2-25-11903/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-11903

Tsiviilasi

A. hagi B. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi hind

Asja lahendamine suulises menetluses, istung XXX kell

16.00 Pärnu kohtumaja

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A., isikukood XXX

Kostja: B., isikukood: XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. hagi B. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada A. ja B. abielu, mis sõlmiti XXX Pärnu Maavalitsuses.

3. Jätta abielu lahutamisel A. perekonnanimeks M.

4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes

muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-25-11903

1. Hageja esitas 23.07.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahelised abielusuhted lõppenud. Poolte abielu

on registreeritud XXX Pärnu Maavalitsuses.

2. Kohus määras asjas istungi XXX. Kostja teatas istungil kohtule, et ta ei ole hagejaga

sõlmitud abielu lahutamise vastu ja on nõus lahutusega. Hageja kinnitas, et soovib abielu

lahutada, jätta perekonnanimeks M. ning ei soovi menetluskulude väljamõistmist kostjalt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1). Kohus leiab, et

hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe

abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu

kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või

kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt

võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on

lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta. Mõlema poole tahteavaldustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ja

PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.

5. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXX Pärnu

Maavalitsuses. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte

abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta.

Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Hageja taotlusel jätab

kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks M.

6. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb

abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb

menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kuna

kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei

määra ega hinda menetluskulude suuruse põhjendatust.

(digitaalselt allkirjastatud)

Brigitta Mõttus

kohtunik