3-25-2802/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2802

Määruse kuupäev

27. august 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Tõrva Vallavalitsuse taotlus valduse läbivaatuseks loa

saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Tõrva Vallavalitsus, esindaja vallavanem Helen

Elias

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist (puudutatud isik) –

X (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tõrva Vallavalitsuse taotlus läbi vaatamata.

2. Asendada määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi ja isikukood ning tema

viibimiskohaga seostatud eluruumi aadress tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 265 lg 5 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tõrva Vallavalitsus esitas 25. augustil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse, et kohus annaks

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikele loa siseneda koos Tõrva Vallavalitsuse

sotsiaaltööspetsialistidega YYY asuvasse eluruumi ning teostada sama eluruumi läbivaatus.

Samuti taotleb Tõrva Vallavalitsus kohtult luba kaasata toimingu käigus ligipääsutõkete

avamiseks Päästeamet.

Taotluse kohaselt teatas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) 8. augustil 2025 Tõrva Vallavalitsusele,

et X vanaduspensioni väljamaksed on alates 1. juunist 2025 peatatud, sest ta ei ole

rahvastikuregistri andmetel välismaal elava pensionisaajana esitanud elusolekutõendit ning pole

pöördumistele vastanud. SKA palus Tõrva Vallavalitsuse kaasabi. Valla sotsiaaltöötajad

külastasid 11. augustil 2025 kell 15 koos PPA ametnikuga YYY kinnistut. Kinnistule oli

3-25-2802

ligipääs tõkestatud ning eluruumi ust ei avatud. Hoone akendest oli näha kahe isiku liikumist.

Naissoost isik, kelle isikusamasus jäi tuvastamata, suhtles PPA ametnikuga läbi pooleldi avatud

akna. Teise korruse aknast oli nähtav ratastoolis istuv isik. Need asjaolud annavad põhjendatud

kahtluse, et eluruumis võib viibida abitus seisundis isik, kelle elu või tervis võib olla ohus.

Kuna kohapeal ei olnud võimalik vahetut kõrgendatud ohtu tuvastada, ei saanud politsei üksnes

korrakaitseseaduse (KorS) § 50 alusel eluruumi siseneda. 11. augustil 2025 võeti ühendust Xi

tütrega, kes polnud emaga ligi pool aastat suhelnud ning väljendas olukorra üle muret. See

teave tugevdab kahtlust, et isik võib oma seisundi tõttu vajada vältimatut abi. 15. augustil 2025

sai SKA X e-posti aadressilt kirja, mille saatja keeldus enda tuvastamisest ning kasutas nimena

„Mina Olen / Valguskehastus“. Kirjas puuduvad andmed, mis kinnitaksid isiku elusolekut või

elukohta, mistõttu ei saa selle alusel abi korraldada. Kuna senised leebemad meetmed (kõned,

kirjad, kohalkäik koos PPA-ga) ei ole tulemust andnud, on eluruumi läbivaatus praeguses

olukorras ainus sobiv viis ohu väljaselgitamiseks.

Taotluse kohaselt on eluruumi sisenemise ja läbivaatuse eesmärk tuvastada isikute kohalolu

ning elu- ja terviseseisund, hinnata sotsiaalseid olusid ja abivajadust ning korraldada vältimatu

abi (sh vajadusel kaasata kiirabi), samuti koguda vältimatult vajalikku teavet isiku elusoleku ja

elukoha kohta Sotsiaalkindlustusameti (SKA) nõuete täitmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa.

3. Tõrva Vallavalitsus taotleb halduskohtult luba, et PPA võiks vallavalitsuse teenistujaid

kaasates rakendada kaht riikliku järelevalve erimeedet: eluruumi valdusesse sisenemist (KorS

50) ja eluruumi valduse läbivaatust (KorS § 51).

KorS § 50 lg 1 sätestab alused, mille esinemisel võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta muu hulgas tema valduses olevasse eluruumi,

sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi. KorS § 51 lg 1 näeb ette alused,

mille esinemisel võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan valdaja

nõusolekuta läbi vaadata tema valduses oleva ruumi, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja

ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi.

Õigus eluruumi valdus läbi vaadata hõlmab ka eluruumi sisenemise õigust. Seega on Tõrva

Vallavalitsus esitanud taotluse KorS § 51 lg-s 1 sätestatud meetme rakendamiseks.

Uste avamiseks ja muude sarnaste takistuste kõrvaldamiseks vajalike toimingute tegemine

omistatakse meedet rakendavale korrakaitseorganile (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus

haldusasjas nr 3-3-1-36-15, p 12) – tegemist pole iseseisva järelevalvemeetmega. Seepärast ei

käsita kohus Tõrva Vallavalitsuse loataotlust Päästeameti kaasamiseks eraldi loataotlusena.

4. KorS § 51 lg 2 esimese lause kohaselt on isiku valduses oleva eluruumi läbivaatus lubatud

ainult läbivaadatava eluruumi asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Üksnes juhul, kui

vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu ei ole võimalik halduskohtu luba taotleda,

võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul on

korrakaitseorgan kohustatud taotlema loa tagantjärele (KorS § 51 lg 2 teine ja kolmas lause).

3-25-2802

5. KorS § 51 lg-st 2 nähtuvalt saab halduskohus lahendada üksnes korrakaitseorgani taotlust

ning tegemist peab olema korrakaitseorganiga, kes viiks valduse läbivaatuse läbi või on seda

erandjuhul juba teinud. Muu isik ega asutus, kelle ülesande täitmiseks võib läbivaatuse

tegemine küll vajalik olla ja kes soovib seetõttu valduse läbivaatusel osaleda, kuid kes ise pole

korrakaitseorgan, ei saa halduskohtule KorS § 51 lg-te 1 ja 2 alusel valduse läbivaatuseks

loataotlust esitada.

5.1. Tõrva Vallavalisus on taotluses märkinud, et YYY kinnistul asuva eluruumi läbivaatuse

eesmärk on tuvastada isikute kohalolu ning elu- ja terviseseisund, hinnata sotsiaalseid olusid ja

abivajadust ning korraldada vältimatu abi (sh vajadusel kaasata kiirabi), samuti koguda

vältimatult vajalikku teavet isiku elusoleku ja elukoha kohta Sotsiaalkindlustusameti (SKA)

nõuete täitmiseks. Taotluses on nimetatud tegevustega seoses osutatud KorS § 51 lg-le 2,

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-dele 3 ja 5, haldusmenetluse seaduse §-le 6 ja

rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-le 68.

5.2. Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud sätetest, taotluses esitatud muudest andmetest ega

asjakohastest normidest, et Tõrva Vallavalitsus tegutseks taotluses osutatud eesmärkide

saavutamiseks korrakaitseorganina.

Korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud

asutus, kogu või isik (KorS § 6 lg 1). Korrakaitseseaduses sätestatud üldnormide alusel saab

korrakaitseorganiks olla üksnes Politsei- ja Piirivalveamet (KorS § 6 lg-d 2 ja 3).

Haldusmenetluse seadus ei anna ühelegi asutusele riikliku järelevalve teostamiseks pädevust.

Rahvastikuregistri seaduses sätestatud kohustuste täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet

üksnes Siseministeerium (RRS § 3 lg 2 ja § 102 lg 1). Sotsiaalhoolekande seadus näeb küll ette,

et vältimatu sotsiaalabi andmine on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses (SHS § 5 lg-d 1,

2, 4 ja 5), kuid tegemist on tavapärase haldusülesande täitmisega, mitte riikliku järelevalve

ülesandega (vt SHS § 157 lg 1 ja KorS § 2 lg 4). Vallavalitsus saab anda mõnele teisele

haldusorganile ametiabi üksnes juhul, kui taotletav haldustegevus on tema pädevuses. Kuna

ametiabi andmine ei ole riikliku järelevalve ülesanne, ei ole ametiabi andja korrakaitseorgan.

Kohtule ei ole teada, et mõni muu asjakohane õigustloov akt sätestaks kohaliku omavalituse

üksusele loataotluses nimetatud eesmärkidega seonduvalt riikliku järelevalve pädevuse.

Kuna Tõrva Vallavalitsus ei tegutse loataotluses osutatud tegevuse raames korrakaitseorganina,

ei ole tal KorS § 51 lg 2 alusel loataotluse esitamise õigust. HKMS § 264 lg 2 kohaselt peab

esitama haldustoiminguks loa saamise taotluse selleks volitatud haldusorgan. Nimetatud sätted

ei võimalda kohtul lahendada haldustoiminguks loa saamise taotlust, mida pole esitanud

haldusorgan, kelle pädevuses on haldustoimingu sooritamine.

5.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tõrva Vallavalitsuse taotluse KorS § 51 lg 2 ja HKMS §

264 lg 2 alusel läbi vaatamata.

6. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on tekkinud Tõrva Vallavalitsusel kahtlus, et YYY

kinnistul asuvas eluruumis võib viibida isik, kelle elu või tervis on ohus, peab kohus vajalikuks

lisada selgitavalt järgmist.

Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne osutada vältimatut sotsiaalabi hõlmab kohustust tagada

isikule eelkõige toit, riietus ja ajutine majutus (SHS § 8 lg 1). Tõrva Vallavalitsuse taotlusele

on lisatud puudutatud isiku nime sisaldavalt e-posti aadressilt 15. augustil 2025 SKA-le

saadetud kiri, mille sisu osutab vajadusele välja selgitada, kas puudutatud isik või tema nimel

kirja saatnud isiku tervis või elu on tema abitust seisundist tingituna ohus. KorS § 50 lg 1 p 2

3-25-2802

annab politseile õigusliku aluse siseneda eluruumi, kus selline isik võib viibida, eluruumi

valdaja nõusolekuta ning ilma, et selleks oleks vaja kohtu luba. Kui puudub teave, et isik vajab

kiirabi korras osutatavat tervishoiuteenust (vt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-d 16 ja

17 ning § 61 lg 2), võib politsei osutuda ainsaks pädevaks korrakaitseorganiks (KorS § 6 lg 2).

Kui politsei leiab, et muu pädev korrakaitseorgan on siiski olemas, tuleb politseil teha pädevale

korrakaitseorganile ettepanek riikliku järelevalve meetme rakendamiseks (politsei ja piirivalve

seaduse § 77 lg 2) või kohaldada vahetu ohu korral ise edasilükkamatuid meetmeid (KorS § 6 lg

3). Erinormi puudumise korral on politsei ainus korrakaitseorgan, kes võib kohaldada riikliku

järelevalve menetluse käigus vahetut sundi (KorS § 75 lg 1). Olukorras, kus on alust arvata, et

isik ohustab tervisliku seisundi tõttu iseenda või teiste inimeste (sh abistajate) elu, tervist või

julgeolekut, tuleb arvestada vahetu sunni kasutamise vajadusega. Muu hulgas võib osutuda

vahetu sunni kohaldamine vajalikuks juhul, kui iseend või teiste inimeste elu, tervist või

julgeolekut ohustav isik vajab vältimatut psühhiaatrilist abi (vt psühhiaatrilise abi seaduse § 12

lg 1). Seega tuleks Tõrva Vallavalitsusel edastada juhtumit puudutav teave Politsei- ja

Piirivalveametile.

7. Kohus asendab kohtumääruse avaldamisel puudutatud isiku nime ja isikukoodi ning tema

viibimiskohaga seostatud eluruumi aadressi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen