Legislator Case Law & Legislation
3-25-1392/13 AI generated

3-25-1392/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-1392/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla korraldas 30.01.2025. a korralduse nr 5-13/3-25/100 p 1.3 alusel kaebaja ortopeedi vastuvõtule saatmise tervishoiuteenuse osutaja juurde Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Legislator headnote

AI generated

3-25-1392/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a korralduse nr 5-13/3-25/100 p 1.3 alusel kaebaja ortopeedi vastuvõtule saatmise tervishoiuteenuse osutaja juurde Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Keywords

AI generated
defect of consent proper legal representation medical examination outdated medical report medical unfitness deportation despite health issues
AI generated
3-25-1392/9
Viru Vangla korraldas 30. jaanuari 2025. a korralduse nr 5-13/3-25/100 p 1.3 alusel X Kliinikumi. Vangla otsustas kasutada saatmisel ohjeldusmeetmetena käeraudu koos
3-21-133/13
V. M esitas 21.12.2020 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks. Taotleja soovib esindajat õigusdokumendi koostamiseks, sest ei oska ja ei suuda isesesisvalt õigusdokumente koostada. Loodab, et Eesti riik võimaldab riigi õigusabi ja saab loota riigi abile. Viru Maakohus jättis 23.12.2020 määrusega taotluse käiguta ja andis tähtaja, et märkida mis menetluses ja mis asjaoludel riigi õigusabi soovitakse.
3-23-1346/2
Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 13.
3-24-427/4
XX esitas 11. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib, et kohus kohustaks Viru Vanglat korraldama viivitamatult juurdepääs kõikidele seadustele jm õigusaktidele ning kohtupraktikale, mis on olemas riigiteataja.ee lehel, vene keeles. Varem sai taotleja üldkasutatavas statsionaarses arvutis kasutada tõlkeprogrammi, mille vahendusel sai ta riigiteataja.ee lehel olevate õigusaktidega ja kohtupraktikaga tutvuda vene keeles. Taotluse kohaselt ei ole see pärast vanglas tahvelarvutite kasutuselevõttu enam võimalik, sest tahvelarvutis ei ole sellist tõlkeprogrammi ning üldkasutatavat arvutit ei lubata kasutada. Taotleja leiab, et tahvelarvutitele tuleb paigaldada tõlkeprogramm või võimaldada taotlejal kasutada üldkasutatavat arvutit, et ta saaks tõlkeprogrammi vahendusel tutvuda riigiteataja.ee lehel õigusaktidega ja kohtupraktikaga vene keeles. Taotlusele on lisatud täidetud menetlusabi taotluse blankett, milles on märgitud, et taotleja soovib menetlusabi riigilõivu maksmiseks, menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks ja kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks. Kohus korraldas esialgse õiguskaitse taotluse tõlkimise eesti keelde.
3-25-812/2
X (kaebaja) esitas 30. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses telefoninumbrite registreerimata jätmisega. Kaebaja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

28.08.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1392

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla kohustamiseks põhjendada

tema suhtes 31.01.2025 väljaspool vanglat saatmisel

ohjeldusmeetmete kohaldamist

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.06.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.06.2025. a määruse

resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale.

2. Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.06.2025. a

määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata.

3. Asendada määruses selle avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse selle osa peale, mis puudutab määruskaebuse rahuldamata jätmist seoses käesoleva

haldusasja menetluse lõpetamisega, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS

§ 88 lg 5, § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla korraldas 30.01.2025. a korralduse nr 5-13/3-25/100 p 1.3 alusel kaebaja

ortopeedi vastuvõtule saatmise tervishoiuteenuse osutaja juurde Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Viru Vangla otsustas kasutada saatmisel ohjeldusmeetmetena käeraudu koos ohjeldusvööga.

Viru Vangla 31.01.2025. a ettekande nr 3-25-663 kohaselt keeldus kaebaja väljaviimisest,

kuna ei olnud ohjeldusmeetmete paigaldamisega nõus.

2. Kaebaja esitas 31.01.2025 Viru Vanglale taotluse, milles palus väljastada talle 31.01.2025.

a otsus tema suhtes väljaspool vanglat saatmisel ohjeldusmeetmete kohaldamise kohta.

3. Viru Vangla jättis 07.02.2025. a vastusega nr 2-2/3-25/1013-2 kaebajale nõutud otsuse

väljastamata. Viru Vangla selgitas, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogus (vangiregister) olevad andmed on ette nähtud ainult

ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud

isikutele vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-le 2. Kinnipeetaval ei ole õigust pääseda

ligi vangiregistris tema kohta olevatele andmetele.

4. Kaebaja esitas 07.04.2025 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, milles soovis

järelevalvemenetluse algatamist ning tema 31.01.2025. a taotluse rahuldamist.

5. Viru Vangla selgitas 08.05.2025. a vastusega nr 2-2/3-25/71-2 kaebajale, et vaide eseme

puudumise tõttu ei ole kaebajal vaide esitamise õigust. Vangla käsitles kaebaja pöördumist

märgukirjana. Vangla ei muuda vastuskirjade sisu ja vangla nägemusi üksnes seetõttu, et

kinnipeetavale tundub mingisugune väide või selgitus ebameeldiv või ebasobiv.

Teabenõudele vastamine ei ole haldusakt. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas saab vangla

vastuskiri kahjustada kaebaja õigusi ja vabadusi. Lisaks ei saa esitada vaides õigusvastasuse

tuvastamise nõuet ning vaiet ei saa esitada preventiivsel eesmärgil. Vangla jäi oma varasemas

vastuskirjas välja toodud seisukohtade ja selgituste juurde.

6. Kaebaja esitas 10.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks

vastata tema 31.01.2025. a taotlusele. Kaebaja ei nõustu vangla 07.02.2025. a vastusega nr

2-2/3-25/1013-2. Vaidlusalused toimingud riivasid kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal

oli õigus nõuda toimingute kirjalikku põhjendamist. Kaebajal ei ole võimalik pääseda Tartu

Ülikooli Kliinikumi, kuna tema suhtes rakendatavad ohjeldusmeetmed põhjustavad kaebajale

tugevat füüsilist valu. Õigusvastane julgeolekuabinõude kohaldamine võib olla inimväärikust

alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole

vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks ja ületavad teatud raskusastme. Kaebaja vaidele

vastamata jätmisega on rikutud tema põhiõigusi. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest

vabastamist ja tõendite kogumist.

7. Viru Vangla esitas 13.05. ja 23.05.2025 Tartu Halduskohtule vastustena kohtunõudele

kohtueelse menetluse materjalid ja täiendavad põhjendused selle kohta, miks kaebaja suhtes

31.01.2025 saatmisel täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati. Ühtlasi taotles Viru Vangla

23.05.2025. a vastuse lisade 2, 3 ja 4 osas (Viru Vangla 30.01.2025. a korraldus nr

5-13/3-25/100, 31.01.2025. a saateplaani esimene osa ja saateplaani teine osa) tunnistada

haldusasja menetlus kinniseks ning piirata kaebaja, tema esindaja ja menetlusväliste isikute

ligipääsu haldusasja toimikule.

8. Tartu Halduskohus selgitas 05.06.2025. a kohtunõudega kaebajale, et kuna vangla on

kohtumenetluse ajal oma otsust kaebaja suhtes 31.01.2025 väljaspool vanglat saatmisel

ohjeldusmeetmete kohaldamise kohta põhjendanud, on kaebaja oma kaebuse eesmärgi

saavutanud ning kohtu hinnangul esineb alus haldusasja menetluse lõpetamises. Kohus palus

kaebajal teatada, kas ta nõustub menetluse lõpetamisega või esineb tal eeltoodule vastuväiteid.

Kohus selgitas kaebajale tuvastamisnõudele ülemineku võimalust.

9. Kaebaja vastuses halduskohtu kohtunõudele märkis kaebaja, et käeraudade kasutamine

saatmisel oli tema suhtes õigusvastane, tekitas talle füüsilist valu ning alandas tema

inimväärikust.

10. Tartu Halduskohus lõpetas 26.06.2025. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse

(resolutsiooni p 1); jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata

(resolutsiooni p 2); kuulutas haldusasja menetluse Viru Vangla 23.05.2025. a vastuse lisade 2,

3 ja 4 osas kinniseks (resolutsiooni p 3); keelas kaebajal tutvuda Viru Vangla 23.05.2025. a

vastuse lisadega 2, 3 ja 4 ning saada neist koopiaid (resolutsiooni p 4).

11. Halduskohus leidis, et kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on, et Viru Vangla

põhjendaks oma otsust kohaldada tema suhtes 31.01.2025 väljaspool vanglat saatmisel

ohjeldusmeetmeid. Kaebaja ei ole vastavasisulise kohtu tõlgendusele vastu vaielnud.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või

kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Viru Vangla põhjendas 23.05.2025. a

vastuses kohtunõudele, miks kaebaja suhtes otsustati 31.01.2025 ohjeldusmeetmeid

kohaldada ning kaebajal on vastavate põhjendustega võimalik käesoleva kohtuasja materjalide

kaudu tutvuda. Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud. Asjaolu, et kaebaja ei

nõustu vangla põhjendustega ning leiab, et otsus tema suhtes ohjeldusmeetmeid kohaldada oli

õigusvastane, viidates sealjuures ka mittevaralise kahju tekkimisele, ei ole kaebuse eesmärgi

saavutamise hindamisel ja vaidluse esemeks oleva kohustamisnõude menetlemise jätkamise

otsustamisel määrava tähendusega. Oluline on, et vangla põhjendas vastavalt kaebaja tahtele

otsust tema suhtes 31.01.2025 ohjeldusmeetmeid kohaldada.

13. HKMS § 152 lg-st 2 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel,

vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu

tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja

kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei ole väljendanud tahet haldusasja menetluse jätkamiseks

vangla tegevuse, s.o kaebaja nõutud põhjenduste koheselt esitamata jätmise, õigusvastasuse

tuvastamise nõudes. Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebusele üleminek ei ole kaebaja

õiguste kaitseks praegu vajalik. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud

toimingu õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa

kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil

peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda

ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab

olema võimatu või ebamõistlikult raske.1 Viru Vangla on kaebajale tema soovitud

põhjendused esitanud ning halduskohtu hinnangul puudus praegusel juhul põhjus eeldada, et

vangla sarnases olukorras kaebaja suhtes õigusvastaselt käitub. Seega on preventiivsel

eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Halduskohus märkis, et ei esine asjaolusid,

mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil.

Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Viru

Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamisnõude

menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Sellest tulenevalt lõpetas halduskohus

haldusasja menetluse.

14. Haldusasja menetluse lõpetamise tõttu jättis halduskohus kaebaja taotluse tema

vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel läbi vaatamata.

15. HKMS § 77 lg 1 kohaselt koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-dega 1

ja 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise

taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks,

eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabe kaitseks, ning kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu

isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.

Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-dele 1 ja 3 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

1 RKHKo 04.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10; RKHKm 14.10.2020, 3-19-882, p 23.1.

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, ning menetlusosalise,

tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise

eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi

saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu

juures.

16. Halduskohus leidis, et Viru Vangla 23.05.2025 esitatud vastuse lisade 2, 3 ja 4 osas tuleb

menetlus kinniseks kuulutada. Haldusasja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine tagab

selle, et tõenditega ei ole menetlusvälistel isikutel võimalik tutvuda. Menetlusväline isik ei või

tutvuda toimikuga osas, milles see on kinniseks kuulutatud (HKMS § 89 lg-d 2 ja 3).

17. Lisaks leidis halduskohus, et on põhjendatud piirata ka kaebaja ligipääsu esitatud

tõenditele. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni

või turvameetmete kirjelduse kohta (p 9); teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid või

andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit

või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist (p 11); teabe, mis

sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt

andmesubjekti eraelu puutumatust (p 12). Viru Vangla 30.01.2025. a korraldus nr

5-13/3-25/100, 31.01.2025. a saateplaani esimene ja teine osa sisaldavad eelkirjeldatud teavet

ning on sellest tulenevalt tunnistatud õigesti asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Käesolevas haldusasjas õigustab tõenditele kaebaja ligipääsu piiramist asjaolu, et

eelnimetatud dokumendid kajastavad vanglas kasutatavat saatmistaktikat ja

turvataktikameetmeid, andmeid saatemeeskonna, kasutatava relvastuse kohta jne. Tegemist on

teabega, mille kaebajale avalikustamine võib ohustada nii vangla julgeolekut kui ka avalikku

korda laiemalt, kuivõrd võimaldaks nt planeerida kinnipeetava põgenemist vanglavälise

saatmise ajal. Samuti sisaldab Viru Vangla 30.01.2025. a korraldus nr 5-13/3-25/100 lisaks

kaebaja isikuandmetele ka teiste kinnipeetavate isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid

(terviseandmeid), mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebaja huvi Viru

Vangla esitatud tõenditega tutvuda ei ole kaalukam vangla ja ka teiste kinnipeetavate huvist

tõendite kaebaja eest varjamiseks. Viru Vangla on tõendite sisu teatud ulatuses 23.05.2025. a

vastuses kohtunõudele avanud ning kaebajal on sel viisil võimalik tõenditega teda puudutavas

osas tutvuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

18. Kaebaja esitas 26.06.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

09.01.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 tühistamiseks. Kaebaja palub vaidlustatud

halduskohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Lisaks

palub kaebaja, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

19. Halduskohus jättis kaebaja ebaõigesti ilma õigusest kohtulikule kaitsele. Viru Vangla

rikub oma tegevusega kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Vanglas viibivale inimesele peab olema

tagatud tõhus õiguskaitse vangla tegevuse vastu.

20. Arst tegi otsuse, et kaebaja ei saa kanda käeraudu selja taga, rohkem kui aasta tagasi.

Praeguseks on kaebaja tervis halvenenud. Kaebaja leiab, et ajal, mil ta viibis saateautos

lukustatud raudpuuris, millel oli videovalve, oli kehavööga käeraudade kasutamine

ebaseaduslik ja ebaproportsionaalne ning vanglaametnikud põhjustasid talle selle vahendi

kasutamisega füüsilist valu ja vaimseid kannatusi. Kaebaja ei ole põgenemiskalduvustega.

Ohjeldusmeetmete kasutamine riivab intensiivselt kaebaja õigusi ning selleks peab olema

seaduslik alus. Julgeoleku tagamine saatmisel on saavutatav ka muid leebemaid vahendeid

kasutades. Kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine saatmisel vanglast

haiglasse on õigustatud üksnes juhul, kui esinevad VangS § 69 tulenevad alused. Käeraudade

kasutamine kaebaja suhtes n-ö igaks juhuks ei ole kooskõlas VangS § 69 ja § 70 mõtte ega

eesmärgiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

22. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.06.2025. a

määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale on esitatud tähtaegselt ja vastab määruskaebusele

esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab

määruskaebuse vastavas osas menetlusse.

23. Kaebaja on vaidlustanud Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1, millega

halduskohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, mis sätestab, et kohus lõpetab

määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või

kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Halduskohus viitas sellele, et

sisuliselt on Viru Vangla vastanud kohtumenetluse jooksul kaebaja taotlusele selgitada seda,

miks otsustas Viru Vangla kohaldada 31.01.2025 kaebaja suhtes viimase väljaviimisel Tartu

Ülikooli Kliinikumi ohjeldusmeetmeid.

24. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus lõpetas käesoleva haldusasja menetluse

õiguspäraselt. Kaebaja oli esitanud kohustamisnõude ning sai kohtumenetluse jooksul

soovitud info, st kaebusega taotletud eesmärk sai täidetud. Määruskaebuses esitatud väited

selle kohta, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine saatmisel oli ebaproportsionaalne

ja ebaõige, ei oma kohustamisnõude seisukohalt ja selles osas menetlusega jätkamise osas

tähtsust. Halduskohtu põhjendused, miks tuvastamiskaebusele üleminek ei ole kaebaja õiguste

kaitse seisukohalt vajalik, on asjakohased ning ringkonnakohus nõustub nendega.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus jättis ebaõigesti kaebaja ilma

õigusest kohtulikule kaitsele. Halduskohus toimis menetlust lõpetades vastavalt

menetlusseadustikule, kusjuures HKMS ei taga absoluutset võimalust sellele, et kohtuasi

vaadataks sisuliselt läbi ka siis, kui menetluse jätkamiseks seadusest tulenevad eeldused ei ole

täidetud. Seega jääb halduskohtu määrus menetluse lõpetamist puudutavas osas muutmata ja

kaebaja määruskaebus rahuldamata.

25. Kaebaja on määruskaebusega vaidlustanud Tartu Halduskohtu määrust ka osas, milles

halduskohus jättis tema taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata ja keelas

kaebajal tutvuda ja saada koopiaid Viru Vangla 23.05.2025. a vastuse lisadest 2, 3 ja 4.

Sisuliselt ei sisalda määruskaebus aga vastuväiteid sellele, miks kaebaja tulnuks vabastada

riigilõivu tasumise kohustusest või miks halduskohus keelas ebaõigesti kaebajal Viru Vangla

23.05.2025 esitatud dokumentidega tutvuda. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks

täiendavalt nimetatud aspekte käsitleda, vaid nõustub halduskohtu määruses esitatud

vastavasisuliste põhjendustega ning jätab määruskaebuse vastavas osas rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)