3-22-1215/70 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2025, Tartu

Haldusasja number

3-22-1215

Haldusasi

Estatec OÜ ja OÜ Rohelohe kaebus Eesti

Lennuakadeemia kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.01.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Estatec OÜ ja OÜ Rohelohe apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

11.06.2025

Menetlusosalised

Kaebajad/apellandid –

Estatec OÜ (I)

OÜ Rohelohe (II)

Kaebajate seaduslik esindaja Eiko Keeman

Vastustaja – Eesti Lennuakadeemia

Volitatud esindaja Martin Pedosk ja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok

Kolmandad isikud –

OÜ Flaperon (I)

Hepta Group Airborne OÜ (II)

Kolmandate isikute lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Andrei Svištš ja Keidi Kõiv

Kaasatud haldusorganid –

Haridus- ja Teadusministeerium (I)

Rahandusministeerium (II)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu

31.01.2024. a otsus osas, milles halduskohus jättis menetlemata kaebajate

20.02.2023 esitatud tuvastamiskaebuse.

2. Võtta menetlusse kaebajate 20.02.2023 esitatud tuvastamiskaebus ja jätta see

rahuldamata.

3. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

31.01.2024. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse

põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

4. Mõista kaebajatelt solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja 5000,90 eurot.

5. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.09.2025 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2016. a alguses koostas OÜ Instigo Eesti (Instigo) koos Eesti Lennuakadeemiaga

(ELA) arendus- ja äriplaani, et taotleda Archimedeselt toetust mehitamata

lennukilahenduste rakendusuuringu inseneriseire jaoks. Arendus- ja äriplaani

koostamisel osalesid mh S. Maripuu, S. Heering ja E. Keeman, keda plaaniti kaasata

rakendusuuringu uurimisgruppi.

2. Instigo avaldas riigihangete registris 23.05.2016 hanketeate ja 27.05.2016 täiendatud

hanketeate „Rakendusuuringu ostmine“ (viitenumber: 175030), mille tähtaeg oli

täiendatud hanketeate kohaselt 01.06.2016 ja millega soovis Instigo osta mehitamata

õhusõidukite IT-süsteemide ja andmetöötluse ühildamise rakendusuuringu.

Hankelepingu eeldatav kestus pidi olema 02.06.2016–30.09.2017. Riigihanke

vastavustingimuseks oli märgitud vastavus lisatud tehnilisele kirjeldusele. Lisatud

tehnilises kirjelduses olid rakendusuuringu lähteülesanne ja põhieesmärgid kirjeldatud

järgmiselt: „Uuringu lähteülesandeks on praktiliste tsiviilrakenduste arendamiseks

ühildada UAV (unmanned aerial vehicle, mehitamata õhusõiduk) lendude

andmekogumise protseduure, kogutavaid andmekoosseise ja andmetöötluse protseduure.

Eduka ühildumise ja selle baasil teostatud arendustöö tulemusena on võimalik saavutada

tulemused kommertsialiseerimiseks, mida lennunduse ja geoinformaatika sektor eraldi

saavutada ei saa. Projekti peamised eesmärgid:

1. Töötada välja ohutust tagavad lahendused vabavaraliste platvormide ja GSM

sidelahenduse kasutamisel lennunduses;

2. Juurutada transponderi ja VHFside lahendused UAV vabavaralisele

autopiloodiplatvormile, et tagada lennulubade saamine opereerimiseks reguleeritud

õhuruumis sarnaselt tavalennundusega;

3. Lendudel kogutava andmekoosseisu ja andmetöötluse ühildamine, et tagada

GISandmetöötluse (ortofotod ja 3Dmudelid) kvaliteet sarnaselt mehitatud õhusõidukitelt

teostatud LIDAR-mõõtmiste kvaliteediga.“

3. 21.07.2016 sõlmisid Instigo ja ELA hankelepingu 4.1-10.T/20-2016, mille täitmise

tähtaeg oli 30.09.2017 ja maksumus ilma käibemaksuta kokku 807 855 eurot.

4. 10.08.2016 avaldas ELA kolm hanketeadet, millest kahe pakkumuste esitamise

tähtaeg oli 18.08.2016, kolmandal 26.09.2016. 17.01.2017 avaldas ELA veel ühe

hanketeate.

5. 10.08.2016. a hanketeatega „Rakendusuuringu teenuse tellimine“ (viitenumber:

177255) otsis ELA ekspertidest koosnevat meeskonda, kes teostaks rakendusuuringut

ELA käest tellitud ja struktuurifondidest finantseeritud rakendusuuringule kestusega ca

14 kuud „Mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringud insenerseire jaoks“.

Riigihanke vastavustingimuseks oli märgitud vastavus lisatud tehnilisele kirjeldusele.

Lisatud tehnilises kirjelduses olid rakendusuuringu lähteülesanne ja põhieesmärgid

kirjeldatud järgmiselt: „Uuringu lähteülesandeks on praktiliste tsiviilrakenduste

arendamiseks ühildada UAV (unmanned aerial vehicle, mehitamata õhusõiduk) lendude

andmekogumise protseduure, kogutavaid andmekoosseise ja andmetöötluse protseduure.

Eduka ühildumise ja selle baasil teostatud arendustöö tulemusena on võimalik saavutada

tulemused kommertsialiseerimiseks, mida lennunduse ja geoinformaatika sektor eraldi

saavutada ei saa. Projekti peamised eesmärgid:

1. Töötada välja ohutust tagavad lahendused vabavaraliste platvormide ja GSM

sidelahenduse kasutamisel lennunduses;

2. Juurutada transponderi ja VHFside lahendused UAV vabavaralisele

autopiloodiplatvormile, et tagada lennulubade saamine opereerimiseks reguleeritud

õhuruumis sarnaselt tavalennundusega;

3. Lendudel kogutava andmekoosseisu ja andmetöötluse ühildamine, et tagada

GISandmetöötluse (ortofotod ja 3Dmudelid) kvaliteet sarnaselt mehitatud õhusõidukitelt

teostatud LIDAR-mõõtmiste kvaliteediga.“

6. Nimetatud riigihanke tulemusena sõlmis ELA 25.08.2016 käsunduslepingud S.

Heeringu ja S. Maripuuga täitmise tähtajaga 30.09.2019 ja kummagi maksumusega 32

060 eurot. Riigihangete registri märke kohaselt lõpetati mõlemad käsunduslepingud

05.12.2017.

7. 10.08.2016. a hanketeatega „Rakendusuuringu õiguste ostmine“ (viitenumber:

177258) otsis ELA „tehnilist teadmust, rakendusuuringut ELA käest tellitud

„Mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringud insenerseire jaoks““. Lisatud

tehnilise kirjelduse kohaselt olid ostetavad õigused järgmised: „Pakutav lahendus peab

põhinema bensiinimootoriga mehitamata helikopteriplatvormil GAUI GX-9 ning

sisaldama vabavaralist autopiloodilahendust sh konfiguratsioonimaatrikseid, millega on

saavutatud eelnimetatud seadme stabiilne lend, tehnilised, elektroonika ja

juhtmestuslahendused ning kõik opereerimiseks vajalikud skriptid ning mõõtmis-

vaatlustulemused seadme käitumise osas. Alus peab võimaldama riistvara arendust, mis

hõlmab kontrolleri-baasil programmeeritud stabilisatsioonisüsteemi (vajab reaalajas

mikrokontrolleri põhist arvutustehnikat), mis oleks vahetükk Arducopter-autopiloodi ja

lasergüroskoop-IMU vahel, mis koondab erinevaid lennundusandureid – kompass/

magnetomeeter, GPS, Pitot-toru, kõrgusanduritest baromeeter ja raadioaltimeeter.

Müüdava objektina antakse üle teadmus sh tarkvaralahendused ja kontrollerites

kasutatavad maatriksid ning IO-õigused antud lahenduse kasutamiseks Eesti

Lennuakadeemia rakendusuuringus ning selle tulemusena saadud intellektuaalomandi

tulemused.“ Samuti hankedokumentide hulgas olnud lepingu põhitingimuste kohaselt

pidi müüja andma ELA-le ja rakendusuuringu tellijatele lihtlitsentsi eeltoodud varaliste

õiguste kasutamiseks sh õiguse kasutada, reprodutseerida, muuta ja müüa ostetavaid

tehnilisi ja tarkvaralisi lahendusi. Müüjale pidid jääma isiklikud õigused sh õigus, et

nende autorsusele viidatakse relevantsetes kohtades tehnilises dokumentatsioonis.

Tarneaeg pidi olema 15 päeva.

8. Nimetatud riigihanke tulemusena sõlmis ELA 16.09.2016 mehitamata lennunduse

rakendusuuringu õiguste hankelepingu OÜ-ga Flaperon (Flaperon) (seaduslik esindaja

24.04.2015–17.02.2023 S. Heering ja alates 15.09.2016 S. Maripuu) täitmise tähtajaga

10.10.2016 ja maksumusega ilma käibemaksuta 39 500 eurot.

9. 10.08.2016. a hanketeatega „Projektihaldus rakendusuuringule“ (viitenumber:

177253) otsis ELA kahest või enamast inimesest koosnevat meeskonda, kes teostaks

projektihaldust ELA käest tellitud ja struktuurifondidest finantseeritud

rakendusuuringule kestusega ca 14 kuud „Mehitamata lennukilahenduste

rakendusuuringud insenerseire jaoks“.

10. Nimetatud riigihanke tulemusena sõlmis ELA 10.10.2016 lepingu 4.1-10.T/31-2016

OÜ-ga Rohelohe (Rohelohe) täitmise tähtajaga 30.10.2017 ja maksumusega ilma

käibemaksuta 68 500 eurot.

11. 17.01.2017. a hanketeatega „Rakendusuuringu teenuse geoinfo valdkonnas“

(viitenumber: 182193) soovis ELA leida rakendusuuringu meeskonda geoinfo

valdkonnas mehitamata lennunduse süsteemide arendamiseks, et arendada

lennunduslahendusi IKT valdkonnas, arendades robottehnikal põhinevat geoinfo

andmekogumist ja geoinfo andmetöötlust ühtse tervikuna. Kirjelduse järgi: „Uuringu

lähteülesandeks on praktiliste tsiviilrakenduste arendamiseks ühildada UAV (unmanned

aerial vehicle, mehitamata õhusõiduk) lendude andmekogumise protseduure, kogutavaid

andmekoosseise ja andmetöötluse protseduure. Eduka ühildumise ja selle baasil

teostatud arendustöö tulemusena on võimalik saavutada tulemused

kommertsialiseerimiseks, mida lennunduse ja geoinformaatika sektor eraldi saavutada ei

saa.“

12. Nimetatud riigihanke tulemusena sõlmis ELA 13.02.2017 lepingu nr

4.110.T/202016 täitmiseks kokku seitse lepingut erinevate füüsiliste isikutega

(andmeanalüütik/testija,

geoinformaatik/andmetöötlusspetsialist,

lidarandmete

töötleja/arendaja, fotogramm-meetrilise andmetöötluse spetsialist, tarkvara arhitekt,

rakendusuuringu drooni elektroonik, rakendusuuringu drooni testija) täitmise tähtajaga

31.12.2017.

13. Estatec OÜ (Estatec) pöördus 13.04.2022. a e-kirjaga ELA poole ning Estatec ja

Rohelohe pöördused veelkord ühiselt 20.04.2022. a e-kirjaga ELA poole. E-kirjade

sisuks oli väide, et tellitud juriidilise hinnangu kohaselt on ELA andnud Flaperonile ja

tema kaudu Hepta Group Airbourne OÜ-le (Hepta) riigiabi, ning ettepanek riigiabi

küsimuses kohtuda.

14. ELA leidis 12.05.2022. a vastuses nr 1-8/39-2 (dtl 35-37), et 13.04.2022. a ja

20.04.2022. a e-kirjad tuginevad alusetutel ja tõendamata etteheidetel. ELA leidis, et

kuna Estateci ja Rohelohe pöördumine tugineb muuhulgas Instigo poolt tsiviilasjas 2-

19-10787 esitatud etteheidetele, millega ELA ei nõustu ja mille osas toimub

kohtumenetlus, tuleb pooltel oma õigusi kaitsta kohtumenetluses.

Tsiviilasi 2-19-10787

15. Instigo esitas 18.07.2019 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (ELA kaudu) vastu

(tsiviilasi 2-19-10787), milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena või

alternatiivselt üleantu tagastamisena 651 228,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

79 931,64 eurot ja edasise täitmisega viivitamisel viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ls-

s 2 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.

16. ELA esitas 04.11.2020 vastuhagiavalduse Instigo vastu hankelepingust tuleneva

võla ja viivise nõudes, milles nõudis Instigolt põhivõlga summas 192 894,29 eurot ja

viivist 0,5% tasumata põhivõlalt päevas alates 12.11.2020 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni.

17. Tartu Maakohus jättis 01.11.2021. a otsusega Instigo hagi ELA vastu rahuldamata,

kuid rahuldas ELA vastuhagi Instigo vastu võla ja viivise nõudes. Tartu

Ringkonnakohus jättis 24.05.2022. a otsusega (jõustunud 16.01.2023) Instigo

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

18. Poolte vahel oli vaidlus ennekõike selle üle, kas E. Keemani 30.05.2016 kostjale

saadetud täiendatud tehniline kirjeldus oli hankelepingu osa ja kas kostja pidi sellest

lepingu täitmisel juhinduma. Maakohus ja ringkonnakohus leidsid, et pooled leppisid

kokku sõlmida hankeleping koos hanketeatega avaldatud tehnilistel ja kostja

pakkumuses märgitud tingimustel. Instigo ei tõendanud, et hiljem saadetud täiendatud

tehniline kirjeldus sai lepingu osaks, mida tuli ELA-l järgida. Hankelepingut ei saa

hiljem hankedokumentides avaldamata oluliste tingimustega muuta.

Menetlus halduskohtus

19. Estatec ja Rohelohe (mõlema seaduslik esindaja E. Keeman) esitasid 01.06.2022 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles paluvad kohustada ELA-t määratlema Flaperonile ja Heptale

antud ebaseadusliku riigiabi suurus ja ebaseadusliku abi koos intressiga tagasi nõudma kahe

kuu jooksul haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest. Alternatiivselt paluvad

kaebajad kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumit (HTM) teenistusliku järelevalve käigus

määratlema antud abi summat ja kohustama ELA-t Flaperonile ja Heptale antud ebaseaduslikku

riigiabi koos intressiga tagasi nõudma kahe kuu jooksul haldusasja menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumisest.

20. Kaebuses väidavad kaebajad, et ELA andis Flaperonile ja Heptale üle tasuta

rakendusuuringud ja tehnoloogia mehitamata lennukilahenduste (GAUI GX-9 platvormil)

väljatöötamiseks. Et kaebajad ning Flaperon ja Hepta tegutsevad samal kauba- ja teenuseturul,

sh elektriliinide droonipõhise järelevalve ning selleks kasutatava tarkvaralahenduste turul, on

ELA andnud ebaseaduslikku riigiabi, mis kahjustab ka kaebajate õigusi. ELA võib olla riigiabi

andjaks konkurentsiseaduse (KonkS) § 42 mõttes.

21. Kaebajad selgitavad enda järeldust tagasinõutava riigiabi andmisest kokkuvõttes järgmiselt:

- ELA rakendusuuringu juhid andsid rakendusuuringu meeskonna „tasuta“ kasutusse nende

enda Flaperonile kuuluvad kaks kopter-drooni GAUI GX-9, mille peal teostati meeskonna

läbiviidavad arendustegevused;

- ELA lubas rakendusuuringu meeskonnal teha Flaperonile kuuluval seadmel tasustatult ja

rakendusuuringu vahendeid kasutades töid, mis ei olnud rakendusuuringu osad;

- ELA andis rakendusuuringu tulemuste (sh valminud kopter-drooni tehniliste lahenduste)

kasutamise tasuta üle rakendusuuringu meeskonna juhtide S. Maripuu ja S. Heeringuga seotud

äriühingutele Flaperon (kus nad olid ja on juhatuse liikmed) ja Hepta (kus nad on asutajad ja

osanikud);

- Flaperon ja Hepta kasutavad seda tehnoloogiat mehitamata lennukilahenduste

väljatöötamiseks, sellega teenuse osutamiseks ja toetuste taotlemiseks (Euroopa

Kosmoseagentuuri ärikiirendi toetus, EAS-i starditoetus jne) ning investoritele suunatud

reklaami tegemiseks. Nad ei ole ELA-le tasunud;

- ELA lõi GAUI tehnoloogiavalikuga huvidekonflikti riigihanget 177255 täitvate

uurimismeeskonna juhtide ja neile kuuluva Flaperoni vahele;

- ELA on riigihankes 177255 sõlmitud käsunduslepingute täitmisel akteerinud üle 50% mahus

töid, mis pole seotud riigihanke 175030 hankelepingu täitmisega (tellis töid, mida polnud vaja);

- Hepta on saanud toetusraha ja investeeringuid, kasutades ELA abil arendatud tehnoloogiat,

saades seega konkurentsieelise.

22. ELA vaidles vastuses kaebusele sellele vastu ja leidis kaebajatel puudub kaebeõigus.

23. ELA leidis, et esiteks on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 tulenev eeldus

kohustamiskaebuse esitamiseks täitmata. Kaebajate 13.04.2022. a ja 20.04.2022. a e--kirjade

puhul oli tegemist selgitustaotluste ja märgukirjadega ning kaebajad ei ole esitanud ELA-le

taotlust KonkS § 42 lg 4 ega ühegi muu õigusnormi rakendamiseks. Seega puudub haldusakt,

toiming, viivitus või tegevusetus, mis võiks olla kaebuse aluseks.

24. Teiseks ei ole ei ole kaebajad Flaperoni ja Hepta konkurendid, ning neil puudub

halduskohtu kaitset õigustav põhjendatud huvi. Kaebaja I ei ole rakendusuuringut

finantseerinud ning äriplaanis osalemine ei oma mingit tähtsust.

25. ELA pole kolmandatele isikutele mistahes abi, sh riigiabina käsitatavat abi, ega

tehnoloogiat andnud. Ülesannete täitmine uuringugrupi poolt oli rakendusuuringu

eesmärkidega kooskõlas.

26. Riigiabi olemasolu tuvastusnõue ja selle tagastamise otsustamise kohustamisnõue on

aegunud, sest kohaldamisele kuuluv 4-aastane aegumistähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks

möödunud. Kaebajate etteheited puudutavad perioodi enne ELA poolt rakendusuuringu

aruande Instigole üleandmist 04.01.2018. Kaebus esitati 01.06.2022. Kaebajate poolt

käesolevas haldusasjas esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on pärit valdavas osas

Instigolt ning tsiviilasjas 2-19-10787 jõustunud kohtuotsustes tuvastatud Instigo teadmine tuleb

võrdsustada kaebajate teadmisega.

27. 01.07.2021 jõustusid KonkS muudatused, mille tulemusel näeb KonkS § 42 lg 4

ebaseaduslikule riigiabiandjale kohustuse ebeseaduslik riigiabi tagasi nõuda ka ilma välise

sekkumiseta. KonkS § 42 lg 8 jõustumisega kehtestatud ebeseadusliku riigiabi

tagasinõudeõiguse 10-aastane aegumistähtaeg kehtib KonkS § 87 lg 9 kohaselt üksnes pärast

01.07.2021 antud riigiabi suhtes.

28. Flaperon ja Hepta esitasid kokkuvõtlikult järgmised seisukohad:

- Kaebajatel puudub kaebeõigus;

- Kaebajad ei ole kaebuse esitamise hetke seisuga kolmandate isikute konkurendid riigiabi

reguleerivate õigusaktide mõttes;

- Kolmandad isikud ei ole ELA-lt riigiabi saanud: puudub riigi vahenditest või riigile omistatav

hüve; ELA ei ole andnud valikulist abi, mille abil oleks kolmandad isikud saanud majandusliku

eelise; rakendusuuringu teostamiseks eraldatud rahalised vahendid vastavad grupierandile ning

tegemist oleks seega lubatava abiga;

- Estatecil puudus Flaperonile kuulunud kopter-tüüpi drooni osas mistahes nõudeõigus;1

- Kaebajate esindaja registreeris Instigo nimele tööstusdisainilahenduse, milleks vajalikke

õigusi ei olnud ei temal ega Instigol;2

- Kohtuvaidluses tsiviilasjas 2-19-10787 jäi rahuldamata Instigo hagi ELA vastu, milles

Instigo nõudis sisuliselt kogu rakendusuuringu alusel ELA-le välja makstud raha tagastamist;3

- Flaperon ega Hepta ei ole oma majandustegevuses kasutanud ega saanud kasutada

rakendusuuringu esemeks olnud tulemeid;

- Asjaolu, et Flaperoni või Hepta kopterdrooni kasutati ELA rakendusuuringu raames, ei anna

alust järeldada, et ELA on kolmandatele isikutele andnud riigiabi.

- Möödunud on riigiabiõiguslik tagasinõudeõigus, mis enne 01.07.2021 jõustunud KonkS

redaktsiooni järgi oli 4 aastat, sest rakendusuuringu tulemused anti ELA poolt Instigole üle

04.01.2018, mistõttu oli kaebuse esitamise hetkeks, s.o. 01.06.2022, 4-aastane kaebetähtaeg

möödunud.

1 TrtMKo 08.06.2018, 2-17-16605.

2 HrjMKo 26.05.2022, 2-21-2485; TlnRnKm 16.02.2023, 2-21-2485.

3 TrtMKo 01.11.2021, 2-19-10787; TrtRnKo 27.06.2022, 2-19-10787.

- Kaebajad ei osalenud asjakohastel riigihangetel, nende etteheited riigihanke tingimustele on

hilinenud – võimalus nende kui eelhaldusakti vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kaebajate

esindaja ise oli hangete tehniliste tingimuste koostamise juures.

29. Rahandusministeerium kaasatud haldusorganina esitas kokkuvõtlikult järgmised

seisukohad:

- Kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused ei ole täidetud;

- Kuna kaebajad ei olnud kaebuse esitamise ajal kolmandate isikute konkurentideks, puudub

neil käesolevas kohtuasjas kaebeõigus konkurentsisuhte alusel. Kaebajad ei ole kaebuse

esitamisele eelnenud kahel aastal tegelenud drooniarendusega elektriliinide järelevalveks ega

muud laadi drooniarendusega ning ei tee seda jätkuvalt käesoleva ajani. Estatec viimaste

majandusaasta aruannete järgi tegeleb ettevõte uue ärivaldkonna arendamisega, mille sisu ei ole

täpsustatud. Ettevõtte varasem tegevusala oli drooniarendus. Rohelohe ei ole äriregistri

andmetel 2021. aasta majandusaasta aruannet esitanud. 2020. aastal tegeles Rohelohe

ärinõustamise ning telekommunikatsiooniseadmete jaemüügiga. Kõige hilisem dokument, mis

näitab Rohelohe puutumust drooniarendusega, on ISO 9001 juhtimissüsteemi sertifikaat

kehtivusajaga 21.03.2017 kuni 21.03.2020;

- Riigihanke aruande kohaselt laekus 16 pakkumust, mis tõendab teenuse ostmist turuhinnaga.

Isegi kui toimus mingite lisatööde tegemine, mis ei olnud loetletud riigihanke tehnilises

kirjelduses, ei tähenda see iseenesest riigiabi reeglite rikkumist;

- Riigiabi esineks juhul, kui ettevõte oleks saanud sellega seoses eelise. Puuduvad tõendid

majandusliku eelise kohta. Kui käsundisaaja tegigi lepingus nõutust rohkem, siis pigem kaotas

ta rahaliselt;

- Ebaseadusliku riigiabi tagastamise nõue, isegi kui abi oleks osutatud, on aegunud.

30. Haridus- ja Teadusministeerium kaasatud haldusorganina esitas järgmised seisukohad:

- Kaebajatel puudub kaebeõigus, kuna nende subjektiivseid õigusi pole rikutud;

- Tulenevalt riigiabi andmise definitsioonist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL)

art 107 lg-le 1 ja konkurentsiseadusele, tsiviilasjas 2-19-10787 tehtud otsusest ja kohtute

põhjendustest ei ole tegemist riigiabiga, kuna kinnitust on leidnud, et tegemist on korrektse

hankemenetluse käigus teostatud tööga, mis ei andnud majanduslikku eelist.

31. Halduskohus lõpetas 01.09.2022. a määrusega haldusasja menetluse osaliselt – HTM-i

kohustamise nõudes. Sama määrusega peatas halduskohus haldusasja menetluse kuni

lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-19-10787.

32. 18.01.2023. a määrusega uuendas halduskohus käesoleva haldusasja menetluse.

33. 17.02.2023. a määrusega võttis halduskohus kohustamiskaebuse ELA vastu menetlusse.

34. 20.02.2023 esitasid kaebajad täiendavalt tuvastamisnõude, millega soovivad, et kohus

tuvastaks, et ELA tegevus moodustab riigiabi Flaperonile ja Heptale.

Halduskohtu otsus

35. Tartu Halduskohus jättis 31.01.2024. a

otsusega

(dtl 2213-2225)

(kohustamis)kaebuse rahuldamata.

36. Kaebajate väidetav ELA poolt Flaperonile ja Heptale (käesoleva kohtuasja

kolmandad isikud) antud ebaseaduslik riigiabi seisneb kaebuse kohaselt selles, et ELA

andis kolmandatele isikutele üle tasuta rakendusuuringud ja tehnoloogia mehitamata

lennukilahenduste (GAUI GX-9 platvormil) väljatöötamiseks; aktsepteeris muu hulgas

nimetatud äriühingute poolt rakendusuuringu käigus valminud füüsiliste tulemite (kere

ja selle disain, jalused, juhtelektroonika karp, starter-generaator, jahutuslahendus jms)

enda majandustegevuseks tasuta kasutamist; võimaldas nimetatud äriühingutel katsetada

avaliku raha eest oma lennukilahenduste tehnoloogiat.

37. Halduskohtu hinnangul sisaldus Estateci 13.04.2022. a e-kirjas ning Estateci ja

Rohelohe 20.04.2022. a e-kirjas taotlus ning ELA 12.05.2022. a vastus on mõistetav

kaebajate taotluste rahuldamisest keeldumisena. ELA, olles praeguse vaidluse

kontekstis haldusorgani rollis, pidanuks vastustaja kahtluse korral haldusmenetlusele

üldiselt omaseid põhimõtteid ja HMS regulatsiooni (HMS § 15, § 36) arvestades

pöörduja eesmärgi ja tahte välja selgitama.

38. Vaidlus kaebeõiguse olemasolu üle taandub eelkõige küsimusele, kas kaebajad on

kolmandate isikute (kellele ELA on väidetavalt ebaseaduslikult riigiabi andnud) suhtes

konkureerivad ettevõtjad, kes suudavad piisavalt tõendada, et väidetav abi mõjutas

konkreetselt nende seisundit. Euroopa Komisjoni teatise riigiabi eeskirjade täitmise

tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (edaspidi: kohtute teatis),4 millele

osundavad ka kaebajad, kohaselt peab kohus menetluse algatamisel kaitsma

põhjendatud huvi omavaid isikuid, mitte iga isikut.

39. Kaebajad viitavad kaebeõiguse osas ELTL art 108 lg-le 3, mis käsitleb tegevust

Euroopa Liidu siseturuga kokkusobimatu abi korral. Euroopa Liidu õigus ja

kohtupraktika on tunnustanud küll nn konkurendikaebusi, kuid seejuures ei pea

kohtulikku kaitset saama kõik isikud, vaid üksnes need, kellel on selleks põhjendatud

(kaitstav) huvi. Nõukogu määruse (EL) 2015/1589, 13.07.2015, millega kehtestatakse

üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks

(määrus 2015/1589) art 1 p h järgi võib „huvitatud pool“ olla ka mistahes isik, ettevõtja

või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti abi saaja ning

konkureerivad ettevõtjad. Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on kaebeõigust omav

isik kas abi saaja otsene konkurent või kaudne konkurent, kes õiguslikult piisavalt

tõendab, et abi võib konkreetselt mõjutada tema seisundit.5

40. Rahandusministeerium kaasatud haldusorganina on asjakohaselt välja toonud, et

äriregistris avaldatud majandusaasta aruannete kohaselt tegutsesid kaebajad ning

Flaperon ja Hepta erinevatel tegevusaladel. Aruannete kohaselt Estatec 2016., 2019. ja

2020. aastal aktiivselt ei tegutsenud ning tema tegevusalaks oli masinate rent. Rohelohe

OÜ tegeles perioodil 2016-2020 äri- ning juhtimisnõustamisega. Aruannete järgi ei

kattu võrreldavate ettevõtete tegevus EMTAK koodide ega tegevuse kirjelduse osas (vt

ka ülevaade ettevõtjate tegevusalade kohta; kaasatud haldusorgani 29.06.2022. a vastuse

lisa; dtl 539-540).

41. Kaebajate esindaja selgitas kohtuistungil (01:54:36), et Rohelohe ei tegelenudki

drooniarendusega, kuid seda tegi Estatec. Kaebajate esindaja selgitas kohtuistungil

samuti, et tema ise lennundusvaldkonda ei tunne, vaid tal on projektijuhtimise

kompetents (istungil alates 00:27:40), samuti et tema ettevõtted tellisid droonivaldkonna

arendusi ning Flaperoni juhatuse liikmed S. Maripuu ja S. Heering töötasid tema

ettevõtete heaks arendustööde tegemisel: S. Maripuu oli aastatel 2013-2015 Rohelohe

töötaja, tegeles drooni arendamisega, viimane drooniarendus oli 2018 (Ettevõtluse

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0730(01)&from=EN, p 24.

5 Vt nt Üldkohtu otsus komisjon vs. Capa, T-777/19, p 71-72; Euroopa Kohtu otsused komisjon vs. Kronoply ja

Kronotex, C-83/09 P, p 64-66; komisjon vs. 3F, C-319/07 P, p 33.

Arendamise Sihtasutuse 2015. a rahuldatud projekt; II kd, tl 97-99), (istungil alates

00:38:20).

42. Halduskohus tõdes, et rakendusuuring algas juunis 2016 ja selle tulemused anti üle

jaanuaris 2018, ning nõustus vastustajaga, et kolmanda isiku esindaja (S. Maripuu)

töötamine Rohelohes 2015. a ei toeta kaebaja lähenemist, et tegutseti samal kaubaturul.

Samuti ei leidnud tõendamist samal kaubaturul tegutsemine Estateci ja Flaperoni

võrdluses. Rohelohe tehing osta Flaperonilt 2017. aastal droon ei jõudnud lõpuni, kuna

Rohelohe ei tasunud ostu eest (istungil alates 00:54:16). Kaebajate esindaja selgitustest

kohtuistungil järeldas halduskohus, et kaebajate tegevus vaidlusalusel ajavahemikul ei

seondunud drooniarendusega.

43. Eelnevat arvesse võttes ei ole kaebajad kohtu hinnangul kolmandate isikute otsesed

ega ka kaudsed konkurendid. Kaebajad ei ole enda vastavat väidet ka suutnud tõendada

(HKMS § 59 lg 1 ls 1). Samuti ei ole kaebajad suutnud ära näidata ega tõendada ka

seda, kuidas on kolmandate isikute tegevus või nende suhted mõjutanud kaebajate

majandustegevust. Kaebajate esindaja möönis kohtuistungil, et kui kolmandad isikud

tegelesid drooniarendusega, on kaebajad tegelenud andmekorjega (istungil 00:46:28,

00:48:50). Konkurentsisituatsioonile ei viita pelgalt valmisolek konkureerida toetusele

või pakkumust teha ega võime läbirääkimisteks (kaebaja väited kohtuistungil alates

00:10:47).

44. Halduskohus leidis, et kuna kinnitust ei leidnud kaebajate subjektiivsete õiguste

rikkumine ega ka kaebeõigus nn konkurendikaebuse esitamiseks, ei olnud juba seetõttu

alust kaebuse rahuldamiseks. Lisaks leidis halduskohus, et kolmandatele isikutele ei ole

osutatud riigiabi, mille tagastamist oleks kaebajatel alust selle ebaseaduslikkuse tõttu

nõuda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti

andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti

andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Halduskohtu hinnangul

selline kohustus vastustajal puudus.

45. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja on erineval ajal esitatud

menetlusdokumentides olnud ebajärjekindel selles, mida pidada praeguse vaidluse

kontekstis riigiabiks. Halduskohtu kokkuvõtte järgi on kaebaja arvates ELA-le

etteheidetavad järgmised tegevused: 1) vastustaja on andnud uuringutulemusena saadu

Flaperonile, kes on uuringutulemust kasutanud enda kopteril oma ettevõtluses; 2) üle on

antud ka uuringuvälised tulemused ja vastu on võetud töid, mida pole tellitutud ning 3)

vastuvõetu ei vastanud hankelepingule.

46. Riigiabi määratlemisel on asjakohased nn Altmarki kriteeriumid, mille kohaselt

peavad olema kumulatiivselt täidetud järgmised eeldused: abi saaja on ettevõtja ehk

tegeleb majandustegevusega; saadud abi on riiklikku päritolu; abi saaja saab eelise;

meede on valikulikune; selle andmisel eksisteerib vähemalt oht konkurentsi

moonutamiseks ning mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.6 Halduskohus asus

seisukohale, et käesoleval juhul pole tõendatud, et kolmandad isikud oleksid saanud

riiklikku päritolu vahendeid, millega nad saanuks kaebajatega võrreldes mingi eelise

majandustegevuses.

47. Tsiviilasjas 2-19-10787 toimunud kohtuvaidluse tulemusena on selgunud, et

kõnealune uuring vastas rakendusuuringu nõutavale tasemele, nagu see oli

6 Euroopa Kohtu otsus C-280/00.

hankelepingus nõutud.7 Jõustunud kohtuotsuses tsiviilasjas 2-19-10787 leidis Tartu

Maakohus, et ELA-le ei saa ette heita mingi füüsilise lahenduse üleandmata jätmist, sest

hankelepingu esemeks ei olnud tootearendus. Hankelepingu esemeks oli

rakendusuuringu teostamine, mistõttu pidi ELA tellijale üle andma uuringu käigu ja

tulemuste aruande.8 Asja materjalidest selgub ning kolmandad isikud selgitasid ka

halduskohtu istungil põhjalikult (istungil alates 03:03:54, dtl 2202), et rakendusuuring

oli suunatud andmeanalüüsile. Rakendusuuringu raames loodi spetsiaalne tarkvara, mis

oli konkreetse mootori juhtimissüsteemi-põhine, ning andis võimaluse jälgida

konkreetse seadistuse erinevaid parameetreid. Tsiviilasja 2-19-10787 lõppjärelduste

kohaselt pole hankelepingu pooleks olnud Instigo suutnud tõendada, et mingid

uurimistulemused või lahendused jäid ELA-le üle andmata.9

48. Vaidlust pole selles, et rakendusuuringu meeskonnas osalenud kolmandate isikute

esindajad jätkasid pärast uuringu lõppemist sarnastes valdkondades, kuid millegagi pole

tõendatud, et nende majandustegevus tugines edaspidi kõnealuse rakendusuuringu

käigus omandatul. Mõistagi, ei saa eitada, et rakendusuuringu käigus omandasid sellega

seotud spetsialistid uut valdkondlikku teadmist ja kogemust, kuid seda ei ole võimalik

käsitada kaitstava intellektuaalse omandina, mida olnuks võimalik saada riigiabi vormis.

Halduskohus osutas sellele, et asja materjalidest tervikuna nähtuvalt kiitis hanke tellija

Instigo, kelle esindajaks oli samuti E. Keeman nagu ka praeguse haldusasja kaebajate

puhul, tehingud (ostud, kaastöötajate värbamine) ise heaks ning varasemalt tal ELA-le

etteheiteid ei olnud (vt ka ELA esindaja ütlused kohtuistungil alates 02:37:20, dtl 2201).

49. Kaebajate väited seoses hanketingimustega või hankemenetlusega, ei saa praeguses

vaidluses olla enam asjakohased, sest tähtajad hanketingimuste või riigihangete

tulemuste vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kohtuasja tõenditest ei ilmne, et

kaebajad oleksid vastavaid vaidlustusi riigihangete seaduses sätestatud korras ja

tähtaegadel esitanud ja/või algatanud muid vastavaid kohtvaidlusi hankemenetluse

dokumentide või hankelepingute täitmisega seoses. Praeguse vaidluse pooled ei ole

eelnimetatud hankelepingute poolteks ning praeguse vaidluse raames ei lahendata ka

küsimust sellest, kas hankeleping täideti nõuetekohaselt. Vastav sisuline vaidlus

hankelepingu kohase täitmise üle kuulub pädevuselt lahendamisele maakohtus

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 1 ja 9) ning kui puudub tsiviilasjas tehtud

kohtulahend, mis vastupidist tõendaks, lähtub halduskohus eeldusest, et hankeleping

täideti nõuetekohaselt.

50. Erinevalt kaebajatest on vastustaja, kolmandad isikud ja kaasatud haldusorganid

seisukohal, et isegi juhul kui on alust järelduseks, et tegemist on ebaseadusliku

riigiabiga, oleks kaebajate nõue vähemalt osaliselt aegunud. Kuigi kaebajatel on õigus,

et konkurentsiseaduse (KonkS) § 42 lg-st 8 tulenevalt on riigiabi andjal õigus

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul, kohaldub see

säte üksnes pärast 01.07.2021 antud riigiabi juhtumitele (KonkS § 87 lg 9). Menetluses

viidatud Euroopa Kohtu otsusest tuleneb, et riigiabi tagasinõudmise asjades, milles ei

ole Euroopa Komisjon otsust teinud, tuleb lähtuda nii aegumistähtaegade kui intressi

määramisel riigisisestest õigusnormidest.10 Kaebajate hinnangul tuleks lähtuda ELA

poolt sõlmitud käsunduslepingutest tulenevate nõuete aegumise regulatsioonist.

Riigihangete registri andmetel lõppesid lepingud S. Maripuuga ja S. Heeringuga

7 TrtMKo 01.11.2021, 2-19-10787, p 6.2.1.2; TrtRnKo 27.06.2022, 2-19-10787, p 13.2.3.

8 TrtMKo 01.11.2021, 2-19-10787, p 6.2.1.3.

9 TrtRnKo 27.06.2022, 2-19-10787, p 13.2.4.

10 Euroopa Kohtu otsus C-349/17.

vastavalt septembris ja veebruaris 201711. Halduskohus juhindus tsiviilseadustiku üldosa

seaduses (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude kolmeaastasest

aegumistähtajast ning leidis, et puuduvad asjaolud, mis tingiksid TsÜS § 146 lg-st 4

tuleneva 10-aastase aegumistähtaja (pole tuvastatud vastustaja kohustuste tahtlikku

rikkumist) kohaldamist. Arvestades kaebajate pöördumist riigiabi tagasinõudmise

küsimuses ELA poole ja seejärel kohtusse 2022. aastal, on eelnimetatud kolmeaastane

tähtaeg ilmselgelt möödunud ja kaebuse rahuldamine oleks iseenesest võimatu ka

nõuete aegumise tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Apellatsioonkaebus

51. Estatec ja Rohelohe paluvad 01.03.2024 esitatud apellatsioonkaebuses (dtl 2597-

2620) tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Tõendamiskoormusest

52. Riigiabi tuvastamisel on tegu jagatud tõendamiskoormisega, kus kaebuse esitaja

peab tõendama oma väiteid, lähtudes EL riigiabi mõistest, kuid ka vastustaja peab

tõendama enda poolt nõuete korrektset järgimist lähtudes EL riigiabi mõistest. Kaebajad

tõendasid oma väiteid EL õigust silmas pidades piisavalt ning kohus ei rakendanud

uurimispõhimõtet.

53. ELA ei ole kaebajate arvates tõendanud järgmisi punkte:

- Et rakendusuuringu lepinguga paralleelset ettevõtte huvides tehtavat (konkureerivat) Flaperoni

kopteri arendust ei toimunud (Lennuakadeemia vastus kohtule p 15), mistõttu oli õigustatud

ilma piiranguteta Lennuakadeemia seadmete kasutus ning (tööaja tabelita) fikseeritud kuupalga

maksmine;

- Et tehtud hanked ja vastuvõetud tööd olid Instigo rakendusuuringu huvides, et oleks täidetud

Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELTL art 107 lg 1 tähenduses (p 82) tegeliku vajalikkuse

nõue12.

54. Halduskohtu otsuses ei ole kirjas, mil määral HKMS § 59 rakendamisel on tuginetud

viidatud kohtupraktika13 nõuetele. Lisaks ei lubanud halduskohus kasutada eelise

eeldust, mis tuleneb EL kohtupraktikast14.

55. EL õiguse mõistes ei saa lugeda tõendiks paljasõnalist väidet, et mingi asi on

rakendusuuringu jaoks vajalik või selle osa, ilma tehnoloogilist ja majanduslikku

konteksti analüüsimata. Vajalik on vaadelda vajadust rakendusuuringu jaoks. Kuna

uuringuks kasutatakse Flaperoni kopterit, siis tuleb vaadelda ka küsimust, kas sama

arendus oli vajalik Flaperon jaoks. Samuti tuleb vaadelda küsimust, kas Flaperoni

kopteri kasutusele puudusid alternatiivid – eriti olukorras, kus ettevõte soovib asuda

rakendusuuringu tellijatega konkureerima.

56. Sama kehtib GAUI tehnoloogia valiku kohta. Väide, et GAUI oli kõige kiiremini

saadaval, on õige, kuid ka see ei tõenda, et selline valik oli alternatiive analüüsimata

Instigo tellimuse täitmise huvides. Sama kordab riigiabi mõiste teatis (p 96), mis

11 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/704828/contracts/1511813.

12 T-14/96, p 74–79; C-331/20 P ja C-343/20 P, p 135, 147.

13 T-108/16, p 94; T-747/15, p 82.

14 T-479/11; T-157/12; C-559/12.

rõhutab, et kõik hanke tingimused peavad olema tihedalt ja objektiivselt seotud lepingu

majandusliku eesmärgiga. Sellist tihedat ja objektiivset seotust tuleb tõendada.

57. Kõik tsiviilasja 2-19-10787 leiud on küll asjakohased, kuid kuna tsiviilasjas ei

analüüsitud ELA ja uurimisgrupi/Flaperoni vahelisil lepinguid ja nende lepingute

täitmise korrektsust, siis ka olukorras, kus lahendiga on tuvastatud rakendusuuringu

asjade ja intellektuaalomandi üleandmise puudumine, ei vasta lahend ise tõendina

täielikult riigiabi mõiste eelise küsimustele, st kas Flaperon hoidis oma arendust tehes

2016-2017 kulusid kokku riigi vahendeid kasutades.

58. Nii kolmas isik kui ka vastustaja on vastuses kohtule kirjutanud, et paralleelne

rakendusuuringu väiline arendustöö toimus (apellatsiooni ptk 3.5).

59. Seega, aktsepteerides kõiki tsiviilasja 2-19-10787 järeldusi, ei saa tsiviilasja

lahendiga tõendada, et riigiabi ei ole antud.

Kaebeõigusest

60. Subjektiivsete õiguste rikkumine on olemas tulenevalt ELTL art 108 rikkumisest.

Subjektiivne õigus on seotud ebaseaduslikult antud eelise kõrvaldamisega.

Tagasinõudmise teatise 2019/C 247/01 p 16, sätestab: Abi tagasinõudmise eesmärk on

taastada siseturul abi väljamaksmisele eelnenud olukord. Ebaseadusliku abi

tagasimaksmisel kaotab abisaaja eelise, mis tal turul konkurentide ees oli.

61. Kaebajate 18.07.2022 esitatud täienduses on selgitatud, et konkurentsimoonutuseks

on turule sisenemata jätmine ning täiendusega koos on esitatud tõendid turule

sisenemiseks valmistumise kohta. Menetlusse võtmise määruses halduskohus

aktsepteeris esitatud tõendeid, kuid samad tõendid kohtuotsuse kohaselt ei sobinud

(otsus p 18.5 viimane lause).

62. Halduskohus oleks pidanud lähtuma HKMS § 59 lg 1 tõendatusse küsimuses

konkurentsiolukorra analüüsist seisuga 2016–2017, sest siis toimusid subjektiivsete

õiguste rikkumise aluseks olnud sündmused:

- 2016–2017 toimus riigiabi andmine, millega kujunes eelistingimustel kolmandate isikute

turule tulekuks vajalik tehnoloogiline areng ning millele tugineti enda reklaamimisel 2017–

2018 ajakirjanduses, toetuste taotlemisel ja investorsuhetes;

- 2018. aastal sai Hepta täiendavalt 15 000 + 50 000 eurot toetusi tegevuse jätkamiseks.

63. Antud riigiabi tulemusel kujunes 2018 aastal välja seis, mille tulemusel jätsid

kaebajad turule sisenemata ning seetõttu käibe ning investorite kaotus kestab ning

kolmandad isikud kasutavad jätkuvalt keelatud eelist. Kuna ärivõimaluse kaotus on

jätkuv, siis ka siseriikliku õiguse mõttes kaebajate subjektiivseid õigusi rikutud.

64. Kaebajad on selgitanud, et riigiabi on viinud konkurentsimoonutuseni, mis on

kaebajaid mõjutanud ärivõimaluse kaotuse näol (jaanuaris 2023 esitatud täiendatud

kaebuse p 3.49). Kaebajad olid osalised konkurentsil põhineval turule sisenemisel

Komisjoni teatise 2014/C 198/01 „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks

antava riigiabi raamistik“ (edaspidi TA teatis)15 mõttes (18.07.2022 esitatud täienduses

kaebeõiguse saamiseks enne menetlusse võtmist, p 6). Otsesteks konkurentideks on kõik

neli ettevõtet, kes osalesid tootearenduse tegemisel, et tuua turule uudne teenus, mistõttu

15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52014XC0627%2801%29, p 97 ja 98.

konkureerisid kaebajad kolmandate isikutega ärivõimaluse ärakasutamiseks (samas, p

10). Kaebajad konkureerisid kolmandate isikutega kliendiks saamisele kahe ettevõtete

osas, kes omavad ca 98% Eesti elektrivõrgust – Elering AS (Elering) ja Elektrilevi OÜ

(Elektrilevi) (samas, p 13). Kaebajate puutumus tuleneb asjaolust, et kuna konkureeriti

kolmandate isikutega Elektrilevi ja Eleringi tellimustele, siis riigiabi tulemusena

tekitatud konkurentsimoonutuse tõttu jäi neil äriplaanis (kaebuse lisa 2) planeeritu

realiseerimata (samas, p 16). Seetõttu ei tekkinud ka käivet Flaperoni ja Hepta

valdkondades.

Tõendamiskriteeriumist

65. Halduskohus on õigesti järeldanud (kohtotsuse p 18.1), et tõendada tuleb tasemel

„võib mõjutada“ (may concern), kuid otsus punktides 18.2–18.5 lähtub hoopis valest

õiguslikus mõistest „mõjutas“ (substantially affected). Mõiste „võib mõjutada“ ei

tähenda, et kaebeõiguse saamiseks on vajalik tuvastatud mõju. Mõisted „võib mõjutada“

(may concern) ja „mõjutab“ nõuavad tõendamiseks erinevaid tõendeid.

66. Kaebeõiguse käsitlemisel tuleb lähtuda sellest, et kaebeõiguse saab isik, kelle huve

võib abi andmine kahjustada („whose interests might be affected by the granting of

aid“).16 Kohtute teatises ja kohtuotsuses olev õiguslik termin „isik, kelle huve võib abi

andmine kahjustada“ EL kohtuotsuse eestikeeles versioonis vastab ingliskeelsele

terminile „might be affected“, mis vastandub kaebeõiguses terminile „substantially

affected“ ehk oluliselt mõjutatud. Seega ei tule tõendada tegelikku mõju kaebajale –

piisab tõendamisest, et mõju võib olla. Ka tuleviku või potentsiaalset konkurenti tuleb

lugeda huvitatud osapooleks ELTL art 108 lg 1 tähenduses.17

67. Iseseisev kaebeõiguse alus tuleneb läbirääkimistest võimaliku Flaperoni tehnoloogia

kasutuselevõtu üle Estateci poolt (kohtuotsuse p 18.4).18 Läbirääkimiste toimumist ja

selle mõju – lepingust taganemine – on käsitletud ja see peaks olema tõendatud. Kaebaja

on olnud Flaperoni tehnoloogia kasutamise osas läbirääkimistes. Flaperoni positsioon

läbirääkimistel kaebuse esitajatega võis olla oluliselt mõjutatud saadud riigiabist,

mistõttu hinnati võimalikku koostööd ebaperspektiivseks ning mille üheks tulemuseks

oli vajadus valida 2017. a lõpus elektriliinide seire teenuse pakkumiseks teine

tehnoloogia.

68. Kaebaja on varasemalt selgitanud, et ta vastab „huve võib kahjustada“ ning

potentsiaalse konkurendi tingimustele. Aastatel 2013–2015 tegi Rohelohe samuti

elektriliinide andmekorje lendusid. Rohelohel ja Estetecil soetasid 2013 ja 2017 droonid

Skü Y6 ja DJI Matrice 600 teenuse pakkumiseks, samuti olid olemas arvutid ja

tarkvarad droonidega korjatud andmete töötlemiseks (vt ptk 2 täidetud riigihanked).

Ettevõtted olid suhtluses testide tegemisel samade klientidega – Elektrilevi ja Elering.

Rohelohel oli olemas ISO9001 sertifikaat droonilendude kvaliteedi tagamiseks. Estatec

arendas EAS-i projektiga 2018. aastal drooni RTK-süsteemi. Seega olid kaebajad

võimelised droonilende tegema ja korjatud andmeid analüüsima, mistõttu nad olid

aastatel 2016–2017 potentsiaalsed konkurendid.

16 Vt Directory of EU Case Law on State Aids, 4. vlj, 2002, § 21.02, lk 632-633; C-319/07 P, p 32; C-83/09 P, p

64-66.

17 Directory of EU Case Law on State Aids, 4. vlj, 2002, § 21.02, lk 635; T-395/04, p 19; C-225/91, p 39; T-

167/04, p 50.

18 See tuleneb Euroopa Kohtu lahenditest C-319/07 P, p 33; T-373/15, p 88 ja 93.

69. Perioodil 2016–2017 ELA sõlmis järgmised lepingud Rohelohega, kusjuures kõigil

töödel oli seos droonidega tehtava andmekorjega:

- 2016. a septembris projektihaldus rakendusuuringule (riigihange 177253);

- 31.01.2017 andmetöötluse tarkvarade kaardistamine (riigihange 181201). Riigihanke

eesmärgiks oli kaardistada turul saada olevad võimalikud mehitamata lennundusega kogutavate

andmete töötluse ja visualiseerimise tarkvarad;

- 05.09.2017 GIS tarkvarade rent (riigihange 190242). Riigihanke eesmärgiks oli rentida

eksperimentaalelektroonika arenduseks ja testimiseks ning andmekogumislendude teostamiseks

tarkvarad.

70. Estateci tegevusala oli droonide rent (riigihange 184118).19

71. Start-upid, kes tegelevad sama asja tootearendusega, ei ole teineteise konkurendid

mitte üksnes siis, kui mõlemal ettevõttel on juba samas valdkonnas käive tekkinud (kui

mõlemad on juba turule sisenenud), vaid Euroopa Liidu riigiabiõiguse järgi ka siis, kui

tegu on sisuliselt majanduslikult määratletud nö huvitatud isiku/konkurendiga.20

72. Näiteks EMTAK jaemüügi koodi alla käib nii jalgrataste, kui ka tarkvara müük,

kuigi jalgrataste ja tarkvaramüüjad ei konkureeri kunagi teineteisega. EMTAK põhiste

käivete kasutamine analüüsiks on eksitav ning vastuolus EL õiguse majandushinnangute

põhisuse nõudega.

Riigiabi kriteeriumist: riiklikud vahendid

73. Kuna riiklikud vahendid ja eelis majandustegevuses on riigiabi mõiste erinevad

kriteeriumid, mis kumuleeruvad, siis selguse huvides on vajalik võtta iga kriteeriumi

kohta eraldi seisukoht.

74. ELA ei ole esitanud riiklike vahendite osas vastuväidet.

75. Halduskohtu otsus (p 21) tugineb kolmanda isiku väitele, et ELA saadud vahendid

on tegelikult Instigo poolt ELA-le makstud summad, seega eravahendid ja mitte

riiklikud vahendid. See on vastuolus riigiabi mõiste teatisega (p 50 ja 57). ELA

pangakontole riigikassas laekunud vahendid on kehtiva õiguse kohaselt riiklikud

vahendid ning sellisena oleks tulnud ka kohtuotsus selguse mõttes formuleerida.

Flaperon OÜ meeskonna paralleelsest uuringust

76. Kaebajad osutavad sellele, et kolmanda isiku 17.04.2023 kohtusse esitatud

seisukohas (p 84 kolmas lause) on mööndud, et kolmandad isikud tegelesid ka

paralleelse uuringuga. Halduskohtu otsus (p 24) on seega vastuolus nii kolmandate

isikute kirjaliku seisukohaga. Tegelikult on kõik osapooled üksmeelel, et

rakendusuuringu väline Flaperon kopteri paralleelne arendus tegelikult toimus.

Riigiabi seostest riigihangetega

77. Riigiabi mõiste teatise (p 76) näeb ette, et kui aga avaliku sektori asutused teevad

otseselt või kaudselt ükskõik mis kujul majanduslikke tehinguid, kuuluvad nad liidu

riigiabi eeskirjade reguleerimisalasse. Ka õiguskirjanduses ollakse seisukohal, et nii

19 Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr/api/public/v1/notice/1566520/html (mehitamata seiresüsteemi rent).

20 Vt ka T-58/13, p 91.

riigihangete kui ka riigiabi reegleid tuleb täita samaaegselt.21 Rahandusministeeriumi

riigiabi käsiraamatu22 järgi kujutavad Euroopa Liidu riigiabi ja riigihangete õigus endast

kahte üksteisest sõltumatut õigusvaldkonda.

78. RHS vaidluste eesmärgiks ja vaidluse tulemuseks on hankelepingu sõlmija

kindlaksmääramine (või hanke alusdokumentide peale esitatud vaidlustuste/kaebuste

puhul hankelepingu sõlmimiseni viivate eeltingimuste kindlaksmääramine), kuid riigiabi

vaidluste puhul on eesmärgiks pakkumuses oleva hinna vähendamine, kui pakkumuse

hind erineb tavapärasest turuhinnast või tagab pakkujale ülemäärase kasumi (riigiabi

mõiste teatise p 74 ja 76). RHS võimaldab vaidlustada hanketingimusi ja dokumente,

kuid ei võimalda vaidlustada hanke enda vajalikkust/põhjendatust ilma konkreetseid

riigihanke

alusdokumentide

tingimusi

(kvalifitseerimis-,

vastavus-,

hindamiskriteeriumid, lepingu tingimused jne) vaidlustamata (riigiabi mõiste teatise p

82) ega võitnud hanke hinna mittevastavust turuhinnale (riigiabi mõiste teatise p 84 ja

89), st kui see ületab turuhinda; ainupakkujaga olukorras turuhinnale vastavust (riigiabi

mõiste teatise p 93 kolmas lause), sest puuduvad teised kaebeõigusega pakkujad –

riigihankeõigus ei keela ju ainupakkumist, küll võib see viia ebaseadusliku riigiabi

andmiseni.

79. RHS kaebeõigus on antud ainult (potentsiaalsetele) pakkujatele. RHS § 192 lg 3 p 7

alusel jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub

vaidlustuse esitamise õigus. RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes

osalemisest huvitatud ettevõtja võib vaidlustada hankija tegevuse. HKMS § 268 lg 1

täiendab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada

oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse

riigihangete vaidlustuskomisjonis. Riigiabi kaebeõigus on aga kõigil ettevõtetel

tingimusel, et vaidlustatav hange saab olla riigiabi allikaks (hange ei ole tehtud riigiabi

mõiste teatise p 196–197 valdkondades).

80. Sisulise kaebeõiguse tekkimise ajahetked on riigihanke- ja riigiabiasjades erinevad.

RHS alusel tuleb vaidlustused esitada hanketingimustele enne pakkumuste esitamist või

otsustele enne hankelepingu sõlmimist. Pärast hankelepingu sõlmimist vaidlustusi

esitada ei ole võimalik. Ebaseadusliku riigiabi andmine saab reeglina toimuda pärast

hankelepingu sõlmimist, st hankelepingu täitmise käigus hankija poolt võitnud

pakkujale asjade/tööde/teenuste eest tasumisega. Seega enne hankelepingu sõlmimist ei

ole veel riigiabi kriteeriumid täidetud ega esine ka kohtute teatises (p 24) sätestatud

puutumust.

Hankelepingu nõuetekohase täitmise arvestamisest

81. Käesoleva kaebuse sisuliseks aluseks riigiabi andmisel on asjaolu, et ELA

hankelepingu tellijana võttis vastu lepinguvälised tööd, mis teostati Flaperoni kopteri

parendamiseks, ja tasus nende eest ning keeldus lepingule mittevastavate tööde

vastuvõtmisest tekkinud alusetu rikastumise nõude esitamisest.

82. Antud vaidluse aluseks on asjaolu, et isik, kes ei ole riigiasutusega sõlmitud

hankelepingu osapool, sai eelise, mille tuvastamist nõuavad antud juhul kaebajad, kes

samuti ei ole lepingu osapooleks.

21 C. F. Petersen. Awards of Public Contracts as a Means to Conferring State Aid: A Legal Analysis of the

Interface Between Public Procurement Law and State Aid Law. Copenhagen Business School, 2018;

22 https://www.fin.ee/media/2938/download, lk 56.

83. Jõustunud kohtuotsuses tsiviilasjas 2-19-10787 on tuvastatud, et leping täideti

korrektselt ja kõik nõutud asjad on üle antud.23 Kui leping on täidetud korrektselt ja kõik

lepingus nõutu on üle antud, siis ei saa sama lepingu osaks lugeda 14 üleandmata

lahendust, mis on kirjeldatud kaebuse lisas 6.

84. Halduskohus on jätnud kõrvale lahendi tsiviilasjas 2-21-2485. Eesti

Lennuakadeemia ja Lentsiuse vahel 13.02.2017 sõlmitud käsundusleping ei käsitlenud

drooni korpuse ja jaluste disainimist. Drooni korpust ja telikut ei ole mõistlikult

võimalik seostada „drooni elektroonikalahendustega“. Seda, et riigihanke lähteülesande

osa nr 6 ei puudutanud drooni korpuse ja teliku disaini, kinnitas asjas 2-21-2485

tunnistajana ka S. Maripuu (17.12.2021 istungiprotokolli lk 8 ja 11).

Riigiabi eelisest

85. Flaperoni käibed aastatel 2016–2017 on seotud olulises osas ELA poolt GAUI

platvormi valimisega rakendusuuringu teenuse osutamiseks. Seega Flaperoni käibed

tulenevad saadud riigiabist, kui riigiabi teatise p 82, 89 ja 91 nõuded on täitmata.

86. Tegeliku vajaduse hindamine riigiabi mõistes, sisaldab ka asjaolu hindamist, kas oli

põhjendatud osta 39500 euro eest teadmist, mis oli internetis tasuta kättesaadav.

87. Osa rakendusuuringu meeskonna poolt tehtud ja ELA poolt akteeritud tööst ei ole

jõudnud uuringu aruandesse ning on kadunud. Eksperdid tuvastasid 14 ELA poolt aktiga

vastuvõetud tehnilist lahendust, mida Instigole kui rakenduse tellijale üle ei antud.

88. Rakendusuuringu meeskond tegeles rakendusuuringuga samaaegselt Flaperonile

kuuluva kopter-drooni arendamisega, kuid jättis sellise tegevuse eest uurimisgrupi

töötajatele tasu maksmata. Kui on tõendatud paralleelse arenduse tegemine, siis ei ole

oluline, mis on sellise arenduse täpne sisu, kui ettevõttel tekib töö tegijatele palga

maksmise vältimisest kokkuhoid.

89. Rrakendusuuringu meeskond tegeles rakendusuuringuga samaaegselt Flaperonile

kuuluva kopter-drooni arendamisega ning kasutas selleks tasuta ELA ostetud

komponente ning riigi vahenditest maksti kinni ka kõik ruumide rendi, side ja

küttekulud. Tegu on infrastruktuurile ligipääsu tasuta võimaldamisega TA teatise p 25,

28 ja 30 mõistes.24

90. Olukordades, kus ettevõtte on saanud hoida oma arenduses raha kokku, ei ole

oluline, et tsiviilasjas ei tuvastatud mingite asjade ja intellektuaalomandi üleandmist. Ka

tuleb tähele panna, et tõendamise nõuded on erinevad.

Aegumisest

91. Jääb arusaamatuks, miks halduskohus üldse TsÜS-i tehingust tulenevat

aegumistähtaega kohaldas, kui tegu on haldusvaidlusega ning kaebaja ei ole kõnealuse

tehingu pooleks. Halduskohus väidab valesti, et kaebajad on palunud lähtuda ELA poolt

sõlmitud käsunduslepingutest tulenevate nõuete aegumise regulatsioonist. See oli

Rahandusministeeriumi ettepanek.

23 TrtMKo 01.11.2021, 2-19-10787, p 23; TrtRnKo 27.06.2022, 2-19-10787, p 13.2.4.

24 Vt ka T-108/16, p 91; T-108/16, p 92.

92. Halduskohtu lähtumine tehingute põhisest aegumisest TsÜS § 146 järgi on

põhjendamatu. Riigiabi rikkumine ei tulene ühegi käsunduslepingu nõudest, seda enam,

et Flaperon ei ole ka rakendusuuringu meeskonnaga sõlmitud lepingute osapool.

Riigivara tasuta kasutamisest ning rendi maksmisest pääsemine ning ka palgakulude

kokkuhoid ei ole seotud ühegi käsunduslepinguga. Kaebajad ei ole nende lepingute

pooleks.

93. Halduskohus eiras ka EL õigust tehingust tuleneva nõude kohaldamisel, sest

tagasinõudmiste teatise p 26 selgitab, et riigiabi tagasinõudmine ei ole karistus, vaid abi

ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg. Seega ei saa see sõltuda abi andmise

vormist. Tagasi nõutakse ainult summa, mida ei oleks tohtinud abisaajale maksta.

94. Halduskohus on jätnud analüüsimata KonkS § 787 kui erinormi kohaldamise

aegumise osas.

95. Praegusel juhtumil tuleks rakendada riigivastuse seaduse (RVastS) § 22 lg 3.

Alusetule rikastumisele viitavad ka TsÜS § 84 lg 1, § 90 ning tühise tehingu

regulatsioon koosmõjus TsÜS §-ga 87. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing

on tühine.

96. Kui ükski siseriiklik õiguslik alus ei sobi, siis tuleb asuda seisukohale, et tegu on

ikkagi seadusest tuleneva nõude mittetäitmisega, millel on 10 aastane aegumise tähtaeg.

97. Halduskohus on valesti tuginenud tehingust tulenevale 3-aastasele aegumistähtajale,

sest kehtib hoopis alusetust rikastumisest tulenev 3-aastane tähtaeg TsÜS § 151 lg 1

järgi: Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil

õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev

nõue. Sama sätte lg 2 järgi: Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu

rikastumise toimumisest.

98. Kuna KonkS § 42 alusel on õigustatud isikuks Eesti Vabariik ELA isikus, siis

kohtuasjades kirjeldatult isik eitab, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.

Seetõttu saab lugeda, et alusetu rikastumise puhul algab nõude 3-aastane aegumistähtaeg

käesoleva haldusasja kaebuse rahuldamisel kohtuotsuse jõustumisest.

Vastus apellatsioonkaebusele

99. ELA palub

vastuses apellatsioonkaebusele

(dtl 3008-3015) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

100. ELA hinnangul pole otstarbekas asuda reageerima üksikult kõigile kaebajate

valeväidetele, sest kaebuse alusetuse mõistmiseks piisab üksnes olulisemate väidete

analüüsist. Lisaks tekitab kõigi tõendamata väidete ümberlükkamine suurt

menetluskulu, mille hüvitamist pole ELA-l vähemalt halduskohtu arvates õigust nõuda.

Seetõttu keskendub ELA üksnes olulisemale ja jätab vähemolulise tähelepanuta.

101. Kaebajate juhatuse liige E. Keeman üritab vaielda uuesti läbi tsiviilasjas 2-19-

10787 jõustunud kohtuotsusega lõppenud vaidlust. Viidatud tsiviilasjas oli hagejaks

Instigo Eesti OÜ, kostjaks ELA ja kolmandateks isikuteks S. Maripuu ja S. Heering, kes

mh olid mõlemad Flaperoni juhatuse liikmed ja osanikud. ELA viis Instigo tellimusel

läbi mehitamata lennulahendust käsitleva rakendusuuringu, kusjuures ELA palkas

Instigo soovil rakendusuuringu põhilisteks teostajateks S. Maripuu ja S. Heeringu kui

mehitamata lennunduse valdkonna ühed parimad spetsialistid Eestis. Rakendusuuringu

väliselt tekkis Instigol aga S. Maripuu ja S. Heeringuga konflikt. Nimelt soovis Instigo,

et S. Maripuu ja S. Heering asuksid rakendusuuringu väliselt tegema Instigoga koostööd

mehitamata lennunduse tootearenduse valdkonnas. Instigo pakutud tingimused ei

sobinud S. Maripuule ja S. Heeringule, mistõttu tootearendust sisaldava koostööni ei

jõutud. Instigo otsustas seepeale asuda survestama S. Maripuud ja S. Heeringut

erinevate meetmetega. Instigo soovis, et ka ELA osaleks S. Maripuu ja S. Heeringu

survestamisel, ELA aga keeldus. Selle peale esitas Instigo ELA vastu kohtusse hagi,

nõudmaks tagasi kogu rakendusuuringu teostamiseks ELA-le makstud raha.

Tsiviilkohus jättis Instigo hagi rahuldamata ning rahuldas hoopis ELA vastuhagi,

mõistes Instigolt ELA kasuks välja rakendusuuringu teostamise eest võlgnetava tasu.

Viidatud tsiviilasjas tuvastas tsiviilkohus järgmised asjaolud, mis omavad olulist

tähtsust ka praeguses asjas esitatud kaebuse ja apellatsioonkaebuse lahendamisel:

- Teostatud rakendusuuring oli nõuetekohane, mis kinnitab, et alusetud on kaebuses ja

apellatsioonkaebuses sisalduvad etteheited selle kohta, nagu oleks ELA võtnud uuringugrupilt

vastu rakendusuuringu eesmärkidele mittevastava täitmise;

- ELA on kõik rakendusuuringu tulemused andnud üle Instigole, mis kinnitab, et alusetud on

kaebuses ja apellatsioonkaebuses sisalduvad kõik etteheited selle kohta nagu oleks

rakendusuuringu teostamisel loodud rakendusuuringu käigus või selle väliselt midagi, mida

Instigole üle ei antud, kuid anti üle hoopis Flaperonile;

- ELA pole rakendusuuringuga seoses andnud midagi üle Flaperonile ega Heptale, mis kinnitab,

et alusetud on kaebuses ja apellatsioonkaebuses sisalduvad etteheited selle kohta, nagu oleks

Flaperon või Hepta saanud riigiabi.

102. Kaebajad ei ole praegu ega ole ka kunagi olnud Flaperoni ega Hepta konkurendid.

103. ELA pole Flaperonile ega Heptale mistahes abi andnud. Siinjuures ei ole küsimus

selles, milline abi (toetus, soodustus vms) kvalifitseerub riigiabiks. Asi on hoopis selles,

et ELA pole Flaperonile ega Heptale üldse abi andnud. ELA pole andnud Flaperonile

ega Heptale ühtegi mehitamata lennuvahendite tehnoloogiat. Heptale pole ELA ka raha

tasunud. Flaperonile on ELA maksnud rakendusuuringu ühe osa teostamiseks vajaliku

tehnilise teabe ja selle kasutamist võimaldava lihtlitsentsi eest 39 500 eurot (km-ta).

Kogu rakendusuuringu teostamise eest maksis Instigo ELA-le 807 855,02 eurot (km-ta).

Lisaks on ELA ostnud Flaperonilt kui mehitamata õhusõidukite platvormide

maaletoojalt hinnakirja järgse hinnaga mehitamata õhusõidukite platvorme, mille abil

testiti ja kontrolliti rakendusuuringu käigus loodud tulemusi. Seega, ELA poolt

Flaperonilt ostetud know-how ja mehitamata õhusõidukite platvormid olid vajalikud

rakendusuuringu teostamiseks. Asjaolu, et ELA poolt Flaperonile tasutu oli vajalik

rakendusuuringu teostamiseks, kinnitab ka Instigo poolt rakendusuuringu käigus

allkirjastatud kulutuste akt.

104. E. Keeman on nii rakendusuuringu teostamisel, sellele järgnenud

tsiviilkohtuvaidluses kui ka nüüdses halduskohtuvaidluses tegutsenud vastuoluliselt.

105. Rakendusuuringu teostamise käigus asus E. Keeman Instigo nimel ja huvides

tegema ELA-le etteheited töö suhtes, mille teostamine oli ELA lepingupartnerina E.

Keemani enda ülesanne. Seega tegi E. Keeman etteheiteid iseenda tehtud tööle.

Rakendusuuringu teostamiseks oli ELA sõlminud lepingu E. Keemani juhitava

Rohelohega. Rohelohe ülesandeks oli mh rakendusuuringu dokumenteerimine,

rakendusuuringu tulemuste üleandmise tagamine Instigole, tulemustes kaitstava

intellektuaalomandi tuvastamine ning selle kaitse korraldamine koos ärisaladuse

kaitsega. Nimetatud ülesannete täitjaks ELA ees oli E. Keeman. Rakendusuuringu

teostamise lõpufaasis asus E. Keeman järsku Instigo nimel heitma ELA-le ette, et

rakendusuuringu tulemusi pole nõuetekohaselt üle antud. Kuigi just E. Keemani

ülesandeks oli tagada rakendusuuringute tulemuste intellektuaalomandi kaitse ja

ärisaladuse kaitse, asus E. Keeman Instigo nimel väitma, et kõnealune kaitse on

tagamata. Tsiviilasjas 2-19-10787 andis E. Keeman 25.08.2021 toimunud kohtuistungil

tunnistajana Instigo huvides ütlusi. Sealjuures selgus tema ütlustest, et E. Keeman

samastas end Instigoga juba enne rakendusuuringu läbiviimiseks hankelepingu

sõlmimist. Hankelepingu Instigoga sõlmis ELA 21.07.2016 ja E. Keemani juhitava OÜ-

ga Rohelohe sõlmis ELA projekti halduseks käsunduslepingu 10.10.2016. E. Keeman

asus Instigo nimel kritiseerima enda poolt ELA huvides tehtavat tööd alles 2017 sügisel,

kuni milleni polnud ELA-l teadmist, et E. Keeman istub samaaegselt kahel toolil.

Eeltoodut on ELA koos tõendiviidetega põhjalikumalt selgitanud 17.04.2023. a

menetlusdokumendis (p 6). Antud asjas omab see kõik tähtsust põhjusel, kuna see

kinnitab, et tsiviilasjas 2-19-10787 kohtu poolt tuvastatud Instigo teadmine oli olemas

ka E. Keemanil ja seeläbi ka tänastel kaebajatel, kellede juhatuse liige on E. Keeman.

106. Riigiabi vaidluses heidab E. Keeman ELA-le ette S. Maripuu ja S. Heeringu

palkamist rakendusuuringu läbiviijateks põhjusel, et tegemist on mehitamata lennunduse

valdkonnas tegutseva Flaperoni juhatuse liikmete ja osanikega, kuigi ELA palkas S.

Maripuu ja S. Heeringu rakendusuuringut teostama just E. Keemani soovitusel. E.

Keeman teeb seega etteheiteid iseenda poolt soovitatud inimeste palkamisele. Nii

Instigo kui E. Keeman kui sellega ka E. Keemani juhitavad kaebajad on kogu aeg olnud

teadlikud, et Eesti ühed pädevaimad mehitamata lennunduse spetsialistid S. Maripuu ja

S. Heering on Flaperoni juhatuse liikmed ja osanikud. See on tuvastatud kohtu poolt

tsiviilasjas 2-19-10787. Eeltoodut on ELA koos tõendiviidetega põhjalikumalt

selgitanud 17.04.2023. a menetlusdokumendis (p 8.3). Lisaks asjaolule, et Instigo

teadlikkus S. Heeringu ja S. Maripuu seosest Flaperoniga on tuvastatud jõustunud

kohtuotsuses, on vastupidise väitmine kurioosne ka põhjusel, et rakendusuuringu

täitmise käigus üritas tänane kaebaja Estatec E. Keemani juhtimisel ja Instigo toel osta

Flaperonilt ära GAUI GX-9 raamil põhinevat mehitamata helikopteriplatvormi. Selleks

sõlmisid Estatec ja Flaperon kirjaliku lepingu ning hiljem peeti lepingu täitmise üle ka

kohtuvaidlus, milles tuvastati, et Flaperon taganes lepingust kehtivalt, sest Estatec

rikkus tasumiskohustust. Eeltoodut on ELA koos tõendiviidetega põhjalikumalt

selgitanud 17.04.2023. a menetlusdokumendis (p 8.4). Sealjuures puudusid Instigol ja E.

Keemanil Estateci ja Flaperoni poolse lepingulise suhte ajal mistahes pretensioonid S.

Heeringu, S. Maripuu, neile kuuluva Flaperoni ja rakendusuuringu teostamise aadressil.

Need etteheited tekkisid alles siis, kui Instigo ja E. Keemani poolt soovitud

rakendusuuringu välisest koostööst S. Heeringu ja S. Maripuuga ei saanud asja.

107. Riigiabi vaidluses heidab E. Keeman ELA-le ette nii Flaperonilt rakendusuuringu

tarbeks know-how ostmist kui ka know-how ostmise aluseks olnud riigihanke tehnilise

kirjelduse tingimusi, kuigi just E. Keeman ise koostas need tingimused – seega, E.

Keeman teeb etteheiteid iseenda poolt koostatud tehnilisele kirjeldusele. Nii E. Keemani

etteheited riigihankes viitenumbriga 177258 koostatud tehnilise kirjelduse tingimustele

kui ka väited, nagu ta polnud teadlik, et kõnealuse riigihanke tulemusel ostis ELA

rakendusuuringu teostamiseks vajaliku know-how just Flaperonilt, on ümber lükatud

sellega, et E. Keeman ise oli kõnealuse riigihanke dokumendiks oleva tehnilise

kirjelduse autoriks. Eeltoodut on ELA koos tõendiviidetega põhjalikumalt selgitanud

17.04.2023. a menetlusdokumendis (p 10). Rakendusuuringu tellija Instigo oli

rakendusuuringu käigus kirjalikult aktsepteerinud Flaperonilt ostetud know-how eest

makstud tasu kui ELA-le kompenseeritava rakendusuuringu kulu ega ole esitanud sel

teemal ELA-le ühtegi etteheidet.

108. Riigiabi vaidluses heidab E. Keeman ELA-le ette, et ELA on rakendusuuringu

käigus loodud tulemusi lubanud testida Flaperoni omandis olnud GAUI GX-9 raamil

põhineva mehitamata helikopteriplatvormi peal, kuid rakendusuuringu teostamise ajal

lõi just E. Keeman olukorra, kus tema juhitav Estatec sai ELA-lt kokku 127 365 eurot

just selle sama Flaperonile kuuluva mehitamata helikopteriplatvormi kasutamise eest. E.

Keeman heidab sisuliselt ELA-le ette E. Keemani huvides E. Keemani äriühingule raha

maksmist olukorras, kus E. Keemani arvates oli selline raha maksmine vältimatult

vajalik rakendusuuringu teostamise huvides. Rakendusuuringu käigus loodud tulemusi

katsetati mh Flaperonile kuuluva GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata

helikopteriplatvormi peal. Lisaks katsetati neid ka väiksemate elektriliste akukopterite

T-Rex 450 ja multirootorkopteri Drony peal ning alates 2017. aasta lõpust ka ELA-le

kuuluva GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata helikopteriplatvormi peal. Algselt

katsetati neid Flaperonile kuuluva GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata

helikopteriplatvormi peal põhjusel, et tol ajal ELA-l endal ei olnud sellist platvormi.

Rakendusuuringu peamisteks teostajateks ning seega rakendusuuringu lahenduste välja

töötajateks olid S. Heering ja S. Maripuu, kellega ELA oli sõlminud Instigo ja E.

Keemani soovil teenuslepingud.

109. S. Heering ja S. Maripuu katsetasid rakendusuuringu käigus enda välja töötatud

lahendusi mh neile kuuluva Flaperoni omandis oleva GAUI GX-9 raamil põhineva

mehitamata helikopteriplatvormi peal, mis oli ELA huvides. Kõnealune mehitamata

helikopteriplatvorm on samasugune töövahend nagu näiteks sülearvuti. Flaperon ei

saanud selle eest ELA-lt tasu. 2017 kevadel teatas E. Keeman ELA-le, et

rakendusuuringu tulemuste testimiseks kasutatav Flaperonile kuuluv kopter, st

Flaperonile kuulunud GAUI GX-9 raamil põhinev mehitamata helikopteriplatvorm,

müüakse maha, mistõttu Flaperon ei saa seda enam lubada ELA huvides tasuta kasutada

ja mistõttu ELA peab viima läbi riigihanke rakendusuuringu tulemuste testimiseks

sobiva helikopteriplatvormi rentimiseks. E. Keeman kirjutas valmis tehnilise kirjelduse,

mille alusel viidi läbi riigihange viitenumbriga 184118 nimetusega „Mehitamata

seiresüsteemi rent“. Hanke võitis E. Keemani kontrolli all olnud Estatec. Tol ajal ELA

veel ei teadnud, et Estatec on E. Keemani kontrolli all. Estatec hakkas sõlmitud

hankelepingu alusel ELA-lt raha kasseerima selle sama Flaperoni GAUI GX-9 raamil

põhineva mehitamata helikopteriplatvormi kasutamise eest, mida ELA oli saanud seni

tasuta kasutada.

110. Kui S. Heering ja S. Maripuu said teada, et ELA maksab E. Keemani

kontrollitavale Estatecile raha GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata

helikopteriplatvormi kasutamise eest, mis kuulub Flaperonile ja mida S. Heering ja S.

Maripuu kasutavad ELA huvides rakendusuuringu teostamiseks ilma selle eest tasu

küsimata, teavitasid nad sellest ELA. Selle peale esitas ELA politseile kuriteokaebuse E.

Keemani tegevuse suhtes ja hagi Estateci vastu kohtusse makstud raha

tagasinõudmiseks. Politsei ei menetlenud kuriteokabust ning kuigi maakohus rahuldas

ELA hagi täies ulatuses, jättis ringkonnakohus ELA hagi rahuldamata. Asja menetleti

tsiviilasjas 2-18-13515. Oluline antud haldusasja kontekstis on, et E. Keeman heidab

ELA-le ette rakendusuuringu käigus selle sama GAUI GX-9 raamil põhineva

mehitamata helikopteriplatvormi kasutamist, mille kasutamise eest E. Keemani kontrolli

all olev Estatec sai ELA-lt kokku 127 365 eurot (km-ta). E. Keeman õigustas kõnealuse

tasu küsimist Estateci poolt sellega, et kõnealuse helikopteriplatvormi kasutamine on

rakendusuuringu teostamiseks vältimatult vajalik.

111. Rakendusuuringu käigus ei teostatud tootearendust, mistõttu rakendusuuringu

eesmärgiks ei saanud olla droonide ehk mehitamata õhusõiduki platvormide arendus

elektriliinide järelevalve jaoks. Rakendusuuringu käigus ei toimunud tootearendust,

mille käigus oleks pidanud looma ja üle andma mingi füüsilise lahenduse. Nii on

leidnud kohus tsiviilasjas 2-19-10787. Rakendusuuring ja tootearendus on erinevad

tegevused. SA Archimedes andis antud juhul rahastuse rakendusuuringu määrade alusel,

mis tähendas tootearendusega võrreldes Instigole oluliselt madalamat omafinantseeringu

kohustust. Kui Instigo eesmärgiks olnuks rakendusuuringule kohaldatava toetuse abil

teha ära tootearendus, siis olnuks tegemist KarS-is kuriteona sätestatud

soodustuskelmusega. Seega polnud ELA ülesandeks tegeleda rakendusuuringu

teostamise käigus tootearendusega. Järelikult on valed E. Keemani etteheited, nagu

oleks ELA tegelenud tootearendusega ja nagu oleks selle tulemused antud üle

Flaperonile ja selle kaudu Heptale. Eeltoodut on ELA koos tõendiviidetega

põhjalikumalt selgitanud 17.04.2023. a menetlusdokumendis (p 9).

112. ELA-le ei ole teada, kas ja mis ulatuses tegeles Flaperon endale kuuluva

mehitamata õhusõiduki platvormi arendusega rakendusuuringu väliselt selle teostamise

perioodil. Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust puudub ELA-l teadmine, kas üldse ja

mis ulatuses tegeles Flaperon rakendusuuringu perioodil temale kuulunud GAUI GX-9

raamil põhineva mehitamata helikopteriplatvormi rakendusuuringu välise arendusega.

ELA ei ole maksnud Faperonile ühtegi summat mehitamata helikopteriplatvormi

arendamiseks ega selleks, et Flaperon maksaks kellelegi palka. Samuti ei ole ELA

võimaldanud Flaperonile ühegi ELA ruumi või seadme kasutamist ega maksnud kinni

Flaperoni kasutuses olnud ruumide rendi- ega küttekulusid.

113. Rakendusuuringu tulemustega ei ole täiendatud Flaperonile kuulunud mehitamata

õhusõiduki platvormi. Väide, et rakendusuuringu tulemustega täiendati Flaperoni

kopterit, on väär. Mitte ükski rakendusuuringu tulemustest ei jäänud Flaperoni

kasutusse. Kogu rakendusuuringu käigus loodud tehnoloogia oli rakendusuuringu

lõppedes demonteeritud Flaperonile kuulunud GAUI GX-9 raamil põhinevalt

mehitamata õhusõiduki platvormilt ja paigutatud ELA omandis ja valduses olevatele

mehitamata õhusõiduki platvormidele, millega seda testiti ning oldi valmis teostama

Instigole demonstratsioonlende. Seega, ka need arendused, mis olid tehtud selleks, et

mehitamata õhusõiduki platvormile oleks võimalik rakendusuuringu käigus loodud

tehnoloogiat paigaldada ja testida, olid antud üle ELA-le.

114. ELA pole võimaldanud mistahes rakendusuuringu käigus teostatud katsetuste

tulemuste kasutamise ülekannet tasuta ega tasu eest Flaperonile ega Heptale. Mis

puudutab vibratsiooni taluvust ja summutamist, siis hoopis Flaperon võimaldas sel

teemal ELA-l kasutada Flaperoni loodud juhtsüsteemi ning seda riigihankes

viitenumbriga 177258 sõlmitud hankelepingu alusel. Sellise juhtsüsteemi kasutusõiguse

omandamine oli ELA-le vajalik rakendusuuringu teostamiseks. Tegelikkusele ei vasta

kaebajate väide, et riigihangete 177258 ja 177255 tulemusel on ELA võtnud vastu

nõuetele mittevastava täitmise. Mõlema hanke tulemusel toimunud täitmise abil on

teostatud rakendusuuringut. Kui rakendusuuringu täitmine on olnud nõuetekohane, siis

järelikult on nõuetekohane olnud ka riigihangete 177258 ja 177255 tulemusel toimunud

täitmine. Tsiviilasjas 2-19-10787 on kohtud jõustunud kohtuotsustes tuvastanud, et

rakendusuuringu täitmine on olnud nõuetekohane.

115. Asjaolu, et Instigo on rakendusuuringu rahastajale SA-le Archimedes kinnitanud, et

rakendusuuringu käigus ei töötatud välja lahendusi ühegi konkreetse mehitamata

õhusõiduki platvormi jaoks, kinnitab, et E. Keemani etteheide, nagu oleks

rakendusuuringu käigus töötatud välja lahendusi konkreetse mehitamata õhusõiduki

GAUI GX-9 platvormi tarbeks, on alusetu. Erinevalt kaebajate poolt väidetust pole

rakendusuuringu käigus loodud lahendusi GAUI GX-9 platvormi ega ühegi teise

konkreetse mehitamata õhusõiduki platvormi tarbeks. Rakendusuuringu käigus loodi

universaalseid lahendusi. Neid loodi ning testiti mitme erineva mehitamata

lennundusplatvormi abil. Rakendusuuringu käigus kasutati tehnoloogia loomiseks ja

testimiseks lisaks bensiinimootoriga GAUI GX-9 platvormile veel ka väiksemaid

elektrilisi akukoptereid T-Rex 450 ja multirootorkopterit Drony. Väiksemate

mehitamata õhusõiduki platvormide peal oli oluliselt lihtsam ja odavam testlende

teostada. Lisaks oli erineva suuruse ja jõuallikatega mehitamata õhusõiduki platvormide

kasutamise eesmärgiks demonstreerida, et rakendusuuringus kasutatud juhtsüsteem on

rakendatav ka erinevates suurustes ning jõuallikate tüüpidega õhusõidukitele. Seda on

Instigo kinnitanud SA-le Archimedes. Kõik need erinevad platvormid on jätkuvalt ELA

omandis ja valduses, sest Instigo pole soovinud neid ELA-lt vastu võtta. Eeltoodut on

ELA koos tõendiviidetega põhjalikumalt selgitanud 17.04.2023. a menetlusdokumendis

(p 12).

Kaebeõigusest

116. ELA nõustub halduskohtuga, et kaebajatel puudub õiguskaitset vajav subjektiivsete

õiguste rikkumine ning samuti pole kaebajate näol tegemist Flaperoni ega Hepta

konkurentidega.

117. Lisaks halduskohtu põhjendustele puudub kaebajatel kaebeõigus ka põhjusel, et

kaebajatel läbi E. Keemani on olnud täpselt samasugune ligipääs rakendusuuringu

tulemustele nagu Flaperonil läbi S. Maripuu ja S. Heeringu. Eelnevalt selgitasime, et

ELA lepingupartneri Rohelohe ülesandeks oli mh Rakendusuuringu tulemuste Instigole

üleandmise tagamine. Selle ülesande täitmisega tegeles Rohelohe juhatuse liige ja

ainuosanik E. Keeman. Juba ainuüksi sellest tulenevalt pidi E. Keemanil olema täielikult

teada, millised on rakendusuuringu tulemused, mis Instigole üle anti. Täiendavalt

tõendab seda teadmist asjaolu, et E. Keeman asus Instigo nimel kritiseerima Instigole

üle antud tulemusi. Tsiviilasjas 2-19-10787 tuvastati, et see kriitika on alusetu. Seega oli

E. Keemanil, kes oli ühtaegu nii rakendusuuringu tulemuste üleandja ELA vaatest kui

ka vastuvõtja Instigo vaatest, täielik teadmine sellest, mida üle anti. E. Keemani isikus

on selline teadmine järelikult nii Rohelohel, mille juhatuse liige ja ainuosanik ta on, kui

ka Rohelohe tütarühingul Estatecil, mille juhatuse liige on E. Keeman samuti. Lähtudes

kaebajate loogikast, et Flaperoni teadmine võrdub nende juhatuse liikmete S. Maripuu ja

S. Heeringu teadmisega, siis samamoodi võrdub Rohelohe ja Estateci teadmine nende

juhatuse liikme E. Keemani teadmisega. Järelikult oli Flaperoni väidetavatel

konkurentidel Rohelohel ja Estatecil rakendusuuringu tulemustest samasugune teadmine

kui Flaperonil. Nimetatu kinnitab, et kaebajatel puudub kaebeõigus.

118. Lisaks halduskohtu esitatud põhjendustele puudub kaebajatel kaebeõigus ka

põhjusel, et kaebajad on seoses rakendusuuringu teostamisega saanud palju suuremat

rahalist kasu kui Flaperon. Kaebajate peamine etteheide Flaperonil tekkinud rahalise

kasu osas võrdub 39 500 euroga (km-ta), mille ELA maksis Flaperonile riigihanke

viitenumbriga 177258 tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel rakendusuuringu

teostamiseks vajaliku tehnilise info ja selle kasutamiseks vajaliku lihtlitsentsi eest.

Sealjuures on Instigo selle kui rakendusuuringu tarbeks vajaliku kulu aktsepteerinud,

omamata sel teemal ELA-le etteheiteid. Kaebaja Estatec on ELA-lt saanud Flaperonile

kuulunud droonkopteri rakendusuuringus kasutamise eest riigihanke viitenumbriga

184118 tulemusel sõlmitud lepingu alusel aga 127 365 eurot. Kaebaja Rohelohe on

ELA-lt saanud riigihanke 177253 alusel 10.10.2016 sõlmitud rakendusuuringu

projektihalduse lepingu alusel 68 500 eurot (km-ta). Mõlemad summad on suuremad

ELA poolt Flaperonile rakendusuuringu teostamiseks sõlmitud lepingu alusel makstust.

Aegumisest

119. Riigiabi tagasinõudekohustus riigiabi andja enda poolt ilma välise sekkumiseta

tekkis 01.07.2021. Kuni 01.07.2021 oli riigiabi tagasinõudmine reguleeritud Eestis

selliselt, et KonkS § 42 lg 1 nägi ebaseadusliku riigiabi tagasinõudekohustuse ette

üksnes juhul, kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile esitanud

otsuse, et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada. Alles

01.07.2021 jõustusid KonkS muudatused, millede tulemusel näeb KonkS § 42 lg 4

ebaseaduslikule riigiabiandjale kohustuse ebeseaduslik riigiabi tagasi nõuda ka ilma

välise sekkumiseta, kui riigiabi andja on ise tuvastanud, et tema antud abi on olnud

ebaseaduslik. KonkS § 87 lg 8 näeb KonkS § 42 lg 4 rakendussättena ette, et seal toodud

tagasinõudekohustus kehtib ka enne 01.07.2021 antud ebaseadusliku riigiabi puhul.

120. Riigiabi tagasinõudeõiguse suhtes kehtib 4-aastane aegumistähtaeg. Kuigi

01.07.2021 KonkS § 42 lg 8 jõustumisega kehtestati ebeseadusliku riigiabi

tagasinõudeõigusele 10-aastane aegumistähtaeg, siis KonkS § 87 lg 9 kohaselt kehtib

selline aegumistähtaeg üksnes pärast 01.07.2021 antud riigiabi suhtes. Kuna enne

01.07.2021 puudus Eesti õiguskorras asjakohane aegumistähtaeg, siis järelikult kehtib

enne 01.07.2021 antud ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmiseks 4-aastane tähtaeg.25

121. Rakendusuuringu tulemused anti ELA poolt Instigole üle 04.01.2018. On kindel, et

kõik etteheited puudutavad rakendusuuringu teostamise perioodi, st aega enne

04.01.2018. Kuna kaebus esitati 01.06.2022, siis selleks ajaks oli möödunud

tagasinõudele ette nähtud 4-aastane aegumisperiood.

Kolmandate isikute seisukoht

122. Flaperon ja Hepta paluvad seisukohas apellatsioonkaebusele (dtl 2995-3006)

tagastada apellatsioonkaebuse lisad ning jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

123. Apellatsioonkaebus ei vasta kolmandate isikute arvates HKMS § 182 lg 1 nõuetele.

Selles puuduvad viited ja selgelt väljendatud taotlused ning apellatsioonkaebus on

laialivalguv ja kogumis ebaülevaatlik. Kaebajad on esitanud apellatsioonkaebuses uusi

tõendeid, milliste osas puuduvad põhjendused, miks selliseid tõendeid ei saanud esitada

halduskohtus (HKMS § 182 lg 2). Samuti on kaebajad apellatsioonkaebuses esitanud

teadvalt ebaõigeid väiteid.

Subjektiivsete õiguste rikkumise puudumisest

124. HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu määruse 2015/1589 art 1

p h järgi võib „huvitatud pool“ olla ka mistahes isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus,

kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti abi saaja ning konkureerivad ettevõtjad.

25 Vt ka RKHKo 19.12.2019, 3-15-241, p 18 viitega EKo 05.03.2019, C-349/17, Eesti Pagar AS, p 128.

Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on kaebeõigust omav isik kas abi saaja otsene

konkurent või kaudne konkurent, kes õiguslikult piisavalt tõendab, et abi võib

konkreetselt mõjutada tema seisundit.26 Eeltoodust tuleneb seega, et ka Euroopa

õiguspraktikas on määratletud subjektiivse kaebeõiguse esinemiseks väga konkreetsed

eeldused – (1) kaebaja peab suutma tõendada, et ta on abi saaja otsene või kaudne

konkurent ning (2) kaebaja peab suutma piisavalt tõendada, et abi võib konkreetselt

mõjutada tema seisundit. Viimase punkti osas Euroopa Kohus täiendavalt avanud, et

kaebajal tuleb õiguslikult piisavalt tõendada, et abi andmisel võib olla konkreetne

tagajärg tema seisundile.27 Kaebajad ei ole kumbagi asjaolu tõendanud.

125. Apellatsioonkaebuses on kaebajad asunud seisukohale, et kaebajad ei pidanudki

nimetatud asjaolusid tõendama, vaid mõju olemasolu tulnuks eeldada, millest tulenevalt

tulnuks hoopis kohtul uurimispõhimõtte raames asjaolud välja selgitada. Kaebajate

sellekohane seisukoht ei ole kooskõlas praktikaga. Kohtu uurimispõhimõte ei tähenda,

et kohus saaks või peaks astuma kaebaja rolli ja peaks asuma kaebajate asemel kaebajate

paljasõnalisi etteheiteid sisustama ja selleks tõendeid koguma. Kaebaja kohustuseks nii

siseriikliku kui ka Euroopa Liidu õiguse kohaselt on tõendada enda kaebuse aluseks

olevaid asjaolusid.

126. Halduskohus leidis otsuses põhjendatult, et majandusaasta aruannete kohaselt

tegutsesid kaebajad ja kolmandad isikud erinevatel tegevusaladel või puudus kaebajatel

tegevus üldse. Seda kinnitas 02.11.2023. a kohtuistungil ka kaebajate esindaja, kelle

järgi ei ole kaebajad tegelenud drooniarendusega, vaid on neid üksnes tellinud, ning

kaebajate tegevus on hõlmanud peaasjalikult andmekorjet. Seda, et kaebajad tegelesid

just andmekorjega, kinnitab kaebaja veelkordselt ka apellatsioonkaebuses. Sellele

vaatamata püüavad kaebajad 2018. a EAS-i projekti osas väita seost drooniarendusega.

02.11.2023. a toimunud kohtuistungil selgitasid kaebajad aga, et 2018. a EAS-i kaasabil

ellu viidud projektil puudus drooniarendusega mistahes seos ning tegemist oli infokorje

teostamisega (02.11.2023. a istungi protokolli lk 4). Seega ei ole kaebajad tegutsenud

siis ega tegele ka täna kolmandate isikutega samal kaubaturul.

127. Kaebajatel ei ole olnud seadmeid, millega drooniarendust teostada. Viidatut

kinnitab fakt, et kuigi Rohelohe sõlmis Flaperoniga 2017. aastal drooni ostuks lepingu,

siis Rohelohe enda lepingulisi kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt ka drooni

üleandmist ei toimunud. Seegi kinnitab soovi puudumist drooniarenduse valdkonnas

tegutseda.

128. Kaebajate oletus või unistus sellest, kuidas asjad oleksid võinud olla või kuidas

kaebajad oleksid soovinud antud valdkonnas tegutseda, vaatamata asjaolule, et kaebajad

tegelikkuses ei ole teinud reaalseid tegevusi turule sisenemiseks, ei anna alust pidada

kaebajaid kolmandate isikute konkurentideks.

129. Ükski kaebaja poolt viidatud kohtuotsus või alusmaterjal kaebajate seisukohta ei

toeta. Lisaks tekitaks kaebajate arusaam reaalolukorra, kus avalike vahendite jagamine

oleks tervikuna takistatud, kuivõrd iga avaliku vahendi jagamisel tuleks automaatselt

eeldada mõju konkurentsiolukorrale või käibevahendite säästu avaliku raha kasutaja

muus majandustegevuses ja abi see sel põhjusel alati tagasi nõuda.

26 EÜKo T-777/19, komisjon vs. Capa, p 71-72; EKo C-83/09 P, komisjon vs. Kronoply ja Kronotex, p 64-66;

C-319/07 P, komisjon vs 3F, p 33.

27 EKo C-319/07 P, komisjon vs 3F, p 33.

Riiklikku päritolu vahenditest, millega oleksid kolmandad isikud võrreldes kaebajatega saanud

majandusliku eelise

130. Kaebajad esitavad eksitavaid väiteid osas, mida on halduskohus otsuses ära toodud

(p 21). Halduskohus on selgitanud, et riigiabi määratlemisel osundatakse Altmarki

kriteeriumitele, millised peavad olema kumulatiivselt täidetud, kuid kaebajad ei ole oma

väidetega ega ka esitatud tõenditega tõendanud, et sellised kriteeriumid oleksid täidetud.

Sellest tulenevalt puudusid riiklikku päritolu vahendeid, millega saanuks kolmandad

isikud võrreldes kaebajatega majandustegevuses eelise.

131. Kaebajad segavad vaidluses omavahel kolmandad isikud ja rakendusuuringu

täitjad, omistades kolmandatele isikutele õigusi ja kohustusi, mida ei ole neile võimalik

omistada. Näiteks hankemenetluses 177255, mille eesmärk oli hankida ekspertidest

koosnev meeskond rakendusuuringu läbiviimiseks, esitasid eduka pakkumuse S.

Heering ja S. Maripuu, kes sõlmisid ELA-ga käsunduslepingud rakendusuuringu

läbiviimiseks vajalike kohustustuste täitmiseks. Seega, kuigi S. Heering ja S. Maripuu

viisid rakendusuuringut ellu ning olid ELA lepingupartneriteks eraisikutena, on

kaebajad ka apellatsioonkaebuses jätkanud väidetega, et ELA on andnud Flaperonile ja

Heptale avalikke vahendeid lennukilahenduste tehnoloogia testimiseks. Seega

omistavad kaebajad S. Heeringu ja S. Maripuu poolt eraisikuna ellu viidud tegevused

rakendusuuringu täitmisel ja selle eest saadud tasu kolmandatele isikutele. Selline väide

on ebaõige ja eksitav. Kolmandad isikud nõustuvad halduskohtuga, et spetsialistide

poolt rakendusuuringu käigus omandatud valdkondlik teadmus ja kogemus ei saa olla

kaitstav intellektuaalse omandina, mida oleks olnud võimalik saada riigiabi vormis. Kui

füüsilised isikud saavad kindlate teenuste osutamise eest avalikke vahendeid, siis see ei

tähenda, et need füüsilised isikud ei saa tulevikus üheski ettevõttes töötada või mõne

arendusega täiesti nullist alustada.

132. ELTL art 107 sätestab, et kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune

liikmesriikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis

kahjustab või ähvardav kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab

liikmesriikidevahelist kaubandust. Eelnimetatud artiklist ja Euroopa Kohtu praktikast

tuleneb kogumis viis elementi, mis peavad olema üheaegselt täidetud, et riigi poolt on

antud isikule hüve, mis kvalifitseerub riigiabiks: (1) abi on suunatud ettevõtjale; (2) abi

pärineb riigi vahenditest ja on riigile omistatav; (3) abisaaja saab majandusliku eelise;

(4) abiga kaasnev eelis on valikuline ja (5) abi võib kahjustada liikmesriikidevahelist

konkurentsi ja kaubandust. Mitte ühegi eelnimetatud eelduse esinemist ei ole kaebajad

suutnud tõendada.

133. Esiteks, puudub riigi vahenditest või riigile omistatav hüve, mis oleks

kolmandatele isikutele üle antud. Kolmandad isikud selgitasid juba 17.04.2023. a

seisukohas põhjalikult, et ELA roll rakendusuuringu teostamisel oli olla töövõtja ning

rakendusuuringu tellijaks oli Instigo, kelle suhtes on ELA kõik enda lepingujärgsed

kohustused nõuetekohaselt täitnud ning kõik lepingu alusel teostatu üle andnud.

134. Nimetatud asjaolu leidis tuvastamist tsiviilasjas 2-19-10787 ning lisaks leidis

tsiviilasjas 2-21-2485 (kuigi nimetatud asjas sõlmiti kompromiss) tuvastamist, et kopteri

disain ei olnud rakendusuuringu esemeks, mistõttu ELA-l ega kellelgi teisel ei saanudki

olla kohustust Instigo Eesti OÜ-le disainiga seotud õiguste üleandmiseks. Eeltoodust

nähtub seega üheselt, et ei eksisteeri sellist riigile omistatavat vara või riigi ressurssi,

mida ELA oleks saanud üle anda. Täidetud ei ole kriteerium abi andmisest, mis pärineks

riigi vahenditest ja on riigile omistatav.

135. Sellest johtuvalt tuleb pidada põhjendamatuks ka kaebajate apellatsioonkaebuses

esitatud etteheiteid nagu oleks halduskohus eksinud asjaolude hindamisel, millised

puudutavad paralleelsete uuringute teostamist. Etteheidete esitamisel lähtuvad kaebajad

taaskord kitsast vaatest, mille kohaselt oleksid kolmandad isikud pidanud

rakendusuuringu teostamise ajal seiskama tervikuna enda mistahes muu

majandustegevuse.

136. Samuti ei vasta tegelikkusele kaebajate etteheiteid kolmandate isikute poolt

rakendusuuringu ressursside kasutamisest muude uuringute teostamisel. Kolmandad

isikud selgitasid nii enda 17.04.2023. a menetlusdokumendis kui ka 02.11.2023. a

kohtuistungil põhjalikult, et kolmandate isikute poolt alustatud uusi projekte ning

arendusi, mis põhinesid täiesti teistsugustel tehnoloogiatel ning seadmetel, ei ole

võimalik käsitleda mistahes viisil paralleelsete uuringutena, rääkimata sellest, et

kolmandad isikud oleksid saanud mingisugust hüve Instigo poolt finantseeritud

rakendusuuringust. Samuti ei ole selliste projektide ja arenduste elluviimisel kasutatud

riiklikke vahendeid. Vastupidi, hoopis ELA-l oli võimalus kasutada uuringu tarbeks

tasuta Flaperoni kopterit. Seega kaebajate väited väidetavast rahalisest kokkuhoiust on

paljasõnalised, tõendamata ega vasta ka tegelikkusele.

137. Kuivõrd Flaperoni tegevus alates ettevõtte loomisest on olnud teadus- ja

arendustegevuste teostamine, siis on igati loogiline, et lisaks rakendusuuringu

teostamisele võidi ettevõttes tegeleda muu majandustegevusega. Majandustegevusega

tegelemist kolmandatele isikutele aga ette heita on selgesti meelevaldne.

138. Teiseks, tuvastamist ei ole leidnud, et kolmandad isikud oleksid saanud valikulist

abi ning selle abil majandusliku eelise. Kolmandad isikud on varasemalt selgitanud, et ei

ole saanud ei valikulist abi ega ka miskit, mis oleks neile andnud majandusliku eelise.

Tuvastamist ei ole leidnud, et ELA oleks maksnud raha Flaperonile või Heptale mingite

tehniliste tööde teostamise eest. Samuti on põhjendamatud kõik kaebajate etteheited

Flaperonile kuuluval seadmel tööde teostamisest ja sellest tulenevalt Flaperonile või

Heptale mingi hüve kaudselt üleandmisest. Vastupidi, tsiviilasjas 2-19-10787 on nii

maakohus kui ka ringkonnakohus tuvastanud, et kolmandad isikud ei ole kasutusele

võtnud ega esitlenud mingit rakendusuuringu käigus loodud unikaalset lahendust või

saadud teavet, mida saaks käsitleda Instigo ärisaladusena.28 Järelikult ei ole kolmandad

isikud kasutanud midagi, mis oleks rakendusuuringus loodud.

139. Pärast rakendusuuringu lõppemist võtsid S. Heering ja S. Maripuu kõik Flaperoni

kopteri külge kinnitatud rakendusuuringu raames loodud lisaseadmed küljest ning

andsid need üle ELA-le. See asjaolu on halduskohtumenetluses ka tõendamist leidnud

(kolmandate isikute 17.04.2023. a seisukoha lisa 10). Seega kaebajate jätkuvad väited

mingite tööde kadumisest ja Instigole mitteüleandmisest on ebaõiged. Asjaolu, et Instigo

ei ole soovinud kõiki elemente vastu võtta, ei ole kolmandate isikute ega ELA riisiko.

140. Lisaks on põhimõtteliselt ebaõiged ka kõik väited abi valikulisusest. Kolmandad

isikud osundavad Euroopa Kohtu Altmark’i kaasusele.29 Kui mistahes avalike vahendite

kasutamiseks leitakse partner avalike hankemenetluse tulemusel, milles on kehtestatud

28 TrtRnKo 27.06.2022, 2-19-10787, lk 23; TrtMKo 01.11.2021, 2-19-10787, lk 43.

29 EKo C-280/00, p 90 jj.

objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud parameetrid ning milles oli võimalik

osaleda kõigil asjast huvitatud ettevõtjatel, siis ei ole võimalik väita, et riigi vahendeid

oleks kasutatud valikuliselt või ettevõtja oleks saanud majandusliku eelise. Kõik

rakendusuuringu teostajad ja selleks vajalikud esemed hangiti avalike hankemenetluste

tulemusel, kusjuures oli selliste hankemenetluste tarbeks tehniliste kriteeriumite

koostajaks kaebajate seaduslik esindaja E. Keeman ise. Ainuüksi selle põhjal on

välistatud valikulise abi andmine. Seda kummalisemad kaebajate jätkuvad väited sellest,

et kohus oleks pidanud asuma hindama, kas teostatud hankemenetluste sisu, millised

koostas kaebajate esindaja E. Keeman ning millised päriselt ellu rakendati, olid siiski

päriselt vajalikud.

141. Lisaks esitavad kaebajad apellatsioonkaebuses teadvalt ebaõigeid väiteid ka osas,

mis puudutavad Flaperoni käibeid aastatel 2016–2017, ning teadmiste ostmist ajal, mil

sarnased teadmised olid internetis vabalt kättesaadavad. Nimelt on kaebajad teadlikud,

et Flaperoni käibed aastatel 2016–2017 ei põhine saadaval riigiabil, vaid litsentside

müügil. Asjaolu, et aastaid hiljem sai teatavaks, et Flaperoni poolt litsentsi alusel üle

antud teave avalikustati sarnasel kujul võrdlemisi samal ajal ka Austraalias, ei oma

väidetava riigiabi saamise seisukohalt mingitki tähendust.

142. Kolmandaks, rakendusuuringu teostamiseks eraldatud rahalised vahendid vastavad

grupierandile ning tegemist on lubatava abiga juhul, kui vastavaid vahendeid on

võimalik käsitleda riigiabina. On oluline rõhutada, et kaebajad on jätnud selle igasuguse

tähelepanuta.

143. Riigihanke 175030 hanketeate (VI osa, p VI.2) kohaselt on hankeleping seotud

Euroopa Liidu vahenditest rahastatava projekti ja/või programmiga T&A programm

nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Eesti Teadusagentuuri kodulehel on

väidetavalt avaldatud toetusmeetme „Rakendusuuringute toetamine nutika

spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ meetme tingimused, mille kohaselt oli toetuse

eesmärk aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvule, toetades

teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Samuti oli toetuse eesmärgiks toetus tõsta

teadusasutuste võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika

spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadeks

olid toetustingimuste kohaselt tegevusalad, kus ettevõtetel võiks olla keskmisest

paremad arenemisvõimalused ning teadus- ja arendustegevusse panustamine võimaldaks

saavutada neil konkurentsieelise. Meetme tingimuste kohaselt oli rakendusuuringutena

grupeeritud originaalsed teadusuuringud, mis aitavad leida suhteliselt lühikese aja

jooksul lahendusi praktilistele probleemidele. Need on uuringud või kriitilised uuringud

uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside

või teenuste arendamisel. Samuti võib neist olla kasu, et täiustada märkimisväärselt juba

olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Meetme taotluse täitmise juhise kohaselt

saavad rakendusuuringute elluviimise tulemusel ettevõtted toote/teenuse edasiseks

arendamiseks vajalikku informatsiooni, oskusteavet ja tehnoloogilisi lahendusi.

Tootearenduse tulemusel saavad ettevõtted oma toote/teenuse prototüübi testitud

toimimiskeskkonnas, viimistleda ja kvalifitseerida süsteeme ning testida toodet/teenust

reaalselt eksisteerival kujul toimimiskeskkonnas.

144. Rakendusuuringu läbiviimisega seotud tingimused on sätestatud Haridus- ja

teadusministri määrusega nr 40 „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise

kasvuvaldkondades“ (edaspidi määrus nr 40), mille § 1 lg 2 sätestab, et kui määruse §-s

6 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi KonkS § 30 lg 1 mõistes, siis lähtutakse

toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu art

107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse

nimetatud määruses ja KonkS §-s 342 sätestatut. Sama määruse § 2 p 4 sätestab, et

rakendusuuringud on vastavalt üldisele grupierandi määrusele kavandatud uuringud või

kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute

toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt

olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu (ja eriti

geneerilise tehnoloogia valideerimise) jaoks vajalike komplekssete süsteemide

komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või

olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine.

Rakendusuuringute täpsemal määratlemisel kasutatakse Euroopa Liidu teadusuuringute

ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatorit. Määruse nr

40 mõistes loetakse rakendusuuringuteks nimetatud klassifikaatori tasanditele 1–6

sobituvad uuringud. Uuringud, mis vastavad klassifikaatori tasanditele 7–9 käsitletakse

tootearendusena.

145. Seega oli rakendusuuringu läbiviimine loetud grupierandi alla, mis tähendab üldist

luba tegevuste tegemiseks. Seega kogumis välistab ka nimetatu mistahes võimalikud

minetused lubamatu riigiabi mõistes.

Aegumisest

146. Kaebajad on apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et halduskohus on ekslikult

jätnud riigihangetega seonduva kontrollimata, viidates Euroopa Liidu riigiabi ja riigiabi

üksteisest sõltumatusele. Kaebajate sellekohane seisukoht on vale.

147. Halduskohus on põhjendatult asunud otsuses seisukohale, et kaebajate väited

seoses hanketingimustega või hankemenetlusega ei saa praeguse vaidluse raames olla

enam asjakohased sest tähtajad hanketingimuste või riigihangete tulemuste

vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kohtuasja tõenditest ei ilmne, et kaebajad oleksid

vastavaid vaidlustusi riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel esitanud

ja/või algatanud muid vastavaid kohtvaidlusi hankemenetluse dokumentide või

hankelepingute täitmisega seoses. Kolmandad isikud nõustuvad Halduskohtu otsuses

tooduga.

148. ELA on rakendusuuringu meeskonna ning vajalike esemete hankimiseks

korraldanud hankemenetlused. ELA poolt korraldatud hankemenetluste tingimusi ja

tulemusi ei ole vaidlustatud.

149. Kohtupraktika kohaselt on hanketingimuste kujundamise õigus hanke läbiviijal

(hankijal), kel on selleks lai kaalutlusruum.30 Hankija küll peab hanketingimuste

seadmisel lähtuma riigihankeõiguse üldpõhimõtetest ning tagama hanketingimuste

proportsionaalsuse, hankijale vajaliku ja soovitud tulemuse saavutamise,31 kuid

sealjuures ei ole hankijal kohustust kehtestada selliseid hanketingimusi mis

võimaldaksid kõigil või võimalikult laial ettevõtjate ringil hankel osaleda.32 Hankijal

tuleb eeskätt lähtuda enda vajadustest ning riigihankeõiguse üldpõhimõtetest. Seda on

rakendusuuringujärgse hankemenetluse käigus tehtud. Kehtestatud hanketingimusi ei

30 RKHKo 3-3-1-65-11, p 26; TlnHKo 3-19-2345, p 33.

31 TlnRngKo 3-20-157, p 13-14.

32 TlnHKo 3-16-1094, p 15-17.

vaidlustanud hankemenetluses mitte ükski ettevõtja või muu hankest huvitatud isik.

Pikaajaliselt kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt on hankedokumendid

eelhaldusaktiks, mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kui ükski

ettevõtja hanketingimusi õigeaegselt ei vaidlusta, muutuvad need kehtivaks ning kõigile

osapooltele, sh vaidlust lahendavale organile, siduvaks ja seda ka siis kui need on

ebaproportsionaalsed või ebamõistlikud.33

150. Kaebajad eksivad ka väidetes, mis puudutavad hankija tegevuse seaduslikkuse

kontrollimist vaidlustusmenetluse kestel. Nimelt, kui mõni ettevõtja leiab, et hankija

poolt riigihankes kehtestatud hanketingimused ei ole õiguspärased, on sellel ettevõtjal

õigus neid vaidlustada olenemata tegelikust soovist hankemenetluses pakkumuse

esitamiseks. Sellise vaidlustuse raames kontrollibki vaidlustuskomisjon või kohtud

hankija tegevuse seaduslikkust hanketingimuste kehtestamisel. Hankemenetluses tehtud

otsuste puhul on määravaks hankelepingu sõlmimise eesmärk, kuid siis

vaidlustuskomisjon enam hanketingimuste seaduslikust ei kontrolli, sest need on juba

muutunud kehtivaks ja kõigile osapooltele siduvaks.

151. Kaebajate väide, et tegelikult hankelepingu esemeid ELA sellisel kujul ei vajanud,

on kaebajate esindajalt väljendatuna absurdne. Just kaebajate esindaja E. Keeman oli

isikuks, kes hankemenetluste tehnilised kirjeldused koostas ning hankemenetluse

õigusnormistik lähtub eeldusest, et hankija poolt hangitav on talle vajalik. Kõigi

hankemenetluste tulemusel sõlmiti hankelepingud, millised tervikuna ja nõuetekohaselt

ka realiseeriti. Kõigi rakendusuuringu käigus tehtud kulutuste vajalikkust põhjendas just

E. Keeman SA Archimedesele ning nendes aruannetes ja väidetes E. Keeman tehtud

kulutuste vajalikkust kahtluse alla ei seadnud.

152. Kaebajate poolt viidatud Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta ELTL

art 107 lg 1 tähenduses (2016/C 262/01) ei sisaldu ühtegi selgitust antud osas. Kaebajad

eksitavad teadlikult kohut. Küll aga on Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta

ELTL art 107 lg 1 tähenduses (2016/C 262/01) sõnaselgelt öeldud (p 74), et

majanduslikud tehingud, mida teeb avaliku sektori asutus (sh riigi osalusega äriühing)

tavalistes turutingimustes, ei anna teisele osapoolele eelist ning seetõttu ei kujuta endast

abi. Tavapärastel turutingimustel tehtavaks tehinguks loetakse avaliku hankemenetluse

läbiviimist, millist on Euroopa Kohus kinnitanud juba varem, nimetatud Altmarki

kohtuasjas.34 Nimetatud lahendis jõudis Euroopa Kohus seega seisukohale, et olukorras,

kus teenust osutav ettevõtja on valitud riigihanke tulemusel, puudub eelis riigiabi

andmise mõistes. Seega konkurentsi moonutamisega ei ole tegemist juhul, kui kõigil

konkurentidel on samaväärne juurdepääs pakutavale hüvele.

153. Kuivõrd ELA hankis nii lepingupartnerid, kui rakendusuuringu esemeks vajalikud

esemed avalike hankemenetluse tulemusel, on välistatud eelise saamise võimalus, ning

tagatud, et tehing toimus turutingimustel.

154. Tsiviilasjas 2-19-10787 on kohtud juba tuvastanud, et hankelepingud täideti

nõuetekohaselt, st ELA täitis enda lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, läbi viidud

rakendusuuring oli nõuetekohane ning kõik tööd on ka tellijale, s.o Instigole üle antud.

Seega, kui kaebajad väidavad, et käesoleva vaidluse sisuliseks aluseks on see, et ELA

võttis vastu lepinguväliseid töid, mis teostati Flaperoni kopteri parandamiseks, et ELA

tasus selliste tööde eest ning keeldus selliste alusetute tööde eest raha tagasi nõudmast,

33 RKHKo 3-3-1-99-09, p 16; 3-3-1-52-11, p 21.

34 EKo C-280/00, p 93.

kuid tsiviilasjas 2-19-10787 on tuvastamist leidnud, et selliseid asjaolusid ei esine, siis

järeldub sellest, et kõik kaebajate poolt esitatud väited on ebaõiged ning kaebajatel

puudub subjektiivsete õiguste rikkumine.

155. Seda ei muuda ka kaebajate etteheited üleandmata lahendustest, milliseid Instigo

tellijana keeldus vastu võtmast ning millise osas ei saa vastutust kanda ELA. Samuti ei

muuda eelnevat kaebajate väited drooni korpuse ja telikute disainiga seonduvast, mis ei

kvalifitseeru tehnoloogiaks ega ole rahastatud ka ELA poolt.

156. Käesolevas vaidluses ei ole esitatud selliseid väiteid ega tõendeid, mis puudutavad

väidetavat kolmandate isikute ELA-lt või rakendusuuringu raames millegi saamist, mida

tsiviilasjas 2-19-10787 ei oleks juba esitatud. Instigo pöördus ELA vastu kohtusse

sisuliselt samade asjaolude ja tõenditega (tõendite kogum oli märkimisväärselt

suuremgi), mille pinnalt tsiviilkohus ei tuvastanud, et Hepta või keegi kolmas oleks

rakendusuuringu raames või selle ajal loodut endale saanud.

157. Lõpetuseks viitavad kolmandad isikud, et põhjendatuks ei saa pidada ka kaebajate

käsitlust nõude üldise aegumise küsimuses. Kolmandad isikud nõustuvad ka riigiabi

tagasinõudmise küsimuses halduskohtu otsuses tooduga ega pea vajalikuks nimetatut

täiendavalt üle korrata.

Kaasatud haldusorganite seisukohad

158. Haridus- ja Teadusministeerium vaidleb esitatud seisukohas apellatsioonkaebusele vastu

ning leiab, et halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata. Lähemalt toob Haridus- ja

Teadusministeerium välja järgneva:

- Kaebajad ei ole tõendanud, et kolmandate isikute tegevus või nende suhted oleksid mõjutanud

kaebajate majandustegevust ega ka tegelikku konkurentsi antud valdkonnas või soovi antud

juhul konkurentsi pakkuda. Seega ei ole kaebajad konkurendid riigiabi mõistes;

- Riigiabi mõju huvitatud isiku tegevusele ei saa olla puhtalt oletuslik või teoreetiline. Sellisena

õigust tõlgendades võiks kaevata igaüks kohtusse ükskõik mis asjas ükskõik kelle;

- Puuduvad tõendid, et ELA oleks andnud mistahes abi kolmandatele isikutele.

Tõendamiskoormus riigiabi andmise kohta on kaebajatel;

- Kaebajatel puudub kaebeõigus;

- Kaebus on aegunud. Vastavalt TsÜS § 151 lg-le 1 on alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on

alusetust rikastumisest tulenev nõue.

159. Rahandusministeerium leiab oma seisukohas apellatsioonkaebuse kohta, et

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Halduskohtu otsuse

tühistamiseks, ning nõustub Tartu Halduskohtu otsuse põhjendustega.

160. Rahandusministeerium nõustub halduskohtuga, et kaebajad ei ole kolmandate

isikute otsesed ega ka kaudsed konkurendid, ning leiab, et kaebajad ei ole vastupidist

suutnud tõendada ega samuti tõendada, et kolmandate isikute tegevus või nende suhted

oleksid mõjutanud kaebajate majandustegevust.

161. Kaebajad ajavad segi riigiabi andmise keelu põhjused ning kaebeõiguse omamise

eeldused. Nimelt ollakse seisukohal, et väidetav riigiabi mõjutas neid turule sisenemisel

ning nad kaotasid ärivõimaluse. ELTL art 107 lg-s 1 sätestatud riigiabi andmise keelu

põhjuseks on küll konkurentsi moonutamise, sealhulgas ettevõtjate turule sisenemise

takistamise vältimine, kuid kaebuse saab siiski esitada määruse 2015/1589 art 1

alapunktis h nimetatud huvitatud isik. Euroopa Liidu kohtute praktika kohaselt ei piisa

huvitatud isikuks olemiseks abstraktsest väitest ärivõimaluse kaotamise kohta.

162. Euroopa Kohus on viimati andnud lisaselgitusi kaebeõiguse kohta.35 Nimetatud

vaidlus puudutas lennujaama ning lennuettevõtja kasuks tehtud abimeetmeid, hagejaks

oli samuti lennuettevõtja. Abi mõju analüüsides leidis esimese astme kohus, et

kõnealuse abi andmine võib konkreetselt mõjutada hageja olukorda esiteks seoses

lennujaama toimimisega, mis on tema esimene „sõlmlennujaam“, ja teiseks seoses

hageja sellest lennujaamast väljuvate lendude sihtkohtade konkurentsiga. Eeltoodust

nähtub, et riigiabil peab kaebaja tegevusele olema usutav mõju. Seetõttu on nii

kõnealuses kui mitmetes teistes lahendites huvitatud isikuks tegutsev ettevõtja, kelle

kutse- või majandustegevust võib antav abi konkreetselt mõjutada. Riigiabi mõju

huvitatud isiku tegevusele ei saa olla abstraktne või teoreetiline.

163. Seega ei piisa kaebeõiguse omamiseks isiku kavatsusest alustada tegevust teise

isikuga samas valdkonnas, sest sellises olukorras ei saa antav abi kuidagi mõjutada isiku

huve, kuna mõjutatavat majandustegevust veel ei eksisteerigi. Samuti ei tulene

õigusnormidest ega kohtupraktikast, justkui lasuks kaebeõiguse tõendamiskoormus

kellelgi teisel peale kaebaja.

164. Kaebajad on ebajärjekindlad ka oma tegevuse kirjeldamisel. Apellatsioonkaebuses

(p 72) väidetakse, et tegeleti kolmandate isikutega võrreldes sama asja tootearendusega,

kuid halduskohtu istungil möönis kaebajate esindaja, et kolmandad isikud tegelesid

drooniarendusega, kuid kaebajad andmekorjega.

165. Asjaolu, kas Flaperon tegi iseseisvalt mingisugust uuringut, ei ole antud vaidluses

relevantne. Ebaseadusliku riigiabi tuvastamiseks tuleb kontrollida hoopis ELA kui

väidetava riigiabi andja tegevust. ELA-lt kolmandatele isikutele eelise andmine ei ole

aga tõendatud. Veelgi enam – nagu halduskohtu otsuses (p 24) on märgitud, kiitis tellija

esindajana E. Keeman, kes on ka praeguse haldusaja kaebajate esindajaks, tehingud ise

heaks ning varasemalt tal ELA-le etteheiteid ei olnud.

166. Rahandusministeerium leiab, et nõue on aegunud, ning jääb selles osas oma

varasemalt esitatud arvamuse juurde. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb juhul, kui

tegemist ei ole struktuuritoetusega ja puudub muu toetuse andmist reguleeriv siseriiklik

õigusakt, lähtuda haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 69, milles reguleeritakse

haldusakti kehtetuks tunnistamisega seotud tagastamist ja hüvitamist. Nimetatud norm

viitab alusetu rikastumise nõudele ning TsÜS § 151 kohaselt on kõnealuse nõude

aegumise tähtajaks 3 aastat. Kuna käesolevas vaidluses seondub väidetav riigiabi

hankelepingute täitmisega, lähtusime tehingute, mitte haldusakti kehtetuks tunnistamise

reeglitest.

Menetlus ringkonnakohtus

167. 11.06.2025 toimunud istungil jäid menetlusosalised oma taotluste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

168. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab Tartu

Halduskohtu 31.01.2024. a otsuse osas, milles halduskohus jättis menetlemata kaebajate

35 EKo 14.09.2023, C-466/21, p 86.

20.02.2023 esitatud tuvastamiskaebuse. Ringkonnakohus võtab kaebajate 20.02.2023

esitatud tuvastamiskaebuse menetlusse ja jätab selle rahuldamata. Ülejäänud osas jätab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.01.2024. a

otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva

otsuse põhjendustega.

169. Ringkonnakohus selgitab esmalt välja kaebuse nõuded (I), seejärel analüüsib

õiguslikku olukorda põhinõude osas (II) ja alternatiivnõude osas (III) ning lahendab

apellatsioonkaebuse ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (IV).

I

170. Halduskohus võttis menetlusse ning menetles kaebust, mille kohaselt palusid

kaebajad kohustada ELA-t määratlema Flaperonile ja Heptale antud ebaseadusliku

riigiabi suurus ja ebaseadusliku abi koos intressiga tagasi nõudma kahe kuu jooksul

haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest.

171. Ringkonnakohtu istungil juhtis kaebajate esindaja tähelepanu sellele, et ta on

täiendavalt esitanud ka tuvastamisnõude.

172. Halduskohus võttis kohustamiskaebuse ELA vastu menetlusse 17.02.2023. a

määrusega. 20.02.2023 esitas kaebajate esindaja täiendavalt tuvastamisnõude, millega

soovis, et kohus tuvastaks, et ELA tegevus moodustab riigiabi Flaperonile ja Heptale.

Halduskohus seda nõuet vormiliselt ei menetlenud. Kaebajate esindaja põhjendas seda

nõuet ringkonnakohtu istungil sellega, et soovib tuvastamist just puhuks, kui peaks

selguma, et nõue on riigisisese õiguse järgi aegunud. Kaebajate esindaja on seisukohal,

et tal on õigus esitada nõue kahel viisil: kas halduskohtusse või Euroopa Komisjonile.

Kui riigisisese õiguse järgi on nõue aegunud, siis Euroopa Liidu õiguse kohaselt võib

komisjoni käest menetlust taotleda kümne aasta jooksul sündmusest, sest komisjoni

jaoks on aegumine kümme aastat. Juhul, kui riigisisese õiguse järgi tagasinõuet teha ei

saa, on kaebajate huvi suunatud sellele, et oleks võimalik esitada kaebus Euroopa

Komisjonile.

173. Ringkonnakohus tõdeb, et halduskohus rikkus sellega, et ta tuvastamiskaebuse „ära

unustas“, oluliselt menetlusnormi (HKMS § 2 lg 3 ls 1, § 156 lg 1, § 162 lg 1). HKMS §

2 lg 3 ls 1 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus

avalduses nõutud ulatuses. Sellest sättest tuleneb ka kohtu kohustus lahendada asi

kaebuses nõutud ulatuses. HKMS § 156 lg 1 kohaselt on kohtuotsus kohtumenetluse

tulemusena tehtud kohtulahend, millega lahendatakse kaebus sisuliselt. Sellest tuleneb

ka kohustus lahendada kõik esitatud kaebused sisuliselt. HKMS § 162 lg 1 järgi

lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Sellest tuleneb kohtu kohustus lahendada

otsuse resolutsioonis kõik kaebuse nõuded ja muud veel lahendamata taotlused.

174. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et hoolimata nende normide vastu eksimisest

ei ole tegemist absoluutse uueks arutamiseks saatmise juhtumiga HKMS § 199 lg 1

mõttes. Seepärast leiab ringkonnakohus, et taoline nõude ära unustamine tingib asja

uueks arutamiseks halduskohtusse saatmise HKMS § 199 lg 2 p 2 alusel siis, kui

esitatud nõudega seonduvat ei ole võimalik või ei ole otstarbekas ringkonnakohtus

ammendavalt arutada. Käesolevas asjas arutas ringkonnakohus tuvastamisnõudega

seonduvat ringkonnakohtu istungil ning kaebajad said ka tuvastamisnõude osas

kohtulikult ära kuulatud. Samuti kuulas halduskohus menetlusosalised keelatud riigiabi

esinemise või mitteesinemise osas ära ning kujundas otsuses sisuliselt seisukoha

tuvastamiskaebuse aluseks oleva materiaalõigusliku nõude osas, kuna see on ühtlasi osa

kohustamiskaebusest. Lähtuvalt menetlusökonoomia põhimõttest ei saada

ringkonnakohus seetõttu asja halduskohtule uueks arutamiseks, vaid lahendab

tuvastamisnõude ise.

175. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna ei esine alust tuvastamiskaebuse

tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, iseäranis kuna kaebajate esindaja selgitas piisavalt

ka seda, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4),

võtab kohus tuvastamiskaebuse HKMS § 120 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel

alternatiivnõudena menetlusse.

II

176. Kaebajad nõuavad põhinõudena ELA-lt jätkuvalt riigiabi suuruse

kindlaksmääramist ja selle tagasinõudmist. Selle nõude aluseks on KonkS § 42 lg 4 ls 1,

mis sätestab, et kui antud riigiabi on ebaseaduslik või väärkasutatud, peab riigiabi andja

selle omal algatusel riigiabi saajalt tagasi nõudma.

177. KonkS § 42 lg 4 ls 1 eelduseks on, et kaebajad on huvitatud pooled määruse

2015/1589 art 1 p h mõttes, vastustaja on andnud kolmandatele isikutele riigiabi ning

see peab olema kas ebaseaduslik või väärkasutatud.

Huvitatud pool

178. Määruse 2015/1589 põhjenduse 33 ls 1 järgi tuleks kaebuste esitajatelt nõuda, et

nad tõendaksid, et nad on huvitatud pooled ELTL art 108 lg 2 ja määruse 2015/1589 art

1 p h tähenduses. Määruse 2015/1589 art 1 p h järgi on huvitatud pool mis tahes

liikmesriik, isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine

mõjutada, eriti abi saaja, konkureerivad ettevõtjad ja ametiliidud.

179. Mõlemad kaebajad on eraõiguslike juriidiliste isikutena isikud. Selleks, et nad

oleksid huvitatud pooled, peavad nad lisaks olema kas väidetava abi saaja konkurendid

või peab olema väidetav abi nende huve kuidagi muul moel mõjutanud.

180. Euroopa Kohtu tõlgenduse järgi peab kaebaja põhjendama asjakohasel viisil,

kuidas võib riigiabi otsus rikkuda tema seaduslikke huve, kahjustades kõnealusel turul

oluliselt tema seisundit.36 Kaebaja konkurentsiseisundi oluline kahjustamine kõnealusel

turul ei ilmne seega mitte asjaomase turu erinevate konkurentsisuhete põhjalikust

analüüsist, mille teel saaks täpselt kindlaks teha tema konkurentsiseisundi kahjustamise

ulatuse, vaid põhimõtteliselt prima facie tuvastamisest, et riigiabi otsuses käsitletud

meetme võtmise tagajärjel kahjustatakse oluliselt tema seisundit.37 Sellest tuleneb, et see

tingimus võib olla täidetud, kui kaebaja esitab tõendid, mis võimaldavad tõendada, et

kõnealune meede võib oluliselt kahjustada tema seisundit asjaomasel turul.38 Asjaomane

isik peab õiguslikult piisavalt tõendama, et eeldatava abi andmisel on tegelikult mõju

või sellel võib vähemalt potentsiaalselt olla konkreetne mõju tema huvidele,39 tuues

36 EKo 15.07.2021, C-453/19 P, EU:C:2021:608, p 57; 28.01.1986, 169/84, EU:C:1986:42, p 28; 22.11.2007,

C-525/04 P, EU:C:2007:698, p 41; 22.11.2007, C-260/05 P, EU:C:2007:700, p 60.

37 EKo 15.07.2021, C-453/19 P, EU:C:2021:608, p 58.

38 EKo 15.07.2021, C-453/19 P, EU:C:2021:608, p 59; 22.12.2008, C-487/06 P, EU:C:2008:757, p 38.

välja nii tegeliku või võimaliku mõju kui ka selle põhjusliku seose kõnealuse abi

andmisega.40

181. Euroopa Kohus on toonud tsiteeritud praktikas selgelt välja, et kaebaja peab

esitama tõendid, mis võimaldavad järeldada, et prima facie kahjustatakse oluliselt tema

seisundit, samuti peab ta välja tooma kas tegeliku või võimaliku mõju ning selle

põhjusliku seose kõnealuse abi andmisega. Sellest tulenevalt peavad kaebajad ja

kolmandad isikud tegutsema ühel turul ning kaebaja peab olema õiguslikult piisavalt

tõendanud, et väidetaval abil võis vähemalt potentsiaalselt olla konkreetne mõju tema

huvidele. Kaebaja peab niisiis esitama oma plaanide kohta piisavad tõendid ning

väidetav riigiabi peab olema väidetava mõjuga ka põhjuslikus seoses. Kõnealune turg on

õhuliinide droonipõhise automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete

tarkvarapõhise töötlemise teenuse turg.

182. Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebajate esindaja, et kaebajad pole kolmandate

isikutega samale turule sisenenud, mistõttu neil ei saagi olla käivet, kuid nad kavatsesid

seda teha ning seda tuleb pidada piisavaks. Põhjendatud huvi selgitas ta asjaoluga, et

Flaperon ja Hepta läksid eest ära ning kaebajatel jäi elektriliinide turule sisenemata.

Turule sisenemisest loobumise tingis väidetavalt kolmandate isikute saadud abi.

183. Kaebajate esindaja on osutanud väidete kinnituseks mitmetele tõenditele,

sealhulgas 2014. a meilivahetusele Elektrileviga, kus oli juttu Anne-Kuuste liini

pildistamisest (dtl 648-650). Ringkonnakohus on seisukohal, et Elektrileviga peetud

kirjavahetust ei saa tõendina arvestada, sest sellest ei selgu, kelle esindajana kaebajate

esindaja seda kirjavahetust pidades tegutses.

184. Kuna kaebuse on esitanud kaks isikut, tuleb seda, kas kaebaja vastab huvitatud

pooleks olemise tingimustele, hinnata ülejäänud tõendite alusel kummagi kaebaja puhul

eraldi. Seetõttu analüüsib ringkonnakohus huvitatud pooleks olemise tingimuste

täidetust esmalt Rohelohe ja seejärel Estateci puhul.

Rohelohe

185. Rohelohe osas tugines kaebajate esindaja EAS-i 07.04.2015. a otsusele, millega

EAS määras Rohelohele 2015. aastal märtsist juunini 19 999 eurot toetust projektile,

mille „eesmärgiks on olemasoleva mehitamata lennuki lahendusel saada täidetuks

Lennuameti nõuded VHF side ja transpondri osas, millega mehitamata lennuvahend

täidab ära tavalennukitele esitatavad nõuded lennuprotseduuride täitmiseks (tulemusena

saadakse 2 tunnise etteteatamisega lennuõigus piirkondades, mis on lennuväljale

lähemal kui 16 km)“ (dtl 642-644). Samuti tõi kaebajate esindaja välja 2014. a

meilivahetuse Eleringiga, kus oli juttu Reola 35 kV liinikihi pildistamisest (dtl 645-647)

ning kus kaebajate esindaja oli 17.10.2014. a meilile märkinud, et tegutseb Rohelohe

esindajana. Ka tõi ta välja Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 29.06.2015. a

otsuse nr 132-15/163180, millega VAKO tunnistas Rohelohe vaidlustuse alusel

kehtetuks AS-i Eesti Kaardikeskus riigihankes „UAV-tööde teostamine ja arendamine“

(viitenumber 163180) hankija otsuse konkurendi pakkumuse edukaks tunnistamiseks

(dtl 667-670). Veel tõi kaebajate esindaja välja, et Rohelohele oli perioodiks

21.03.2017–21.03.2020 väljastatud ISO sertifikaat, mis kehtis äri- ja juhtimise

39 EKo 05.09.2024, C-224/23 P, EU:C:2024:682, p 62; 07.04.2022, C-429/20 P, EU:C:2022:282, p 35; 31.01.2023,

C-284/21 P, EU:C:2023:58, p 60.

40 EKo 05.09.2024, C-224/23 P, EU:C:2024:682, p 62; 07.04.2022, C-429/20 P, EU:C:2022:282, p 43.

konsultatsioonide ja projektijuhtimise teenusele ning lennuteenustele droonidega, ning

mille sisuks oli kinnitus, et Rohelohe vastab nimetatud valdkondade kvaliteedijuhtimise

standardile (dtl 665).

186. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid osutavad piisava tõenäosusega sellele,

et Rohelohe kaalus tõepoolest 2014–2017 õhuliinide droonipõhise automatiseeritud

aerofotografeerimise ja saadud andmete tarkvarapõhise töötlemise teenuse turule

sisenemist. Lisaks ei saa Rohelohe puhul välistada põhjuslikku seost, kuna esitatud

tõendid pärinevad varasemast ajast kui väidetav riigiabi andmine, mis leidis aset

perioodil august-september 2016 – detsember 2017. See, et esitatud tõendite jada katkeb

peale väidetavat riigiabi andmist, viitab sellele, et põhjuslikku seost väidetava riigiabi ja

väidetava mõju vahel ei saa välistada.

187. Järelikult on Rohelohe huvitatud pool määruse 2015/1589 art 1 p h ja ka KonkS §

42 lg 4 ls 1 tähenduses.

Estatec

188. Estateci osas väitis kaebajate esindaja, et Estatecil oli 2016. aastal väidetavalt

äriplaan elektriliinide järelevalve osas turule tulekuks (dtl 38-52). Samuti osutas

kaebajate esindaja EAS-i 06.07.2018. a otsusele, millega EAS määras D Tehnika OÜ-le,

mis oli perioodil 18.04.2017–05.03.2021 oli Estateci ärinimi, maksimaalselt 3999,20

eurot toetust uuringu läbiviimiseks, mille eesmärgiks oli „määrata ära andmekogumise

protseduuri mõju fotogramm-meetriaga kogutud andmete töötlemisel digitaalse

ruumimudeli (DTM või DSM) andmekvaliteedile“ (dtl 674-676).

189. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud äriplaan (dtl 38-52) pigem siiski ei kinnita

Estateci huvitatud isikuks. Selle tiitellehe kohaselt on toetuse taotleja Instigo Eesti OÜ

ning partnerid Pakker Avio AS, ReachU AS ja Hõbevalge müsteerium OÜ, mis oli

24.03.2011–18.04.2017 Estateci ärinimi, ning selle on 2016. a veebruaris-märtsis

allkirjastanud A. Albert, M. Tee ja A. Purre, kes on kohtule tundmatud ja kellest M. Tee

oli teinud seda Reach-U AS osajuhina. Estateci juhatuse liige oli perioodil 21.11.2014–

13.04.2017 S. Heering ja tema seda äriplaani allkirjastanud ei ole. Kaebajate esindaja on

küll väitnud, et see seondub ka Estateciga ja Estateci toonane ärinimi on kirjas ka

tiitellehel, kuid Estateci juhatuse liikme puuduv allkiri võib viidata ka soovi

puudumisele olla selle äriplaaniga seotud. Ringkonnakohus on seetõttu seisukohal, et

esitatud äriplaan pigem ei kinnita, et Estatecil olnuks 2016. aastal soov siseneda

õhuliinide droonipõhise automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete

tarkvarapõhise töötlemise teenuse turule.

190. Ringkonnakohus leiab, et EAS-i 06.07.2018. a otsus, millega EAS määras D

Tehnika OÜ-le, maksimaalselt 3999,20 eurot toetust uuringu läbiviimiseks, viitab siiski

sellele, et Estatec kaalus 2018. aastal õhuliinide droonipõhise automatiseeritud

aerofotografeerimise ja saadud andmete tarkvarapõhise töötlemise teenuse turule

sisenemist. Kuna aga väidetav riigiabi andmine leidis aset perioodil august-september

2016 – detsember 2017, siis Estateci (toonase ärinimega D Tehnika OÜ) 2018. aastal

saadud EAS-i toetus jääb ajaliselt hilisemasse aega. Seega pärineb ainus tõend, mis

kinnitab, et ka Estatec kaalus automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete

töötlemise teenuse turule sisenemist, hilisemast ajast, kui leidis aset väidetava riigiabi

andmine. Järelikult ei takistanud väidetav riigiabi Estateci ka peale selle saamist jätkata

automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete töötlemise teenuse turule

sisenemise kaalumist. Kuna väidetav riigiabi järelikult ei mõjutanud Estateci tegevust,

siis puudub põhjuslik seos väidetava riigiabi ja väidetava mõju vahel.

191. Järelikult ei ole Estatec antud asjas huvitatud pool.

Riigiabi

192. Järgmiseks peavad kolmandad isikud olema saanud vastustajalt riigiabi.

193. KonkS § 30 lg 1 järgi loetakse riigiabiks ELTL art 107 lg-s 1 sätestatud abi.

Nimetatud ELTL sätte kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest

ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,

soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu

niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust, kui aluslepingutes ei

ole sätestatud teisiti. KonkS § 301 lg 1 järgi on riigiabi andja riik, kohaliku omavalitsuse

üksus või muu isik, sealhulgas sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline

isik või KonkS § 31 lg-s 31 nimetatud avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutab

riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.

194. ELTL art 107 lg 1 määrab kindlaks riigiabi mõiste, mida Euroopa Komisjon on

Komisjoni teatisega riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses (2016/C 262/01) selgitanud. Komisjoni teatise järgi on riigiabi mõistel viis

tunnust: ettevõtja olemasolu, meetme omistatavus riigile, selle rahastamine riigi

ressurssidest, eelise andmine, meetme valikulisus ning selle mõju konkurentsile ja

liikmesriikidevahelisele kaubandusele (teatise p 5, 6 jj, 38 jj, 66 jj, 117 jj, 185jj).

Euroopa Kohus on oma praktikas kujundanud riigiabi tuvastamiseks välja nn Altmarki

kriteeriumid.41 Euroopa Kohtu värskeima praktika kohaselt nõuab liikmesriigi meetme

kvalifitseerimine riigiabiks ELTL art 107 lg 1 tähenduses, et täidetud oleks kõik

järgmised tingimused.42 Esiteks peab meede kujutama endast riigi sekkumist või

sekkumist riigi ressursside abil. Teiseks peab sekkumine ähvardama kahjustada

liikmesriikide vahelist kaubandust. Kolmandaks peab see andma abisaajale valikulise

eelise. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi.

195. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhtumil ei ole kolmandad isikud saanud

eelist, mis oleks valikuline, ning samuti puudub mõju konkurentsile ja

liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

Eelis

196. Kõigepealt peaksid kolmandad isikud olema saanud eelise riigiabi õiguse mõttes.

197. Eelise mõistet on Euroopa Kohus täpsustanud järgmiselt: mõiste „eelis“, mis on

omane meetme riigiabiks kvalifitseerimisele, on objektiivne, sõltumata meetme andja

kaalutlustest. Nii ei mõjuta riigi meetmega taotletud eesmärkide laad ja meetme

põhjendused seda, kas meede kvalifitseeritakse riigiabiks. ELTL artikli 107 lõige 1 ei

erista nimelt riigi sekkumist nende põhjuste ega eesmärkide järgi, vaid määratleb selle

nende tagajärgede kaudu.43

41 Vt EKo 24.07.2003, C-280/00, EU:C:2003:415, p 74 jj.

42 EKo 13.03.2025, C-746/23 ja C-747/23, EU:C:2025:171, p 33 ja seal viidatud kohtupraktika; 07.03.2024,

C-558/22, EU:C:2024:209, p 62 ja seal viidatud kohtupraktika.

43 EKo 26.09.2024, C-710/22 P, EU:C:2024:787, p 43 ja seal viidatud kohtupraktika.

198. Halduskohus tõdes, et kaebajad on olnud ebajärjekindlad selles, mida pidada

riigiabiks, ja on erineval ajal nimetanud eelisena erinevaid tegevusi: 1) vastustaja on

andnud uuringutulemusena saadu Flaperonile, kes on uuringutulemust kasutanud enda

kopteril oma ettevõtluses; 2) üle on antud ka uuringuvälised tulemused; vastu on võetud

töid, mida pole tellitud ning 3) vastuvõetu ei vastanud hankelepingule (otsuse p 20).

199. Kaebajate esindaja kordas neid väiteid ringkonnakohtus. Kaebajate esindaja väitel

andis ELA Flaperonile ja Heptale üle tasuta rakendusuuringud ja tehnoloogia

mehitamata õhusõidukilahenduste (GAUI GX-9 platvormil) väljatöötamiseks.

Täiendavalt väitis kaebajate esindaja ringkonnakohtu istungil, et kolmandad isikud said

ligipääsu tööriistadele ja et Flaperoni jaoks tehti tasuta töid, mis polnud

rakendusuuringu osa ning mis olid tegelikult Flaperoni kopteri huvides. Kaebajate

esindaja väitel oli tegu palgakulude kokkuhoiuga. Samuti osutas kaebaja esindaja

sellele, et Hepta sai foto ümber disainitud helikopterist (dtl 1468), mida kasutas oma

reklaamis.

200. Halduskohus juhtis seoses kaebajate väidetega mittevajalikest tegevustest

rakendusuuringu käigus tähelepanu sellele, et asja materjalidest kui tervikust nähtuvalt

on Instigo hanke tellijana, kelle esindajaks oli samuti E. Keeman nagu ka praeguse

haldusasja kaebajate puhul, tehingud (ostud, kaastöötajate värbamine) ise heaks kiitnud

ning varasemalt tal ELA-le etteheiteid ei olnud (otsuse p 24). Samuti osutas halduskohus

sellele, et kaebajate väited seoses hanketingimustega või hankemenetlusega, ei saa

praeguses vaidluses olla enam asjakohased, sest tähtajad hanketingimuste või

riigihangete tulemuste vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kohtuasja tõenditest ei

ilmne, et kaebajad oleksid vastavaid vaidlustusi riigihangete seaduses sätestatud korras

ja tähtaegadel esitanud ja/või algatanud muid vastavaid kohtvaidlusi hankemenetluse

dokumentide või hankelepingute täitmisega seoses. Praeguse vaidluse pooled ei ole

eelnimetatud hankelepingute poolteks ning praeguse vaidluse raames ei lahendata ka

küsimust sellest, kas hankeleping täideti nõuetekohaselt (otsuse p 25). Ringkonnakohus

nõustub sellega.

201. Ringkonnakohus osutab täiendavalt sellele, et Tartu Maakohus analüüsis

01.11.2021. a otsuses tsiviilasjas 2-19-10787 põhjalikult, kas Instigo ja ELA vahelise

21.07.2016. a hankelepingu täitmiseks ELA poolt Instigole üle antud rakendusuuringu

lõpparuanne vastas selle hankelepingu tingimustele ja ega ELA ei rikkunud

hoolsuskohustust nende tingimuste täitmisel (otsuse p 6.2.1.2), kas ELA andis Instigole

üle kõiki rakendusuuringuga leitud lahendused (otsuse p 6.2.1.3) ning kas ELA järgis

hankelepingut täites konfidentsiaalsuskohustust, hoidis ärisaladust ja vältis huvide

konflikti (otsuse p 6.2.1.4). Tartu Maakohus jõudis otsuses järeldusele, et ükski Instigo

poolt ELA-le tehtud vastavasisuline etteheide ei leidnud tõendamist, st ELA poolt

Instigole üle antud rakendusuuringu lõpparuanne vastas hankelepingu tingimustele ja

ELA ei rikkunud hoolsuskohustust nende tingimuste täitmisel, et ELA andis Instigole

üle kõik rakendusuuringuga leitud lahendused ning et ELA järgis hankelepingut täites

konfidentsiaalsuskohustust, hoidis ärisaladust ja vältis huvide konflikti.

Ringkonnakohtul ei ole põhjust neis järeldustes kahelda ja ringkonnakohus nõustub

nende järeldustega.

202. Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilasjas 2-19-10787 Tartu Maakohtu poolt

tuvastatut saab tõendina kasutada ka käesolevas asjas: kui on tõendatud, et ELA täitis

Instigoga sõlmitud hankelepingu nõuetekohaselt ning järgis seejuures

konfidentsiaalsuskohustust, hoidis ärisaladust ja vältis huvide konflikti, siis ei ole

põhjendatud väide, et ELA andis Flaperonile ja Heptale üle tasuta rakendusuuringud ja

tehnoloogia mehitamata õhusõidukilahenduste (GAUI GX-9 platvormil)

väljatöötamiseks. Kaebajate esindaja ei ole esitanud tõendeid, mis sunniksid

ringkonnakohut jõudma teistsugusele järeldusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka

kaebajate esindaja väited ligipääsust tööriistadele, rakendusuuringuga mitteseotud tasuta

tööde tegemisest Flaperoni jaoks ning sellega kaasnenud palgakulude kokkuhoiust on

samuti paljasõnalised. Ringkonnakohus lähtub sellest, et kuna kaebajate esindaja ei ole

vastupidiseid tõendeid esitanud, siis tuleb tehtud töid ja tööriistade kasutamist lugeda

sõlmitud hankelepingute täitmiseks vajalikeks. Seda kinnitavad ka ELA ja kolmandate

isikute esindaja selgitused, mille kohaselt oli uuringu olemusest tulenevalt vajalik

katsetada ja valmistada mõningatest detailidest rohkem kui üks versioon.

203. Ainus eelis, mille olemasolu on kaebajate esindaja tõendanud, on foto ümber

disainitud helikopterist (dtl 1468), mida väidetavalt kasutas Hepta oma reklaamis.

Valikulisus

204. Eelis peab olema saadud valikuliselt.

205. Euroopa Kohtu järgi ei saa mõiste „abi“ ELTL art 107 lg 1 tähenduses hõlmata

meedet, mis on võetud ettevõtja kasuks riigi ressursse kasutades, kui ettevõtja oleks

saanud sama eelise tavapärastele turutingimustele vastavatel asjaoludel. Sellise eelise

andmise tingimuste hindamisel kohaldatakse üldjuhul eraettevõtja põhimõtet, välja

arvatud juhul, kui puudub igasugune võimalus võrrelda konkreetsel juhul asjasse

puutuvat riigi tegevust eraettevõtja omaga, sest see tegevus on lahutamatult seotud

sellise taristu olemasoluga, mida ükski eraettevõtja ei oleks kunagi saanud luua, või kui

riik tegutses avaliku võimu kandjana.44 Teisisõnu sõltub eraettevõtja kriteeriumi

kohaldamine lõppkokkuvõttes sellest, kas asjaomane liikmesriik annab eraettevõtjana,

mitte aga avaliku võimu kandjana ettevõtjale majandusliku eelise. Nagu Euroopa Kohus

on varem välja toonud, võivad eelkõige olla asjakohased meetme laad ja eesmärk,

kontekst, milles meede asub, samuti taotletav eesmärk ja meetme suhtes kehtivad

normid.45 Selleks et teha kindlaks, kas riigisisene meede võib anda valikulise eelise

ELTL art 107 lg 1 tähenduses, tuleb kontrollida, kas konkreetset õiguslikku raamistikku

arvestades on see meede selline, et see soodustab „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade

tootmist“ võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on selle raamistikuga taotletavat eesmärki

arvestades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras ning keda koheldakse erinevalt nii,

et seda võib sisuliselt pidada diskrimineerimiseks.46 Eelis, mis on kõigile ettevõtetele

ühtviisi kättesaadav, ei ole valikuline.47 Meetmed, mis eristavad kõnealuse õigusliku

regulatsiooni eesmärgi seisukohast sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevaid

ettevõtjaid ja mis on seega a priori valikulised, ei ole mõistega „riigiabi“ hõlmatud, kui

asjaomane liikmesriik suudab tõendada, et vahetegemine on põhjendatud, kuna see

tuleneb selle süsteemi olemusest või ülesehitusest, millesse meetmed kuuluvad.48

44 EKo 13.03.2025, C-746/23 ja C-747/23, EU:C:2025:171, p 42; 17.11.2022, C-331/20 P ja C-343/20 P,

EU:C:2022:886, p 108 ja seal viidatud kohtupraktika.

45 EKo 13.03.2025, C-746/23 ja C-747/23, EU:C:2025:171, p 42; 05.06.2012, C-124/10 P, EU:C:2012:318, p 81 ja

86; 19.12.2019, C-385/18, EU:C:2019:1121, p 73.

46 EKo 29.04.2025, C-453/23, EU:C:2025:285, p 43; 10.12.2024, C-465/20 P, EU:C:2024:724, p 75 ja seal

viidatud kohtupraktika; 07.03.2024, C-558/22, EU:C:2024:209, p 80 ja seal viidatud praktika.

47 EKo 08.11.2001, C-143/99, EU:C:2001:598, p 34 j.

48 EKo 28.06.2018, C-203/16 P, EU:C:2018:505, p 87 ja seal viidatud kohtupraktika.

206. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui lähtuda sellest, et Hepta sai foto, mida

kasutas oma reklaamis, siis ei ole see eelis valikuline. Kuna modifitseeritud kopteri

puhul oli tegemist Flaperoni enda arendusega, siis on ringkonnakohus seisukohal, et

kolmandad isikud ei ole saanud tavapärastest turutingimustest väljaspoole jäävat eelist,

ning isegi, kui eeldada, et nad on sellise eelise saanud, siis ei saa seda antud juhul pidada

kaebajate diskrimineerimiseks. Kui kaebajad kaalusid, nagu nad väidavad, ka ise

automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete töötlemise teenuse turule

sisenemist, siis ei takistanud neid miski arendamast selleks oma kopterit. Täiendavalt

leiab ringkonnakohus, et enda poolt teostatud varasemate tööde fotode avaldamine uute

klientide värbamiseks on inseneriteenuse valdkonnas tavapärane praktika. See osutab

sellele, et nimetatud foto reklaamis kasutamise puhul ei ole tegemist millegi riigiabi

õiguse seisukohalt relevantsega.

207. Ringkonnakohus peab tõenäolisemaks, et pigem puudus kaebajatel õhuliinide

droonipõhise automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete tarkvarapõhise

töötlemise teenuse turule sisenemiseks vajalik know-how. Sellele osutab see, et S.

Heering, kes oli perioodil 21.11.2014–13.04.2017 Estateci – käesoleva asja kaebaja –

juhatuse liige, oli perioodil 08.10.2018–14.08.2023 seotud otsese osaluse kaudu

Flaperoniga, kus ta oli lisaks perioodil 24.04.2015–17.02.2023 juhatuse liige, ning

perioodil 09.09.2018–10.06.2022 Heptaga, kes on mõlemad käesolevas asjas

kolmandaks isikuks. Asjaolusid kogumis hinnates on tõenäoline, et just S. Heeringu

lahkumisega Estatecist kaotas Estatec võtmetähtsusega töötaja. Selles osas ei ole aga

tegemist riigiabi õiguse küsimusega.

208. Eelneva valguses on ringkonnakohus seisukohal, et kui lähtuda sellest, et Hepta sai

käesoleva protsessi tulemusel eelise, mis seisnes fotos ümber disainitud kopterist, siis ei

ole see eelis valikuline, sest tegu oli oma loomingu kujutisega, milleni oleks saanud

jõuda ka ilma projektirahastuseta.

Mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele

209. Isegi kui eeldada, et vähemalt üks kolmas isik sai valikulise eelise, siis puudub sel

mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

210. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub, et selleks, et riigisisest meedet

„riigiabiks“ lugeda, ei tule tõendada abi tegelikku mõju liikmesriikidevahelisele

kaubandusele ning tegelikku konkurentsi kahjustamist, vaid üksnes uurida, kas abi võib

mõjutada seda kaubandust ja kahjustada konkurentsi.49

211. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, milles pidi seisnema antud juhul võimalik

mõju kaubandusele või konkurentsile. Nagu märgitud, on uute klientide värbamiseks

varasemate tööde fotode esitamine inseneriteenuse valdkonnas tavapärane praktika.

Selles ei ole midagi taunimisväärset ning see ei avalda konkurentsile mingit tavapärasest

erinevat mõju, rääkimata liikmesriikidevahelisest kaubandusest. Ringkonnakohus peab

kõiki asjaolusid koosmõjus hinnates konstruktsiooni, mille kohaselt oleks justkui

nimetatud foto olnud põhjuseks, mis kaebajad õhuliinide droonipõhise automatiseeritud

aerofotografeerimise ja saadud andmete tarkvarapõhise töötlemise teenuse turule

sisenemise võimatuks muutis, elukaugeks. Nagu juba eespool märgitud, tuleb palju

49 EKo 07.03.2024, C-558/22, EU:C:2024:209, p 64; 27.01.2022, C-179/20, EU:C:2022:58, p 100 ja seal viidatud

kohtupraktika.

tõenäolisemaks põhjuseks pidada võtmetähtsusega töötaja lahkumist ettevõttest, mis ei

ole aga riigiabi õiguse küsimus.

Vahekokkuvõte

212. Eelnevast tulenevalt ei ole kolmandad isikud saanud riigiabi.

Riigiabi keelatus või väärkasutus

213. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul ei ole kolmandad isikud

saanud riigiabi, siis ei ole võimalik hinnata, kas riigiabi oli keelatud või väärkasutatud.

Tagasinõude aegumise küsimus

214. Ringkonnakohus leiab, et isegi, kui oleks tegemist keelatud riigiabiga, siis oleks

ELA võimalik tagasinõue aegunud.

215. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nii aegumistähtaegade kui intressi osas

kohaldub käesoleval juhtumil riigisisene õigus (otsuse p 26). Samuti nõustub

ringkonnakohus halduskohtuga selles osas, et KonkS § 42 lg 8, millest tulenevalt on

riigiabi andjal õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta

jooksul, jõustus 01.07.2021 – st pärast väidetavat abi andmist – ega kohaldu enne

01.07.2021 antud riigiabi juhtumitele (KonkS § 87 lg 9).

216. Käesoleval juhtumil oli aegumistähtaeg kolm aastat, mis tuleneb erisätte

puudumisel kohalduvast üldregulatsioonist. HMS § 69 lg 1 järgi tagastatakse või

hüvitatakse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi,

raha või muu soodustus eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

TsÜS § 151 lg 1 näeb ette, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on

kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust

rikastumisest tulenev nõue; õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse

hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud

isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

217. Väidetav riigiabi andmine leidis aset perioodil august-september 2016 – detsember

2017. Nagu eespool kindlaks tehtud, siis esitatud tõenditest nähtuvad Rohelohe

tegevused

elektriliinide droonipõhise järelevalve ning selleks kasutatava

tarkvaralahenduste turule sisenemiseks lõppesid sisuliselt märtsiga 2017, Estatecil

juuliga 2018. Ringkonnakohus peab eluliselt usutavaks, et hiljemalt siis pidi olema

kaebajatel väidetavast riigiabist piisav teadmine.

218. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega

nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuna kaebuse esitasid kaebajad 01.06.2022,

siis oli ELA võimalik tagasinõue kolmandate isikute vastu kaebuse esitamise ajaks

ammu aegunud.

219. Ka siis, kui käsitada vastavalt TsÜS § 160 lg 2 punktile 4 aegumise seisukohalt

olulisena Estateci 13.04.2022. a e-kirja ELA-le, oleks olnud ELA võimalik tagasinõue

kolmandate isikute vastu selleks ajaks samuti aegunud. Seetõttu ei peatu

ringkonnakohus pikemalt teemal, kas seda e-kirja oleks üldse võimalik käsitada

avalduse esitamisena seaduses sätestatud kohtueelses menetluses.

Kokkuvõte

220. Kokkuvõttes ei ole Estatec huvitatud pool. Hepta on saanud modifitseeritud kopteri

foto näol küll eelise, kuid see ei ole valikuline ega mõjuta konkurentsi ega kaubandust.

Seega ei ole kolmandad isikud saanud keelatud riigiabi. Lisaks oleks tagasinõue

siseriikliku õiguse järgi aegunud. KonkS § 42 lg 4 ls 1 eeldused ei ole seega täidetud.

III

221. Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kolmandad isikud ei ole saanud

keelatud riigiabi, siis jääb rahuldamata ka tuvastamiskaebus.

IV

222. Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab

Tartu Halduskohtu 31.01.2024. a otsuse osas, milles halduskohus jättis menetlemata

kaebajate 20.02.2023 esitatud tuvastamiskaebuse. Ringkonnakohus võtab kaebajate

20.02.2023 esitatud tuvastamiskaebuse menetlusse ja jätab selle rahuldamata. Ülejäänud

osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

31.01.2024. a otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi

käesoleva otsuse põhjendustega.

223. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

224. Kuna kaebajate nõuded jäävad kokkuvõttes rahuldamata, siis jäävad nende kulud nende

endi kanda. Samuti jäävad kaasatud haldusorganite kulud nende endi kanda.

225. 13.06.2025 on kaebajatelt kulude väljamõistmiseks esitanud taotluse ELA, kes soovib

kaebajalt 2635,20 euro väljamõistmist. ELA on haridus- ja teadusministri 05.01.2015. a

määruse nr 4 „Eesti Lennuakadeemia põhimäärus“ § 1 lg 3 järgi HTM-i hallatav riigiasutus.

Halduskohus on otsuses (otsuse p 29.1-29.3) selgitanud ELA-le, et käesoleva vaidlus ei

väljunud ELA põhitegevuse raamest ning et ELA koosseisu kuulub jurist, kes osales ka

kohtumenetluses, mistõttu ei saa ELA kulusid kaebajalt välja mõista. Ringkonnakohus nõustub

nende põhjendustega, osutab nendele ja selgitab, et ringkonnakohtus kehtib õigus samamoodi.

226. HKMS § 108 lg 8 ls 1 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmandate isikute vastaspooleks on kaebajad.

227. Kolmandate isikute esindaja taotles 11.06.2025. a taotlusega kaebajalt 4091,50 euro

väljamõistmist ning 16.06.2025. a taotlusega täiendavalt 994,80 euro väljamõistmist, kokku

soovivad kolmandad isikud seega 5086,30 euro väljamõistmist kaebajalt.

228. Vastavalt HKMS § 109 lõikele 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. HKMS § 108 lg 12 ls 2 järgi kontrollib kohus volitatud esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet.

229. Kaebaja ei nõustu kolmandate isikute esindajate ajakuluga erinevatele toimingutele.

Iseäranis vaidlustab kaebaja advokaadiarveid 2401051, 2506061 ja 2404096.

230. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et arve 2401051 ei ole seotud

apellatsioonimenetlusega. Tehtud töö kirjelduse järgi on arve esitatud esmase tutvumise eest

halduskohtu otsuse põhjendustega ning selgitava e-kirja saatmise eest kliendile. Seega tuleb

hüvitamisele kuuluvat summat vastavas ulatuses, st 85,40 euro võrra vähendada.

231. Ülejäänud kolmandate isikute menetluskulud loeb ringkonnakohus vajalikeks ja

põhjendatuteks. Kokku kuulub kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele seega

5000,90 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)