2-24-139973/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-139973

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse pst 145

13417 TALLINN) hagi R. S. (S., isikukood XXX, elukoht XXX)

vastu võla nõudes

Hagihind

Menetluse liik

685,93 eurot

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista R. S.lt Elisa Eesti AS-i kasuks 605,96 eurot.

3. Välja mõista R. S.lt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt

(337,06 eurolt) määras 0,065% päevas alates 31.12.2024 kuni võlgnevuse

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta R. S. kanda.

5. Välja mõista R. S.lt Elisa Eesti AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu

280 eurot (175 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 85 eurot

õigusabikulud).

6. Välja mõista R. S.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse

võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohtu põhjendused

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“

Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses.

Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus

peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud

väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.“

Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni.

Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 02.11.2018 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu

ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu kostjale interneti ja teleteenuste osutamiseks. Sõlmitud

lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks seadmed koos nende juurde kuuluvate

komplektiosadega. Kostja aga kohustus tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja

paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma seadme ostuhinna ja seadme üüritasu Elisa hinnakirja ja

esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud

kulutuste eest ja kliendi poolt süüliselt põhjustatud võrgu rikete kõrvaldamise eest. Kostjaga on

lepingud ülesöelduks loetud 27.12.2021. Kostjal on arvete alusel tasumata: teenuse osutamise eest

174,06 eurot, kahjuhüvitis seadmete eest 163 eurot, võlahaldustasu 5 eurot ja viivis 8,85 eurot.

Kokku on kostjal tasumata 350,91 eurot. Seoses kostjapoolse arvete mittetasumisega piiras hageja

kostjale teenuse osutamist 2021. aasta septembris. Kostja ei ole tagastanud hagejale DigiTV kaarti

maksumusega 10 eurot, modemit maksumusega 99 eurot ja digiboksi maksumusega 54 eurot.

Hageja nõuab kostjalt viivist teenuselt ja kahjuhüvitiselt (337,06 eurolt) perioodi 01.01.2022-

30.12.2024 eest summas 239,90 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhinõudelt ja

kahjuhüvitiselt alates 31.12.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,065% tasumata summalt

päevas. Hageja nõuab kostjalt lisaks sissenõudmiskulu summas 29 eurot hüvitamist.

Kostja esitas 11.05.2025 vastuse hagile. Kostja märkis vastuses, et tema on nõus maksma Elisa Eesti

teleteenuste eest ainult seadmete summa, kuivõrd kostja on seadmed saanud ja ei ole neid hagejale

tagastanud. Kostja lisas, et ta ei ole nõus maksma teenuse eest, mida ta ei saanud. Kostja märkis, et

tal oli hagejaga kokkulepe, et kostja saab internetti kuni 500mb/s. Kostja lisas, et alguses, pool

aastat, ta sai seda kiirust, mis oli kokku lepitud. Aja jooksul aga hakkas interneti kiirus langema.

Kostja tõi välja, et kui ta lõpetas hagejale maksmise, anti talle interneti kiiruseks 200mb/s, mis on

üle 50% väiksem kui oli lepinguga kokku lepitud. Kostja märkis, et ta on nõus maksma ainult

digiboksi ja ruuteri eest, kuivõrd neid ta ei ole tagastanud.

Hageja esitas 23.05.2025 seisukoha kostja vastusele. Hageja märkis, et kostja ei ole Elisa Eesti AS-

ile esitanud ühtegi pretensiooni väidetava mittesobiliku internetikiiruse kohta. Ainukene

pöördumine kostja poolt oli 29.09.2021 vastus võlgnevuse meeldetuletusele. Inkassomenetluse

käigus on kostja poolsed kirjalikud vastused hageja poolsetele võlgnevuse teavitustele ja

meeldetuletustele ühesed – mitte tasuda võlgnevust. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja pakkunud

kostjale võimalust tasuda vastavalt makseettepanekule võlgnevust 12 kuu jooksul, millest kostja

kategooriliselt keeldus. Hageja on seisukohal, et kostja hoiab sihilikult kõrvale kohustuste

täitmisest.

Elektroonilise side seaduse (ESS) kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel

elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise

side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei

ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse

lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS

§ 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama

sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse

lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse leping sisaldama: hinnapakett,

teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord; hinnakirja või hinnakirja

üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga

hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid või teenused, millele

kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka

terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi; teave teenusepaketi

lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle

elementide lõpetamise tingimused.

Hageja on kohtule esitanud Kliendi- ja teenuse osutamise lepingu, mille kostja on omakäeliselt

allkirjastanud. Lepingus on märgitud osutatavad teenused. Eraldi failina on hageja esitanud Elisa

Teleteenused AS-i teenuste kasutamise üldtingimused. Lisaks on hageja esitanud kohtule Seadmete

rendi- ja /või müügilepingu, mis on samuti kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud.

Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasu nõude eelduseks on

kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga oli

kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad

sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist

tõendada. Hageja on esitanud kostjale arved sideteenuse osutamise eest kokku summas 174,06

eurot. Kostja arveid tasunud ei ole. Kostja on märkinud üksnes, et ta ei ole nõus maksma teenuse

eest, mida ta ei saanud, st kostja sai väidetavalt internetti kiirusega 200mb/s, kuid lepinguga oli

kokku lepitud kiirus 500mb/s. Kostja ei ole oma väite sisustamiseks ühtegi tõendit esitanud. Hageja

on toonud välja, et seoses kostjapoolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse

osutamist 2021. septembrikuus vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 7.1.4.1. Kohus mõistab seega

kostjalt hageja kasuks välja sideteenuse lepingust tuleneva võlgnevuse summas 174,06 eurot.

Hageja nõuab lisaks ka seadme rendi lepingust tulenevat võlgnevust. Hageja selgituste kohaselt

kostja ei tagastanud seadet ning nõuab võlga tulenevalt arvest. Lepingu üldtingimuste punkti 12.5.

kohaselt, lepingu lõppemisel tagastab klient Elisale omal kulul kõik kliendi valduses olevad Elisale

kuuluvad seadmed ja kiipkaardid. Kostja ei tagastanud hagejale DigiTV kaarti nr XXX

maksumusega 10 eurot, modemit nr 1498.7d86.a33a maksumusega 99 eurot ja digiboksi nr XXX

maksumusega 54 eurot.

Kohus saab aru, et hageja nõue tuleneb sellest, et kostja ei tagastanud seadmeid ja selle peale esitas

hageja kostjale arve seadmete eest. VÕS § 115 lg 2 sätestab tingimused kohustuse täitmise asemel

(st seadme tagastamise nõude) kahju hüvitamise nõudele. Kostja märkis vastuses, et tema on nõus

maksma Elisa Eesti teleteenuste eest ainult seadmete summa, kuivõrd kostja on seadmed saanud ja

ei ole neid hagejale tagastanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadmete rendilepingust

tuleneva võlgnevuse summas 163 eurot.

Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise. Hageja nõuab sissenõutavaks

muutunud viivist 239,90 eurot ja viivist alates 31.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses

viivise määras 0,065% päevas.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivise nõue.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 29 eurot.

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Hageja nõuab

kostjalt ühe tasulise meeldetuletuskirja tasumist, summas 5 eurot. Kostjale on edastatud üks tasuta ja

üks tasuline meeldetuletus.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja on märkinud, et inkassomenetluses kantud kuluks on 24 eurot. Inkassomenetluse käigus on

tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste

lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks.

Kohus leiab, et sissenõudmiskulu summas 29 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Kohus mõistab

vastava kulu kostjalt hageja kasuks välja.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude

hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab mõista välja kostjalt hageja

kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu summas 280 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 85 eurot on õigusabikulud.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“

Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik