2-23-17036/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-17036

Tsiviilasi

T.O hagi Wolf Truck OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Wolf Truck OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Wolf Truck OÜ (registrikood

14020165), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri

Indela

Vastustaja (hageja):

T.O

(isikukood XXX),

lepinguline esindaja Tanel Riivits

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 26. märtsi 2025 otsus tühistada osaliselt kostja menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramise ja hagejalt koos viivisega kostja kasuks välja

mõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata Wolf Truck OÜ

põhjendatud menetluskulu suuruseks 5236 eurot, mis mõista T.O-lt Wolf Truck OÜ

kasuks välja, vastavalt muuta ka viivise arvestust. Ülejäänud osas jätta maakohtu

otsus muutmata.

2. Maakohtu otsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

2.1. Jätta rahuldamata T.O hagi Wolf Truck OÜ vastu võlgnevuse välja

mõistmiseks.

2.2. Jätta Wolf Truck OÜ menetluskulud T.O kanda.

2.3. Rahuldada Wolf Truck OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.4. Määrata Wolf Truck OÜ menetluskulude suuruseks 5236 eurot ilma

käibemaksuta.

2.5. Mõista välja T.O-lt Wolf Truck OÜ kasuks menetluskuluna 5236 eurot ilma

käibemaksuta.

2.6. T.O-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5236 eurolt) tasuda

viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Wolf Truck OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.O (hageja) esitas 1. detsembril 2023 Tartu Maakohtule hagi Wolf Truck OÜ (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista tagastamisele kuuluva

sõiduki maksumus (ostuhind) 7600 eurot, ajavahemikul 22. september 2023 kuni 1. detsember

2023 sissenõutavaks muutunud intress 59,13 eurot, kahjuhüvitis 316,09 eurot, alusetust

rikastumisest tulenev hüvitis 2776, 91 eurot, viivis sõiduki maksumuse tagastamise ning kahju

hüvitamise nõudelt ajavahemiku 16. oktoober 2023 kuni 1. detsember 2023 eest 129,27 eurot,

samuti seadusjärgne intress sõiduki maksumuse tagastamise nõudelt alates 2. detsembrist

2023 kuni nõude täieliku tasumiseni ja seadusjärgne viivis rahuldatud nõude summalt.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja lehel auto24.ee ja kuldnebors.ee sõiduki LANCIA

VOYAGER registreerimismärgiga XXXXXX (sõiduk) müügikuulutuse. Kuulutuse kohaselt

oli sõiduk heas korras. Hageja ostis sõiduki 22. septembril 2023 7600 euro eest. Hageja tasus

2100 eurot kostja juhatuse liikme O.X X (O.X) kontole ning 5500 eurot kostja esindajale

sularahas.

Hageja sai sõidukiga sõita vähem kui 100 km, kui sõidukil avaldusid selle eesmärgipärast

kasutamist takistavad puudused (käivitusprobleemid ja tagumine käik ei töötanud). Kostja

keeldus sõidukit parandamast. Sõiduki vaatas 28. septembril 2023 üle eriteadmistega isik,

kelle arvamusest nähtub, et sõidukil on arvukalt tehnilisi puuduseid ning et loetletud vead olid

suure tõenäosusega olemas juba müügi hetkel. Hageja saatis kostjale 5. oktoobril 2023

lepingust taganemise avalduse koos eriteadmistega isiku arvamusega. Kostja pidas 20.

oktoobril 2023 taganemisavaldust tagajärjetuks ja nõudis ostuhinna 7600 eurot tasumist 30.

oktoobriks 2023.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ei ole õigust pooltevahelisest lepingust VÕS § 116 lg 1

alusel taganeda ja kostja vastu nõudeid esitada. Kostja müüs ja hageja ostis enam kui 11 aastat

vana sõiduki. Selline sõiduk ei ole samaväärne uue sõidukiga.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 26. märtsi 2025 otsusega hagi täielikult rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus leidis, et hagejal ei olnud õigust lepingust VÕS 116 lg 1 alusel taganeda ega kostja

vastu nõudeid esitada. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Maakohtu hinnangul ei ole

hageja tõendanud esmast eeldust, et müüdud ese ei vastanud lepingutingimustele.

Müügilepingu esemeks oli 11 aastat vana sõiduk, mille läbisõit oli üle 250 000 km, mistõttu

ei ole põhjendatud eeldada sellise sõiduki laitmatut seisukorda.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskuluna 4301 eurot ilma käibemaksuta, samuti seadusjärgse viivise.

Kostja taotluse kohaselt oli tema õigusabikulu 72,30 tunni eest 12 291 eurot tunnihinnaga 170

eurot ilma käibemaksuta.

Hageja leidis, et kostja menetluskulud ei ole kooskõlas vaidluse sisu, keerukuse, mahuga,

kulud ei ole põhjendatud, vajalikud, tegelikud ning kontrollitavad. Hageja hinnangul on

põhjendatud ajakulu kokku 19,30 tundi.

Maakohtu hinnangul oli põhjendatud kostja esindaja ajakulu 25,30 tunni ulatuses. Maakohus

leidis, et kostja õigusabikulud on osaliselt üle paisutatud. Õigusabikulu suurus peab tervikuna

vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.

Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole kostja esindaja ajakulu hagiavaldusele vastuse

koostamiseks 14,50 tundi, põhjendatud ajakulu selleks on 8 tundi. Kohtu poolt määratud

vastamistähtaja mittejärgimisest tekkinud täiendav menetluskulu kokku 7,50 tundi ei ole kulu,

mida hageja peab kostjale hüvitama, kuna tähtaja järgimisel oleks antud kulu olnud välditav.

Põhjendatud ei ole ka eraldi ajakulu 3 tundi kohtupraktikaga tutvumisele. Kohtupraktika

kasutamine peaks eelduslikult olema osa menetlusdokumendi koostamisest ja kajastuma

menetlusdokumendi koostamise ajakulus.

Maakohus leidis, et kostjal puudus vajadus 7. aprilli 2024 seisukoha esitamiseks. Maakohus

oli juba 15. märtsil 2024 edastanud lepingulistele esindajatele kohtukutse 15. aprilli 2024

kohtuistungile ja kohus ei kohustanud kostjat enne kohtuistungit täiendava seisukoha

esitamiseks, mistõttu kostja esindaja ajakulu 7. aprilli 2024 seisukoha koostamiseks kokku

14,50 tunni ulatuses ei ole põhjendatud.

Arvestades asjaolu, et esindaja on eelnevalt tegelenud nii hagiavaldusele vastamisega ja

täiendava seisukoha koostamisega, on põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisel

ja menetluskulu nimekirja koostamiseks mitte 3 tundi, vaid 1 tund.

Kostja on märkinud 21. jaanuari 2025 kohtuistungil käimise ajakuluks 4 tundi, mis ei ole

kooskõlas kohtuistungi protokollis märgitud kohtuistungi tegeliku ajakuluga. 21. jaanuari

2025 kohtuistung algas kell 13.00 ja lõppes kell 13.26. Põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi.

Kostja esindaja ajakulu kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamiseks 13 tunni ulatuses on

ebamõistlik ja ülepaisutatud. Kohtukõne kirjalikus seisukohas tuleks eelduslikult kokku võtta

kõige olulisemad kostja seisukohad, mis on eelnevalt juba menetluses esitatud ja mida kostja

soovib veelkord esile tuua. Kostja kohtukõne on 17 lk pikk, mis ületab näiteks ka kostja

vastust hagiavaldusele, mis oli 14 lk pikk. Maakohus hindas kohtukõne kirjalike seisukohtade

koostamise põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 25. aprillil 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb

maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude hüvitamise

nõude rahuldamata 6205 euro ulatuses. Kostja palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega

mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja poolt maakohtus kantud menetluskulud 10 506

eurot, samuti seadusjärgne viivis menetluskuludelt. Samuti palub kostja jätta kõik

apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on põhjendamatult leidnud, et hagimaterjalidega (hagiavaldus 9 leheküljel koos 23

lisaga) tutvumisele ja ca 14 lk pikkuse keerulise sisuga hagi vastuse koostamiseks ei kulu

rohkem kui 8 tundi. 14 leheküljelise hagi vastuse koostamise tavapärane ajakulu on 14 tundi,

st üks A4 lk menetlusdokumenti tunnis.

Maakohus ei ole viidanud õigusnormidele, millest nähtuvalt välistaks menetluskulude

väljamõistmise asjaolu, et kohus ei olnud kohustanud kostjat täiendavat seisukohta esitama.

Kostja esitas oma 7. aprilli 2024 seisukoha vastuseks hageja 8. veebruari 2024 arvamusele,

seetõttu on põhjendatud ka selle koostamiseks vajalik ajakulu. Selles menetlusdokumendis

viitas kostja uuele Riigikohtu lahendile, millel baseerub ka maakohtu otsus. Samuti tuli

kostjal käsitleda hageja uusi tõendeid. Järelikult on kostja poolt 7. aprilli 2024 seisukoha

koostamine ja sellega seotud ajakulu 14,5 tundi tervikuna vajalik ja põhjendatud.

Pahatahtlik ja meelevaldne on maakohtu seisukoht, et kohtuistungi ettevalmistamiseks ja

menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 3 tunnist on põhjendatud ajakulu vaid 1

tund. Tsiviilasja toimikus oli 399 lehekülge, millega esindajal tuli tutvuda. Istungil kuulati üle

tunnistaja, milleks pidi täiendavalt valmistuma, sh koostama tunnistaja küsitluskava.

Maakohus on põhjendamatult pidanud põhjendatud ajakuluks üksnes kohtuistungi toimumise

aega 0,5 tundi. Kohtuistung toimus Tartus, kuid apellandi esindaja tegevuskoht asub

Tallinnas. Tallinnast Tartusse ja tagasi Tallinna sõitmise ajakulu kuulub hüvitatavate

menetluskulude alla, kuna tegemist on tööga, mitte puhkeajaga.

Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, et kostja kohtukõne kirjalike seisukohtade

koostamiseks kulunud 13 tunnist on põhjendatud vaid 2,5 tundi. Asjaolu, et kostja kohtukõne

oli pikem, kui vastus hagiavaldusele, ei oma menetluskulu põhjendatuse hindamisel tähtsust.

Pärast hagile vastuse koostamist said kostjale kättesaadavaks veel mitmed olulised tõendid,

mh tegi Riigikohus pärast hagile vastuse koostamist asjas määrava tähtsusega kohtulahendi.

Kehtiv õigus ei sätesta kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamisel ajalist ega

mahupiirangut. Maakohus ei ole selgitanud, et kostja oleks saanud kõige olulisemad

seisukohad näiteks 2–3 leheküljelisele dokumendile mahutada, ilmselgelt ei olegi see vaidluse

mahtu ja argumentide hulka arvestades võimalik. Kostjal peab olema võimalus ennast tõhusalt

esindada põhjendamatu hagi vastu.

Kostja kulud on tekkinud vastustaja põhjendamatust hagist tingituna. Menetluskulude

vähendamine ca 2/3 võrra on pretsedenditu.

Kostjal on tõsine kahtlus, et maakohus on asunud kostja menetluskulusid vähendama

põhjusel, et vaidlusaluse sõiduki ostuhind oli väiksem kui kostjale kohtuvaidluses tekkinud

menetluskulud. Riigikohus on selgitanud, et esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja

hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja

võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. (RKTKm 14.04.2021,

2-19-10324/42, p 19). Kostja jaoks oli tegemist olulise ja põhimõttelise vaidlusega pahauskse

ja alusetu hagi vastu. Maakohus on käesoleval juhtumil andnud avalikkusele väära signaali, et

odavam on maksta alusetud nõuded kinni, kui seista oma õiguste eest kohtus.

Kokkuvõttes leiab kostja, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud

oluliselt TsMS § 175 lg-t 1, § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Kostja nõustub ega vaidlusta fakti, et

tema lepingulise esindaja ajakulu võib lugeda põhjendamatuks 10,5 tunni ulatuses ehk töö

osas, mis seondub menetlustähtaja ennistamise küsimustes esinduse teostamisega. Järelikult

on ülejäänud ajakulu kokku 61,8 tundi (72,3-10,5) ehk 10 506 eurot (61,8 tundi * 170

eurot/tunnis) vajalik ja põhjendatud. Kuna kohus mõistis hagejalt välja vaid 4301 eurot, siis

on kohus põhjendamatult ning TsMS § 175 lg-t 1, § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 oluliselt

rikkudes jätnud menetluskulude hüvitamise nõude rahuldamata 6205 euro ulatuses.

5. Hageja kostja apellatsioonkaebusega ei nõustu.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Kui

kohus konkreetses kohtuasjas leiab kaalutlusotsuse tegemise käigus menetluskulude

väljamõistmise olevat mingis osas ebamõistliku, tuleb kohaldada TsMS § 175 lg-t 1 ning

määrata summaliselt kindlaks, millises ulatuses võib pidada kulusid tarbetuteks ning mõista

menetluskulud välja. Hageja nõustub täielikult maakohtuga, et kostja menetluskulud olid

olulises osas ülepaisutatud.

Tegemist oli õiguslikus mõttes mittekeeruka vaidlusega. Kostja on menetlusdokumendid

venitanud tarbetult ning kunstlikult pikaks nii vorminduslikult kui ka sisult. Hageja ei nõustu,

et 14 lk dokumendi koostamise ajakulu oleks automaatselt 14 tundi. Kui kohtud mõistaks

menetluskulu välja lehekülgede arvu järgi, soodustaks see esindajate poolt tarbetult pikkade

menetlusdokumentide esitamist, mis on vastuolus hea menetluse tavaga. Advokaat ei pea

olema võimeline koostama kaks A4 pikkust sisulist teksti tunnis, kuid temalt oodatakse

võimet oma mõtteid ja seisukohti selgelt ning koondatult väljendada, et dokument valmiks

mõistliku ajakuluga.

Istungiks ettevalmistusega seotud kulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui üks tund.

Esindaja on menetluse sisu ja poolte argumentidega kursis läbi selle, et ta on menetluses

tutvunud vastaspoole seisukohtadega ning koostanud menetlusdokumente. Kui kostja on

istungiks ettevalmistamisele kulutanud aega enam kui saab mõistlikuks pidada, siis tuleb

kliendil (kostjal) esindajale ajakulu mõistagi hüvitada, kuid see ei tähenda, et vastava kulu

väljamõistmine vastaspoolelt oleks absoluutselt põhjendatud. Menetluse võitnud pool ei saa

eeldada, et kõik tema menetluskulud on automaatselt põhjendatud ja kuuluvad vastaspoolelt

kogu nende ulatuses väljamõistmisele.

Hageja nõustub maakohtuga ka selles, et Tallinn-Tartu-Tallinn sõidu ajakulu ei ole esindajale

hüvitatav (vähemalt mitte sama määraga tunnihinna alusel, millega on tasustatav

menetlusdokumendi koostamise ajakulu). Kostja tegi teadliku valiku võtta esindaja Tallinnast,

mitte Tartust. Viimasel juhul ei oleks sõidu ajakulu lisandunud. Kostja esindaja oleks saanud

osaleda istungitel video teel.

Kohtukõne koostamise ajakulu 13 tundi on ilmselgelt üle paisutatud. Kohtukõne on asja

lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes ei ole lubatud esitada uusi

seisukohti. Hageja menetluskulude maht oli 29,25 tundi. Kostja leiab, et tema põhjendatud

menetluskulu on 61,8 tundi, s.o kaks korda enam kui hagejal. Kostja esindamisega seotud

terviklik ajakulu ei saanud olla enam kui 2 korda suurem olukorras, kus mõlemad pooled

lähtusid samadest faktidest ja asjaoludest ning kostja ei toonud menetlusse olulisel määral

(või rohkem) tõendeid võrreldes hagejaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

osaliselt tühistada kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise ja hagejalt

välja mõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

ise uue otsuse. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus

tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 178 lg 4 alusel

poolte endi kanda.

7. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kaebuse ulatusest (TsMS § 651

lg 1). Praegusel juhul ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes tema kasuks välja mõistetud

menetluskulude suuruse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust

osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna vähem kui 10 506

eurot (kostja kulu 61,8 tunni õigusabi eest tunnihinnaga 170 eurot /h). Ülejäänud osas on

maakohtu otsus jõustunud.

8. Kostja taotles välja mõista menetluskuluna hagejalt õigusabikulu 72,30 tunni eest 12 291

eurot, millest maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kuluks 25,30 tundi hinnaga 4301

eurot ilma käibemaksuta.

Maakohus vähendas kostja põhjendatud ajakulu õigusabile 47 tunni võrra. Maakohus pidas

ülepaisutatuks kostja õigusabi kulusid hagiavaldusele vastuse koostamiseks (14,5 tundi,

millest maakohus pidas põhjendatuks 8 tundi); 15. aprilli 2024 kohtuistungiks

ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (3 tundi, millest maakohus pidas

põhjendatuks 1 tund); kohtuistungil käimise ajakulu (4 tundi, millest maakohus pidas

põhjendatuks 0,5 tundi); kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamise kulu (13 tundi, millest

maakohus pidas põhjendatuks 2,5 tundi). 7. aprilli 2024 menetlusdokumendi koostamise

ajakulu 14,5 tundi ei pidanud maakohus vajalikuks. Maakohus ei pidanud vajalikuks ja

põhjendatud kuluks ka kostja poolt vastamistähtaja mittejärgimisest tulenevat kulu ja eraldi

ajakulu kohtupraktikaga tutvumisele kokku 10,5 tundi, kuid selles osas ei ole maakohtu otsust

vaidlustatud.

9. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (vt mh nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).

Ringkonnakohus märgib, et poole õigusabikulude suurusele annab kohus hinnangu hagita

menetluse sätteid järgides. Kohus peab selles menetluses kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud kohtule

vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7). Kõrgema astme kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse

sekkuda üksnes juhul, kui maakohus on diskrestiooni piire ületanud.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga kostja õigusabikulu vajalikkusele ja

põhjendatusele osas, mis puudutab hagiavaldusele vastuse koostamist (maakohtu otsuse p 39),

samuti kohtuistungiks ettevalmistamist ja menetluskulude nimekirja koostamist (maakohtu

otsuse p 41). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole selles osas oma hinnangut kostja

õigusabi kulude põhjendamatusele piisavalt põhjendanud.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud ka lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu

(otsuse p 42).

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

9.1. Kostja vastus 9 lk pikkusele hagiavaldusele on 14 lk pikk. Kostja vastus hagile sisaldab

mh ka sündmuste kronoloogiat, tsitaate hagiavaldusest ja ekspertarvamusest. Ringkonnakohus

ei nõustu kostja seisukohaga apellatsioonkaebuses, et kohus peab menetlusdokumendi

koostamise ajakulu hindamisel lähtuma põhimõttest, et ühe lehekülje koostamiseks kulub

lepingulisel esindajal tavapäraselt 1 tund. Selline kostja väide ei ole kooskõlas valitseva

kohtupraktikaga ega taga lühikeste ja selgete menetlusdokumentide koostamist. Samas on

maakohus jätnud arvestamata asjaoluga, et vastus hagiavaldusele on esimene

menetlusdokument, milles kostja saab esitada kohtule oma argumendid vastuseks hagile, ja

sellise dokumendi koostamisele eelneb paratamatu vajadus lepingulisel esindajal tutvuda asja

materjalide ning kostja seisukohtadega. Pärast kostja vastuse saamist selgub vaidluse tegelik

ulatus ning kohus saab hinnata tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ning täita poolte ees oma

selgituskohustust. Arvestades hagiavalduses esitatud mitmeid erinevaid nõudeid ja vaidluse

olemust, samuti asjaolu, et kostja vaidles hagile täielikult vastu, peab ringkonnakohus

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusabile käesolevas asjas hagiavaldusele vastuse

koostamise eest 12 tundi.

9.2. Ringkonnakohus leiab, et kostja kulu õigusabile 3 tundi seoses kohtuistungiks

ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja koostamisega on põhjendatud ja vajalik kulu

suuremas ulatuses kui maakohtu määratud 1 tund. Ringkonnakohus nõustub kostja

apellatsioonkaebuse seisukohaga, et advokaat ei saa ega ka või tulla kohtuistungile ilma

ettevalmistuseta ja kohtuistungil kliendi esindamine eeldab toimiku süvitsi tundmist.

Põhjendatud on ka kostja seisukoht, et kuivõrd kohtuistungil oli planeeritud üle kuulata

tunnistaja, siis pidi kostja esindaja ka selleks menetlustoiminguks täiendavalt valmistuma.

Samas märgib ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus on aktsepteerinud menetluskulude

nimekirja koostamise kuluna eraldi 50 minutit (vt maakohtu otsuse p-s 35 esitatud kulude

nimekirja p 21), siis ei saa kostja taotleda menetluskulude nimekirja koostamise kulu

hüvitamist kaks korda.

Kostja ei ole eristanud, millise osa 12. aprilli 2024 kulust moodustab kohtuistungiks esinduse

ettevalmistamine ja millise osa menetluskulude nimekirja koostamine. Kohtupraktikas on

peetud menetluskulu nimekirja koostamise mõistlikuks ajakuluks üldjuhul 15-30 minutit.

Ringkonnakohus vähendab seega kohtuistungi ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja

koostamise koguajakulu 30 minuti võrra ja määrab kohtuistungi ettevalmistamise ajakuluks

2,5 tundi.

9.3. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja esindaja sõidule kulunud aeg ei ole hüvitatav.

Samas ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et hageja peab hüvitama talle esindaja sõiduaja

kokkulepitud tunnihinna järgi.

Riigikohus on selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude

hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude

hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu

seisukohad (Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16).

Sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16

kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord) (vt

ka Riigikohtu 29. septembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261).

Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki

kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama

paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või

advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel

0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses

lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada

kulude kandmist tõendavad dokumendid. Alates 29. jaanuarist 2018 näeb korra § 151 ette

hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Korra § 151 lg 1 alates 8.

detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb

advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise

kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo

kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub

advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1-5).

Seega reguleerib kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu

ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu

suurusest. Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva

advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi

sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja

tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151–200 kilomeetrit, peab hageja

hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot.

10. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetavat kulu õigusabile suurendada 680 +

225 + 30 = 935 euro võrra ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista vajaliku ning

põhjendatud õigusabikuluna kokku 4301 (maakohtu määratud kostja õigusabikulude suurus)

+ 935 = 5236 eurot.

Kuna ringkonnakohus suurendab hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat hüvitist, arvestatakse

sellega ka viivise maksmise kohustuse märkimisel (TsMS § 177 lg 4).

11. Ringkonnakohus leiab, et muus osas (välja arvatud käesoleva otsuse p-des 9.1-9.3

käsitletu) hindas maakohus kostja lepingulise esindaja kulusid (sh ajakulu) põhjendatust ja

vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga ning on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654

lg 6). Ringkonnakohtul puudub alus hagejalt lisaks käesoleva otsuse p-des 9 ja 10 toodule

kostja kasuks täiendavalt menetluskulusid välja mõista.

Vastuseks apellatsioonkaebusele osas, millega ringkonnakohus ei nõustu, tuleb märkida

järgmist.

12. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt

välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

Käesolevas asjas on kostja menetluskulude vajalikkuse hindamisel oluline arvestada sellega,

et maakohus menetles asja kuni kohtuvaidlusteni suulises menetluses, mistõttu kirjalike

menetlusdokumentide koostamine ja sellega seotud kulud ei pruugi olla ilmtingimata

vajalikud ja põhjendatud kulud TsMS § 175 lg 1 tähenduses.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 7. aprilli 2024 menetlusdokumendi

koostamisega seotud kulu ei ole vajalik kulu, mille hageja peaks kostjale hüvitama. Tegemist

on kostja seisukohaga hageja 8. veebruari 2024 menetlusdokumendile, mille esitamist

maakohus kostjalt ei nõudnud. Kostja esitas nimetatud 14 lk pikkuse menetlusdokumendi

kohtule eelmenetluses ja olukorras, kus kostjale oli teada eelistungi aeg 15. aprillil 2024.

Ühtegi menetluslikku taotlust 7. aprilli 2024 menetlusdokumendis kostja ei esitanud.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ta ei saanud olukorras, kus kohus oli

asja lahendamiseks määranud eelistungi (dtl 180), oma seisukohti esitada kohtule ja

vastaspoolele eelistungil ja suuliselt. Ka selliselt oleks olnud tagatud kostja TsMS § 199 lg-st

1 tulenev õigus vaielda vastu teise menetlusosalise põhjendustele. Ringkonnakohus ei nõustu

kostja seisukohaga, et 7. aprilli 2024 menetlusdokument oli vajalik selleks, et viidata

Riigikohtu äsja ilmunud lahendile. Nimetatud lahendile oleks kostja saanud viidata palju

väiksema kuluga eelistungil. Hageja 8. veebruari 2024 menetlusdokumendis esitatud uusi

tõendeid oleks kostja saanud samuti käsitleda eelistungil.

14. Viimasel kohtuistungil nõustusid pooled asja lahendamise lõpetamisega kirjalikus

menetluses, mis tähendas antud asjas seda, et kohtuistungil jäid pidamata üksnes

kohtuvaidlused TsMS § 402 lg 1 tähenduses ja pooled esitasid oma lõppseisukohad

(kohtukõne) uue kirjaliku menetlusdokumendina.

Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Kirjalik menetlus peaks üldjuhul tagama

võrreldes suulise menetlusega menetluse suurema tõhususe, mis tähendab ka menetluskulude

kokkuhoidu. Praegusel juhul see ei ole nii olnud. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtul oleks

olnud takistatud kohtuvaidluste pidamine ja asja menetluse lõpetamine kohtuistungil 21.

jaanuaril 2025, samas pooled kohtult seda ka ei taotlenud. Kui kostja oleks oma

lõppseisukohad esitanud kohtuistungil suuliselt, siis ei oleks see kindlasti toonud kaasa kostja

õigusabikulude suurenemist 13 tunni ulatuses summas 2210 eurot. Ringkonnakohus märgib,

et kohus võib kohtuistungil kohtukõne kestust piirata, tagades kõigile menetlusosalistele

võrdse kõneaja ning kõneaeg ei või olla vähem kui kümme minutit. Kohtukõne on oma sisult

asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõte (TsMS § 402 lg 2). 17 lehekülje pikkune

menetlusdokument sellele nõudele ei vasta. Seega on maakohus põhjendatult vähendanud

kohtukõne koostamisega seotud ajakulu 2,5 tunnile. Kostja apellatsioonkaebuse vastupidised

väited ei anna alust kostja kaebuse selles osas rahuldamiseks.

15. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb TsMS § 178 lg 4 järgi jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)