2-25-6640/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

27.08.2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-6640

Tsiviilasi

Bondora AS hagi Y.Q vastu võla saamiseks

Hagihind

11 253,08,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: Y.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Y.Q-lt Bondora AS kasuks lepingust nr BL2713768 tulenev põhivõlgnevus

472,62 eurot ning viivis 137,09 eurot perioodi 27.09.2022-30.04.2025.

3. Välja mõista Y.Q-lt Bondor AS kasuks viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 472,62 eurot alates 01.05.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Bondora AS nõuded Y.Q vastu, mis tulenevad lepingutest BL2526455 ja

BL2793570.

5. Jätta menetluskulud Y.Q kanda 5,89% ulatuses ja Bondora AS kanda 94,11% ulatuses.

6. Menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hagi nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista:

1.1.

5434,99 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 4921,52 eurot

(põhinõude summa ilma intressita) kokku 3656,84 eurot;

1.2.

põhinõudelt 630,59 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse

esitamisest viivis 18% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni;

1.3.

põhinõudelt 3824,64 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse

esitamisest viivis 32.54% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni;

1.4.

põhinõudelt 466,29 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse

esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 137,09

eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Bondora AS-iga järgmised lepingud:

2.1.

01.02.2022 laenulepingu BL2526455, mille alusel kostja sai laenu 600 eurot (summa

37.00 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks);

2.2.

14.04.2022 laenulepingu BL2713768, mille alusel kostja sai laenu 500 eurot (summa

31.00 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks);

2.3.

19.05.2022 laenulepingu BL2793570, mille alusel kostja sai laenu 3500 eurot (summa

221.00 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks).

3. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja

võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 26.09.2022 ütlema lepingud erakorraliselt

üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.

4. Lepingud on sõlmitud sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-

teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi,

mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas

vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks),

sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist)

kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi

ning kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingu viimane lk). Seega on leping sõlmitud

vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu lepingueelse teabe ja tegi oma

veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Kostja

on laenud ka kätte saanud ja asunud neid kasutama.

5. Lepingu nr BL2526455 krediidi kogukulumäär on 30,53%, lepingu nr BL2713768 krediidi

kogukulumäär on 49,89% ja lepingu nr BL2793570 krediidi kogukulumäär on 49,86%. Laenude

väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%,

mistõttu jääb laenude kogukulumäär alla kolmekordse seadusjärgse määra.

6. Hageja in analüüsinud lepingueelselt kostja laenuvõimet ja selle tulemusel veendunud, et

tarbija on laenuvõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi

teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv,

(iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii)

kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud

hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute

andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis

hageja mh seda, et kostjal on regulaarne sissetulek.

7. Enne laenu nr BL2526455 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek 1782

eurot. Lisaks nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt 300,18 eurot ja analüüsis on hageja

aluseks võtnud elamiskuludena 534 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud

2022 aasta arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele

kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (0 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (18,3

eurot), teisi kohustusi (300,18 eurot), arvestuslike elamiskulusid (534 eurot), jäi kostjal laenu

võtmisel igal kuul vaba raha 929,52 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes

positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi

võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel

veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames

hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline, mistõttu on hageja täitnud ka

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust.

Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 27.06.2022 osamakse

18,27 eurot, 25.07.2022 osamakse 18,27 eurot, 23.08.2022 osamakse 18,28 eurot ja 23.09.2022

osamakse 18,28 eurot. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale arved kokku 19,99 eurot, mis

hõlmab sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid. Kuivõrd kostja ei tasunud

hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 26.09.2022 avaldusega lepingu

erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i)

põhinõue 602,12 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 36,16 eurot;

(iii) tasumata arved 19,99 eurot ja (iv) haldustasu 8,48 eurot, kokku 666,75 eurot.

8. Enne laenu nr BL2793570 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek

summas 2235,09 eurot. Lisaks nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt 672,42 eurot6 ja

analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 670 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti

poolt avaldatud 2022 aasta arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot ning kostja poolt avaldatud

põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (0 eurot). Arvestades uue laenu

kuumakset (138,65 eurot), teisi kohustusi (664,26 eurot), arvestuslike elamiskulusid (670 eurot),

jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 762,18 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt

avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja

suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu,

täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi

seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames

hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline, mistõttu on hageja täitnud ka

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust.

Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 27.06.2022 osamakse

157,55 eurot, 25.07.2022 osamakse 138,65 eurot, 23.08.2022 osamakse 138,66 eurot ja

23.09.2022 osamakse 138,65 eurot. Kuivõrd kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja

jooksul ühtegi makset, ütles hageja 26.09.2022 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i) põhinõue summas 3772,96

eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 420,58 eurot ja (iii) haldustasu

51,67 eurot, kokku 4245,21 eurot.

9. Lepingu BL2713768 alusel loeb hageja kõik kostja poolt teostatud maksed põhinõude katteks.

Leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud.

Antud juhul oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Kostjal jättis täielikult tasumata

27.06.2022, 25.07.2022, 23.08.2022 ja 23.09.2022 kuu osamaksed. Seetõttu oli hagejal õigus

leping erakorraliselt üles öelda. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid

kokku 27,38 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on

hageja põhinõude suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 523,03 eurot. Hageja on arvestanud

summalt 466,29 eurot seadusjärgset viivist alates 27.09.2022 kuni 30.04.2025 summas 137,09

eurot. Samuti palub hageja välja mõista seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest.

10. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 30.04.2025, ning kohustas kostja esitamata kohtule

kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse ja hagimaterjalide

kättetoimetatuks lugemisest. Samuti märkis kohus, et hagejal on õigus esitada hagiavalduse

täpsustused ja kõik asja lahendamiseks olulised tõendid 14 päeva jooksul, alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest, ning kohustas esitama menetluskulude nimekirja 7 päeva jooksul.

Kohtumäärus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 21.05.2025 ja hageja lepingulisele esindajale

AETis 14.05.2025.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.

12. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt

kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus

leiab, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Seetõttu teeb kohus asjas otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt.

13. Bondora AS ja kostja vahel oli sõlmitud:

13.1.

01.01.2022 laenulepingu BL2526455 laenusummas 637 eurot (sh lepingutasu 37 eurot),

intressimäär 18% aastas, krediidi kulukuse määr 30,53% aastas (dtl 14-34, 80-82). Laen on

välja makstud summas 600 eurot 01.01.2022 (dtl 77);

13.2.

14.04.2022 laenulepingu BL2713768 laenusummas 531 eurot (sh lepingutasu 31 eurot),

intressimäär 32,54% aastas, krediidi kulukuse määr 49,89% aastas (dtl 35-55, 83-85). Laen on

välja makstud summas 500 eurot 14.04.2022 (dtl 78);

13.3.

19.05.2022 laenulepingu summas 3721 eurot (sh lepingutasu 221 eurot), intressimäär

32,54% aastas, krediidi kulukuse määr 49,86% aastas (dtl 56-76, 86-88). Laen on välja

makstud 19.05.2022 summas 3500 eurot (dtl 79).

14. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud

tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

15. Lepingute sõlmimise ajal (30.11.2021-31.05.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas. Kolmekordne määr oleks seega

50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust tuvastab kohus, et krediidi kulukuse määr ei ületa

lepingutega rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping

tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

16. Lepingutest tuleneva nõude sissenõudmine on tõendatud 25.08.2022 ülesütlemise hoiatusega

(dtl 89-93). Lepingu ülesütlemine on tõendatud 26.09.2022 ülesütlemise teatisega (dtl 94).

17. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Lepingu sõlmimisel ajal

kehtinud ja praegu kehtiva võlaõigusseadise kohaselt krediidiandja on enne lepingu sõlmimist

kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama

(VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

Kohus selgitas 05.02.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et

laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning

neid asjaolusid tõendada (dtl 43-44). Hageja tõendeid ei esitanud.

18. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning toimikust nähtuvad

tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja pangakonto

väljavõtte või üldse mingi info, millest nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Hageja ei

ole esitanud ühtegi tõendit, et laenuandja oleks kontrollinud vastutustundlikku laenamise

põhimõtet. Seetõttu pole kohtul võimalik kontrollida ega veenduda, et laenuandja järgis

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas oma 30.04.2025 kohtumääruses hagejale, et

hagejal tuleb esitada tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohtumäärus

on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 14.05.2025. Täiendavaid tõendeid esitatud ei

ole.

Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

Hageja ei ole tõendanud, et laenutaotluse rahuldamisel ja selle alusel tarbijakrediidi väljastamisel

kostjale poleks ta rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tõendatud ei ole, et on

kontrollitud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS §

49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu, et laenuandja oleks teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja

kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat laenu. Tõendatud ei ole, et laenuandja oleks

kontrollinud maksehäirete puudumist kostja osas. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja

pangakonto väljavõtet, millisest saaks kohus asuda järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline.

Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on ümberarvestuse esitanud

tulenevalt laenulepingust BL2713768.

20. Kohus andis hagejale 30.04.2025 võimaluse ümber arvestada oma nõuded lähtuvalt VÕS 4034

lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks laenulepingute BL2526455 ja

BL2793570 ümberarvestust esitanud. Kohtule ei ole ka esitatud ühtegi tõendit palju on kostja

laenu katteks teinud tagasimakseid ja millal.

21. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 30.04.2024 kohtumääruses hagejale

võimaluse täpsustada hagi ja esitada kohtule teave vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise

kohta ning selle rikkumise korral määrama tagasimaksed uuesti. Hageja on ei ole oma nõuet

ümber arvestanud lepingute BL2526455 ja BL2793570 alusel.

22. Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi

täielikult ega osaliselt rahuldada laenulepingute BL2526455 ja BL2793570 alusel. Ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi (ka osaliselt) rahuldada, sest hagi rahuldamiseks

peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud. Kuigi lepingud

BL2526455 ja BL2793570 on käesolevaks ajaks muutunud sissenõutavaks, siis ei ole kohtul

võimalik hagi nende osas rahuldada, kuna kohtule ei ole teada palju kostja tegelikkuses

võlgnevuses on. Kuna laenuandja rikkus vastustundliku laenamise põhimõtet oleks pidanud

laenuandja arvestama kõik tagasimaksed põhinõude katteks. Tulenevalt VÕS § 4033 lg 7 kui

krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Lepingu sõlmimise ajal oli intressimäär 0,00%

ja muid tasusid, sh lepingutasu kostja laenuandjale tasuma ei pidanud.

23. Kuivõrd hageja on kohtu hinnangul rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei ole

esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat võlgnevuse summat ning ei ole esitanud kohtule

täiendavaid selgitusi asjaolude kohta, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded laenulepingute

BL2526455 ja BL2793570 osas ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab

kohus hageja nõuded kostja vastu nimetatud lepingute osas rahuldamata.

24. Rahuldamisele kuulub laenulepingust BL2713768 tulenev nõue. Tõenditest nähtuvalt sai

kostja nimetatud lepingu alusel laenu 500 eurot (dtl 78) ning on tagasi maksnud 27,38 eurot, ehk

kostjal on põhivõlgnevus 472,62 eurot, milline kuulub väljamõistmisele juhindudes VÕS § 101 lg

1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1.

25. Hageja palub välja mõista ka viivise perioodi 27.09.2022 – 30.04.2025 summas 137,09 eurot,

mis on arvestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt (466,29) (dtl 119).

Samuti palub hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

01.05.2025 põhivõlgnevuselt kuni nõude tasumiseni. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse

üle menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda

5,89% ulatuses ja hageja kanda 94,11% ulatuses.

27. Maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik