2-25-4899/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2025, Pärnu

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Tsiviilasja number

2-25-4899

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

490,79 eurot

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja SS

Kostja XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 190,14

eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (190,14 eurot)

tagaseljaotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla tasumiseni.

4. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda 42,67% ulatuses ja hageja kanda 57,33% ulatuses.

6. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajaliku

maakohtu menetluskulud 102,41 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. 28.03.2025 (täiendatud 09.05.2025) esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) Pärnu

Maakohtule hagi XX-i (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 246,77 eurot, intressid 22,37 eurot, haldustasu 7,60 eurot, sissenõudmiskulud

30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 134,94 eurot. Samuti palub hageja välja mõista

kostjalt enda kasuks edasiulatuva viivise alates 29.03.2025 kuni põhinõude summas 246,77

eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas. Hageja esitab ka

võla ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4034 tulenevat kohustust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista

kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja sellelt seadusjärgse viivise.

Hageja nõude aluseks on kostja ja AS-i Inbank Finance (esialgne võlausaldaja, Inbank) vahel

14.09.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr X, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga

maksumusega 344,48 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu sõlmimisest hagejale

regulaarseid makseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostja ei tasunud kokkuleppelisi

osamakseid, jäädes viivitusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Hageja ütles

28.06.2022 lepingu üles. Krediidiandaja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest teavitati

kostjat kirjalikult. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 246,77 eurot.

2. Hageja hinnangul ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnatud on kostja

krediidivõimelisust põhjalikult ja jõutud positiivsete otsuseni. Kuivõrd hageja on tuvastanud, et

kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.

Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega,

mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid

ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu

kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust

ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Hagi 09.05.2025 täienduse kohaselt hageja lisab, et nimetatud krediidi puhul on tegemist

seotud lepinguga ehk tarbija on võetud krediidi eest soetanud kauba, mis on käesoleval juhul

tema käes ning mida ta ka kasutab. Vastavalt järelmaksulepingu tingimuste punktile 4.4 läheb

kauba omandiõigus tarbijale üle pärast viimase osamakse tasumist. Käesoleval juhul ei ole

kauba omandiõigus tarbijale vastavalt sõlmitud lepingule üle läinud. Jättes nõude eest tasumata

ning hoides enda käes soetatud kauba valdus, on tarbija Inbanki hinnangul alusetult rikastunud,

mida palub nõudele vastuväidete esitamisel arvesse võtta. Krediidiandja hindas krediidisaaja

krediidivõimelisust ja andis krediidisaajale piisavaid selgitusi, et krediidisaaja saaks hinnata,

kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Krediidisaaja

poolt edastatud andmete põhjal ning nende hindamisel vastavalt vastutustundliku laenamise

põhimõtetele, arvestades krediidilepingu krediidisummat, osamaksete suurust ning lepingutega

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidisaaja krediidiandja hinnangul krediidivõimeline.

3. Hageja esitas 09.05.2025 hagi täienduses ka VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks

kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 4034 tulenevat kohustust. Kostja sai

lepingu alusel laenu kokku summas 344,48 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas

154,34 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 190,14 eurot (344,48-154,34).

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

28.06.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.

Seetõttu esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt.

09.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 344,48 eurot, kostja on

tasunud põhiosa katteks 154,34 eurot, seega võlgnevuses on 190,14 eurot. Kostja on seega

tagasimaksetega viivituses alates 6. osamaksest 12.04.2022 (dtl 46-48).

4. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 190,14 eurot kohtuotsuse jõustumisest

lepingujärgses viivisemääras s.o 24% aastas.

Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust vaid

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas vastavalt 24.11.2023 Riigikohtu

määrus ts 2-21-13098 p 24. Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe kehtiv.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub

kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

6. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud

kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud.

7. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust nr X (tarbijakrediidileping). Kohus tuvastab, et

tarbijakrediidileping on kehtivalt sõlmitud ja selle alusel on kostja saanud kauba maksumusega

344,48 eurot järelmaksuga (dtl 13-14). Täidetud on teavitamiskohustust. Kõigi

maksegraafikujärgsete maksete tähtaeg on saabunud, mistõttu on lepingujärgsed maksed

muutunud sissenõutavaks (dtl 14). Kostjat on nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud.

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud

ebaõigesti.

8. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 246,77 eurot, intressid 22,37

eurot, haldustasu 7,60 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

134,94 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt enda kasuks edasiulatuva viivise alates

29.03.2025 kuni põhinõude summas 246,77 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras 19,9% aastas (hagi täpsustuse kohaselt 24% aastas).

9. Kohtu arvates ei ole haginõue osaliselt põhjendatud, sest hageja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel

olenemata vastaspoole vastuväidetest. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021

otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid,

jättis krediidiandja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata

krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus

(KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes

selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse

päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja

kohustuste kohta. Samuti mitte lähtumine üksnes tarbija poolt krediiditaotluses esitatud teabest.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul ei ole kohtule kostja pangakonto väljavõtet esitatud. Hageja ei tuginenud

sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud

sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

10. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi

kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud

asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud

võltsitud andmeid.

11. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

12. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega

ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411

tähenduses.

13. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hageja esitas ümberarvestuse. Hagi täiendusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku

154,34 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 154,34 eurot põhiosa katteks,

siis on kostja lepingujärgne põhivõla jääk 190,14 eurot (344,48-154,34).

Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele tagastamata krediidisumma 190,14 eurot (dtl 48-49). Hageja esialgses nõudes

sisaldunud intressinõue, haldustasu nõue, lepingujärgne viivisenõue ja sissenõude kulude nõue

jäävad rahuldamata.

14. Hageja nõuab, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 190,14 eurot kohtuotsuse

jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 24% aastas.

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu

hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus

mõistab kostjalt välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 190,14 eurot alates

kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse selgitused

15. Maakohus võttis hagi 13. mai 2025 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud KÄPO-s 28.07.2025. Kostja ei ole tähtaegselt (s.o

11.08.2025) hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited

on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).

Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse tegemise eest.

16. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

17. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul

loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas

tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3).

Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS §

407 lg 6).

18. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma

väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi

rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste tasumisest ning nõudest rahuldas

kohus üksnes põhivõla ja edasiulatuva seadusjärgse viivise nõude. Hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 42,67% ((209,44

(190,14+19,30) / 490,79 eurot * 100% = 42,67%). Seega jäävad menetluskulud 42,67%

ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (ilma käibemaksuta) 3 tunni eest tunnihinnaga

169 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses

asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike

vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitatud hagi

koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus

169 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu

TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 100 eurot (100 eurot x 1 tund).

Kokku on hageja menetluskulud 240 eurot (=140 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 100 eurot).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 42,67% (240 eurost), s.o 102,41 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei

mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.

20. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

21. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku

kohtunik