2-25-821/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata Bondora AS hagi M. M. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte
Legislator headnote
AI generated2-25-821/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: M. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hele Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. august 2025 Tartu
Tsiviilasja nr
2-25-821
Tsiviilasi
Bondora AS hagi M. M. K. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Hagi hind
2275,02 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Bondora AS
(registrikood
11483929),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
(e-post keijo.lindeberg@lindeberg.legal)
Kostja M. M. K. (isikukood XXX, e-post XXX) )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi M. M. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. Jätta menetluskulud Bondora AS kanda. Väljamõistetavad menetluskulud
puuduvad.
Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte
avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi
kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse
toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus
tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada
kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu
kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti
aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib
asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul
loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu
kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress
tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohtu menetluses on Bondora AS (hageja) hagi M. M. K. (kostja) vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus menetleb käesolevas tsiviilasjas hageja ja kostja
vahelisest tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid.
2. 16.01.2025 esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja
vahel 24.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr BL2289182 tuleneva võlgnevuse 2091,15
eurot, millest 1626,46 eurot on tagastamata krediidisumma ning 464,69 eurot viivis. Hageja
palub samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 17.01.2025 kuni tagastamata
krediidisumma täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 tuleneva seadusejärgses
intressimääras tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja
kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 350 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3. Hageja on selgitanud, et kostja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust, jättes
tasumata täielikult 2022. a märtsi, aprilli, mai, juuni osamaksed. Ülesütlemise hoiatus
saadeti kostjale 19.05.2022 ning 21.06.2022 öeldi laenuleping üles. Hageja väitel olid
täidetud lepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Kostja oli võlgnevuses
enam kui kolm järjestikkust kuud ja hageja on andnud kostjale kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS §
416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta ning kogu võla
sissenõudmise kohta.
Hageja on hagiavalduses selgitanud, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Kohus jättis hagi 17.01.2025 määrusega käiguta ning kohustas hagejat esitama asjaolud ja
tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks. 23.01.2025 esitas
hageja täienduse, milles selgitab, et hageja tegi päringu pensioniregistrisse, millest selgus,
et kostja sissetulek pensioniregistri järgi on 815,64 eurot ning lähtus maksevõime
hindamisel sellest numbrist. Samuti on hageja arvestanud kostja elamiskuludeks 254 eurot.
Laenutaotluse ajal puudusid kostjal aktiivsed maksehäired. Muid selgitusi hageja
vastutustundliku laenamise osas esitanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohtu 13.05.2025 määrusega toimetati kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult
kätte hagiavaldus ja asja menetlusse võtmise määrus, avaldades teate väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
5. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui
kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui
hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kostja ei ole
hagile vastanud.
Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §
407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole
hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,
millega jätab hagi rahuldamata.
6. Kohus selgitas 03.02.2025 kohtumääruses hagejale, et esialgsel hinnangul on
hagiavalduses esitatud asjaoludel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus
palus hagejal selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist või esitada
nõuetekohane ümberarvestus (dtl 62-64). Hageja jäi vastuses 03.02.2025 kohtumäärusele
seisukohale, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenulepingu
sõlmimisel ning laenutaotluse esitamisel ja laenulepingu sõlmimisel on lähtunud hageja
kehtivast õiguspraktikast. Vastasel korral hageja ei oleks laenulepingut sõlminudki (dtl 66).
7. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel
rahuldamata.
8. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses
tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist
aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija
krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija
varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja
lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku
teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab
asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga
tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise
aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on
krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt
peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-
eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete
kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte
punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal
ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse
sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas
töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,
tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija
sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;
aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise
regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida
kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on
tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel
krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija
esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid
informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale
teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud
teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud
krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks.
9. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte
rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt,
tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda
jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades
selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla
sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt
31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21,
24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
10. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6
sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid
tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed
uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale
teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud
esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale
esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust
valesti.
11. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt
kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.
Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt
asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste
selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema
pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata
tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja
riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku
maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8.
novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole selgitanud ega
esitanud tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kontrollinud kostja
konto väljavõtet. Kohtu hinnangul oleks konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti
kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.
12. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepingut sõlmides tuginenud üksnes
kostja poolt edastatud taotlusele ja maksehäirete registrile. Arvutused, mis põhinevad
üksnes laenutaotlusel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja
hoolikust laenu väljastamisel. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi
tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike
kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et
krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034
lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et
tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid
tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Samuti loetakse tühise
intressikokkuleppe täitmiseks tarbija poolt tasutud raha tasuks laenusumma tagastamiseks
(vt 24.11.2023 lahend 2-21-13098, p 25).
13. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 peab krediidiandja VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust
rikkudes tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude
vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Ümberarvestuse esitamist nõudis kohus
03.02.2025 määrusega.
Hageja terviklikku ümberarvestust esitanud ei ole. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti
määrama lepingu sõlmimise hetke seisuga, vähendades võlgnetavat põhiosa enamtasutud
intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra. Samuti tuleb järelejäänud põhiosa
jagada tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud
tingimustele. Hageja on esitanud vaid vähendatud põhiosa ja kajastanud kostja poolt tehtud
maksed kuni tarbijakrediidilepingu väidetava hageja poolse ülesütlemise kuupäevani. Seega
ei ole hageja esitanud oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku ümberarvestust ega
teinud arvutusi, mis on kostja kohustused juhul, kui hageja ei ole järginud vastutustundliku
laenamise põhimõtet. Ilma tervikliku ümberarvestuseta ei saa kohus hinnata, millises
ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.
14. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda
kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus
vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt
lepingujärgset intressi. VÕS § 403
4 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised,
vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu
hooldustasu, haldustasu).
15. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata
kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas hageja kostjale 19.05.2022 ülesütlemise
hoiatuse ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud ütles hageja 21.06.2022 lepingu üles.
Kohtule nähtub, et kostja on viimase osamakse 18.02.2022 tegemisega tasunud hagejale
373,54 eurot. Ülesütlemise seisuga 21.06.2022 oli sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed
laenulepingu maksegraafiku kohaselt 332,51 eurot. Kohus märgib, et tegelikkuses on
21.06.2022 sissenõutavaks muutud põhiosamaksete summa veel väiksem, kuna põhiosa
maksete sisse on arvutatud ka lepingu sõlmimise tasu, mida kostja hagejale VÕS § 4034 lg 7
järgi ei võlgne.
Lisaks selgitab kohus hagejale, et hüpoteetiliselt ei ole võimalik laenulepingut üles öelda.
Seega ei saa kohus arvestada ka hageja 19.03.2025 menetlusdokumendis käsitletud
hüpoteetilise ülesütlemisavaldusega, sest tegelikkuses sellist ülesütlemist toimunud ei ole.
Kuna kostja poolt tehtud maksed krediidiandjale tuleb lugeda VÕS § 4034 lg 6 kohustuse
rikkumise tulemusel põhinõude katteks, ei olnud kostja lepingu ülesütlemise seisuga
21.06.2022 krediidiandja ees võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt ei ole laenuleping lõppenud
ja kostjalt saaks välja mõista üksnes käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud
osamaksete põhiosa.
16. Kuivõrd hageja ei ole kohtule nõuetekohast ja terviklikku ümberarvestust viivise ja
intressi osas esitanud, ei saa kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma
tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. See on põhjustanud olukorra, kus hagiavaldus ei
vasta TsMS § 363 nõuetele ja ei ole selge. Välja ei ole toodud asjaolusid, mille alusel
kontrollida hageja nõude olemasolu ja ulatust.
17. Kohtul ei ole võimalik hagist lähtuvalt teha TsMS § 436 nõuetele vastavat
seaduslikku ja põhjendatud otsust, millega hagi osaliselt või täielikult rahuldatakse. Seega
tuleb jätta hagi rahuldamata.
18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsust
tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.
19. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, puuduvad väljamõistetavad
menetluskulud ja kohus määrab menetluskulude suuruseks 0 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik