Legislator Case Law & Legislation
3-25-2527/11 AI generated

3-25-2527/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-2527/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja esitas 30.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 01.07.2025. a haldusakt nr 6-7/2-25/2080-2, millega vangla jättis kaebaja väljasõidu

Legislator headnote

AI generated

3-25-2527/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a haldusakt nr 6-7/2-25/2080-2, millega vangla jättis kaebaja väljasõidu

Keywords

AI generated
standing against building permit defect of consent authorisation requirement value added tax liability authorization to sue obligation to obtain
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

27.08.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2527

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla 01.07.2025. a otsuse nr 6-

7/2-25/2080-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks

lubada kaebaja lühiajalistele väljasõitudele

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.08.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.08.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.05.2025. a määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1, § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 30.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu

Vangla 01.07.2025. a haldusakt nr 6-7/2-25/2080-2, millega vangla jättis kaebaja väljasõidu

taotluse rahuldamata, ja kohustada vanglat lubama teda lühiajalisele väljasõidule. Samuti

taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist kaebaja lubamiseks

lühiajalistele väljasõitudele augustis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris 2025.

Kaebaja palus anda talle ka riigi õigusabi, kuna tal puuduvad rahalised vahendid.

2. Tartu Halduskohus tagastas 06.08.2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2) ja riigi õigusabi taotluse läbi

vaatamata (resolutsiooni p 3).

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse § 11 lg-st 5 tuleneb,

et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu tühistamis- ja kohustamiskaebuse

esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse.

4. Tartu Vangla kinnitas halduskohtule oma 06.08.2025. a vastuses, et kaebaja ei ole esitanud

vanglale vaiet seoses 01.07.2025. a lühiajalisele väljasõidule saamisest keeldumisega. Seega

on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Eelnevast tulenevalt tagastas

halduskohus kaebuse Tartu Vangla 01.07.2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2080-2 tühistamiseks ja

vangla kohustamiseks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

5. Kaebaja soovis esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist, et viimast

kohustataks kaebajat lühiajalistele väljasõitudele lubama. Kuna kaebaja ei olnud Tartu

Vanglale esitanud vaiet seoses halduskohtule esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuetega, kuid

HKMS § 249 lg 2 kohaselt peab esialgse õiguskaitse taotlus olema kohtule esitatud vähemalt

vaidemenetluse ajal, ei olnud kaebaja nimetatud taotlus lubatav ning halduskohus jättis selle

läbi vaatamata.

6. Halduskohus jättis läbi vaatamata ka kaebaja riigi õigusabi taotluse, kuna kaebuse

tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu puudus vajadus

lahendada riigi õigusabi taotlust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja esitas 08.08.2025 Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 06.08.2025. a määruse peale, soovides seda tervikuna vaidlustada.

8. Halduskohus rikkus HKMS § 199 lg 1 p 2, sest kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda

seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Kaebajal on õigus võtta osa kohtuistungist.

9. Halduskohus jättis ebaõigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Halduskohus oleks pidanud asjas kohaldama esialgset õiguskaitset.

10. Vangla ei võta vastu kaebaja esitatud venekeelseid avaldusi, diskrimineerides kaebajat

sedasi keele alusel. Vangla nõuab nende avalduste eesti keelde tõlkimist kaebaja enda kulul.

11. Kaebajal on õigus saada juriidilist abi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus halduskohtu 06.08.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus

määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste

kaitseks on ilmselgelt vähene.

13. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli kohtusse pöördumise hetkeks kohustuslik kohtueelne

menetlus läbimata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 06.08.2025. a määruse

põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

14. Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks

aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kaebaja väide, et

vangla ei võta tema venekeelseid avaldusi vastu, ei vasta tõele, sest asja materjalidest on näha,

et lühiajalise väljasõidu taotlused esitas kaebaja vene keeles (dtl 31-32; 34-35) ning vangla on

taotlused sisuliselt lahendanud (dtl 33; 36–38). Seega on kaebaja vastupidine seisukoht

väheusutav ning ei kinnita seda, et kaebaja oleks üritanud vanglale vaiet esitada.

15. Ühtlasi ei too halduskohtu määruse tühistamist kaasa asjaolu, et kaebaja hinnangul jättis

halduskohus asjas ebaõigesti kohtuistung korraldamata. Kuigi HKMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt

on kaebajal õigus võtta osa kohtuistungist, ei olnud kohtuistungi korraldamine praegusel juhul

vajalik. Kui halduskohtule esitatakse kaebus, peab viimane vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 8

kontrollima ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Kuna halduskohus leidis õigesti, et

kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, ei pidanudki kohus asuma otsustama selle

üle, kas lahendada esitatud kaebus kirjalikus menetluses või korraldada asjas kohtuistung.

Seda saab kohus teha seejärel, kui kaebus on menetlusse võetud (HKMS § 122 lg 1).

16. Esitatud määruskaebus kuulub tagastamisele ka halduskohtu 06.08.2025. a määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas, millega halduskohus jättis läbi vaatamata nii kaebaja esialgse

õiguskaitse kui ka riigi õigusabi taotlused. Arvestades 06.08.2025. a halduskohtu määruses

esitatud põhjendusi eelnimetatud taotluste läbi vaatamata jätmise kohta, millega

ringkonnakohus samuti nõustub, on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja

võimalus määruskaebementluses oma õiguste kaitseks ka eeltoodud osas ilmselgelt vähene ja

seega tuleb määruskaebus ka selles osas tagastada. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib

ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava

osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse

peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise

küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse

kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. HKMS § 252 lg 7 sätestab, et

esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada

määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määrus ei ole edasi kaevatav. Seega ei ole käesoleval juhul riigi õigusabi ja esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist puudutavas osas määruskaebuse esitamine

Riigikohtule lubatav. Seega tagastab ringkonnakohus määruskaebuse vastavas osas HKMS §

207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel täiendavaid põhjendusi esitamata.

(allkirjastatud digitaalselt)