1-25-2698/33 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg, koht

28. august 2025, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-2698

Kohtunik

Sandra Kallas

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Tõlk

Leonora Nõmmik

Kriminaalasi

Vadim Hanimägi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja

9 järgi ning Dmitri Latõševi süüdistuses KarS §199 lg 2

p-de 4, 7 ja 8 järgi lühimenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar

Koik

Kannatanud ja nende

esindajad

Elisa Eesti AS, registrikood 10069659, esindaja I.S, e-

posti aadress: XXX

Tele2 Eesti AS, registrikood 10069046, esindaja K.O; e-

posti aadress: XXX

Süüdistatav

Vadim Hanimägi

isikukood: 37803144230; asukoht:XXX; elukoht: XXX ;

haridus: XXX; XXX; emakeel: XXX ; XXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolm

korda, viimati Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2022. a

otsusega

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 28. oktoobril 2024,

vahistatud alates 29. oktoobrist 2024

Kaitsja

vandeadvokaat F.E (lepinguline kaitsja)

Süüdistatav

Dmitri Latõšev

isikukood: 39506032778; elukoht: XXX ; haridus:

XXX; XXX ; emakeel: XXX; XXX kodanik

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata

tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Rein Napa (määratud korras)

RESOLUTSIOON

KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313

alusel kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Vadim Hanimägi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja mõista

karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes Vadim

Hanimägile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

3. KarS § 76 lg 7 ja 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu

7. oktoobri 2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-3689 mõistetud karistuse kandmata

osa, s.o 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust võrra ning mõista

Vadim Hanimägile kohtuotsuse kogumis liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 15

(viisteist) päeva vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Vadim Hanimägi karistuse kandmise aja algust

tema kahtlustatavana kinnipidamisest 28. oktoobril 2024.

5. KarS § 64 lg 2 alusel määrata, et Tartu Maakohtu 11. novembri 2021. a

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6961 karistuseks mõistetud rahaline karistus 206

päevamäära, s.o 2060 eurot, viiakse täide iseseisvalt.

6. Süüdi tunnistada Dmitri Latõšev KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja mõista

karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

7. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes Dmitri

Latõševile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

8. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Dmitri Latõševi eelvangistuses viibitud aeg 28.–

29.10.2024, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning mõista Dmitri Latõševile

kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

vangistust.

9. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata Dmitri Latõševile mõistetud karistust

täitmisele, kui Dmitri Latõšev ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

10. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Dmitri Latõševile määratud katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28. augustist 2025.

11. KrMS § 310 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 136, 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada

kannatanu Elisa Eesti AS tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks täielikult ning mõista

Dmitri Latõševilt ja Vadim Hanimägilt solidaarselt Elisa Eesti AS kasuks 1816 (üks

tuhat kaheksasada kuusteist) eurot 46 senti. Hüvitis tuleb kanda Elisa Eesti AS

arvelduskontole nr EE652200221002162466.

12. Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia tn 132 asuvad: sündmuskohalt

28. oktoobril 2024 kaasa võetud rohekat värvi riideese (pakend nr 1), aiapaneeli

kinnitused (pakend nr 2 - 3), plastikust kork (pakend nr 4); sündmuskohalt 27. oktoobril

2024 kaasa võetud mokatubaka padjake (pakend nr 4), milliste puhul on tegemist

väärtusetute asjadega ning tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

13. Kagu politseijaoskonna Valga politseimajas Puiestee 4 asuvad: 31. oktoobril 2024

sõiduki Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX läbiotsimise käigus kaasa võetud

4 sinist värvi tühja plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit (pakendid 1 – 4); 6

kriminaalmenetluse käigus Tele2 Eesti poolt diiselkütuse vastuvõtmise tõttu tühjaks

jäänud plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit (numbritega 000011215-

000011220) ja 6 sinist värvi plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit, milles

diiselkütuse lõhnaga vedelik (identifitseerimisnumbritega 000011214, 000011142,

000011143, 000011147, 000011148 ja 000011149), musta kilesse mässitud sinist värvi tühi

metallvaat mahutavusega ligikaudu 200 liitrit (pakend 5), elektriline kütusepump koos

punast värvi kummivoolikuga (pakendati musta kilekotti ja kinnitati

identifitseerimisnumber 000011144) ja armatuurlaua esiukse taskust leitud

punakaskollast värvi käepidemetega lõiketangid (pakend 20), kõik kui varguse

toimepanemise vahendid konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning anda need kohtuotsuse

jõustumisel üle Eesti Vabariigi omandisse.

14. Välja mõista Vadim Hanimägilt riigi tuludesse menetluskuluna sundraha 1329

(üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ning määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses 247 (kakssada nelikümmend seitse) eurot 66 senti.

15. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel Vadim Hanimägil menetluskulude 1576,66 eurot

tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

16. Välja mõista Dmitri Latõševilt riigi tuludesse menetluskuluna sundraha 1329

(üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 76 senti ning määratud kaitsja tasu

kohtumenetluses 436 (nelisada kolmkümmend kuus) eurot 23 senti.

17. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel Dmitri Latõševil menetluskulude 1896,99 eurot

tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

18. Dmitri Latõševi menetluskuludest määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 971,12

eurot jätta riigi kanda.

19. Ekspertiisikulu 2100 eurot jätta riigi kanda.

Makseinfo

Vadim Hanimägil tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank

AS

või

EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või

EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri ning selgituse „Vadim

Hanimägi otsus nr 1-25-2698, menetluskulud“.

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99925700023619.

Dmitri Latõševil tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447

Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585

LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri ning selgituse „Dmitri Latõšev otsus nr 1-25-2698,

menetluskulud“.

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99925700023606.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses

tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale

apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus

apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse

kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistused

1. Vadim Hanimägi süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on karistatud Tartu

Maakohtu 7. oktoobri 2022. a kohtuotsusega nr 1-22-3689 KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi

süstemaatiliste varguste eest, olles KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isikuks, tegutsedes ühiselt

ja kooskõlastatult grupis koos temale varasemast ajast tuttava Dmitri Latõševiga vastavalt

nende omavahel kokkulepitud tööjaotusele, pani toime alljärgnevad vargused ehk nende

mõlema jaoks võõraste vallasasjade äravõtmised selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil:

2. - 27. oktoobril 2024 kella 22.39 paiku grupis koos Dmitri Latõševiga Valga

maakonnas Tõrva linnas Tartu tn 39 tungisid metallist võrkaia lõiketangidega lahtilõikamise

teel Elisa Eesti AS-ile kuuluva Tõrva mobiilimasti generaatori kütusepaagi juurde, millest nad

võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 240 liitrit diiselkütust

maksumusega 308,24 eurot. Nad pumpasid selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende

kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse kütusekanistritesse, tassisid need

kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit reg.nr XXX XXX ja lahkusid

varastatud kütusega sündmuskohalt, et kohe toime panna järgmine vargus;

3. - 28. oktoobril 2024 kella 00.03 paiku grupis koos Dmitri Latõševiga Valga

maakonnas Tõrva vallas Ala külas Teleruusal tungisid metallist võrkaia lõiketangidega

lahtilõikamise teel Tele2 Eesti AS-ile kuuluva ALA 383 mobiilimasti generaatori kütusepaagi

juurde, millest nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 250 liitrit

diiselkütust maksumusega 425 eurot. Nad pumpasid selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende

kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse kütusekanistritesse, tassisid need

kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit reg.nr XXX XXX ja lahkusid

selle kütusega sündmuskohalt, misjärel nad mõlemad peeti 28. oktoobril 2024 kella 00.47

paiku politsei poolt Tõrva linnas kuritegudes kahtlustatavatena kinni.

4. Kirjeldatud käitumisega pani Vadim Hanimägi vargused toime grupis koos Dmitri

Latõševiga, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

5. Dmitri Latõševit süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult

grupis koos temale varasemast ajast tuttava Vadim Hanimägiga vastavalt nende omavahel

kokkulepitud tööjaotusele, pani toime alljärgnevad vargused ehk nende mõlema jaoks

võõraste vallasasjade äravõtmised selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil:

6. - 27. oktoobril 2024 kella 22.39 paiku grupis koos Vadim Hanimägiga Valga

maakonnas Tõrva linnas Tartu tn 39 tungisid metallist võrkaia lõiketangidega lahtilõikamise

teel Elisa Eesti AS-le kuuluva Tõrva mobiilimasti generaatori kütusepaagi juurde, millest nad

võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 240 liitrit diiselkütust

maksumusega 308,24 eurot. Nad pumpasid selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende

kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse kütusekanistritesse, tassisid need

kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit reg.nr XXX XXX ja lahkusid

sellega sündmuskohalt, et kohe toime panna järgmine vargus;

7. - 28. oktoobril 2024 kella 00.03 paiku grupis koos Vadim Hanimägiga Valga

maakonnas Tõrva vallas Ala külas Teleruusal tungisid metallist võrkaia lõiketangidega

lahtilõikamise teel Tele2 Eesti AS-le kuuluva ALA 383 mobiilimasti generaatori kütusepaagi

juurde, millest nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 250 liitrit

diiselkütust maksumusega 425 eurot. Nad pumpasid selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende

kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse kütusekanistritesse, tassisid need

kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit reg.nr XXX XXX ja lahkusid

sellega sündmuskohalt, misjärel nad mõlemad peeti 28. oktoobril 2024 kella 00.47 paiku

politsei poolt Tõrva linnas kuritegudes kahtlustatavatena kinni.

8. Kirjeldatud käitumisega pani Dmitri Latõšev vargused toime korduvalt, grupis koos

Vadim Hanimägiga ja sissetungimisega ehk KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Kohtu seisukoht

9. Esmalt hindab kohus süüdistatavatele esitatud süüdistuse põhjendatust (I) ning võtab

seisukoha mõistetava karistuse osas (II). Seejärel võtab kohus seisukoha tsiviilhagi osas (III),

otsustab menetluskulude hüvitamise (IV) ning võtab seisukoha asitõendite suhtes

kohaldatavate meetmete osas (V).

(I)

10. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 27. oktoobril 2024 varastati Valga

maakonnas Tõrva linnas Tartu tn 39 Elisa Eesti AS-ile kuuluva Tõrva mobiilimasti

generaatori kütusepaagist kütust ning 28. oktoobril varastati Valga maakonnas Tõrva vallas

Ala külas Teleruusal Tele2 Eesti AS-ile kuuluva ALA 383 mobiilimasti generaatori

kütusepaagist kütust. Mõlemad, nii Telia Eesti AS kui Tele2 Eesti AS on asjas tunnistatud

kannatanuteks (I kd tl 24-26, 54-56). Varguste toimumist, nende aega ja kohta tõendavad

Häirekeskuse kõnede salvestised, sündmuskoha vaatlusprotokollid, Tele2 Eesti AS

kahjuavaldus koos lisadega ning tunnistaja B.J kohtueelses menetluses antud ütlused.

11. Esimese varguse toimumise ajal helistati Häirekeskusesse Elisa Eesti AS-i

juhtimiskeskusest. Nii kuuldub Häirekeskuste kõne salvestisest (asub CD-R plaadil I kd) ning

nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 1-2), et 27. oktoobril 2024 kella 22.39 ajal helistab

Elisa Eesti AS juhtimiskeskusest K.M Häirekeskusesse ja annab teada, et Tõrva linnas Tartu

tänav 39 asuvast Elisa masti juurest varastatakse kütust; seadeldis näitab, et generaatori uks

on avatud ja kütusetase langeb. K. Me öeldust, et kütusetase langeb, saab järeldada varguse

kestvat toimumist Häirekeskusesse helistamise ajal. Häirekeskuse kõnesalvestisega loeb

kohus tõendatuks kütusevarguse toimumise 27. oktoobril 2024 kella 22.39 paiku nagu on

märgitud ka süüdistusaktis.

12. Tunnistaja B.J kohtueelses menetluses antud ütluste (I kd tl 66-71) kohaselt töötab ta

Kagu politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. 27. oktoobril 2024 oli ta õhtuses vahetuses tööl

koos patrullpolitseinik A.Pga. Enne kella 23.00 tuli väljakutse, et Tõrva linnas Tartu tänaval

Elisa mobiilimastist varastatakse kütust. Nad reageerisid kohe sündmuskohale koos teise

ekipaažiga nr 6791 (koosseisus K.V, T.T). Nad jõudsid sündmuskohale 15-20 minuti pärast,

kuid siis kohapeal enam kedagi ei olnud. Nad nägid sündmuskohal värskeid rehvijälgi

kruusateel, mille jäljed lõppesid mobiilimasti värva juures ehk olid heinamaal. Oli aru saada,

et sõiduk oli jäetud seisma mobiilimasti vahetus läheduses. Tunnistaja nägi, et mobiilimasti

ümber olev võrkaed oli katki lõigatud. Tunnistaja asus sündmuskohta fotografeerima.

Paarimees A. P läks mobiilimasti generaatori juurde ja võttis sealt DNA proovi generaatori

paagi korgilt ja seadme küljeukse vasakult ja paremalt käepidemelt. Tunnistaja mobiilimasti

aeda sisse ei läinud. T. T ja K. V vaatasid sündmuskoha ümbrust. K. V leidis sündmuskohalt

nikotiinipadja, mille võtsid sündmuskohalt kaasa ja pakendasid asitõendina. Peale

sündmuskoha fikseerimist läksid tagasi Valga politseimajja.

13. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 41-48) nähtuvalt on 27. oktoobri hilisõhtul

vaadeldud Elisa sidemasti aadressil Tartu tn 39, Tõrva linn, XXX. Fotodelt nr 3, 4, 5 nähtuvad

sidemasti lähedal asuvad rehvijäljed. Fotodel nr 6 ja 7 nähtub sidemasti ümber olev võrkaed,

milles on ava. Fotodelt nr 8, 9, 10 nähtub sidemasti generaator. Fotol nr 9 on sidemasti

generaatoril näha vedeliku plekke. Fotol nr 10 nähtuvad generaatori ukselingid, millelt on

võetud DNA proovid (pakendid nr 1, 2). Lisaks on võetud DNA-proov generaatori peal

olevalt kaanelt (pakend 3) ja sündmuskohalt leitud mokatubaka padjakeselt (pakend 4).

14. Selguse huvides märgib kohus, et kriminaalasja toimikust nähtuvalt on käesolevas

asjas tehtud DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt I kd tl 153-157), kuid ekspertiisiakti ei ole

süüdistusaktis tõendite loetelus märgitud. Seda ilmselt põhjusel, et ekspertiisiaktis kirjeldatud

uuringu tulemus ei aidanud kaasa süüdistatavate kriminaalasja lahendamisele.

15. Teise varguse toimumise ajal helistati Häirekeskusesse Tele2 Eesti AS-i

juhtimiskeskusest. Nii kuuldub Häirekeskuste kõne salvestisest (asub CD-R plaadil I kd) ning

nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 1-2) järgmine: 28. oktoobril 2024 kella 00.21 ajal

helistab Tele2 Eesti AS juhtimiskeskusest A.V Häirekeskusesse ja annab teada, et hetkel tuli

neile häire, et Valga maakonnas Tõrva vallas Ala külas asuvast Tele2 masti generaatorist

varastatakse kütust.

16. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 3-14) nähtuvalt on 28. oktoobril 2024

vaadeldud Tele2 mobiilimasti aadressil Teleruusa, Ala küla, Tõrva vald, XXX, mis asub

Valga-Uulu mnt ääres. Vaatlusprotokolli fotodelt nr 3, 4 on näha mobiilimasti ees maas olevat

rohelist värvi riideeset. Fotodelt nr 5, 6 on näha maas olevaid aiapaneeli kinnitusi. Fotodelt nr

9 ja 10 nähtub avatud aiapaneel, mille kaudu siseneti. Fotodel nr 11 ja 12 on vaade

generaatorile ning selle peal asuvale tööriistale. Fotodel nr 17 ja 19 on näha generaatoris

asuvat lahtist korki ning fotolt nr 18 on näha generaatoris lõhutud detail.

17. Tele2 Eesti AS kahjuavaldus ühe selle lisadega (I kd tl 15-21), sh väljavõttega

süsteemist tõendavad, et 27. oktoobril 2024 Tele2 Eesti AS-ile kuuluva ALA 383

mobiilimasti generaatori kütusepaagist kütusevarguse toimumist. Kuna süsteemi väljavõtte

kohaselt on süsteem kella 00.03 ajal tuvastanud kütusetaseme vähenemise ja selle taseme

44%, mis hiljem vähenes 0%-ni, loeb kohus tõendatuks kütusevarguse toimumise 27.

oktoobril 2024 kella 00.03 paiku nagu on märgitud ka süüdistusaktis.

18. Tunnistaja B.J kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt 28. oktoobril 2024 kell

00.22 tuli väljakutse, et Tõrva vallas Ala külas Teleruusal asuvast Tele2 mobiilimastist

varastatakse kütust. Nas reageerisid kohe kahe patrulliga sündmuskohale. Teel väljakutsele

said infot, et tegemist on tõenäoliselt valget värvi mootorsõidukiga Ford Transit

registreerimismärgiga XXX XXX . Nad olid patrullsõidukiga Kalmistu tn ja Viljandi tn

ristmikul kui nägid Helme poolt nende suunas lähenevat seda sama sõidukit. Teine

patrullekipaaž andis sõidukile peatumismärguande ning tunnistaja sõitis selle sõiduki ette.

Ford Transit jäi seisma Tõrva linnas Viljandi tn 30 asuva bussipeatuse juures. Nad läksid koos

A. Pu ja teise ekipaažiga sõidukit kontrollima. Tunnistaja läks K. Vga juhipoolse uksi juurde,

T. T ja A. P läksid kõrvalistuja poolse ukse juurde. Tunnistaja lülitas sisse vormikaamera

sündmuste jäädvustamiseks. K. V andis juhile korralduse väljuda. Juhiks oli Dmitri Latõšev,

kes rääkis vene keeles. Isiku juures oli tunda diisli haisu ning tema riided olid määrdunud

diisliga. Tunnistaja suhtles ka V. Hanimägiga, kelle juures tundis samuti diislilõhna ning

riided olid määrdunud diisliga. Mootorsõidukis olid sinist värvi kanistreid ja kütusevoolik.

Nas toimetasid isikud Valga politseimajja eraldi sõidukitega. A. P istus Ford Transiti rooli.

19. Seega tõendavad tunnistaja B.J kohtueelses menetluses antud ütlused sedagi, et kinni

peetud Ford Transiti juhikohalt väljus D. Latõšev ning kõrval istus V. Hanimägi, nende riided

olid määrdunud ning lõhnasid diisli järele ning nende sõidukis olid sinist värvi kanistreid ja

kütusevoolik. Et Ford Transiti juhikohalt väljunud isikuks on D. Latõšev, tõendab ka

tunnistaja B.J vormikaamera salvestis (asub CD-Ril I kd) ühes asitõendi vaatlusprotokolliga

(I kd tl 1-2). Süüdistatavate kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest (I kd tl 160-162,

173-175) nähtub, et nad peeti kahtlustatavana kinni 28. oktoobril 2024 kell 00.47 Valga

maakonnas Tõrva linna Viljandi tn 30, s.o samas kohas, kus politsei nende sõiduki peatas.

20. Läbiotsimisprotokollist ühes fototabelitega (I kd tl 82-110) nähtuvalt on 31. oktoobril

2024 tehtud läbiotsimine sõidukis Ford Transit registreerimisnumbriga XXX XXX , millest

muu hulgas leiti: 4 sinist värvi tühja plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit; 12 sinist

värvi plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit, mis on täidetud diiselkütuse lõhnaga

vedelikuga; must kilesse mässitud sinist värvi tühi metallvaat mahutavusega ligikaudu 200

liitrit; elektrtiline kütusepump koos punast värvi kummivoolikuga; punast/kollast värvi

käepidemetega lõiketangid. Z.D sõnul on tema teadmata eemaldatud sõidukist viimane

istmerida (3 kohta). Läbiotsimisprotokolli fototabeli fotodelt (nt nr 2-3) nähtub, et valget värvi

Ford Transiti parempoolsel külje liuguksel on musta värvi kleebis, mille oranži ja valget värvi

kirje XXX , XXX (nö eritunnus). Fototabeli fotodelt (4-7, 9-13) nähtuvad Ford Tranisti

rehvide mustrid.

21. Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 111-140) tõendab, et läbiotsimisel ära võetud 12-st

vedelikuga täidetud kütusekanistrites sisaldunud kütuste mass oli kokku 360,36 liitrit.

22. Kuna pärast viimase kütusevarguse toimumist üsna lühikese aja jooksul peatas politsei

süüdistatavate sõiduki (Häirekeskust teavitati kella 00.21 ajal, süüdistatavate kinnipidamine

toimus 00.47 ajal), millest leiti diiselkütuse lõhnaga vedelikku ja diiselkütuse varguseks

vajalikke vahendeid (kanistrid, pump, kummivoolik, lõiketangid), süüdistatavate riided olid

määrdunud ning nad lõhnasid diisli järele viitab see D. Latõševile ja V. Hanimägile kui

kütusevargused toime pannud isikutele.

23. D. Latõševile ja V. Hanimägile kui kütusevargused toime pannud isikutele viitavad ka

nende kasutuses olnud eritunnusega Ford Transiti liikumine varguste toimepanemisele

lähestikusel ajal varguste toimepanemise koha lähedal, mis on tõendatud turvakaamera

salvestistega.

24. Nii tõendavad 27. oktoobri 2024. a Valga maakonna Tõrva Kodu hooldekodu

turvakaamera salvestis (DVD+R, I kd) ühes vaatlusprotokolli ja Google Maps

kaardirakenduse väljavõttega (tl 141-143), et Tõrva linnas Tartu tänavalt liigub 27.10.2024

kell 22.48 Raba tn 6 suunas, s.o Elisa Eesti AS-i kuuluva Tõrva masti lähedal, heledat värvi

mootorsõiduk, mille parempoolsel küljeuksel näha eritunnus (tumedat värvi ala).

25. Elisa Eesti AS teatas kütusevarguse toimumisest kella 22.39 ajal. Seega on eelnevalt

viidatud turvakaamera salvestanud süüdistatavate kasutuses olnud sõiduki liikumise Tõrva

masti lähedal varguse toimepanemise järgselt.

26. 27.-28. oktoobri 2024 Valga maakonna Tõrva valla Ala küla turvakaamerate

salvestised (DVD+R, I kd) ühes vaatlusprotokolliga (tl 144-149) tõendavad, et 27.10.2024

kella 23.40 ajal tuleb valget värvi mootorsõiduk Tõrva suunast ja liigub Uulu suunas (Ala-

Valga suund kaamera videosalvestis); 28.10.2024 kella 00.33 ajal valget värvi mootorsõiduk

liigub Alalt Valga suunas (Ala-Valga suund kaamera videosalvestis); 27.10.2024 kella 23.40

ajal valget värvi mootorsõiduk liigub Uulu suunas (Ala-Uulu suund kaamera videosalvestis);

27.10.2024 kella 22.54 ajal valget värvi mootorsõiduk tuleb Tartu tänavalt (Puiestee-Tartu tn

ristmik kaamera videosalvestis); 27.10.2024 kella 22.55 ajal valget värvi mootorsõiduk tuleb

Tartu tänavalt ja sõidab Valga tänava peale (Tõrva linn ringtee kaamera videosalvestis);

27.10.2024 kella 23.24 ajal valget värvi mootorsõiduk sõidab ringristmikult maha Viljandi

tänavale Ala küla suunas ning liigub Tõrva ringteelt Viljandi tänava suunas (Tõrva linn

ringtee kaamera videosalvestis); 27.10.2024 kella 23.25 ajal valget värvi mootorsõiduk sõidab

Ala küla suunas (Tõrva linn Viljandi tn suunaga Ala küla suunas kaamera videosalvestis).

Turvakaamera salvestistel nähtuv valget värvi mootorsõiduk on menetluse käigus tuvastatud

Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX.

27. Tele2 Eesti AS teatas varguse toimumisest 28. oktoobril 2024 kella 00.03 paiku. Seega

on eelnevalt viidatud turvakaamerad salvestanud süüdistatavate kasutuses olnud sõiduki

liikumise Ala küla suunas nii enne Ala masti generaatorist kütuse varguse toimepanemist ning

Ala küla suunast Valga suunas peale varguse toimepanemist.

28. D. Latõševile ja V. Hanimägile kui kütusevargused toime pannud isikutele viitavad ka

nende kasutuses olnud Ford Transiti rehvijälgede (jäädvustatud läbiotsimisprotokolli fotodel)

visuaalne kattuvus Elisa Eesti AS-i sidemasti juures maas olnud rehvijälgedega (jäädvustatud

sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodel).

29. Tegelikult asjaolu üle, et mõlemad diiselkütuse vargused panid toime V. Hanimägi ja

D. Latõšev käesolevas asjas vaidlust ei olegi. Mõlemad süüdistatavad on varguste

toimepanemist tunnistanud. V. Hanimägi on varguste toimepanemist tunnistanud nii

kohtueelses menetluses kui kohtus. D. Latõšev varguste toimepanemist kohtueelses

menetluses ei tunnistanud, kuid kohtuistungil on D. Latõšev end süüdi tunnistanud. Kuna

süüdistatavad kohtus ütlusi anda ei soovinud, on asjas tõendiks nende kohtueelses menetluses

antud ütlused.

30. D. Latõševi kohtueelses menetluses antud ütlustes (I kd tl 163-167) ta end kahtlustuses

esitatud kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Ford Transiti rentis tuttavalt V.Tilt

selleks, et V. Hanimägiga ringi sõita, Pärnusse minna. V. Hanimägiga kohtusid 27. oktoobril

2024 Tartus Põhjapuiestee 14 (oli tuttav koht, kus kokku saada, sest kunagi elas seal). V.

Hanimägi teab ta ammusest ajast. Sõidukit juhtis D. Latõšev. Riided said kütusega kokku, sest

remontis enda autot garaažis. Kanistrid sõidukis olid V. Hanimägi omad. Kanistrid olid autos

sellepärast, et nad käisid tankimas, maksid sularahas. D. Latõšev tankis ning tõstis kanistrid

bussi. Tankisid, et endale koju tuua, kuna sõidavad palju ringi.

31. V. Hanimägi kohtueelses menetluses antud ütluste (I kd tl 179-181) kohaselt kohtus ta

D. Latõševiga 27.10.2024 kella 14.-16.00 ajal Jaama tn Selveri juures juhuslikult. Dmitri oli

valget värvi Fordi bussiga. Dmitri kutsus teda kütuse järele. Leppisid kokku, et kohtuvad

õhtul uuesti. Dmitri tuli selle sama valge bussiga tema juurde Mõisavahesse. Kelle buss see

oli, ta ei tea. Võtsid suuna Valga suunas. Sõitsid ringi ja otsisid mobiilimaste. Esimene mast

oli majade juures ja teine metsade vahel, mastid olid suhteliselt kõrvuti. Kelle mastid

kuuluvad, ta ei tea. Esimese masti juurde minek oli selliselt, et sõitsid masti juurde, Vadim

tegi aia lahti, Dmitri tõstis kanistrid aja juurde. Generaatori kütusepaagi ukse ei olnud lukus,

uksi ei pidanud lõhkuma, need tulid lihtsalt lahti. Ta pani generaatori kütusepaaki sisse

vooliku, millega saab kütust välja võtta, kaasas oli ka spetsiaalne pump. Esimeses

mobiilimastis täitis kuus 30-l kanistrit diiselkütusega. Dmitri tassis neid täidetud kanistreid

samal ajal bussi. Vadim kanistreid ei tassinud. Seejärel sõitsid edasi järgmise mobiilimasti

juurde. Seal toimus sama teema. Vadim avas tangidega aia, Dmitri tassis tühje kanistreid

sisse. Selle generaatori kütusepaagi uksed ei olnud samuti lukustatud ja ta ei pidanud neid

lõhkuma. Teises jaamas täitis samuti kuus või seitse 30-l kanistrit diiselkütusega. Täidetud

kanistrid viis Dmitri bussi. Mujal nad ei käinud, tegelesid vaid kütuse vargusega. Kust

kanistrid pärinevad, ta ei tea. Kanistrid, voolik ja tangid olid juba bussis olemas. Dmitriga

kütust varastamas käis ta esimest korda. Plaan oli kütus maha müüa, kuid nad ei jõudnud

selleni, sest politsei pidas neid kinni.

32. Kohtu hinnangul on D. Latõševi kohtueelses menetluses antud ütlused, et ta vargusi

toime ei pannud, ümber lükatud asjas muude olemasolevate tõendite kogumiga, antud süüst

vabanemise eesmärgil, ning kohus D. Latõševi ütlustega ei arvesta. Seda enam põhjusel, et

kohtus on D. Latõšev end varguste toimepanemises süüdi tunnistanud. Küll aga on kohtu

hinnangul usaldusväärsed V. Hanimägi kohtueelses menetluses antud ütlused, sest need on

detailsed, eluliselt usutavad ja kooskõlas asjas teiste olemasolevate tõenditega. Kohtu

hinnangul tõendavad V. Hanimägi ütlused kogumis teiste tõenditega süüdistatavatele

süüdistuses etteheidetud kuritegude toimepanemist. Kuna V. Hanimägi ütlused on kattuvad

teiste asjas olemasolevate tõenditega, ei ole kohtul alust kahelda ka süüdistatava V. Hanimägi

ütlustes, mis puudutavad süüdistatavate omavahelist rollijaotust varguste toimepanemisel.

Kohus loeb V. Hanimägi ütlustega tõendatuks, et D. Latõšev hankis sõiduki ja muud kuriteo

toimepanemiseks vajalikud vahendid (kanistrid, vooliku, pumba, tangid), juhtis sõidukit,

tassis kanistreid ning V. Hanimägi lõikas mõlemal korral tangidega katki aia, avas generaatori

uksed, pani generaatori kütusepaaki vooliku ning täitis kanistreid diiselkütusega.

33. Asjaolu, et kuriteo toimepanemiseks hankis sõiduki just D. Latõšev, on tõendatud ka

tunnistaja Z.D kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd tl 72-74). Tunnistaja Z.D

ütluste kohaselt Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX kuulub T. OÜ-le. Z.D sõlmis

22. oktoobril 2024 XXX OÜ nimel T OÜ-ga rendilepingu ning võttis eelnevalt nimetatud

sõiduki 30 päevaks rendile (rendileping I kd tl 76-77). D. Latõšev võttis Z.D-ga ühendust ja

soovis seda bussi rentida. Z.D sai D. Latõševiga bussi asukohas Pikal tänaval kokku ja andis

viimasele bussi võtmed. D. Latõšev andis Z.D-le 50 eurot. D. Latõšev läks bussi ja sõitis

üksinda ära. See toimus päev enne kui L. Vile politseist helistati ja öeldi, et buss on Valga

politseimajas. Kirjalikku lepingut nad D. Latõševiga ei teinud, neil oli suuline kokkulepe. D.

Latõševit tunneb ta 10 aastat. D. Latõšev on seda sama bussi rentinud ka ühel korral

varasemalt 2024. aasta kevadel või suve alguses. Mõlemal korral tegi raamatupidamise jaoks

kirjalikud lepingud, kuid D. Latõševi allkirju neil ei ole.

34. Z.D 28. oktoobri 2024 e-kirjast (I kd tl 75) nähtub, et XXX OÜ-l oli luba bussi

kolmandatele isikutele edasi rentida. E-kirjale lisatud rendilepingutest (II kd tl 76-77) nähtub,

et D. Latõšev on Ford Transitit registreerimismärgiga XXX XXX rentinud 22. juulil 2024 1

päevaks ja 27. oktoobril 2024 samuti 1 päevaks.

35. Süüdistusakti kohaselt varastasid süüdistatavad Tele2 Eesti AS-ile kuuluvast

mobiilimasti generaatorist 250 liitrit diiselkütust maksumusega 425 eurot ning Elisa Eesti AS-

ile kuuluvast mobiilimasti generaatorist 240 liitrit diiselkütust maksumusega 308,24 eurot.

36. Tele2 Eesti AS kahjuavaldusest (I kd tl 15) nähtub, et esialgsetel andmetel varastati

280 liitrit diiselkütust (hinnaga 1,4 eurot + käibemaks), s.o summas 392 eurot + käibemaks,

s.o kokku 478,24 eurot käibemaksuga. Hagiavalduses (I kd tl 29-30) on Tele2 Eesti AS

märkinud, et varastati 250 diiselkütust (hinnaga 1,4 eurot + käibemaks), millega tekitati kahju

427 eurot käibemaksuga. Kuna kannatanu on hiljem lugenud varastatud diiselkütuse koguse

väiksemaks, on kohtu arvates põhjendatud lugeda varastatud diiselkütuse koguseks 250 liitrit.

37. Kütusekulu maksumuse tõendamiseks on Tele2 Eesti AS esitanud Stokker AS poolt

neile väljastatud arve nr AC01225852 (I kd tl 31-36). Nimetatud arve väljastamise kuupäev

on 30.11.2024 ning arvelt nähtub, et 1. novembril 2024 ALA383 tankimine 250 liitri kütusega

maksumus on 300 eurot ilma käibemaksuta, s.o 366 eurot käibemaksuga. See teeb 1 liitri

diiselkütuse maksumuseks 1,2 eurot ilma käibemaksuta ja 1,464 eurot käibemaksuga.

Viidatud arve tõendab otseselt 2024. aasta novembri alguses tangitud kütuse maksumust,

mitte oktoobrikuu lõpus varastatud kütuse maksumust. Kuna kannatanu muid tõendeid

varastatud kütuse maksumuse kohta ei ole esitanud, võib eeldada, et ka 2024. aasta oktoobri

lõpus varastatud kütuse maksumus võis olla samas suurusjärgus. Seega tuleb kohtu arvates

lugeda põhjendatuks, et varastatud 250 liitri diiselkütuse maksumus on 366 eurot

käibemaksuga, mitte 425 eurot käibemaksuga nagu on märgitud hagiavalduses.

38. Elisa Eesti AS-i taristu halduse ja hoolduse osakonna juhi 28. oktoobri 2024. a e-

kirjadega (I kd tl 49) on tõendatud, et varastati 240 liitrit diiselkütust summas 308,24 eurot.

Kõnealuse talvise diiselkütuse soetas Elisa Eesti AS 29. veebruaril 2024 OÜ-lt Liivi Kütus

(arve nr 8126, II kd tl 61). Arvelt nähtub, et talvise diiselkütuse liitri hind on 1,28525 eurot

käibemaksuta, s.o kokku 308,46 eurot käibemaksuta ehk 1,568005 eurot liiter käibemaksuga,

s.o kokku 376,32 eurot käibemaksuga. Kuna Elisa Eesti AS on tekkinud kahju suurust

hinnanud ilma käibemaksuta, on kohtu arvates põhjendatud lugeda Elisa Eesti AS-ile

tekkinud kahju suuruseks diiselkütuse maksumus käibemaksuta. Kuigi tegelik tekkinud kahju

suurus ilma käibemaksuta on 308,46 eurot, ei saa kohus süüdistuse osas süüdistatava olukorda

halvenda. Kohus loeb tekkinud kahju suuruseks 308,24 eurot käibemaksuta nagu on märgitud

süüdistusaktis.

39. Kohus tuvastas eespool, et süüdistatavad peeti politsei poolt kinni võrdlemisi lühikese

aja jooksul peale teise kütusevarguse toimumist. Süüdistatava V. Hanimägi kohtueelses

menetluses antud ütluste kohaselt esimeses jaamas täitis ta 6 kanistrit ja teises jaamas 6-7

kanistrit diiselkütusega. Kuna sõiduki läbiotsimise käigus on sõidukist leitud 12 kanistrit

diiselkütusega, loeb kohus süüdistatava V. Hanimägi ja läbiotsimise protokolli alusel

tõendatuks, et mõlemas jaamas täideti 6 kanistrit. Kohus tuvastas eespool sedagi, et sõidukist

leitud diiselkütuse kogus kokku oli 360,36 liitrit. Nimetatud kogus on väiksem kannatanute

kinnitusel neilt kokku varastatud kütuse kogusest 490 liitrit, s.o vahe on ca 130 liitrit. Kuna

kummaski jaamas täitsid süüdistatavad kütusega 6 kanistrit ning kannatanutelt varastatud

kütuse kogus on olnud sarnane (240 liitrit ja 250 liitrit), saab järeldada, et mõlemas jaamas on

kasutatud sarnast meetodit kanistrite täitmisel, s.o muuhulgas viisil, mis põhjustas ka

arvestatavat kütusekadu. See tähendab, et mitte kõik generaatoritest välja pumbatud kütus ei

jõudnud kanistritesse, vaid osa läks kaduma (jooksis maha vms). Kuna vargused toimusid

öösel pimedal ajal ja kiirustades, võiski see nii olla. Kohus on eespool tuvastanud, et

süüdistatavate riided oli määrdunud (lõhnasid diisli järele) ning sündmuskohal oli generaatoril

vedelikku plekke, mille puhul oli tõenäoliselt tegemist maha jooksnud diiselkütusega. Seegi

kinnitab asjaolu, et kogu generaatoritest välja pumbatud kütus ei jõudnud kanistritesse.

Kannatanutelt varastatud kütuse kogusele ei ole keegi süüdistatavatest ega nende kaitsjatest ka

vastu vaielnud.

40. Elisa Eesti AS-i ja Tele2 Eesti AS-i mobiilimasti generaatorites asunud diiselkütus ei

kuulund süüdistatavatele, vaid kannatanutele. Seega oli see süüdistatavate jaoks võõras vara.

Võttes kannatanute teadmata ja nõusolekuta kaasa diiselkütust ning lahkudes sellega

sündmuskohalt, jätsid süüdistatavad kannatanud oma vara valdusest ilma. Kuigi süüdistatavad

peeti peale teise varguse toimepanemist kinni, olid nad varastatud diiselkütusega

sündmuskohalt lahkunud. Varastatud diiselkütus asus süüdistatavate kasutuses olnud sõidukis

kanistrites, s.o varastatud kütus oli süüdistatavate valduses. Seega ei ole tegemist mitte

süüteokatse vaid lõpuleviidud süüteoga. Tegemist oli süüdistatavate tahtliku tegevusega.

Varguseks vajalike vahendite hankimine, sissemurdmine võrkaia lahtilõikamise teel ning

diiselkütuse kaasavõtmine osutavad, et süüdistatavad on vargused toime pannud kavatsetult

eesmärgiga diiselkütus ebaseaduslikult omastada.

41. Kohtu hinnangul on mõlema süüdistatava panus varguste toimepanemisel olnud

oluline ning nad on süüteo pannud toime ühiselt ja kooskõlastatult, mistõttu on süüdistatavate

puhul tegemist kaastäideviijatega KarS § 21 lg 2 tähenduses.

42. Kõike eespoolöeldut arvesse võttes loeb kohus tõendatuks, et V. Hanimägi ja D.

Latõšev koos 27. oktoobril 2024 kella 22.39 paiku Valga maakonnas Tõrva linnas Tartu tn 39

tungisid metallist võrkaia lõiketangidega lahtilõikamise teel Elisa Eesti AS-ile kuuluva Tõrva

mobiilimasti generaatori kütusepaagi juurde, millest nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära 240 liitrit diiselkütust maksumusega 308,24 eurot. Nad pumpasid

selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse

kütusekanistritesse, tassisid need kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit

registreerimismärgiga 882BSB ja lahkusid sellega sündmuskohalt, et kohe toime panna

järgmine vargus.

43. Seejärel V. Hanimägi ja D. Latõšev koos 28. oktoobril 2024 kella 00.03 paiku Valga

maakonnas Tõrva vallas Ala külas Teleruusal tungisid metallist võrkaia lõiketangidega

lahtilõikamise teel Tele2 Eesti AS-ile kuuluva ALA 383 mobiilimasti generaatori kütusepaagi

juurde, millest nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 250 liitrit

diiselkütust maksumusega 366 eurot. Nad pumpasid selle kütuse kaasavõetud pumbaga nende

kasutuses olevas bussis kaasas olnud 30-liitrilistesse kütusekanistritesse, tassisid need

kütusekanistrid nende kasutuses olevasse bussi Ford Transit registreerimismärgiga XXX

XXX ja lahkusid sellega sündmuskohalt, misjärel nad mõlemad peeti 28. oktoobril 2024 kella

00.47 paiku politsei poolt Tõrva linnas kuritegudes kahtlustatavatena kinni.

44. Kuna V. Hanimägi ja D. Latõšev paid teo toime ühiselt ja kooskõlastatult, on tegemist

grupis toime pandud teoga KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Kuna mõlemast sidemasti generaatorist

kütuse varastamiseks lõigati tangidega läbi seda ümbritsenud võrkaed ning siseneti tekitatud

aia avast, on tegemist sissetungimisega toime pandud vargusega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi.

Kuna D. Latõšev pani toime kaks vargust, on tegemist varem varguse toime pannud isikuga

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Karistusregistri teatis (tl 188-198) ja Tartu Maakohtu 7. oktoobri

2024. a otsuse nr 1-22-3689 väljatrükk (I kd tl 199-250) tõendavad, et V. Hanimägil on kehtiv

kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi, mis tähendab, et V. Hanimägi on varguse

pannud toime süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Arvestades ka seda, et V. Hanimägi

on varguseid toime pannud varalise kasu saamiseks, tegemist ei ole nn juhuslike vargustega,

vaid tema varasem elustiil näitab, et pigem on talle varguste toimepanemine omane. Seda

enam, et V. Hanimägi on jätkanud ka katseajal samalaadsete kuritegude toimepanemist.

45. V. Hanimägi ja D. Latõševi teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

Viited õigusvastasust välistavatele asjaoludele puuduvad täielikult.

46. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et V. Hanimägi on temale KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8

ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud, tema käitumine oli süüline ja õigusvastane,

ning

D. Latõšev on temale KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime

pannud, tema käitumine oli süüline ja õigusvastane.

(II)

Otsuse põhjendused karistuse osas

47. KarS § 199 lg 2 alapunktide järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

48. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2

kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega.

49. D. Latõševi karistusregistri teatis (I kd tl 168-170) tõendab, et teda pole

kriminaalkorras karistatud. V. Hanimägi karistusregistri teatis (I kd tl 188-198) tõendab, et tal

on 3 kehtivat kriminaalkaristust, sh süstemaatiliste ja grupis toime pandud varguste eest.

Seega on V. Hanimägi analoogiliste kuritegude eest varem karistatud, kuid ta pole oma

käitumist muutnud. Samuti tõendab V. Hanimägi karistusregistri teatis, et teda on Tartu

Maakohtu 21. septembri 2023. aasta määrusega asjas nr 1-22-3689 karistuse kandmiselt

tingimisi enne tähtaega vabastatud katseajaga kuni 24. jaanuar 2025 (jõustus 7. oktoobril

2023).

50. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada D. Latõševi suhtes kergema karistusliigina

rahalist karistust. D. Latõševit ei ole küll varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid D.

Latõšev pani toime kaks vargust, tekitades kahju kahele kannatanule, ning sedagi, et D.

Latõšev oli kuriteo initsiaator ning hankis kuriteo toimepanemiseks vajalikud vahendid.

Kohtu hinnangul ei vastaks rahalise karistuse mõistmine D. Latõševi süü suurusele ega

täidaks ka karistuse mõistmise eesmärke. Nimelt, D. Latõšev ei tööta ning tema 2023. aasta

keskmine aasta netosissetulek oli 582 eurot (I kd tl 252). Lisaks tuleb temal tasuda

kriminaalasjas tekkinud menetluskulud. Seega oleks D. Latõševil äärmiselt keeruline tasuda

veel lisaks rahalist karistust ilma, et see mõjutaks tema igapäevast majanduslikku olukorda

olulisel määral. Seega tuleb D. Latõševit karistada vangistusega.

51. Samuti tuleb vangistusega karistada V. Hanimägi, sest ta pani uue kuriteo toime

katseajal, mil ta oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud.

52. Kohus leiab, et mõlema süüdistatava süü on keskmisest väiksem. Süüd vähendavad

asjaolud, et tegemist oli kahe vahetult üksteisele järgnevalt toime pandud varguse episoodiga

ühel ööl, millega ei tekitatud KarS-i tähenduses kokku võetuna olulist varalist kahju, osa

kahju on hüvitatud, mõlemad süüdistatavad on oma süüd tunnistanud. Kuna D. Latõšev oli

kuriteo initsiaator ning hankis kuriteo toimepanemiseks vajalikud vahendid, on tema süü V.

Hanimägi süüst suurem.

53. D. Latõševi puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. V. Hanimägi puhul on

karistust kergendavateks asjaoludeks puhtsüdamlik kahetsus ja kahju vabatahtlik hüvitamine

ühele kannatanule (KarS § 57 lg 1 p 2, 3).

54. Arvestades D. Latõševi süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist ning sedagi, et D. Latõšev on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, mõistab

kohus D. Latõševile KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

Kuna kriminaalasja lahendati lühimenetluses, tuleb D. Latõševile mõistetud karistust

vähendada 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.

55. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 160-162) tõendab, et D. Latõšev oli

kahtlustatavana kinni peetud 28.-29.10.2024, s.o 2 päeva, millise aja arvestab kohus KarS §

68 1g 1 alusel karistusaja hulka. Seega tuleb D. Latõševi lõplikuks kandmisele kuuluvaks

karistuseks lugeda 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

56. Kuigi prokurör esitas taotluse KarS § 74 sätete kohaldamiseks, leiab kohus, et selleks

vajadust ei ole. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada D. Latõševi suhtes KarS § 73

alusel tingimisi vangistust ilma käitumiskontrolli nõuete kohaldamiseta. Süüdistataval ei ole

ühtegi kehtivat karistust – ei väärteo- ega ka kriminaalkaristust. D. Latõševil on vaid

arhiveeritud väärteokaristused. Seega on ta suutnud käituda senini valdavalt õiguskuulekalt.

Kohtul on usk, et kriminaalmenetluse läbiviimine ja karistuse mõistmine muudavad D.

Latõševi mõtteviisi ning ta käitub edaspidi seaduskuulekalt. Arvestada tuleb D. Latõševil

sellegagi, et kohus määrab temale katseaja, mille jooksul ta ei tohi uusi tahtlikke kuritegusid

toime panna. Vastasel juhul võidakse pöörata käesoleva otsusega mõistetud karistus täitmisele

juba reaalse vangistusena.

57. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata D. Latõševile katseajaks 2 aastat, millise aja

jooksul saab D. Latõšev näidata, et ta on mõistetud karistusest õppust võtnud ja edaspidi enam

kuritegusid toime ei pane.

58. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus D. Latõševile KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 alusel

11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus

tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui D. Latõšev ei pane 2 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates

kohtuotsuse kuulutamisest.

59. Arvestades V. Hanimägi süü suurust, kahe karistust kergendava asjaolu esinemist,

raskendavate asjaolude puudumist ning sedagi, et V. Hanimägi on varasemalt analoogiliste

kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud, s.o tegemist on süstemaatiliselt

toime pandud vargusega, mõistab kohus V. Hanimägile KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi

karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Kuna kriminaalasja lahendati lühimenetluses, tuleb V.

Hanimägile mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 10 kuud vangistust.

60. Kuna V. Hanimägi pani uue kuriteo toime katseajal, olles vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastatud, tuleb KarS §-de 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel tema kandmata jäänud

karistuse osa viia täide ning mõista liitkaristus.

61. Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2022. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-3689

karistati V. Hanimägi kohtuotsuste kogumis liitkaristusega 2 aastat 10 kuud 27 päeva

vangistust. Karistuse kandmise algusaeg 28.02.2022. KarS § 64 lg 2 alusel määrati Tartu

Maakohtu 11. novembri 2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6961 karistuseks

mõistetud rahaline karistus 206 päevamäära, s.o 2060 eurot viia täide iseseisvalt. Tartu

Maakohtu 21. septembri 2023. aasta määrusega vabastati V. Hanimägi karistuse kandmiselt

tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24. jaanuar 2025. vabanes vanglast kohtumääruse

jõustumisel 7. oktoobril 2023, mil ta oli mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta 7 kuud 13

päeva vangistust ning kandmata oli 1 aasta 3 kuud 15 päeva vangistust.

62. Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 10 kuud vangistust

suurendada Tartu Maakohtu 11. novembri 2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6961

mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 15 päeva vangistust, võrra ning mõista

kohtuotsuste kogumis V. Hanimägile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust.

KarS § 64 lg 2 alusel määrata Tartu Maakohtu 11. novembri 2021. a kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-21-6961 karistuseks mõistetud rahaline karistus 206 päevamäära, s.o 2060

eurot viia täide iseseisvalt.

63. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 173-175) tõendab, et V. Hanimägi

peeti kahtlustatavana kinni 28. oktoobril 2024. Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2024. a

määrusega (I kd tl 262-269) V. Hanimägi vahistati 2 kuuks, s.o kuni 28. detsembrini 2024.

Tartu Maakohtu 19. detsembri 2024. a määrusega (I kd tl 282-285) pikendati V. Hanimägi

vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 28. veebruarini 2025. Lõuna

Ringkonnaprokuratuur esitas 15. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule süüdistusakti, mille järgi

anti V. Hanimägi Tartu Maakohtu 13. veebruari 2025. a määrusega (II kd tl 26-27 pöördel)

kohtu alla ja tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni asja lahendava kohtulahendi tegemiseni.

Tartu Maakohtu 12. mai 2025. a määrusega (II kd tl 46-48 pöördel) tagastas kohus

kriminaaltoimiku prokuratuurile, jättis V. Hanimägi vahi all pidamise muutmata ja V.

Hanimägi kinnipeetavaks Lõuna Ringkonnaprokuratuuri järgi. Lõuna Ringkonnaprokuratuur

esitas 15. mail 2025 Tartu Maakohtule uuesti süüdistusakti. Tartu Maakohtu 21. mai 2025. a

määrusega (III kd tl 25-26) kriminaalasjas nr 1-25-2698 andis kohus V. Hanimägi talle

esitatud süüdistuses kohtu alla ning jättis V. Hanimäe suhtes kohaldatud tõkendi muutmata

kuni eelistungi järel vahistatuse põhjendatuse kohta tehtava määruseni. Tartu Maakohtu 13.

juuni 2025. a määrusega (III kd tl 35-36 pöördel) jättis kohus V. Hanimägi suhtes kohaldatud

tõkendi muutmata. Seega viibib V. Hanimägi vahi all alates 29. oktoobrist 2024.

64. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus V. Hanimägi eelvangistuses viibitud aja

karistusaja hulka ning arvestab V. Hanimägi karistusaja algust alates tema kahtlustatavana

kinnipidamisest 28. oktoobril 2024.

65. Kuna kohus mõistab V. Hanimägile liitkaristuseks reaalse vangistuse, tuleb tema

suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

(III)

Otsuse põhjendused tsiviilhagi osas

66. Esmalt peab kohus selguse huvides vajalikuks välja tuua ja nagu on märgitud ka

süüdistusaktis, et kannatanu Tele2 Eesti AS tsiviilhagi 700,70 euro nõudes V. Hanimägi ja D.

Latõševi vastu hüvitati V. Hanimägi poolt juba enne esmast kohtu alla andmist kriminaalasjas

nr 1-25-197, mistõttu seda juba siis kohtu menetlusse ei võetudki. Seetõttu on

kohtumenetluses vaid kannatanu Elisa Eesti AS-i tsiviilhagi.

67. Kannatanu Elisa Eesti AS esitas 15. mail 2025 (täiendava) tsiviilhagi (III kd tl 4-7)

koos lisadega VÕS §-de 127, 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel, milles palus süüdistatavatelt V.

Hanimägilt ja D. Latõševilt välja mõista varalise kahju hüvitisena kuriteoga tekitatud kahju

1816,46 eurot.

68. V. Hanimägi kaitsja on nii kaitseaktis kui kohtuvaidluste käigus esile toonud, et

kannatanu on hagiavalduses esitatud nõuet korduvalt muutnud – esialgne tsiviilhagi oli

2376,56 euro nõudes (II kd tl 6), 5. mail toimunud kohtuistungil vähendas kannatanu nõuet

1776 euroni ning 15. mail suurendas nõuet 1816,46 eurot, ning millest on tingitud viimane

nõude suurendamine hagiavaldusest ei selgu.

69. Kohus selgitab, et kohtu menetluses on kannatanu Elisa Eesti AS-i tsiviilhagi, mis

esitati kohtule 15. mail 2025 koos süüdistusaktiga, s.o varalise kahju hüvitise 1816,46 euro

nõudes. Seega ei ole kannatanu käesoleva kriminaalasja kohtumenetluses oma haginõuet

muutnud. Kannatanu on hagiavalduses kahjunõude kujunemist selgitanud ja lisanud vastavad

tõendeid. Kriminaaltoimikust ei nähtu ja kohtule pole ka muul viisil teada, et kannatanu oleks

varasemas menetluses hagist osaliselt loobunud. Seega ei esine kohtu hinnangul takistusi

kannatanu tsiviilhagi läbivaatamiseks.

70. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele

kuuluv kahju mh olla varaline. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

71. Kannatanu Elisa Eesti AS soovib varalise kahju hüvitamist temale kuriteoga, s.o 27.

oktoobril 2024 kella 22.39 paiku Elisa Tõrva tugijaamast 240 liitri diiselkütuse vargusega

seoses, millise teo toimepanemise süüdistatavate poolt on kohus eespool tuvastanud.

Kannatanu nõuab süüdistatavatelt järgmise varalise kahju hüvitamist: varastatud 240 liitri

diiselkütuse eest 308,46 eurot, lõhutud võrkaia materjalikulu eest 360 eurot, lõhutud

ukseandurite eest 84 eurot, paigalduskulude eest 560 eurot ja transpordikulude eest 504 eurot,

s.o kokku 1816,46 eurot (ilma käibemaksuta). Kütuse maksumust tõendab OÜ Liivi Kütus

poolt esitatud arve nr 8126 (II kd tl 61) ning ülejäänud tekkinud kahju suurust tõendab BMG

Energy OÜ poolt esitatud hinnakalkulatsioon (II kd tl 64).

72. Kohus tuvastas eespool, et süüdistatavad varastasid kannatanult 240 liitrit diiselkütust,

mille soetusmaksumus oli 308,46 eurot (ilma käibemaksuta). Kuigi süüdistatavad peeti

politsei poolt kinni samal öösel ning nende sõidukist leiti kanistrid varastatud kütusega, on

kannatanu keeldunud varastatud kütuse tagasivõtmisest ning seda järgmisel põhjusel.

73. Elisa Eesti AS-i 7. novembri 2024 e-kiri (I kd tl 60) menetlejale tõendab ning nähtub

ka hagiavaldusest, et Elisa Eesti AS on keeldunud varastatud kütuse taastankimisest. Elisa

Eesti AS on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse (HOS) § 38 lg 1 mõttes, olles mh

kohustatud rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid ja tagama enda

osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiiretaastamise võime (HOS § 38 lg 3 p 2 ja 3).

Diiselgeneraatorid on tugijaamadesse paigaldatud eelkõige nimetatud kohustuste täitmiseks.

Kuna generaatorites kasutatava kütuse puhtus ja kvaliteet mõjutavad otseselt seadmete

töökindlust ja valmisolekut tagada elutähtsa teenuse katkestusteta toimimine, ei ole võimalik

varastatud ning teadmata koostisega kütust uuesti kasutusele võtta ilma kütuse osas ekspertiisi

läbi viimata.

74. Varguse järgselt küsis Elisa Eesti AS Keskkonnauuringute Keskus OÜ-lt kõne teel

hinnapakkumise konfiskeeritud kütuse ekspertiisiks. Pakkumuse kohaselt ületas ekspertiisi

maksumus (355 eurot iga konfiskeeritud kanistri ekspertiisi teostamise eest) kütuse

maksumuse (308,46 eurot), mistõttu Elisa Eesti AS loobus kütuse tagasivõtmisest. 14.05.2025

väljastas Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kõnealuse pakkumuse kirjalikult (II kd tl 62).

75. Süüdistatavad ega nende kaitsjad ei ole vaidlustanud varastatud kütuse kogust, selle

maksumust ega asjaolu, et kannatanu varastatud kütuse tagasivõtmisest keeldus. Ka kohtu

hinnangul on kannatanu põhjendatult keeldunud varastatud kütuse tagasivõtmisest, sest ilma

ekspertiisita ei ole võimalik varastatud kütuse puhtuses ja kvaliteedis veenduda. Kuna

ekspertiisi maksumus on suurem kütuse seotusmaksumusest, on kannatanu jätnud

põhjendatult ekspertiisi tellimata.

76. Kannatanu nõuab süüdistatavatelt lõhutud võrkaia materjalikulu eest 360 euro

hüvitamist. Kannatanu selgituste kohaselt ümbritseb tugijaama ala metallist karkassist

traataed, mille tsingitud metallist raamiga aiasektsioonile on kinnitatud punutud traadist võrk

(võrkaed). Süüdistatavad lõikasid generaatori kütusepaagi juurde saamiseks võrkaia

lõiketangidega lahti. Aed on katki lõigatud aasade keskelt. Seega ei saa olemasolevat aiavõrku

tagasi venitada, vaid võrk tuleb asendada ning kinnitada punktkeevitusega.

77. Kannatanu nõuab süüdistatavatelt generaatori kahe uue ukseanduri eest 84 euro

hüvitamist. Kannatanu selgituste kohaselt olid diiselgeneraatori uksed varguse hetkel

lukustatud, kuid uste avamiseks uksi lõhutud ei ole. Eelduslikult on uste avamiseks kasutatud

üldsarjastatud võtit või muud teadmata lahendust. Uste avamise järgselt on lõhutud kummagi

ukse andur, mis edastab teavet Elisa Eesti AS juhtimiskeskusesse.

78. Hagiavalduse kohaselt on parandus- või taastamistööd kavas, kuid seni teostamata.

Kahju tuleb hinnata koos võimalike paigaldus- ja transpordikuludega.

79. Kannatanu nõuab süüdistatavatelt paigalduskulude eest 560 euro ja transpordikulude

eest 504 euro hüvitamist. Paigalduskulud hõlmavad töid, mis sisaldavad sõiduaega objektile,

ukseandurite vahetust, võrkaia paneeli demontaaži ja montaaži. Transpordikulud sisaldavad

sõitu objektile ja tagasi.

80. Süüdistatavad ega nende kaitsjad ei ole võrkaia materjalikulu ja ukseandurite

maksumusele vastu vaielnud. Kohus tuvastas eespool, et kütuse varastamiseks lõikasid

süüdistatavad Elisa Eesti AS tugijaama ala ümbritsenud aia lõiketangidega katki, millise ava

kaudu süüdistatavad generaatori juurde pääsesid. Ka hagiavaldusele lisatud foto (II kd tl 63)

tõendab lõhutud võrkaeda. Hagiavaldusele lisatud fotod (II kd tl 66-67) tõendavad, et varguse

käigus lõhkusid süüdistatavad ära generaatori ukseandurid.

81. Süüdistatav D. Latõšev ja tema kaitsja ei ole kannatanu nõutud paigalduskulude ja

transpordikulude maksumusele vastu vaielnud. Süüdistatav V. Hanimägi ja tema kaitsja

leiavad, et paigalduskulude ja transpordikulude maksumus on põhjendamatult suur ning nende

jaoks on arusaamatu, miks peab parandustöödeks tehnik just Tallinnast Tõrvasse kohale

sõitma. Samuti tõi V. Hanimägi kaitsja esile, et kahju ei ole tegelikult käesolevaks ajaks

kõrvaldatud. Kannatanu väide, et neil on leping BMG Energy OÜ-ga ning ta peab teenust

ostma vaid neilt, on paljasõnaline.

82. Elisa Eesti AS kriminaaltoimikus sisalduva vastuväite (II kd tl 75-76) kohaselt on

Elisa Eesti AS-il sõlmitud hankeleping diiselgeneraatorite hooldamiseks ja rikete

kõrvaldamiseks BMG Energy OÜ-ga. Nimetatud ettevõte on kannatanu kinnitusel Eesti turul

ka ainus kõnealuste diiselgeneraatorite ukseandurite paigaldaja ja testija, mistõttu saab

diiselgeneraatori ukseandureid vahetada üksnes BMG Energy OÜ ning nende tehnik peab

Tallinnast Tõrva tugijaama kohale sõitmine.

83. Kohus leiab, et varalise kahju hüvitise nõue on põhjendatud. Elisa Eesti AS on

käesolevas kriminaalasjas kannatanuks. Kohtu hinnangul on kannatanu veenvalt selgitanud,

miks ta on hinnapakkumist küsinud just BMG Energy OÜ-st. Samuti on kannatanu selgitanud

ja nähtub ka BMG Energy OÜ hinnapakkumisest, milliseid töid on vaja teha, et kannatanule

tekitatud kahju saaks kõrvaldatud. Kohtu hinnangul on kannatanul õigus ka valida, millise

teenuseosutaja ta töid tegema valib. Seda enam, et kannatanu on selgitanud, et BMG Energy

OÜ-ga on neil sõlmitud ka selliste tööde tegemiseks hankeleping. Kohtu hinnangul ei ole

kannatanu esitatud kahjuhüvitis ka niivõrd suur, et võiks teha järelduse, et tegemist on

põhjendamatute kuludega. Paratamatult võivad kaasneda tööde teostamisega transpordikulud,

mis samuti tuleb süüdistatavatel hüvitada. Seega lähtub kohus kannatanule tekkinud kahju

suuruse hindamisel BMG Energy OÜ hinnapakkumisest (välja arvatud kütuse maksumus,

mida tõendab OÜ Liivi Kütus poolt esitatud arve nr 8126). Kahju hüvitamise nõude

rahuldamist ei välista asjaolu, et kannatanu pole ise veel kulusid kandnud.

84. Kohtu hinnangul on V. Hanimägi ja D. Latõševi puhul tegemist solidaarvõlgnikega

VÕS § 65 tähenduses. Kohus mõistab V. Hanimägilt ja D. Latõševilt välja varalise kahju

hüvitisena 1816,46 eurot kannatanu Elisa Eesti AS-i kasuks.

85. Kohtu hinnangul ei esine VÕS §-des 139 ja 140 sätestatud asjaolusid, mis annaksid

aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Kannatanul endal puudub igasugune roll ja vastutus

temale kahju tekkimisel. Kahjuhüvitise määramine ei ole ka äärmiselt ebaõiglane ega muudel

põhjustel vastuvõtmatu – ka süüdistatavate majanduslik seisukord ei tingi hüvitise suuruse

vähendamist. Süüdistatavad on täisealised ja töövõimelised isikud, kellel on võimalik minna

tööle, et nimetatud summa saaks hüvitatud. Kohus arvestas ka menetluskulusid väljamõistes

kahjuhüvitise suurusega.

86. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või

valduse rikkumisega.

87. Kohus tuvastas, et süüdistatavad on kahju tekitamises süüdi ning tegemist on

kannatanu omandi rikkumisega. Kahju tekkimise süüd välistavad asjaolud puuduvad. KrMS §

310 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 136, 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Elisa

Eesti AS tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks täielikult ning mõista V. Hanimägilt ja D.

Latõševilt solidaarselt Elisa Eesti AS-i kasuks 1816,46 eurot.

(IV)

Otsuse põhjendused menetluskulude osas

88. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

89. Kriminaalasja toimikust nähtuvalt on käesolevas asjas tehtud DNA-ekspertiis

(ekspertiisiakt I kd tl 153-157), mille maksumus õiendist (I kd tl 158) nähtuvalt oli 2100

eurot. Nimetatud ekspertiisikulu ei ole süüdistusaktis kriminaalmenetluse kuluna märgitud

ning ekspertiisiakti ega õiendit ei ole süüdistusaktis tõendina nimetatud. Seda ilmselt

põhjusel, et ekspertiisi tulemusena käesolevas kriminaalasjas mingisugust tõenduslikku teavet

ei saadud. Kuigi ekspertiisi tingis tõendamisvajadus, ei aita ekspertiisiaktis kirjeldatud

uuringu tulemus kaasa süüdistatavate kriminaalasja lahendamisele, mistõttu jätab kohus

ekspertiisikulu 2100 eurot riigi kanda. Ekspertiisikulu hüvitamise kohustuse saab panna

süüdistatavatele vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis

kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a määrus nr 3-1-1-120-12).

90. D. Latõševi menetluskuludeks on riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses 131,76 eurot (I kd tl 292-294); määratud kaitsja tasu kriminaalasja nr

1-25-197 kohtumenetluses 971,12 eurot (II kd 40-41) ning määratud kaitsja tasu käesolevas

kohtumenetluses 436,23 eurot (III kd tl 51-52), kokku 1539,11 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2

alusel lisandub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse kuulutamise ajal on sundraha

suuruseks 1329 eurot. Seega on D. Latõševi menetluskulud kokku 2868,11 eurot.

91. Kuna algselt tagastati kriminaaltoimik Lõuna Ringkonnaprokuratuurile põhjusel, et

kriminaaltoimiku materjalid ei olnud piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetlus,

milline menetluse käik ei ole tingitud süüdistatavast, tuleb kriminaalasja nr 1-25-197

kohtumenetluses riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 971,12 eurot jätta riigi kanda.

Ülejäänud menetluskulud, s.o riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 131,76 eurot, määratud kaitsja tasu käesolevas kohtumenetluses 436,23 eurot ning

sundraha 1329 eurot, kokku summas 1896,99 eurot, tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel

süüdistatavalt D. Latõševilt välja mõista riigituludesse.

92. V. Hanimägi menetluskuludes on kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras

määratud kaitsja tasu 159,82 eurot (I kd tl 183-187) ja 87,84 eurot (I kd 258-261), kokku

247,66 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel lisandub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o

1329 eurot. Seega on V. Hanimägi menetluskulud kokku 1576,66 eurot, mis tuleb temalt

KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista.

93. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitab

süüdimõistetu ositi. Kohtu arvates on põhjendatud võimaldada mõlemal süüdistataval tasuda

menetluskulud ositi kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohtu hinnangul ei ole

kummalgi süüdistataval võimalik menetluskulusid ühe korraga tasuda, sest kumbki

süüdistatavatest ei tööta. V. Hanimägi viibib vahi all ning kohtuotsuse jõustumisel asub ta

reaalset vanglakaristust kandma. Samas on mõlema süüdistava puhul tegemist töövõimeliste

isikutega, mistõttu pole neil takistusi töökoha leidmiseks ja sissetuleku saamiseks edaspidi.

(V)

Otsuse põhjendused asitõendite osas

94. Kriminaalasjas on asitõenditeks Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia tn

132 asuvad: sündmuskohalt 28. oktoobril 2024 kaasa võetud rohekat värvi riideese (pakend nr

1), aiapaneeli kinnitused (pakend nr 2 - 3), plastikust kork (pakend nr 4); sündmuskohalt 27.

oktoobril 2024 kaasa võetud mokatubaka padjake (pakend nr 4), milliste puhul on tegemist

väärtusetute asjadega ning tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

95. Kriminaalasjas on asitõenditeks veel ka Kagu politseijaoskonna Valga politseimajas

Puiestee 4 asuvad: 31. oktoobril 2024 sõiduki Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX

läbiotsimise käigus kaasa võetud 4 sinist värvi tühja plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30

liitrit (pakendid 1 – 4); 6 kriminaalmenetluse käigus Tele2 Eesti poolt diiselkütuse

vastuvõtmise tõttu tühjaks jäänud plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit (numbritega

000011215-000011220) ja 6 sinist värvi plastkanistrit mahutavusega ligikaudu 30 liitrit,

milles diiselkütuse lõhnaga vedelik (identifitseerimisnumbritega 000011214, 000011142,

000011143, 000011147, 000011148 ja 000011149), musta kilesse mässitud sinist värvi tühi

metallvaat mahutavusega ligikaudu 200 liitrit (pakend 5), elektriline kütusepump koos punast

värvi kummivoolikuga (pakendati musta kilekotti ja kinnitati identifitseerimisnumber

000011144) ja armatuurlaua esiukse taskust leitud punakaskollast värvi käepidemetega

lõiketangid (pakend 20), kõik kui varguse toimepanemise vahendid konfiskeerida KarS § 83

lg 1 alusel ning anda need kohtuotsuse jõustumisel üle Eesti Vabariigi omandisse. Kohtu

arvates pole varastatud diiselkütust selle kvaliteeti teadmata võimalik tsiviilhagi katteks

võõrandada.

96. Kriminaalasja toimiku juures asuvad CD-R plaat politsei vormikaamera salvestise ja

Häirekeskuse kõnedega, DVD+R plaat Tõrva Kodu turvakaamera salvestisega ja DVD+R

plaat Ala küla turvakaamerate salvestistega on niikuinii juba toimikus, mistõttu puudub

vajadus nende kohta teha eraldi otsustust toimikusse jätmise kohta (RKKKo nr 1-18-5732, p

125).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Kallas

Kohtunik