2-23-118942/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-118942

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) hagi

P.N-i vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu)

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

6098,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (filiaali

registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja P.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vjatšeslav Santašev

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. jaanuari 2024 otsus, välja arvatud osas, milles

maakohus jättis rahuldamata kostja 3. novembri 2023 taotluse menetluse

lõpetamiseks (s.o resolutsiooni punkt 1). Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas 08.05.2023 Pärnu Maakohtule

P.N-i (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla väljamõistmiseks. Seoses

kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 23.05.2023 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 07.06.2023 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, mida täpsustas 14.06.2023.

Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4066,46 eurot, intressi 247,72 eurot,

haldustasu 121,98 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 545,91 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise 25 % aastas alates

08.06.2023 kuni põhinõude 4066,46 euro täitmiseni.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr

711750561, mille alusel sai kostja laenu. Hageja hindas kostja krediidivõimelisust.

Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 4066,46 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.08.2022-10.07.2027.

4. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis

08.11.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 23.11.2022 saatis hageja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta,

kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

5. Hageja ei ole kostjale põhivõla katteks midagi tasunud. Tulenevalt eeltoodust on kostja

põhivõlg 4066,46 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimäär 25 % aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus 247,72 eurot.

6. Lepingu järgi oli laenusaajal kohustus tasuda lepingu haldamise tasu 40,66 eurot kuus.

Kostja laenuhaldustasu võlgnevus on 121,98 eurot.

7. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud korduvalt kostjale maksemeeldetuletusi.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lähtudes

VÕS 1132 lõigetest 1 ja 2 ning lepingu üldtingimuste punktist 3.7. Hageja

sissenõudekulude suurus on 50 eurot.

8. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 4066,46 eurolt alates lepingu ülesütlemise

päevast 24.11.2022 määraga 25%. aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivisenõue 545,91 eurot.

Kostja vastus

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole kunagi allkirjastanud vaidlusalust

lepingut ega saanud laenu hagejalt. 2022. aasta juuli alguses pakkus kostjale abi töö

leidmisel tema klassivend X. X ütles kostjale, et töö on vastutusrikas ning tööandja küsib

kostjalt enne tööle võtmist tema ID-kaarti ja PIN-koode. Tööandja pidavat tema ID-kaarti

kontrollima politsei kaudu. Kostja ei nõustunud üle andma originaaldokumendina oma ID-

kaarti. Kostja andis Xle võimaluse teha telefoniga ID-kaardi mõlemast küljest foto. X

ütles, et PIN-koodid on vajalikud, kuna ilma PIN-koodideta ei saa politsei kaarti

kontrollida. Pärast seda andis kostja Xle PIN-koodid.

10. Päev hiljem võttis tööandja Telegrami suhtlusrakenduse kaudu kostjaga ühendust.

Tööandja ütles, et esitas kostja andmed politseile kontrollimiseks ja pärast kontrollimist

võtab X temaga uuesti ühendust. Kolme päeva möödumisel tagastas X kostjale PIN-

koodid ja ütles, et tööandja on kõike politsei kaudu kontrollinud, dokument oli õige, kuid

tööandja keeldus kostjat tööle võtmast. Hiljem oli tööandja andmed Telegrami

suhtlusrakenduses kustutatud.

11. Kostja sai 2022. aasta juuli teises pooles Coop Pangalt teate, et talle on väljastatud VISA

kaart Coop Pangas. Coop Panga kontoris selgitati kostjale, et konto avamisel kasutati tema

ID-kaardi andmeid ja PIN-koode. Sellest järeldub, et kostjale tundmatu isik lõi kasutaja

identifitseerimist võimaldavate pangatunnuste kaudu pangakonto ning kasutas kostja

nõusolekuta tema isikuandmeid, misjärel tuvastas end laenu väljastavate ettevõtete

veebikeskkonnas ja võttis kostja nimel laene. Kostja avalduse alusel on sündmuse suhtes

algatatud kriminaalmenetlus.

12. Hageja ei kontrollinud laenulepingu sõlmimisel laenutaotleja isikusamasust ja

laenutaotleja andmete õigsust. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, kuidas kostjat

teavitati lepingu sõlmimisel intressimäärast ja muudest laenu saamisega kaasnevatest

kuludest. Hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei tõendand, kuhu

saadeti meeldetuletusi. Lepingus märgitud e-posti aadressi, postiaadressi ja

telefoninumbrit ei ole olemas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus jättis 18.01.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 550 eurot. Ühtlasi

jättis maakohus rahuldamata kostja 03.11.2023 taotluse menetluse lõpetamiseks.

14. Kohus märkis, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja digitaalne allkiri on laenulepingul,

mille alusel on hageja kostja vastu nõude esitanud. Kohus leidis, et hagejal oleks tulnud

täiendavalt selgitada ning tõendada, kuidas ta laenulepingu sõlmimisel laenutaotleja

andmeid kontrollis ja tema isiku tuvastas. Kostja esile toodud asjaolusid arvestades ei saa

ainuüksi digitaalse allkirja alusel järeldada, et lepingu sõlmis kostja. Kohus selgitas

pooltele 30.08.2023 kirjas, et kuna hageja on sõlminud kostjaga tarbijakrediidilepingu,

tuleb hagejal välja tuua ja tõendada, kes ning kuidas tuvastas lepingu sõlmimisel kostja

isiku. Hageja kohtule täiendavalt selgitusi ega tõendeid ei esitanud.

15. Krediidi kogusumma oli lepingu järgi 8 732,88 eurot, intressimäär laenu jäägilt 25%

aastas ja esialgne krediidi kulukuse määr aastas 38%. Lepingule oli lisatud maksegraafik

ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Kas või kuidas informeeriti laenu

taotlejat lepingu tingimustest ja muudest andmetest enne lepingu allkirjastamist, kohtule

esitatud tõenditest ei nähtu. Lepingu osaks olid ka eritingimused, mille järgi oli kampaania

intressiks kuue kuu jooksul 0%. Eritingimused nägid ette, et kui klient viivitab kampaania

perioodil mistahes lepingujärgse tagasimakse maksmisega osaliselt või täielikult rohkem

kui 3 päeva, tühistab pank kampaania tingimused. Kas või kuidas tutvustati enne

laenulepingu sõlmimist laenu taotlejale viidatud kampaaniatingimusi, asjas esitatud

tõenditest ei nähtu.

16. Hageja saatis kostjale aadressil Jõe 5 08.11.2022 hoiatuskirja võlgnevuse kohta ja

23.11.2022 lepingu erakorralise ülesütlemise teatise (dtl 73-74). Hageja ei ole selgitanud

ega põhistanud, miks ta saatis hoiatuskirja ja lepingu ülesütlemise teatise aadressile, mis

erines lepingus toodud aadressist.

17. Kostja esitas kohtule Politsei- ja Piirivalveameti teatise kriminaalmenetluse alustamise

kohta (dtl 176), mille kohaselt oli algatatud kriminaalasi KarS § 213 lg 1 järgi. Kostja on

kohtule usutavalt selgitanud, kuidas said kolmandad isikud enda kasutusse kostja ID-

kaardi PIN-koodid, mida on võimalik kasutada lepingu allkirjastamiseks ilma isiku enda

nõusolekuta.

18. Esitatud tõendeid ja kohtu selgitusi arvestades oleks hageja pidanud täiendavalt tõendama,

et lepingu sõlmis vaatamata vastuväidetele siiski kostja. Hageja ei esitanud kohtule

täiendavaid tõendeid. Asjas esitatud tõendite pinnalt leidis kohus, et hagi tuleb jätta

rahuldamata juba ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist.

19. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjat kui laenu taotlejat lepingu eelselt teavitanud

kõigist seaduse järgi vajalikest andmetest. Kuigi lepingu järgi pidi olema see suunatud

järelmaksuga soetatava teenuse finantseerimiseks, ei nähtu lepingust, mida osteti. Kostjale

laenu summat üle ei kantud. Ainuüksi eelviidatud puuduste tõttu oleks

tarbijakrediidileping olnud tühine, kui hageja oleks tõendanud selle sõlmimist nimelt

kostjaga.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei ole hageja samuti tõendanud. Hageja

esitas kohtule väljavõtte veebilehelt taust.ee (dtl 75) hagiavalduse esitamise seisuga,

milles nähtub, et alates 10.08.2022 ning 18.08.2022 oli kostjal mitmeid tasumata

võlgnevusi. Hageja esitas ka väljavõtte pensioniregistrist (dtl 76), mille kohaselt oli kostja

sissetulekuks palgana 1171,16 eurot. Samas ei kontrollinud hageja ühelgi viisil kostja

igakuiseid kohustusi ega ole välja toonud ega tõendanud, kuidas saadud andmeid

analüüsiti või mis järeldusi nende alusel tehti. Eeltoodut tervikuna kokku võttes leidis

kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse ja rahuldada hagi.

22. Maakohus leidis ebaõigesti, et lepingu sõlmimine kostjaga on tõendamata. Leping on

kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ja isikusamasus seega PIN-koodidega tuvastatud.

23. Kostja ei ole tõendanud, et tema pole lepingut allkirjastanud või et ID-kaart või selle

andmed või PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt. Kostja on ise

väitnud, et ta andis oma ID-kaardi paroolid Xle.

24. Põhjendamatu on maakohtu väide, et hageja ei ole tõendanud, et kostjat on teavitatud

kõigist seaduse järgi vajalikest andmetest. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht

sisaldub allkirjastatud dokumentide hulgas. Lepingute tingimustes on näha ka intressimäär

ja muud lepinguga seotud kulud. Kostja ei ole hageja-poolse väljamakse tegemist müüjale

kahtluse alla seadnud.

25. Juhul kui kohus leidis, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks hagi

saanud rahuldada osaliselt. Kohus ei ole hagejale viidanud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist ei ole piisavalt tõendatud ega andnud tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks. Hageja ei ole maakohtu nõuet saanud, mistõttu ei olnud tal võimalik

esitada tõendavaid seisukohti ja tõendeid.

Vastus apellatsioonkaebusele

26. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, välja arvatud osas, milles

maakohus jättis rahuldamata kostja 03.11.2023 taotluse menetluse lõpetamiseks.

Nimetatud taotluse rahuldamata jätmisega ei rikuta hageja õigusi ning lisaks ei ole selle

taotluse rahuldamata jätmine apellatsioonimenetluse korras vaidlustatav. Tsiviilasi tuleb

tühistatud osas saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

28. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus

leidis, et käesolevas asjas pidi hageja tõendama, et lepingu, mis on kostja nimel

digitaalselt allkirjastatud, sõlmis kostja. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on

16.12.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-124450 selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse

tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab

isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle

nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei

andnud (otsuse p 22). Kuna lepingul on kostja digitaalallkiri, siis leidis maakohus

ebaõigesti, et hageja pidi tõendama, et kostja on ka tegelikult selle tahteavaldusse andnud.

Antud juhul pidi kostja tõendama, et tema lepingut ei sõlminud. Seega on maakohus

jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise.

Kostja on apellatsioonkaebuse vastuses avaldanud, et lepingu allkirjastas tema PIN-koode

kasutades D. Gorodivski, kes mõisteti kriminaalkorras ka süüdi. Ringkonnakohus märgib,

et kostja ei ole selle väite kohta esitanud tõendeid ega ka taotlust tõendite

väljanõudmiseks.

29. Ka juhul, kui kostja ei allkirjastanud lepingut ise, ei pruugi hageja nõue kostja vastu olla

välistatud. Riigikohus on 16.12.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-124450 selgitanud, et

juhul, kui asja arutamisel peaks tuvastatama, et kostjale väljastatud ID-kaart ja PIN-

koodid ei väljunud kostja valdusest kostja süüta, tema tahte vastaselt, vaid kostja andis

oma ID-kaardi ja PIN-koodid vabatahtlikult kolmanda isiku valdusesse, kes kostjana

esinedes võttis viimasele lepingulisi kohustusi, tuleb hinnata, kas ID-kaardi ja PIN-

koodide andmist kolmandale isikule tuleks käsitada kostjalt kolmandale isikule

üldvolituse andmisena. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise

vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite

abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu

teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja

(otsuse p 23). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist ei saa konkreetse

vaidluse asjaolude tõttu käsitada volituse andmisena, tuleb kontrollida, ega konkreetsetel

asjaoludel ei esine näivusvolituse olukorda TsÜS § 118 lg 2 analoogia tähenduses. TsÜS §

118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist

isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana,

ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Isik, kes

annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et

vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega

digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle

nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud (otsuse p 24).

Ringkonnakohus märgib, et kohus peab eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste

faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3).

Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus anda korraldusi dokumentide esitamiseks,

täiendamiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse

andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 329 lg 4).

Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku

lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1).

Maakohus on jätnud hindamata, kas kostja poolt digitaalallkirja andmise vahendite

üleandmist saab käsitleda üldvolituse andmisena või kas antud juhtumit saab käsitleda

näivusvolituse olukorrana. Samuti ei ole kohus selgitanud pooltele vajadust selles

küsimuses oma seisukohad esitada, millega on rikkunud eelmenetluse ülesandeid.

30. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist. Maakohus palus 30.08.2023 kirjas hagejal selgitada ja tõendada, kuidas hinnati

kostja krediidivõimelisust ja andis selleks tähtaja 02.10.2023. Tsiviilasjast ei nähtu aga, et

see kiri oleks tehtud nähtavaks sellele e-posti aadressile, mida hageja on

menetlusdokumentides oma e-postiaadressiks nimetanud, s.o XXX. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on dokument nähtavaks tehtud e-postiaadressidele YYY ja CCC.

Hageja on esitanud e-toimiku väljavõtte, mille kohaselt on dokument avatud alles

19.02.2024. Kuigi seadus ei nõua 30.08.2023 kirja kättetoimetamist, siis olukorras, kus

kohus kasutas kirja kohta teate edastamiseks muid kontaktandmeid kui need, mille

menetlusosaline ise kohtule avaldas, oleks kohus pidanud tegema kindlaks, kas hageja sai

kirja kätte. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-postiaadressile, ei saa kohus

olla kindel, et adressaat saab sellest õigeaegselt teada. Selliselt saadetud teavituse saaks

lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse

kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte

saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Seega ei andnud

maakohus nõuetekohaselt hagejale võimalust selgitada ja tõendada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgmist.

31. Maakohus leidis ka, et kui lepingu sõlmimine kostjaga oleks tõendatud, oleks see tühine,

kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks laenutaotlejat teavitanud kõigist seaduse järgi

vajalikest andmetest, lepingust ei nähtu, mida osteti ning kostjale laenu summat üle ei

kantud.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest ei ole üheselt arusaadav, millised VÕS §

404, § 405 sätestatud andmetest on maakohtu hinnangul puudu, et kaasa tuua lepingu

tühisus.

Vaidlusalusest lepingust järeldub, et tarbijakrediidilepingu esemeks oli asja omandamine

OÜ-lt Luutar. Seda arvestades ei selgu maakohtu otsusest, miks pidi hageja tegema

lepingujärgse makse kostjale, mitte müüjale. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, miks

asjaolust, et lepingus ei ole märgitud, millist toodet osteti (märgitud on tellimuse number

ja toote hind), saab järeldada, et müüja ei ole kaupa ostjale üle andnud. Eeltoodust

tulenevalt on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust.

32. Kuna maakohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse ülesandeid, tuleb tsiviilasi saata

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise

lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)