2-25-5080/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

28.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-5080

Kohtuasi

M.C avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr

022/2015/1524

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

B.S määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) M.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Philippe Hint

Puudutatud isik (sissenõudja) B.S (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.06.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta B.S kanda.

4. Määrata kindlaks M.C määruskaebemenetluse menetluskulude rahaline suurus

ning mõista B.S-ilt M.C kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude

hüvitis 52,67 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-25-5080

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M.C (avaldaja, võlgnik) esitas 02.04.2025 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse

täiteasjas nr 022/2015/1524 (täiteasi) lõpetamiseks aegumise tõttu.

1.1. Avalduse kohaselt oli täiteasjas täitedokumendiks Harju Maakohtu 09.08.2012 määrus

tsiviilasjas nr 2-07-13265. Harju piirkonna kohtutäitur Elin Vilippus alustas B.S

(sissenõudja) avalduse alusel täitemenetlust 12.03.2015. Võlgniku hinnangul aegus nõude

täitmine 13.03.2025 (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 157 lg 1, § 159 lg 1).

1.2. Võlgnik esitas 25.03.2025 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu ja tasus kohtutäituri tasu. Kohtutäitur esitas võlgniku avalduse

sissenõudjale menetluse lõpetamise nõusoleku saamiseks. Sissenõudja ei andnud nõusolekut

menetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur jättis seetõttu menetluse lõpetamata (täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 481 lg 1).

1.3. Eeltoodust tulenevalt esitas võlgnik avalduse TMS § 2231 alusel sundtäitmise

lõpetamiseks, kuna nõude täitmine on aegunud.

1.4. Menetluskulud tuleb jätta sissenõudja kanda, kuna võlgnikul menetluskulude tekkimine

on tingitud sissenõudjast.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Sissenõudja avalduse kohta seisukohta ei esitanud.

3. Kohtutäitur Elin Vilippus selgitas, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu

09.08.2012 määrus (jõustunud 19.10.2012) tsiviilasjas nr 2-07-13265 ja sissenõudja

11.03.2015 täitmisavaldus. Täitemenetluse kestel ei ole kohtutäitur võlgnikuga

maksegraafikut sõlminud ning kohtutäiturile teadaolevalt ei ole täitemenetluse ajal toimunud

kohtumenetlusi võlgniku vara üle.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 12.06.2025 määrusega avalduse ning lõpetas täitemenetluse

täiteasjas põhinõude täitmise aegumise tõttu. Maakohus jättis menetluskulud sissenõudja

kanda ning mõistis sissenõudjalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 158 eurot.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine

aegunud alates 11.03.2025 (TsÜS § 157 lg 1), mistõttu kuulub avaldus rahuldamisele ja

täitemenetlus täiteasjas tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Kohtule ei ole teatavaks saanud

aegumise katkemise ega peatamise aluseid täiteasjas. Avalduse rahuldamine ei vabasta

võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.

4.2. Maakohus jättis menetluskulud sissenõudja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel. Avalduse kohaselt ei andnud sissenõudja luba

täitemenetluse lõpetamiseks, põhjustades võlgnikule vajaduse kohtusse pöördumiseks.

Kohtumenetluses ei ole sissenõudja siiski täitemenetluse lõpetamisele vastuväiteid esitanud,

jäädes kohtumenetluse kestel passiivseks. Kohus peab vastuväiteid esitamata täitemenetluse

2-25-5080

lõpetamise takistamist põhjendamatuks, mis on tekitanud võlgnikule sissenõudja poolt

välditavaid menetluskulusid.

4.3. Sissenõudjalt tuleb võlgniku kasuks menetluskuluna (lepingulise esindaja kulu) välja

mõista 158 eurot (2 h × 79 eurot/h). Kliendiga suhtlemiseks, dokumentidega tutvumiseks ja

avalduse koostamiseks kulunud aeg (2 h) vastab tehtud toimingute mahule ja keerukusele

ning on seetõttu põhjendatud ja vajalik ajakulu. Lepingulise esindaja tunnitasu jääb

kohtupraktikat arvestades tavapärasesse suurusesse.

Määruskaebus

5. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas

uus määrus, millega jätta avaldus täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata ning

menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus välja selgitamata, kas aegumine võib olla katkenud,

st millised toimingud on kohtutäitur teinud aegumise vältimiseks. Samuti, kas ja kuidas on

nõuet rahuldatud. Nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamine tähendaks, et

võlgniku poolt ei ole mingeid makseid tehtud. Maakohus jättis ka menetluskulud ebaõigesti

sissenõudja kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda.

6.1. Kohtutäituri ülesanne ei ole aegumist vältida ega otsida ise tõendeid aegumise katkemise

kohta. Sissenõudja ei ole esitanud ühtegi asjaomast tõendit. TsÜS § 158 lg 3 järgi ei loeta

aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside

maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega.

6.2. Menetluskulud tuleb jätta sissenõudja kanda. Sissenõudja tegeleb teadlikult ja tahtlikult

menetluse lõpetamise venitamisega, mis on menetlusõiguste kuritarvitamine. Sissenõudja ei

andnud nõusolekut lõpetada täitemenetlus kohtutäituri poolt ning esitab vastuväiteid ka

kohtumenetluses, kuigi on olemas õigusik alus ja kohtupraktika, mis annavad aluse

täitemenetluse lõpetada.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

2-25-5080

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s

157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude

või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS §

159 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist

tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda

täitmiseks esitamisega. Praegusel juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 09.08.2012

määrus tsiviilasjas nr 2-07-13265. Kuna sissenõudja esitas täitedokumendi täitmiseks

11.03.2015, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et täitedokumendist tuleneva nõude

täitmine aegus 11.03.2025. Seetõttu tuleb täitemenetlus põhinõude täitmise aegumise tõttu

TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada.

10. Sissenõudja heidab määruskaebuses ette, et maakohus ei ole välja selgitanud, kas nõude

täitmise aegumine võis olla katkenud. Samas ei ole sissenõudja määruskaebuses konkreetselt

esile toonud, mille tõttu ta leiab, et nõude täitmise aegumine oli katkenud ning ei ole esile

toonud, millal konkreetselt nõude täitmise aegumine katkes ja uuesti algas. Lisaks on

maakohus 03.04.2025 kirjaga palunud kohtutäituril esitada andmed asjaolude kohta, mis

võisid tingida täitmise peatumise või katkemise. Kohtutäituri seisukohast nähtuvalt nõude

täitmise aegumise peatumise ega katkemise aluseks olevaid asjaolusid ei esine.

11. Sissenõudja märgib määruskaebuses samuti, et maakohus ei ole välja selgitanud, kas ja

kuidas on nõuet rahuldatud. Seega võib sissenõudja seisukohast järeldada, et tema hinnangul

võib olla nõude täitmise aegumine katkenud võlgniku poolt maksete tegemisega (TsÜS § 158

lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 158 lg 3 järgi ei loeta aegumist katkenuks

täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise

andmisega või muu teo tegemisega. Erialakirjanduses ja kohtupraktikas on selgitatud, et

nõude tunnustamist täitemenetluses ei loeta täitmise aegumise katkemise aluseks nagu muude

nõuete puhul, kuna täitedokumendiga on nõue nagunii juba tituleeritud ja täitemenetluse jaoks

formaalselt tunnustatud (vt TsÜS komm (2023), § 158, p 3.3; TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-

9760, p 14.2; TlnRnKm 18.08.2023, 2-22-9761, p 13.2.3).

Olukorras, kus täitemenetluse käigus võlgniku poolt nõude osalist tasumist loetaks samuti

nõude tunnustamiseks aegumise katkemise tähenduses, viiks selline tõlgendus olukorrani, kus

iga sundtäitmise käigus tehtava maksega nõude täitmise aegumine justkui katkeb ja algab

uuesti makse tegemisele (nõude tunnustamisele) järgnevast päevast tervikuna. Selline

tõlgendus venitaks nõude täitmise aegumise ebamõistlikult pikaks ning kaob igasugune

ettenähtavus nõude sundtäidetavuse tähtaja kohta (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE) seletuskiri, lk 12).

12. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega TsMS § 172 lg 1 alusel maakohtus kantud

menetluskulud sissenõudja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust

menetluskulude jaotuse osas muuta.

13.1. TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia

kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist

2-25-5080

erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud

huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust (vt RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1).

13.2. Praeguses asjas tehti lahend küll võlgniku huvides, kuid kuna võlgnik ei esitanud

põhjendamatut avaldust, siis tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Võlgnik kaitses

kohtusse pöördumisega oma seadusest tulenevat õigust taotleda kohtult aegumise

kohaldamist, kuna nõude täitmine oli aegunud. Sissenõudja ei andnud kohtutäiturile luba

täitemenetluse lõpetamiseks ning põhjustas selliselt võlgnikule vajaduse kohtusse

pöördumiseks. Praeguses olukorras on õiglane jätta menetluskulud sissenõudja kanda (vt ka

RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 14; TlnRnKm 22.06.2022, 2-22-1734, p 11).

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluses tekkinud

menetluskulud sissenõudja kanda (TsMS § 171 lg 1).

15. Maakohus määras TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks ka võlgniku menetluskulude

(lepingulise esindaja kulu) suuruse 158 eurot (2 h × 79 eurot/h). Sissenõudja on palunud jätta

menetluskulud võlgniku kanda, kuid ei ole määruskaebuses menetluskulude rahalise suuruse

kohta sõnaselgeid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust

erinevale seisukohale.

16. Kuna maakohus määras vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse,

teeb ringkonnakohus seda ka määruskaebemenetluses kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3).

17. Võlgnik palub 22.08.2025 taotluses mõista sissenõudjalt võlgniku kasuks välja

määruskaebemenetluses kantud lepingulise esindaja kulu kokku 52,67 eurot. Võlgniku

lepingulise esindaja tasu koosneb järgmistest tegevustest: 28.07.2025 määruskaebusega

tutvumine (10 minutit) ning seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine (30 minutit).

Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 79 eurot. Sissenõudja võlgniku

menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud.

18. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud.

Arvestades võlgniku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (jurist) ja tehtud toiminguid, saab

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks pidada 79 eurot. Võlgniku esindaja poolt

määruskaebemenetluses tehtud toiminguid kokku mahus 40 minutit peab ringkonnakohus

põhjendatuks. Võlgniku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku

52,67 eurot (40 minutit × 79 eurot/h). Nimetatud summa kuulub sissenõudjalt võlgniku

kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.

19. Siinse määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3, TMS §

223¹ lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)