei pea. Seda seetõttu, et need ei haakunud

kohtueelses menetluses antud oluliselt detailsemate ütlustega ja ei ole eluliselt usutav, et

hiljem kohtus tunnistaja mäletaks asjaolusid paremini kui eeluurimisel. Kohus ei ole

tuvastanud kaamera paigaldamise eesmärki otseselt ega kaudselt R.K. i kohtueelses

menetluses antud ütluste pinnalt, vaid on seda teinud kogumis teiste tõenditega.

32. Süüdistataval oli huvi kannatanu tegemiste ja eraelu vastu ning seetõttu paigaldas ta salaja

kaamera. Kolleegium märgib veel järgmist. Apellatsiooni tõttu on fookuses süüdistatava

vastuväited. Selle tõttu on alusetult jäänud tähelepanuta kannatanu N.R. i isik, temal tekkinud

ärevus, tunne ja üleelamine, et teda jälgitakse. Kannatanut haaranud hirm jälitamise ees pani

teda isegi kontrollima, kas laste uutel mänguasjadel ei ole kaameraid sees. Kannatanu

igapäevaelu oli olulisel määral häiritud mõttest, et L. Rätte teda jälgib. L. Rätte oli ise

rääkinud, et tal on politseinikuna palju võimu ja ligipääs erinevatele andmebaasidele ning

saab läbi oma politseikaaslaste uurida, kellega kannatanu on rääkinud.

II

33. Apellatsioonist väljudes ja viimase aja kohtupraktikat silmas pidades, leiab kolleegium, et

maakohus on L. Rätte süü tuvastamisel ekslikult kasutanud tõendina sideandmeid. Nimelt on

menetleja poolt esitatud päringud 19. aprillil ja 23. aprillil 2024 Telia Eesti AS ja Elisa Eesti

AS-le IP aadresside lõppkasutajate osas. (Ko To tl 49-55, 65-68) Süüdistatava jälitustegevuse

tõenduslikul hindamisel on tuginetud muu hulgas 24. aprilli 2024 sideettevõtjalt saadud

andmete protokollile ja järeldatud, et L. Rätte jälgis tahvelarvutit Samsung Galaxy Tab A

kasutades kannatanu N.R. i asukoha andmeid kannatanu Google konto rakenduse Google

Maps kaudu.

34. Asjas on soovitud tuvastada IP aadressi lõppkasutajat, kes on kasutanud tahvelarvutit SM-

T295 (Samsung Galaxy Tab A 8.0) ja IP aadresside lõppkasutajat, kes on loginud N.R. i

kontole. Selleks teostati IP aadressi lõppkasutaja päring Telia AS-le. Samuti soovis menetleja

teada, kes on varasemalt loginud N.R. i Google kontole ja selleks teostati 23. aprillil 2024

täiendav päring Telia Eesti AS-le ajavahemiku 23.juuli 2023 kuni 10. veebruar 2024 kohta.

Päringusse sisestati vastuskirjas saabunud Telia Eesti AS IP aadressid, mida kasutades on

logitud N.R. i kontole. Päringu vastusena saabunud IP-aadresside andmeid on vaadeldud 24.

aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokollis (Ko To tl 65-70).

35. Saadud sideandmeid kasutades järeldas kohus, et kõne alla saab tulla tahvelarvutis

Samsung Galaxy Tab A kannatanu Google kontot kasutades kannatanu jälgimine järgmiselt:

16. august 2023 kell 22.02, 18. august 2023 kell 17.21, 1. september 2023 kell 10.01, 19.

veebruar 2024 kell 19.33 rakenduse Google Photos kaudu ning kannatanu asukoha jälgimine

18. veebruar 2023 kell 17.22 ja 1. september 2023 kell 10.01 rakenduse Google Maps (ühes

ajaskaalaga) kaudu.

36. ESS § 1111 kohustab sideettevõtjat säilitama ühe aasta jooksul elektroonilise side

toimumisega seotud andmeid, sealhulgas kasutajate liiklus- ja asukohaandmeid. Tuleb

eeldada, et telekommunikatsiooniteenuse osutajad lähtusid sellest normist ka L. Rätte

sideandmete säilitamisel, millised menetleja aprillis 2024 päringuga välja küsis.

37. Tartu Ringkonnakohus tegi 13. mail 2024 lahendi nr 1-24-1694. Selles märgiti, et nii ESS

§ 1111 kui KrMS § 901 kuuluvad Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalasse, mistõttu tuleb

nende õiguspärasust ja kohaldatavust hinnata muu hulgas Euroopa Liidu õiguse alusel (vt

Riigikohtu otsus nr 1-16-6179/111, p 43). Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole

aga sideandmete (ennekõike liikumis- ja asukohaandmete) üldine ja vahet tegemata

säilitamine lubatav – seda isegi mitte juhul, kui andmetele juurdepääsuks nähakse siseriiklikus

õiguses ette ranged menetlusreeglid. Seda seepärast, et sideandmete lausaline kogumine riivab

oluliselt isikute era- ja perekonnaelu puutumatust ning õigust isikuandmete kaitsele (vt

lähemalt Euroopa Kohtu 2. märtsi 2021 otsus asjas nr C-511/18, p 168). Euroopa kohus

otsustas seega, et riigid ei tohi sideettevõtjatelt nõuda kõikide klientide sideandmete (kes,

millal, kellele, kust ja kui kaua helistas jne) säilitamist ega nende andmete kasutamist

süüteomenetluses. Euroopa Kohtu otsuse järgi võib süüteomenetluses kasutada ainult neid

sideandmeid, mida sideettevõtte kogub ja hoiab oma ärilisteks vajadusteks (nt. teenuste

planeerimiseks)

38. Valitsevas kohtupraktikas on leitud, et eeskätt oma avara ja kõikehõlmava sõnastuse tõttu

pole ESS § 1111 Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Sellest johtuvalt on Riigikohus asunud

seisukohale, et sideandmete säilitamine ning nende kasutamine kriminaal- ja

väärteomenetluses on välistatud seni, kuni nende kogumise kohustust loov regulatsioon

Euroopa Liidu õigusega (sh Euroopa Kohtu seisukohtadega) kooskõlla viiakse. Sellesse

puutuvalt on Riigikohus toonitanud, et juurdepääsu võib lubada üksnes neile andmetele, mis

on kogutud ja säilitatud kooskõlas eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva

direktiiviga 2002/58/EÜ. (Vt Riigikohtu otsus nr 1-16-6179/111, p 105.)

39. Sideandmete säilitamiskorraldust ette nägevat ESS § 1111 pole tänaseni Euroopa Liidu

õigusega kooskõlla viidud. Lähtudes sellest, et ESS § 1111 seab sideettevõtjatele endiselt

kohustuse isikute sideandmeid üldiselt ja vahet tegemata säilitada, on see vastuolus direktiivi

2002/58/EÜ art 15 lg-ga 1. Seetõttu tuleb öelda, et L. Rätte sideandmete säilitamine on

toimunud õigusvastaselt. Seetõttu tulnuks prokuratuuril ja maakohtul jätta ESS § 1111

kohaldamata. (Vt Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades nr C-924/19 ja C-925/19, p 183.)

Seega leiab kolleegium, et maakohus poleks 10. jaanuari 2025 otsuses tohtinud sideettevõtjalt

saadud andmetele tugineda.

40. Kolleegium leiab seega, et 24. aprillil 2024 sideettevõtetelt saadud sideandmete protokoll

ja asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-ga on lubamatud tõendid, kuna ESS § 1111

regulatsioon on Euroopa Liidu õigusega vastuolus.

41. Alates 7. oktoobrist 2020 tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisega toimunud

eraelu puutumatuse rikkumist käsitada tahtliku ja olulisena, olenemata sellest, kas loa

andmete saamiseks andis prokuratuur või kohus. (Riigikohtu otsus 1-16-6179/111, p 106.)

Kolleegium on seisukohal, et õigusvastast sekkumist L. Rätte eraelu puutumatusesse saab

käsitada olulise ja tahtliku rikkumisena. L. Rätte sideandmed küsiti välja üle poole aasta

pikkuse perioodi ulatuses. Lisaks toimus sideandmete kogumine tervikuna pärast Riigikohtu

18. juuni 2021 otsust (Riigikohtu otsus 1-16-6179/111) ehk olukorras, kus kõrgeim kohus oli

juba selgitanud sideandmete kogumise lubamatust ESS § 1111 alusel. Süüdistatav ise on

kinnitanud, et tema tahvelarvutit ei kasutanud ja muud tõendid süüdistuses väidetut tuvastada

ei võimalda.

42. Tulenevalt eeltoodust tuleb maakohtu otsusega L. Rättele süüks arvatud eraviisilisest

jälitustegevuse süüdistusest välja jätta tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A abil N.R. i

jälgimine Google konto rakenduse Google Maps kaudu 18. augustil 2023 ja 1. septembril

2023 ning rakenduse Google Photos kaudu 16. augustil 2023, 18. augustil 2023, 1. septembril

2023 ja 19. veebruaril 2024.

Selline minetus ei too aga kaasa süüdistatava täielikku õigeksmõistmist, sest nagu eelpool

märgitud on süüdistatava süü tõendamist leidnud 15. aprilli 2023 eraviisilise jälitustegevusena

kaamera paigaldamise osas.

III

43. Tulenevalt KrMS § 340 lg-st 1 tühistab kolleegium apellatsioonist väljuvalt maakohtu

otsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas seoses süüdistuse mahu vähenemisega.

44. Vastavalt KarS § 137 lg 1 sanktsioonile on võimalik süüdistatavatele mõista karistuseks

rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Riigikohtu praktika kohaselt karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr (nt RKKKo 1-17-1629/44, p 28.).

45. Kolleegium nõustub, et süüdistatava käitumises karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

Karistust raskendab kuriteo toimepanemine oma endise elukaaslase, s.o perekonnaliikme

suhtes KarS § 58 p 4 järgi. L. Rätte on varem kriminaalkorras karistamata isik.

46. Maakohtuga saab nõustuda, et süüdistatava süüd eraviisilises jälitustegevuses suurendab

kannatanu privaatsuse intensiivne rikkumine kaamera paigutamisega kannatanu

magamisaseme juurde. Samas ei saa seda lugeda märkimisväärselt suureks kannatanu

õigushüve rikkumiseks. Soostuda tuleb sellega, et L. Rätte süüd saab lugeda keskmisest

väiksemaks.

47. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja et karistus oleks mõjus. Maakohus leidis, et „süüdistatava

arusaama enda toimepandu tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid

silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus.“ (Ko To 172p) Kolleegium selle

seisukohaga ei nõustu. KarS § 56 lg 2 ls 1 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui

karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Tõepoolest süüdistatav ei

leia, et ta enda arust oleks midagi valesti teinud. See ei pea tähendama tema jaoks kohe

raskeima karistusliigi valikut. Vangistuse mõistmine oleks liiga karm. Kolleegium peab

õiglaseks süüdistatavat karistada rahalise karistusega. Süüdistatav ei saanud käesoleva

kriminaalasja tõttu enam jätkata politseinikuna töötamist ja pidi seega tegema tööalaselt

kannapöörde. Kuna süüdistataval on sissetulek ja ta töötab käesoleval ajal AS GoBus Valga

osakonnas bussijuhina, siis räägib see rahalise karistuse mõistmise kasuks ja peaks omama

tõhusat eripreventiivset toimet.

48. KarS § 44 lg 1 võimaldab mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Kolleegium

leiab, et rahaline karistus tuleb mõista sanktsiooni keskmisest määrast alanevalt, s.o 100

päevamäära, ja see peaks olema küllaldane, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma eraviisilise

jälitustegevuse eest.

49. Seega, arvestades L. Rätte teadaolevat keskmist päevasissetulekut 2024. aastal, mis oli

42,72 eurot (Ko To tl 76) ja KarS § 44 lg 2 ls 4 sätestatut, tuleb L. Rättele mõista karistuseks

rahaline karistus 100 päevamäära suuruses summas, s.o 4272 eurot.

50. Kuna L. Rätte oli kahtlustatavana kinnipeetud 4. aprillil 2024, siis KarS § 68 lg 1 kohaselt

ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ja see tuleb mõistetud

karistusest maha arvata. Ehk siis lõplik rahaline karistus on 97 päevamäära, s.o 4143,84 eurot.

IV

51. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4; § 338 p-dest 2, 4; § 340 lg-st 1,

tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsuse osaliselt, s.o L. Rätte

süüdistusest tuleb välja jätta eraviisiline jälitustegevus tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A

abil Google konto rakenduse Google Maps kaudu 18. augustil 2023 ja 1. septembril 2023 ning

rakenduse Google Photos kaudu 16. augustil 2023, 18. augustil 2023, 1. septembril 2023 ja

19. veebruaril 2024, mõistetud karistuse ja maakohtu menetluses riigi kanda jäetud kaitsjatasu

suuruse osas.

Süüdistuses 15. aprilli 2023 eraviisilise jälitustegevuse eest mõistab ringkonnakohus L.

Rättele KarS § 137 lg 1 järgi karistuseks rahalise karistuse. Muus osas jääb kohtuotsus

muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

V

52. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb üle vaadata ka maakohtu

seisukohad menetluskulude osas. Maakohus mõistis L. Rättelt menetluskuluna riigituludesse

sundraha 1329 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Samuti määrati

otsuses kindlaks, et Eesti Vabariigilt tuleb L. Rätte kasuks välja mõista kaitsja tasu katteks

2562 eurot. Kohtuotsuse põhiosast nähtub, et menetluskulude nimekirja kohaselt tõendavad

advokaadibüroo arved valitud kaitsja tasu 12 778,28 eurot ja õigusteenuse osutamist kokku 78

tundi. Kaitsja tunnihind oli 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus luges

põhjendatuks kaitsja töö 60 tunni ulatuses, s.o summas 10 248 eurot. Kohtu hinnangul

moodustab eraviisilise jälitustegevuse süüdistus süüdistuste kogumahust suurema osa (75%).

Eraviisilise jälitustegevuse süüdistusega on seotud suurem osa tõendeid ning suurem osa asja

lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid (nt kannatanu Google kontole logimisega ja

tahvelarvutiga Samsung Galaxy Tab seonduv) vajab tuvastamist niikuinii isegi ilma

arvutiandmetesse sekkumise katse süüdistuseta (KarS § 206 lg 1 - § 25 lg 2, milles L. Rätte

mõisteti õigeks). Seoses L. Rätte osalise õigeksmõistmisega tuleb jätta riigi kanda

põhjendatust ja vajalikust valitud kaitsja tasust 25%, s.o 2562 eurot.

53. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks irduda maakohtu järeldustest seoses mõistliku

tunnitasuga, mida 140 eurot (millele lisandub käibemaks) on ega ka põhjendatud ja vajaliku

töötundide arvu osas. Kuna aga ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt L. Rätte

eraviisilise jälitustegevuse mahu osas, siis peab ringkonnakohus vajalikuks selle võrra

suurendada riigi kanda jäetava kaitsjatasu osa. Kuna eriviisiline jälitustegevus on süüdistuse

kogumahust 75% ning pooles osas selles mõistab ringkonnakohus veel L. Rätte õigeks, siis

tuleb jätta maakohtumenetluses tekkinud kaitsekuludest veel 3843 eurot riigi kanda. Ehk Eesti

Vabariigil tuleb hüvitada L. Rättele lisaks 2562 eurole täiendavalt veel 3843 eurot.

54. Järgnevalt kujundab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud kulude

osas. Kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo esitas ringkonnakohtule taotluse, milles palutakse

L. Rätte apellatsioonimenetluse kulud välja mõista summas 3522,75 (sh käibemaks). A. Lillo

esitatud taotluse kohaselt kulus tal õigusabile 19,25 tundi. Tunnihind 150 eurot, millele

lisandub käibemaks.

55. Õigusabi seisnes arve nr 21530 kohaselt maakohtu otsusega tutvumises, infovahetuses

kliendiga, seisukohtade kujundamises, nõupidamises advokaadibüroos ja apellatsiooni

ettevalmistamises (9 tundi). Samuti on kaitsja õigusteenus olnud arve nr 21588 alusel

apellatsiooni koostamine ja edastamine kliendile kooskõlastamiseks, tutvumine paranduste ja

täiendustega, apellatsiooni redigeerimine, edastamine kohtule ja infovahetus kliendiga (10,25

tundi).

56. Ringkonnakohus peab kohtuotsusega tutvumise osa (otsus oli mahukas, arve nr 21530) ja

apellatsiooni koostamisele kulunud aega (arve nr 21588) mõistlikuks. Kuigi kaitsja

argumendid jäid tagajärjetuks, ei saa neid pidada ebaadekvaatseteks (ilmselgelt sobimatuteks).

Ka ei ole ringkonnakohtul etteheiteid tehtud töö tunnihinnale.

57. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, siis KrMS § 185 lg 1 alusel

jäävad tekkinud kulud riigi kanda. Eesti Vabariigilt tuleb L. Rätte kasuks välja mõista

3522,75 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

27.04.2026 RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2025. a otsus osas, millega ringkonnakohus

tühistas maakohtu otsuse Leo Rätte süüditunnistamises ja karistamises KarS § 137 lg 1

järgi, mõistis süüdistatavale uue karistuse, hüvitas talle enne apellatsioonimenetlust

tekkinud kaitsjatasu 6405 euro suuruses summas ning mõistis tema kasuks välja

menetluskulu hüvitise apellatsioonimenetluse kulude katteks.

2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

3. Asendada 15. aprillil 2023 toime pandud eraviisilise jälitustegevuse ulatust ja süsteemsust

käsitlevad ringkonnakohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse p-s 18 toodud

põhjendustega.

4. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

5. Rahuldada prokuratuuri kassatsioon osaliselt.

6. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

7. Mõista Eesti Vabariigilt Leo Rätte kasuks välja kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale

makstud tasu katteks 558 eurot.