1-25-1190/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-25-1190

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mail 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-1190

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Prokurör

Laura Liisa Mölder

Kriminaalasi

Helen Kannel süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 169 järgi

lühimenetluses

Süüdistatav

Helen Kannel: isikukood: 48112224715; elukoht: xxx; ei tööta;

Eesti Vabariigi kodakondsusega; emakeel: eesti keel;

xxxharidusega; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole

kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Helen Kannel KarS § 169 järgi ning karistada teda vangistusega 7 kuud.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaselt vähendada Helen Kandlele

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 4 kuud ja 20 päeva

vangistust.

Kohaldades KarS § 73 lg 1 ja lg 3 sätteid määrata, et mõistetud vangistust (s.o 4 kuud ja 20

päeva) ei pöörata täielikult täitmisele, kui Helen Kannel ei pane 1 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.05.2025.

Menetluskulud

Välja mõista Helen Kandlelt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja §

180 lg 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasud summas 179,34 eurot ning

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 664,50 eurot, s.o menetluskulud

kokku summas 843,84 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu

jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 70,32 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE522200221013264447

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse

tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-25-1190“ ning

viitenumbriks 99925700015724. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on

kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Määratud kaitsjale makstud tasud summas 179,34 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha summas 664,50 eurot - jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või

resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate

esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus

tutvumiseks kättesaadav 28.augustil 2025. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib

vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15

päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

SÜÜDISTUS

1. Helen Kannelit (Kannel) süüdistatakse selles, et tema, kes ta on vastavalt Tallinna

Ringkonnakohtu 27.01.2020 kohtumäärusele asjas 2-19-8125 kohustatud maksma oma laste C ja

Q kasuks elatist alates 1.02.2020 kummalegi 150 eurot kuus ning alates 31.01.2021 igakuiselt

kummalegi 36 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval aastal

318.96 eurot) kuni mõlema lapse täisealiseks saamiseni (Q saab täisealiseks 14.07.2028, C

03.03.2026), ei ole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades alates 18.09.2021 kuni

11.02.2025.

Täitemenetluses 194/2017/8 on ajavahemikul 18.09.2021 kuni 11.02.2025 C kasuks laekunud

kokku 394,15 eurot, täitemenetluses 194/2017/10 on ajavahemikul 18.09.2021 kuni 11.02.2025

Q kasuks laekunud kokku 294,54 eurot.

Helen Kanneli elatise võlgnevus C ees on 11.02.2025 seisuga 17 939,84 eurot (täiteasjad

194/2017/8 ja 194/2017/9); võlgnevus Q ees 19 352,79 eurot (täiteasjad 194/2017/10 ja

194/2017/11).

Helen Kannel on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud

täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, nimelt ei ole maksnud pikema perioodi jooksul elatist

ettenähtud ajal ja ulatuses ega ole teinud mõistlikke jõupingutusi (otsinud piisava

intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekut) oma varalise seisundi parandamiseks

määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita.

Seega pani Helen Kannel oma tahtliku tegevusega toime lapse ülalpidamise kohustuse

rikkumise, hoidudes lapsevanema teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt välja mõistetud

igakuise elatisraha maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

2. Kriminaalasjas 07. mail 2025 toimunud kohtuistungil ei eitanud süüdistatav H. Kannel, et ta

ei ole tasunud enda alaealistele lastele Cle ja Qle elatist nii nagu see on kohtu poolt välja

mõistetud, kuid märkis, et see ei ole tingitud tema pahatahtlikkusest, vaid sellest, et tal puuduvad

elatise maksmiseks rahalised vahendid.

3. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on kogutud tõenditega tõendamist leidnud ning taotles H.

Kanneli süüditunnistamist KarS § 169 järgi ja tema karistamist vangistusega 7 kuud.

Lühimenetluse sätete alusel palus prokurör vähendada karistust kolmandiku võrra, mis teeb

karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Prokurör leidis, et KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel võib jätta

mõistetava vangistuse täielikult täitmisele pööramata, kui H. Kannel ei pane 1 aasta ja 2-kuulise

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

4. Kuivõrd süüdistatav loobus lühimenetluse taotluses kaitsjast kohtuistungil, palus ta enda

kaitsekõnes arvestada tema vaimset ja majanduslikku olukorda ja sellest tulenevalt sõlmida

maksegraafik või mingi mõistlik graafik ja vältida vangistust või muid karmimaid karistusi,

kuivõrd tegemist ei ole tahtliku maksmisest kõrvalehoidumisega.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas

kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Oma seisukohti põhjendab kohus järgmiselt.

6. KarS § 169 sätestab kriminaalvastutuse vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale

kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Vanema ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97, kuid käesoleva

koosseisuga on ülalpidamiskohustus tagatud üksnes siis, kui elatise on välja mõistnud kohus.

Seejuures ei mõjuta ülalpidamiskohustust muudatused hooldusõiguses (PKS § 96 lg 1).

7. Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 kohtumäärusest 2-19-8125 (tl 22-23) nähtuvalt kinnitas

kohus H. Kanneli hagis oma alaealiste laste C (sünd. 03.03.2008) ja Q (sünd. 14.07.2010) vastu

elatise vähendamiseks kompromissi. Alaealiste kostjate seaduslikuks esindajaks

kohtumenetluses oli nende isa X. Pooled leppisid kokku varasemate kohtulahenditega

väljamõistetud elatise suuruse muutmises ning alates 01.02.2020 kohustus H. Kannel maksma

oma laste C ja Q kasuks elatist kummalegi 150 eurot kuus ning alates 31.01.2021 igakuiselt

kummalegi 36 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni mõlema lapse

täisealiseks saamiseni.

8. Fakti, kui suured olid H. Kannelilt enne Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 määrust enda

alaealiste laste kasuks väljamõistetud elatise summad, kinnitavad järgnevad tõendid.

9. Harju Maakohtu 25.02.2014 määrus 2-13-44513 (tl 15-16) ja sellele 02.04.2014 lisatud vigade

parandamise määrus 2-13-44513 (tl 17-18), millega kinnitas kohus kompromissi alaealise Q

(seaduslik esindaja X) hagis H. Kandle vastu elatise nõudes järgmiselt: H. Kannel kohustub

maksma elatist oma poja Q ülalpidamiseks igakuiselt iga kuu viimaseks kuupäevaks Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud pooles kuupalga alammääras kuni Q täisealiseks saamiseni, so

14.07.2028. Määruse resolutsiooni kohaselt pidi esimene makse toimuma 31.03.2014.

Tagasiulatuvast elatise nõudest hageja loobus.

10. Harju Maakohtu 24.03.2014 otsusest 2-13-49716 (tl 19-21) nähtuvalt mõistis kohus

alaealise hageja C (seaduslik esindaja X) kasuks H. Kannelilt välja elatise 160 eurot kuus alates

01.12.2013 kuni 31.12.2013 ja alates 01.01.2014 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni C 18-aastaseks saamiseni 03.03.2026.

Perioodi 01.06.20213 kuni 30.11.20213 eest mõistis kohus C kasuks H. Kannelilt välja 960

eurot.

11. Kohtu hinnangul kinnitavad eelmärgitud kohtulahendid selgelt ka seda, et H. Kanneli poolt

oma lastele elatise maksmine ei ole vabatahtlikult toimunud, mistõttu on laste isal Xl tulnud

alaealiste laste huvides pöörduda elatise nõudega kohtu poole.

12. Kannatanu X ütlustest (tl 13-14) nähtub, et tema ja H. Kannel olid abielus 8 aastat ning neil

on kaks ühist last, C ja Q. Abielu H. Kanneliga lõppes 12 aastat tagasi. Pool aastat jagasid nad

lapsi võrdselt, kuid siis 2013 mai lõpus, kolis H. Kannel elama Itaaliasse ja lapsed jäid täielikult

kannatanu vastutusele. Kannatanul on ka laste ainuhooldusõigus (vt. Harju MK 06.06.2018

määrus, tl 72 -74). Itaaliasse kolimise järgselt ei hakanud H. Kannel lastele hoolduseks raha

kandma, mistõttu pöördus X kohtusse ning kohus määras 24.03.2014 otsusega 2-13-49716 Cle

elatisraha välja ka tagasiulatuvalt. Itaalias olles ei maksnud H. Kannel lastele mingit raha.

Eestisse tagasi tulles sai kohtutäitur temalt mingid summad kätte, kuid siis oli jälle kõik.

Kannatanu sõnul pöördus H. Kannel elatisraha summa vähendamiseks kohtusse (otsuse p 7) ning

vastavalt kohtumäärusele pidi ta hakkama lastele kokku tasuma 300 eurot ning alates 31.01.21

kuni 03.03.2026 36% kehtivast miinimumpalgast. Neid summasid tasus H. Kannel kuni 2020.

aasta juunini ja peale seda, alates juulist ei ole H. Kannel lastele elatist maksnud. Aastatel 2021–

2023 on lapsed emaga paaril korral lühiajaliselt kohtunud, midagi eluks vajalikku ema neile

ostnud ei ole. Lapsed emaga suhelda ei soovi. X sõnul, kui lüüa otsingumootorisse Google sisse

nimi H. Kannel, tuleb mingi leht, kus ta pakub inimestele nõuandeid raha eest. Xle teadaolevalt

ei ole H. Kannel ametlikult tööle läinud, käib soojadel maadel puhkamas.

13. Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi ja Kersti Seisleri büroo 03.04.2024 vastusest (tl 31-37)

nähtub, et C ja Q elatiste võlgnevuse osas on alustatud kohtutäituri büroos 4 erinevat

täitemenetlust: 194/2017/8, 194/2017/9, 194/2017/10 ja 194/2017/11. Täiteasjas 194/2017/8 on

viimane laekumine toimunud 17.03.2021, täiteasjas 194/2017/9 on viimane laekumine olnud

04.12.2017 ja täiteasjas 194/2017/10 oli viimase laekumise kuupäevaks 02.06.2020. Täiteasjas

194/2021/11 laekumisi toimunud pole. H. Kanneli kontod on arestitud ning H. Kannel ei ole

avaldanud soovi maksegraafiku sõlmimiseks. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi ja töötamise

registri kohaselt puudub võlgnikul ka töökoht ning seega sissetulek. Seisuga 03.04.2024 omab

H. Kannel Pensioniregistri andmetel II pensionisammast, väärtusega 6028,89. Veel omab

võlgnik koos sissenõudjate esindaja Xga abikaasade ühisomandisse kuuluvat kinnisvara –

korteriomand aadressil Tallinn, XXX, mille osas on X avaldanud täitemenetluse algatamisel, et

ei soovi täitemenetlustes ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale sissenõuet pöörata. H. Kanneli

elatisvõlg seisuga 03.04.2024 C ees oli 17 140,32 eurot ja Q ees 18 553, 27 eurot.

14. Eesti Töötukassa andmetel (tl 27-28) ei ole H. Kannel perioodil 16.09.2021 kuni 27.02.2024

(kohtu märkus: Töötukassa vastuse kuupäev) olnud registreeritud töötuna või tööotsijana, talle

pole määratud ega makstud toetusi ega hüvitisi, ta ei ole pöördunud Töötukassa poole muu

isikuna või töötajana tööturumeetme saamiseks, ei ole esitanud taotlust hinnata oma töövõimet

ega taotlenud töövõimetoetust.

15. Maksu- ja Tolliameti vastusest (tl 40) nähtuvalt ei ole H. Kanneli eest perioodil 01.09.2021

kuni 31.01.2024 sotsiaalmaksu tasutud.

16. Maksukohuslaste registrist saadud päringu vastuse (tl 79) kohaselt oli H. Kanneli 2020.

aastast deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 3153 eurot, aastate 2021–2023 osas H.

Kannel deklaratsiooni ei esitanud ning puuduvad ka andmed nendel aastatel tehtud väljamaksete

kohta.

17. Pangapäringute ja väljavõtete kohaselt ei ole H. Kannelil pangakontot Luminor pangas, SEB

pangas, Coop pangas, Citadeles, TBB-s ega ka LHV pangas (tl 44-49). Konto on H. Kannelil

Swedbangas, kuid ajavahemikul 01.09.2021 kuni 26.02.2024 ei ole seal toimunud raha liikumisi.

Nii nagu seisuga 01.09.2021 on kontol rahalisi vahendeid summas 42.99 eurot, nii on see ka

seisuga 26.02.2024 (tl 42-43).

18. Eeltoodud tõendite pinnalt puudub vaidlus selles, et H. Kannel ei ole täitnud Tallinna

Ringkonnakohtu 27.01.2020 määrusega 2-19-8125 kinnitatud kompromissi tema ja tema laste C

ja Q ning nende seadusliku esindaja X vahel, so kohustust tasuda elatist oma lastele Cle ja Qle.

Otseselt ei eitanud H. Kannel elatise mittemaksmist oma lastele ka kohtuistungil ütlusi andes,

kuid leidis, et elatise mittemaksmine ei ole tema poolt pahatahtlik, vaid on tingitud tema raskest

majanduslikust olukorrast (07.05.2025 k/istungi protokoll, lk 2-3).

19. Seega seisneb käesolevas asjas vaidlus selles, kas tegemist on H. Kanneli teadliku

kõrvalehoidumisega elatise maksmisest või on tegemist objektiivsest maksevõimetusest tingitud

olukorraga nagu leidis süüdistatav.

20. Nii 07.05.2025 toimunud kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses kahtlustatavana

ülekuulamisel antud ütlustest (tl 49B pöördel) ilmneb, et H. Kanneli arvates ei ole ta lastele

elatist mitte makstes toime pannud kuritegu. H. Kannel on väljendanud nii kohtuistungil kui ka

kohtueelses menetluses, et tulenevalt tema vaimsest tervisest ei ole ta võimeline tööd tegema

ning teda peab ülal tema hea sõber. Kuigi tal ei ole meditsiinilist diagnoosi, tegi ta Googles ühe

testi ja see näitas, et tal on ATH. H. Kanneli sõnul elas ta aastaid välismaal, kus tegi juhutöid.

Käis ka Eestis, lapsed olid nädalavahetusel tema vastutusel ja siis maksis ta nende toidu eest,

vahel tõi ka mõne asja. 2017. aasta Eestisse tagasi tulles sai ta küll töökoha, kuid sealt sai ta enda

sõnul „kinga“. Peale seda töötas veel pisteliselt kuni 2020 ja peale seda rohkem töötanud ei ole.

Lastega tal kohtuda eriti ei lubata, on küll käinud lastega väljas jalutamas. Endise mehe arvele ta

raha kandnud ei ole. Tööle minna ei suuda, kuna kardab, et ei saa hakkama. Enda sõnul plaanib

H. Kannel ka arsti poole pöörduda, et ehk saab mingi diagnoosi ja kasvõi osalise töövõimetusegi

(tl 49B pöördel).

21. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi otsuse punktis 13 kajastatud kohtutäituri

büroo 03.04.2024 vastuse kohaselt oli H. Kanneli suhtes algatatud nelja täiteasja puhul toimunud

kõige viimane laekumine 02.06.2020 (täiteasjas 194/2017/10), on H. Kannel pärast kõnealuses

kriminaalasjas talle 16.04.2024 kahtlustuse esitamist teostanud sularaha sissemakseid enda

Swedbankis olevale arvelduskontole, kust on kohtutäituri poolt neid summasid täitemenetluse

raames kinni peetud.

22. Nii tuleneb kohtueelse menetleja poolt prokuratuurile edastatud e-kirjast (tl 52) ja sellele

lisatud maksekorralduse kuvatõmmisest (tl 53), et H. Kannel on enda pangakontole Swedbankis

teinud sissemaksed 07.05.2024 summas 165 eurot ja 11.06.2025 summas 170 eurot.

23. Kohtutäitur Kaire Põltsi poolt prokuratuurile 11.02.2025 saadetud päringu vastusest ja selle

lisadest (tl 54-58) nähtub, et H. Kannel on maksnud Qle alates 16.07.2024 kuni 11.02.2025

elatist 4-l erineval korral, kokku summas 294,54 eurot ja Cle 5-l erineval korral, kokku summas

394,15 eurot. Kohtutäituri vastuse kohaselt on H. Kanneli elatise võlgnevus seisuga 11.02.2025

Qle 19 352,79 eurot ja Cle 17 939,84 eurot.

24. Kohtuistungil selgitas süüdistatav H. Kannel prokuröri ja kohtu küsimustele vastates, et pole

maksnud oma lastele elatist regulaarselt ja ettenähtud ulatuses, kuna tal ei ole tööd ega

sissetulekut. Ta on küll püüdnud sel ajal teha oma firma, et omas tempos midagi endale luua;

käis Töötukassa kaudu 2018. aasta coachingu koolitusel, ettevõtluse koolitusel. 2019. aastal lõi

oma firma, kuid ei osanud sellega mingit rahalist väärtust luua ning ei teeninud ka sissetulekuid.

Viimati käis nö traditsioonilisel tööl 2020. aasta maist kuni juuni lõpuni, restoranis Kamikadze.

Süüdistatava sõnul on ta pärast seda olnud justkui leinas, sest siis tuli koroona ja ta nägi lapsi

veel harvem, ka sissetuleku saamise võimalus kahanes. Käis ka haiglas poega vaatamas, tekkisid

bronhiidi tunnused ja siis ta mõtles, et ta nagu ei sobigi tööle kuskile: kõik see lein laste pärast,

see ebapiisavuse tunne ja need pidevad kohtu case´d.

Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta Töötukassas arvel 5. märtsist 2025.

Prokuröri küsimusele, miks ta ei ole varem töötukassa poole pöördunud, vastas süüdistatav, et ta

küll pöördus 2019. aastal, kuid siis öeldi talle, et kuna ta on juhatuse liige, ei saa teda töötuna

arvele võtta. Kuni 2024. aastani, kui ta ettevõte kinni pandi, puudus tal õigus end töötuna arvele

võtta. Tööl ei ole suutnud käia, kuna tal on alaväärsuskompleks, on tahtnud teha mingit tööd

internetis, aga otseselt kuhugi kandideerinud ei ole. Süüdistatava sõnul on tal endal kahtlus

ATH-le, kuid diagnoosi talle pandud ei ole.

25. Riigikohus on 06.12.2019 lahendi nr 1-18-5813 punktis 24 põhjalikult selgitanud, millistel

juhtudel on tegemist elatise maksmisest kõrvalehoidumisega. Elatusraha maksmisest

kõrvalehoidumisena KarS § 169 tähenduses on vaadeldav see, kui isik rikub lapse ülalpidamise

kohustust olukorras, kui tal on - või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla -

võimalik ülalpidamiskohustust täita või vähemalt teha seda suuremas ulatuses. Elatusraha

maksmisest kõrvalehoidumisega KarS § 169 mõttes on tegemist eeskätt järgmistel juhtudel:

1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on selleks

piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse (nt pangaülekande) tegemist

(nt kohustatud isiku raske haigus). Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele

elatise maksmise kohustust, käsitada isiku kogu vara, arvestades PKS §-st 102 ja TMS §-st 132

tulenevaid erandeid. KarS § 169 järgi esitatud süüdistust arutav kohus on õigustatud lähtuma

PKS §-s 102 sätestatud "enese tavalise ülalpidamise" ja "enda ning lapse ühetaolise

ülalpidamise" kriteeriumidest ka juhul, kui tsiviilasjas ei ole kohus selle sätte alusel elatise

vähendamist otsustanud;

2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses, kui tema

varaline seisund seda võimaldaks või

3) kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab elatise

täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma

varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult

suures ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. Sellise

olukorraga on tegemist näiteks siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes

pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat; kes pole müünud

elatise maksmiseks vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102 tulenevas

ulatuses; kes on lahkunud vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara

ülalpidamiskohustuse täitmiseks, või kes võõrandab oma vara moel, et selle tagajärjel muutub

ülalpidamiskohustuse täitmine võimatuks. See loetelu pole ammendav (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 25.)

26. Samuti märgib Riigikohus sama lahendi punktis 26, et lisaks eeldab elatise maksmata jätmise

kvalifitseerimine selle maksmisest kõrvalehoidumiseks kohtupraktika kohaselt ka seda, et elatise

maksmise kohustust rikutaks süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Ebaolulised hilinemised

elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest kõrvalehoidumisena KarS § 169

tähenduses (samas, p 26).

27. Prokurör tõi kohtuvaidlustes välja käesolevas menetluses tuvastatud ja H. Kanneli

kohtuistungil antud ütlustest tulenevalt olulised asjaolud, millega kohus igati nõustub. H. Kannel

ei maksnud oma alaealistele lastele kohtu poolt välja mõistetud elatist perioodil 02.06.2020 kuni

16.07.2024 mitte vähimalgi määral. Ebaregulaarselt ja mitte ulatuses, mis oli Tallinna

Ringkonnakohtu 27.01.2020 määrusega välja mõistetud, asus H. Kannel oma kohustust täitma

alles pärast 2024. aastal käesolevas kriminaalasjas kahtlustuse saamist. Pärast kahtlustuse

saamist on H. Kannel kummalegi lapsele maksnud mõned sajad eurod.

28. Väärib märkimist, et H. Kanneli suhtes oli ka varasemalt alustatud kriminaalmenetlust KarS

§ 169 alusel alaealistele lastele Qle ja Cle elatise mittemaksmise tõttu, kuid nähtuvalt toimiku

materjalidest, lõpetati see menetlus 17.09.2021 KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. Tegemist on

põhistamata määrusega, millest ei nähtu lõpetamise motiive ning neid ei osanud kohtuistungil

välja tuua ka prokurör. Küll aga selgitas kannatanu X kohtuistungil (k/istungi protokoll lk 7), et

see kriminaalasi lõpetati ära, kuna uurija ütles kannatanule, et Helen teeb kõik, et hakata elatist

maksma.

29. Kohtu hinnangul tõendab H. Kanneli ükskõikset suhtumist elatise maksmise kohustusse ka

see, et 4-aastase perioodi jooksul, mil ta viibis Itaalias, ei maksnud ta lastele mingit raha. Ka

Eestis töö otsimisse on H. Kannel suhtunud kohtu hinnangul ükskõikselt ega ole teinud töö

leidmiseks sisuliselt mitte midagi. Kuidas teisiti hinnata süüdistatava ütlusi, et ta on tuttavatelt

küll küsinud, kuid otseselt kuhugi kandideerinud ei ole. Seejuures väärib märkimist, et

süüdistatava sõnul on tal xxx xxxharidus muusika erialal – ta on õppinud algastme

muusikaõpetust. Kuigi H. Kannel tõi kohtuistungil välja, et tööle minekut on tal takistanud

alaväärsuskompleks, märgib kohus, et ometi ei ole takistanud väidetav meeleseisund

süüdistataval Töötukassa kaudu läbimast kursuseid igati ambitsioonikatel ja inimestega tihedat

suhtlust eeldavatel erialadel nagu seda on coaching ja digiturundus. Kohtu poolt määratud

elatisraha kohustuse täitmiseks kasvõi väiksemates summades, kuid vähemalt süstemaatiliselt,

piisanuks ka oluliselt lihtsamate töökohtade otsimisest. Süüdistatava mõttekäik sellest, et ta ei

tea, kas ta lihttöödel saaks isegi nii palju palka, et elatise summat kokku saada, on kohtu arvates

kummastav, sest ka väikestes summades järjepidev elatusrahade tasumine/võlgnevuse

vähendamine, viitaks igal juhul süüdistatava soovile kanda lapsevanemale olulist kohustust –

hoolitseda oma laste eest. Kohus märgib, et sõltumata sellest, kas laps elab koos vanemaga või

vanemast eraldi või on vanemal sootuks vanemlikud õigused ära võetud, on vanemal kohustus

oma last ülal pidada.

30. Kuigi H. Kannel märkis kohtuistungil, et ta ei ole töövõimeline, ei ole ta töövõimet lasknud

hinnata. Seega jääb H. Kanneli sellekohane väide paljasõnaliseks. Tegemist on xxxharidusega

inimesega, kes ametlikult ei tööta, ei otsi tööd, kellel ei ole ühtegi mõjuvat põhjust ega diagnoosi

mitte töötada. Kohtul tuleb prokuröriga nõustuda selles, et H. Kannel ei ole teinud mingeid

jõupingutusi, et parandada oma majanduslikku olukorda ja saada sissetulekut, mis võimaldaks

tal täita oma kohustust laste Q ja C ees.

31. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on üheselt tõendatud, et H. Kannel

on teadvalt hoidunud kõrvale oma alaealistele lastele Cle ja Qle kohtu poolt väljamõistetud

igakuise elatusraha maksmisest. Arvestades, et ajavahemikul 18.09.2021 kuni 11.02.2025 on H.

Kannelilt laekunud elatise võla katteks üksnes mõnesaja euro suurused summad kummalegi

lapsele, on ta jätnud elatise maksmata teadvalt, põhjendamatult, süstemaatiliselt ja pikema aja

vältel. Selline H. Kanneli käitumine on kvalifitseeritav KarS § 169 järgi.

32. KarS § 169 subjektiivne külg eeldab otsest tahtlust – teadvalt kõrvalehoidumist maksmisest,

st isik teab, et tal on maksmise kohustus ja vaatamata sellele jätab ta selle mõjuvate põhjuste

puudumisel täitmata. Kohtu hinnangul on H. Kannel oma käitumisega realiseerinud ka KarS §

169 subjektiivse koosseisu.

33. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

34. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

35. Kriminaalkolleegium on oma kehtivas kohtupraktikas selgitanud ja seda korduvalt (vt nt

RKKK lahendid 17.05.2013, 3-1-1-52-13, p 19; 03.04.2020, 1-18-2232, p 71), et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka RKKK 11.06.2018, 1-

17-1629, p 28).

36. KarS § 169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. Kohus ei pea

karistusliigina H. Kannelile rahalise karistuse kohaldamist põhjendatuks, kuivõrd rahalise

karistuse määramine raskendab kohtu hinnangul paratamatult veelgi süüdistatava materiaalset

olukorda. Nimelt puudub H. Kannelil enda sõnul sisuliselt sissetulek ning elatise võlg C ja Q ees

on kokku üle 37 000 euro, mistõttu on karistusena põhjendatud vangistuse kohaldamine.

37. H. Kanneli vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süü suuruse hindamisel

lähtub kohus sellest, et H. Kannel on pikema perioodi jooksul jätnud täitmata kahe alaealise lapse

ülalpidamiskohustuse ehk teisisõnu on tema süü keskmisest suurem. Seega on põhjendatud

kohaldada sanktsiooni keskmäärast suuremat, s.o 7-kuulist vangistus. Kuivõrd aga käesolevat

asja lahendati lühimenetluses (karistust vähendatakse 1/3 võrra), jääb lõplikuks karistuseks 4

kuud ja 20 päeva vangistust.

38. Karistusregistri teatise kohaselt (tl 51A) on H. Kannel varem kriminaalkorras karistamata

ning selleks, et ta saaks edaspidi sissetulekut teenida ja asuda täitma oma elatise maksmise

kohustust, on kohtu hinnangul igati põhjendatud jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult

täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel, kui H. Kannel ei pane 1-aastase katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

MENETLUSKULUD

39. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud

kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi

kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

40. Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi

kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

41. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale Urmas Simonile makstud tasu

kokku summas 358,68 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329

eurot.

42. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 87 § 1 kohaselt on alates

1. jaanuarist 2025 tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral 886 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha II astme kuriteo korral 1,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise hetke

seisuga seega 1329 eurot.

43. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku

hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKK 3-1-1-39-13, p

9). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kohtueelses menetluses määratud kaitsja

U. Simoni poolt teostatud kaitset ja õigusnõustamise mahtu, leiab kohus, et määratud kaitsja poolt

esitatud taotlus kaitsjakulude hüvitamiseks seoses süüdistatava kaitsmisega kriminaalmenetluses

on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses.

44. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud kohustatud isik menetleja määratud

ulatuses. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalist seisu kui ka

tema taas ühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole

iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit

tervikuna (RKKK 3-1-1-105-12, p 7).

45. H. Kanneli poolt toime pandud tegu seisneb enda alaealistele lastele elatusraha

mittemaksmises pikema aja vältel, mille tõttu on tekkinud väga suur võlgnevus, millise

likvideerimise kohustus H. Kannelil jätkuvalt püsib. Viimast arvesse võttes, nagu ka asjaolu, et

H. Kannelil puudub töökoht, vähendab kohus temalt väljemõistetavaid menetluskulusid poole

võrra ehk kohus mõistab H. Kannelilt välja määratud kaitsjale makstud tasud summas 179,34

eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha summas 664,50 eurot, s.o

menetluskulud kokku summas 843,84 eurot. Kuivõrd menetluskulude kogusumma ühes osas

maksmine valmistaks ilmselgelt H. Kannelile raskusi ning lõppastmes on oluline, et kulud

saaksid tasutud õigeaegselt ja täiendavate menetlusteta, määrab kohus need hüvitamisele ositi 12

kuu jooksul selliselt, et igakuiselt tuleb tal tasuda vähemalt 70,32 eurot.

46. Määratud kaitsjale makstud tasud summas 179,34 eurot ning sundraha summas 664,50 eurot

jätab kohus vastavalt KrMS § 180 lg-le 3 riigi kanda.

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)