Legislator Case Law & Legislation
2-25-821/17 AI generated

2-25-821/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-821/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata Bondora AS hagi M. M. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte

Legislator headnote

AI generated

2-25-821/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: M. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte

Keywords

AI generated
hardship pension reduction of maintenance contribution living expenses household allowance suspension of pension priority of rehabilitation over pension
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2025 Tartu

Tsiviilasja nr

2-25-821

Tsiviilasi

Bondora AS hagi M. M. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

2275,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS

(registrikood

11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

(e-post keijo.lindeberg@lindeberg.legal)

Kostja M. M. K. (isikukood XXX, e-post XXX) )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi M. M. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Bondora AS kanda. Väljamõistetavad menetluskulud

puuduvad.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus

tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu

kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti

aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Bondora AS (hageja) hagi M. M. K. (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus menetleb käesolevas tsiviilasjas hageja ja kostja

vahelisest tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid.

2. 16.01.2025 esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja

vahel 24.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr BL2289182 tuleneva võlgnevuse 2091,15

eurot, millest 1626,46 eurot on tagastamata krediidisumma ning 464,69 eurot viivis. Hageja

palub samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 17.01.2025 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 tuleneva seadusejärgses

intressimääras tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 350 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hageja on selgitanud, et kostja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust, jättes

tasumata täielikult 2022. a märtsi, aprilli, mai, juuni osamaksed. Ülesütlemise hoiatus

saadeti kostjale 19.05.2022 ning 21.06.2022 öeldi laenuleping üles. Hageja väitel olid

täidetud lepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Kostja oli võlgnevuses

enam kui kolm järjestikkust kuud ja hageja on andnud kostjale kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS §

416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta ning kogu võla

sissenõudmise kohta.

Hageja on hagiavalduses selgitanud, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus jättis hagi 17.01.2025 määrusega käiguta ning kohustas hagejat esitama asjaolud ja

tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks. 23.01.2025 esitas

hageja täienduse, milles selgitab, et hageja tegi päringu pensioniregistrisse, millest selgus,

et kostja sissetulek pensioniregistri järgi on 815,64 eurot ning lähtus maksevõime

hindamisel sellest numbrist. Samuti on hageja arvestanud kostja elamiskuludeks 254 eurot.

Laenutaotluse ajal puudusid kostjal aktiivsed maksehäired. Muid selgitusi hageja

vastutustundliku laenamise osas esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohtu 13.05.2025 määrusega toimetati kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult

kätte hagiavaldus ja asja menetlusse võtmise määrus, avaldades teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

5. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kostja ei ole

hagile vastanud.

Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

6. Kohus selgitas 03.02.2025 kohtumääruses hagejale, et esialgsel hinnangul on

hagiavalduses esitatud asjaoludel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus

palus hagejal selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist või esitada

nõuetekohane ümberarvestus (dtl 62-64). Hageja jäi vastuses 03.02.2025 kohtumäärusele

seisukohale, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenulepingu

sõlmimisel ning laenutaotluse esitamisel ja laenulepingu sõlmimisel on lähtunud hageja

kehtivast õiguspraktikast. Vastasel korral hageja ei oleks laenulepingut sõlminudki (dtl 66).

7. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel

rahuldamata.

8. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija

varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja

lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab

asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt

peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-

eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete

kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte

punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal

ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse

sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija

sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise

regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida

kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on

tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel

krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija

esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid

informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21,

24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

10. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8.

novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole selgitanud ega

esitanud tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kontrollinud kostja

konto väljavõtet. Kohtu hinnangul oleks konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti

kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.

12. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepingut sõlmides tuginenud üksnes

kostja poolt edastatud taotlusele ja maksehäirete registrile. Arvutused, mis põhinevad

üksnes laenutaotlusel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja

hoolikust laenu väljastamisel. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et

krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034

lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Samuti loetakse tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tarbija poolt tasutud raha tasuks laenusumma tagastamiseks

(vt 24.11.2023 lahend 2-21-13098, p 25).

13. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 peab krediidiandja VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust

rikkudes tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Ümberarvestuse esitamist nõudis kohus

03.02.2025 määrusega.

Hageja terviklikku ümberarvestust esitanud ei ole. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama lepingu sõlmimise hetke seisuga, vähendades võlgnetavat põhiosa enamtasutud

intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra. Samuti tuleb järelejäänud põhiosa

jagada tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud

tingimustele. Hageja on esitanud vaid vähendatud põhiosa ja kajastanud kostja poolt tehtud

maksed kuni tarbijakrediidilepingu väidetava hageja poolse ülesütlemise kuupäevani. Seega

ei ole hageja esitanud oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku ümberarvestust ega

teinud arvutusi, mis on kostja kohustused juhul, kui hageja ei ole järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Ilma tervikliku ümberarvestuseta ei saa kohus hinnata, millises

ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

14. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt

lepingujärgset intressi. VÕS § 403

4 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu, haldustasu).

15. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas hageja kostjale 19.05.2022 ülesütlemise

hoiatuse ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud ütles hageja 21.06.2022 lepingu üles.

Kohtule nähtub, et kostja on viimase osamakse 18.02.2022 tegemisega tasunud hagejale

373,54 eurot. Ülesütlemise seisuga 21.06.2022 oli sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed

laenulepingu maksegraafiku kohaselt 332,51 eurot. Kohus märgib, et tegelikkuses on

21.06.2022 sissenõutavaks muutud põhiosamaksete summa veel väiksem, kuna põhiosa

maksete sisse on arvutatud ka lepingu sõlmimise tasu, mida kostja hagejale VÕS § 4034 lg 7

järgi ei võlgne.

Lisaks selgitab kohus hagejale, et hüpoteetiliselt ei ole võimalik laenulepingut üles öelda.

Seega ei saa kohus arvestada ka hageja 19.03.2025 menetlusdokumendis käsitletud

hüpoteetilise ülesütlemisavaldusega, sest tegelikkuses sellist ülesütlemist toimunud ei ole.

Kuna kostja poolt tehtud maksed krediidiandjale tuleb lugeda VÕS § 4034 lg 6 kohustuse

rikkumise tulemusel põhinõude katteks, ei olnud kostja lepingu ülesütlemise seisuga

21.06.2022 krediidiandja ees võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt ei ole laenuleping lõppenud

ja kostjalt saaks välja mõista üksnes käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud

osamaksete põhiosa.

16. Kuivõrd hageja ei ole kohtule nõuetekohast ja terviklikku ümberarvestust viivise ja

intressi osas esitanud, ei saa kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma

tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. See on põhjustanud olukorra, kus hagiavaldus ei

vasta TsMS § 363 nõuetele ja ei ole selge. Välja ei ole toodud asjaolusid, mille alusel

kontrollida hageja nõude olemasolu ja ulatust.

17. Kohtul ei ole võimalik hagist lähtuvalt teha TsMS § 436 nõuetele vastavat

seaduslikku ja põhjendatud otsust, millega hagi osaliselt või täielikult rahuldatakse. Seega

tuleb jätta hagi rahuldamata.

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsust

tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.

19. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, puuduvad väljamõistetavad

menetluskulud ja kohus määrab menetluskulude suuruseks 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik