2-24-139478/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-139478

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht

Toompuiestee 35 10149 TALLINN) hagi M-T Ki (K, isikukood

xxx, elukoht xxx) vastu võla nõudes

Hagihind

810,85 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Aktiva Finance Group OÜ kanda. Jätta menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määramata.

3. Määrata, et M-T Kil kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest TsMS § 637 lg 2’ sätestatud korras.

Kohtu põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.“

Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja

lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus

menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“

Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu oleks hagi õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses

(Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul

on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist

(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle

olemust (KAVS § 49 lg 3). Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud kostjalt enne

lepingu sõlmimist pangakonto väljavõtet, millest nähtuks, kui suured olid kostja tegelikud

sissetulekud ja väljaminekud lepingu sõlmimise ajal (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a

otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990 p 26, 32).

Kohus on 02.04.2025 määrusega kohustanud hagejat esitama kohtule kostja arvelduskonto

väljavõte, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Kohus selgitas, et juhul kui

hageja kohtule kostja arvelduskonto väljavõtet, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja

väljaminekud, ei esita, loeb kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning hagejal tuleb esitada kohtule nõude ümberarvestus.

15.04.2025 vastuses on hageja toonud välja, et krediidiandja ei ole küsinud kostjalt

pangakonto väljavõtet. Hageja märkis, et

esialgne võlausaldaja hindas kostja

krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta

taotluses ning lisaks tegi esialgne võlausaldaja päringu Maksu- ja Tolliametisse kostja

sissetuleku kontrollimiseks. Hageja hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja lisas, et juhul kui kohus loeb, et krediidiandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ümberarvestuse tegemisel tuleb lugeda nõue kostja

poolt tasutuks. Nimelt, lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 2921,08 eurot. Laenu

väljastamisel arvestati maha lepingu sõlmimise tasu 60 eurot ja kindlustuskaitse teenustasu

kahekordne summa 18,92 eurot. Hageja tõi välja, et kostja kohustus laenu tagastama perioodil

10.09.2021 – 10.08.2024, seega on käesolevaks lepingu lõpptähtpäev ja kõikide osamaksete

tähtaeg saabunud. Hageja lisas, et lepingu nr xxx alusel on kostja teostanud tagasimakseid

summas 3689,69 eurot.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

Krediidiandja ei ole hinnanud kostja pangakonto väljavõtet, millelt nähtuksid detailselt kostja

sissetulekuid ja väljaminekud.

Kohus jätab hagi rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades kostja tagasimaksed põhivõlgnevuse

katteks, on kostja oma võlgnevuse tasunud.

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi.

Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks.

Kostja osales menetluses ilma esindajata, mistõttu kostjal otsusega kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“

Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik