3-25-373/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-373

Haldusasi

D.B kaebus Maksu- ja Tolliameti 3. jaanuari 2025. a

maksuteate nr 20250010588 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja D.B

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Kaasatud haldusorgan Rahandusministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.B määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta D.B määruskaebus menetlusse.

2. Rahuldada D.B määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2025. a

määruse resolutsiooni p 2. Rahuldada D.B esialgse õiguskaitse taotlus. Peatada

Maksu- ja Tolliameti 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250010588 täitmine.

3. Asendada avaldavas lahendis D.B nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu ja Tolliamet (MTA) kohustas 3. jaanuari 2025. a maksutateatega nr

20250010588 D.B-d tasuma 2025. a eest mootorsõidukimaksu 50,00 eurot. Maks tuli tasuda

kahes osas, s.o 16. juuniks 2025. a 25 eurot ja 15. detsembriks 2025. a 25 eurot.

2. D.B esitas halduskohtule kaebuse MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate tühistamiseks.

Kaebaja taotluse, et kohus peataks esialgse õiguskaitse (EÕK) korras vaidlustatud haldusakti

kehtivuse ja täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja märgib, et mootorsõidukimaks

on liiga koormav. Tal puudub pikemat aega sissetulek ja ta peaks maksu tasuma söögirahast.

3-25-373

3. Tallinna Halduskohus jättis 1. augusti 2025. a määrusega kaebaja EÕK taotluse

rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebaja mootorsõiduki maksu tasumise kohustus on keskmiselt 4,2 eurot kuus, mida ei saa

isegi kaebaja poolt esitatud majanduslikku seisu arvestades pidada selliseks, mille tasumine

võiks kaebajale kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi (HKMS § 249 lg 1);

2) kohtule pole selge taotleja majanduslik seis. Kaebaja pole väitnud, et ta on taotlenud

kohalikult omavalitsuselt näiteks toiduabi või toimetulekutoetust. Seetõttu ei ole välistatud, et

kaebajal on siiski raha, mis tema arvelduskontol ei kajastu;

3) tähtajaks maksu tasumata jätmise korral tuleb kaebajal tasuda intressi 0,06,% päevas ning

esialgse õiguskaitse rakendamine ei peata maksusummalt intressi arvestamisest. Seega juhul,

kui kaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebajal, vaatamata kohaldatud õiguskaitsele, tasuda

intressi ka perioodi eest, mil kestis kohtumenetlus. Seevastu juhul, kui kaebaja tasub nõutud

maksusumma ja kaebus osutub edukaks, on MTA-l kohustus arvestada intressi kaebaja

kasuks;

4) kaebusel ei ole olulisi eduväljavaateid. Kaebaja on maksuteate vaidlustanud põhjusel, et

peab mootorsõidukimaksu kehtestamist põhiseadusega vastuolus olevaks ja viitab oma

majanduslikult raskele olukorrale ning sellele, et maksukohustuse leevendamiseks kehtestas

riik ühekordse toetuse raske ja sügava puudega inimestele, kui keskmise puudega inimestele

(kaebajal on keskmine puue) ei ole sellist toetust ette nähtud. Selgitan, et ainuüksi asjaolu, et

konkreetsel kaebajal on oma väidetava majandusliku olukorra tõttu raske maksukohustust

kanda, ei tähenda, et mingi konkreetse maksukohustuse kehtestamine ei oleks põhiseadusega

kooskõlas. Asjaolu, et riik on eristanud ühekordse toetuse maksmisel erineva puudeastmega

inimesi, ei pruugi tingida maksukohustuse põhiseadusevastaseks tunnistamist, sest tegemist ei

olegi võrreldava inimeste grupiga, kellele maksukohustus ja selle leevendamiseks võetud

toetus on suunatud. Kaebaja on keskmise puudega ja osalise töövõimega, mitte täielikult

puuduva töövõimega ning seda, et ta on võimeline vähemalt mingis osas ise tööl käima ja

töötasu teenima, kinnitavad ka tema tehtud tööampsud GoWorkabit kaudu. Kaebaja on ka

tegutsenud aktiivselt mittetulunduslike tegevustega. Seega ei ole kaebaja tõenäoliselt

olukorras, kus tal puuduvad igasugused võimalused ise enda majanduslikku olukorda

parandada. Kaebaja ei väida, et tema kasutuses olev sõiduk oleks tema puuet arvestades

spetsiaalselt kohandanud, vaid viitab, et tema jaoks ei ole sõiduk luksusese vaid tal on

sõidukit vaja, et käia poes, looduses, sõita lastega maale vanaema juurde ja sõita näiteks

rehabilitatsiooniteenusele. Sellest tulenevalt ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik

asuda kindalt seisukohale, et kaebaja puhul oleks taotlus mootorsõiduki maksu seaduse

põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK taotluse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) vaidluse lahendamise ajaks tuleb kehtestada õigusrahu;

2) pärast arvete tasumist ei jää kaebejala raha toidu ostmiseks. Kaebaja ei varja oma tulu.

Kaebaja toob süüa maalt ja lähedased aitavad. Toiduabi ja toimetulekutoetuse küsimine pole

kohustuslik. Kaebaja ei kvalifitseeru toimetulekutoetuse saajaks, sest ta elab lapse isa korteris;

3) selleks, et kaebaja olukord ei halveneks, tulebki EÕK-d kohaldada;

4) mootorsõidukimaksu nõudmine kaebajalt on põhiseadusega vastuolus. Arvestades kaebaja

olukorda, siis on 50 euro suurune maks ebaproportsionaalne.

2(3)

3-25-373

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS §

249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

6. Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asja põhjendatud kohaldada esialgset

õiguskaitset ja peatada vaidlustatud maksuteate täitmine.

7. Kaebajal esineb EÕK vajadus. Maksuteate alusel tuleb tal tasuda mootorsõidukimaksu.

Kaebaja väidete kohaselt on sellel tema elutegevusele negatiivsed tagajärjed.

8. Kaebus omab sellises ulatuses eduväljavaateid, et kohaldada praeguses asjas EÕK-d.

Mootorsõidukimaksu vaidluse näol on tegemist uuelaadse vaidlusega. Mootorsõidukimaks

kui omandimaksu üks liik peab kaebaja omandipõhiõigust riivama proportsionaalselt.

Probleemsed on need juhtumid, kui omandimaksu tõttu peab isik jääma ilma omandist (kas

siis sõidukist või sundtäitmise tulemusena muust varast), mida tal on igapäevaseks

inimväärseks elutegevuseks vaja. Samuti on probleemne see, kui maksu tuleks asuda tasuma

kas riigi või kohaliku omavalitsuse antava toetuse arvelt. Analüüsida tuleb, kas rahalist toetust

saab võtta arvesse selleks, et öelda, et isikul on piisavalt raha omandimaksu tasumiseks. Selle

maksu aluseks olevate normide põhiseaduspärasust tuleb kaebaja positsioonist lähtuvalt asja

sisulise arutamise käigus alles asuda analüüsima. Kaebaja toob välja, et tal on keskmine puue,

tal puudub regulaarne sissetulek töötasu näol, tema sissetulekust suur osa pärineb riigi

antavast abist. Samas kannab kaebaja elamiseks igapäevaseid kulusid. Neid küsimusi

hinnatakse asja sisulise arutamise käigus.

9. Selles asjas EÕK kohaldamine ei oma negatiivset mõju kolmandatele isikutele ega

avalikele huvidele. Kui kaebus jääb jõustunud kohtuotsusega rahuldamata, siis lasub kaebajal

kohustus vaidlusalune maks tasuda.

10. EÕK kohaldamata jätmise aluseks pole see, et kaebajal võib hiljem lasuda kohustus

tasuda intressi. Seejuures tuleb märkida, et kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti, siis

intressinõuet ei esitata, kui intressisumma on väiksem kui 10 eurot (maksukorralduse seadus §

119 lg 3).

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ja peatab

vaidlustatud maksuteate täitmise.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)