2-24-108100/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-108100

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht

Toompuiestee 35 10149 TALLINN) hagi Xi (X, isikukood XXX,

elukoht xxx) vastu võla nõudes

Hagihind

8532,38 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda. Jätta menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

3. Määrata, et Xil kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Aktiva Finance Group OÜ on esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse Xi vastu võla nõudes.

22.08.2024 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja seisukoha

esitamiseks hagiavalduse osas. Kostja vastust hagile ei esitanud.

23.09.2024 tagaseljaotsusega rahuldas kohus Aktiva Finance Group OÜ hagiavalduse Xi vastu.

29.10.2024 esitas X kaja Harju Maakohtu 23.09.2024 tagaseljaotsusele.

Harju Maakohtu 10.12.2024 määrusega jäeti kaja ja vastuhagi käiguta ning kohustati Xit

kõrvaldama puudused 20 päeva jooksul arvates määruse edastamisest.

06.01.2025 esitas X kohtule taotluse menetlusabi saamiseks ja majandusliku seisundi teatise.

12.02.2025 määrusega jättis kohus Xi menetlusabi taotluse käiguta ning andis tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

03.03.2025 esitas kostja kohtule arvelduskonto väljavõtted.

29.04.2025 määrusega määras kohus keelduda Xi kaja menetlusse võtmisest ja jätta menetlus

tsiviilasjas nr 2-24-108100 taastamata. Lisaks määras kohus jätta Xi menetlusabi taotluse läbi

vaatamata.

10.07.2025 määrusega määras kohus võtta Xi määruskaebus Harju Maakohtu 29.04.2025 määrusele

menetlusse, rahuldada Xi määruskaebus, tühistada Harju Maakohtu 29.04.2025 määrus, millega

kohus keeldus Xi kaja menetlusse võtmisest ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata, rahuldada

Xi kaja ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-108100 ning kohustada hagejat vastama kostja

29.10.2024 menetlusdokumendile 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

20.08.2025 esitas hageja seisukoha kostja kajale. Hageja tõi välja, et kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning kontrollis

kostja pangakonto väljavõtet. Hageja hinnangul oli kostja puhul tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma. Hageja esitas lisaks kohtule nõude ümberarvestuse. Hageja selgitas, et vastavalt

hagivalduse punktile 2.1 sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 5470 eurot ning teostas

tagasimakseid endisele võlausaldajale kogusummas 11 530,29 eurot. Kostjalt on hagejale toimunud

laekumisi peale 23.09.2024 kohtuotsuse jõustumist kokku summas 386,23 eurot, mille hageja on

arvestanud põhiosa katteks. Eeltoodust tulenevalt, juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kostja tagastanud lepingu alusel saadud krediidisumma.

Hageja selgitas lisaks, et hageja ei ole lepingu nr. KK3439816 nõude alusel alusetult rikastunud,

kuivõrd tagasimaksed on tehtud esialgsele võlausaldajale ning selles osas on kostjal nõue esialgse

võlausaldaja vastu.

Kohtu põhjendused

Kohus, analüüsinud hagiavaldust leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel,

sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja

lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise

kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille

põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise

korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus

tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise

kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause).

Hageja on esitanud kohtule kostja arvelduskonto väljavõtte. Kohtule esitatud kostja arvelduskonto

väljavõttest nähtuvalt ei olnud kostja isikuks, kellel olnuks võimalik laenu teenindada. Lisaks oli

kostjal kohustusi teiste krediidiandjate ees. Krediidianalüüsist nähtuvalt kostjal maksehäired

puudusid, kuid maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.

Hageja tõi välja, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et vaatamata hageja antud selgitustele, ei ole

krediidiandja jälginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on ümberarvestatud nõude puhul

kostja oma nõude hagejale tasunud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

Kohus jätab hagi rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades kostja tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks,

on kostja oma võlgnevuse tasunud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulud

jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. Kuivõrd kohus jätab

menetluskulud hageja kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

Kostja osales menetluses ilma esindajata, mistõttu kostjal otsusega kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik