2-21-19598/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19598

Kohtuasi

S.G hagi G.F-i vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

S.G apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1914,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja S.G (isikukood XXX), seaduslik esindaja G.N ja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus

Kostja G.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Anu

Baum

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.02.2025 otsus osas, milles maakohus jättis S.G

hagi rahuldamata ja määras maakohtu menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p-d

1–3 osaliselt ning p-d 5 ja 7). Saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada S.G apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Harju Maakohtu 14.02.2025 otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

osaliselt S.G hagi (resolutsiooni p-d 2 ja 3).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-19598

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.G (hageja) esitas 15.12.2021 Harju Maakohtule G.F-i (kostja) vastu hagi (täpsustatud

21.03.2022), milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus ajavahemiku

14.12.2020–15.12.2021 eest 3144 eurot; elatis ajavahemiku 16.12.2021–31.12.2021 eest 135

eurot; ning elatis alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 25.04.2033) 213,44

eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3–5 toodud määras. Hageja

palub elatise tasumist G.N pangakontole.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad kostja (ema) ja G.N (isa). Vanemate kooselu

lõppedes jäi hageja elama isaga. Isa kasvatab hagejat üksinda. Kostja ei võta osa hageja

ülalpidamisest ja kasvatamisest.

1.2. Hageja kulud on 595 eurot kuus, sh eluasemekulud (sh kommunaalkulud ja telefon) 70

eurot, toit 160 eurot, transport 60 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, koduga

seotud kulud 15 eurot, riided ja jalanõud 110 eurot, vaba aeg (mänguasjad, raamatud,

üritused, sünnipäevad, lemmikloom, hobid) 85 eurot, pere ühisüritused 20 eurot ning muud

ettenägematud kulud 25 eurot.

1.3. Kuna kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud ka enne hagi esitamist, taotleb hageja

kostjalt tagasiulatuvalt ajavahemiku 14.12.2020–15.12.2021 eest elatise 3144 eurot

väljamõistmist. Tagasiulatuva elatise arvutamisel on hageja lähtunud elatise

miinimumsummast (292 eurot), millest on maha arvestatud peretoetusest (60 eurot) kostjale

langev osa (30 eurot). Seega on elatise võlgnevus 3144 eurot (292 × 12 – 360).

1.4. Elatise summa 150,71 eurot arvutamisel ajavahemikul 16.12.2021–31.12.2021 lähtus

hageja arvestusest, et ühe päeva elatise summa on 8,45 eurot (292 – 30 = 262 ÷ 31 = 8,45 ×

16 = 135,22).

1.5. Edasiulatuva elatise summa alates 01.01.2022 arvestas hageja elatisekalkulaatori abil.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele tõi hageja esile, et kostja töötab ripsmetehnikuna ja on selle

tarbeks kohandanud oma elukohas ka spetsiaalse ruumi. Ripsmete paigaldamine kliendile

võtab aega keskmiselt kaks tundi, mida on vaja teha istudes. Hageja leiab, et kostja on

esitanud oma tervisliku seisundi kohta ebaõiget infot. Samuti on ebaõige, et kostjal puudub

sissetulek. Kostja saab ripsmetehnikuna tulu hageja hinnangul keskmiselt 900 eurot kuus või

rohkem. Kostja on end töötuna registreerinud alles 08.08.2022. Hageja nõuab tagasiulatuvalt

elatist aga ajavahemiku 14.12.2020–15.12.2021 kohta. Sel ajal tegi kostja tööd ja teenis tulu.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi

kanda.

2-21-19598

3.1. Kostja vaidles vastu hageja tagasiulatuva elatise nõudele. Hageja ei ole tõendanud oma

kulude (595 eurot kuus) suurust. Kostja on kandnud hageja kulusid, kui hageja on viibinud

kostjaga. Hageja isa on takistanud hageja ja kostja kohtumist. Samuti on kostjal katkestatud

suhtlus hagejaga telefoni jm kanalite kaudu.

Kostja elab Soome Vabariigis, mistõttu on tal suurem rahaline koormus, kui kostja hagejaga

kohtub. Kostja kanda on kulud, mis on seotud hageja reisimisega Soome ja tagasi.

Alternatiivselt tuleb kostjal kanda majutusega seotud kulud (hotell), kui kostja viibib hagejaga

Eestis. Kostjalt elatise väljamõistmisel hageja taotletud summades satuks ohtu kostja võime

kanda enda igapäevaelu kulusid ning kostja ei oleks enam võimalik rahaliste vahendite

puudumise tõttu hagejaga kohtuda. Kostja kulud selleks, et nädalavahetus hagejaga Eestis

veeta, on keskmiselt 400 eurot.

Hageja ei ole kostjalt varasemalt elatist nõudnud.

3.2. Kostja vaidles vastu elatise nõudele ajavahemiku 16.12.2021–31.12.2021 eest 135 eurot.

Kostja kandis hagejaga seotud kulusid sel perioodil vahetult suuremas summas, kui on hageja

nõue.

3.3. Samuti vaidles kostja vastu elatise nõudele 213,44 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS

§ 101 lg-tes 3–5 toodud määras alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni

25.04.2033. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja ja kostja elavad eraldi ning et kostjal on

hageja ees ülalpidamiskohustus. Kostja ei ole oma tervislikust seisundist lähtuvalt võimeline

andma hagejale elatist hagiga nõutud ulatuses. Kostja ei saa terviseprobleemide tõttu käia tööl

ning on alates 2022. a aprillist oma abikaasa ülalpidamisel.

Hageja kulud (eelkõige transpordikulu ja hageja kulud riietele, vabale ajale ja pere

ühisüritustele) on ülepaisutatud. Tallinnas on võimalik kasutada tasuta ühistransporti, kuid

hageja transpordikulud on 60 eurot kuus. Kulud riietele 110 eurot kuus ei ole eluliselt

usutavad. Ka kostja ostab hagejale riideid vastavalt vajadusele.

Hageja ei ole esile toonud, milles seisnevad kulud vabale ajale 85 eurot kuus.

4. Kostja selgitas edasises menetluses, et kostja on töötu alates 08.08.2022. Kostjale määrati

Eesti Töötukassa 31.10.2022 otsusega perioodiks 18.08.2022–17.08.2023 osaline töövõime.

Kostja sissetulekuks oli sel perioodil töövõimetoetus 216,41 eurot kuus. Kostjal on töö

leidmine raskendatud, kuna tal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on

põhjustatud närvisüsteemihaigusest. Kostjal on jalga kiirguvate valude ning lihaskrampide

tõttu raskendatud pikkade vahemaade läbimine ning istumis- ja lamamisasendi säilitamine.

Lisaks on kostjal närvisüsteemihaiguse ja kangete valuvaigistite tarbimise tõttu piiratud

käeline tegevus, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste sooritamine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning suhtlemine.

Kostjal on parempoolse L5 närvijuure kasvaja mõõtmetega praegu 1,8 × 1,2 cm. Kasvaja on

alates diagnoosi saamisest (s.o ravi ajal) suurenenud ning selle eemaldamine operatsiooniga

on suure riskiga, kuna on L5 pareesi võimalus ja operatsioon ei pruugi valu parandada.

Haiguse tõttu on kostja sunnitud tarvitama äärmiselt kangeid valuvaigisteid.

5. Vastusena hageja vastuväidetele märkis kostja, et ta ei tööta ripsmetehnikuna. Tegemist oli

kostja hobitegevusega. Hageja esitatud fotod kostja ripsmetehnikuna töötamise kohta on

2-21-19598

tehtud enne, kui kostja haigestus (aastatel 2019–2021). Kostja tervis on pidevalt halvenenud

ning täistöökohaga ripsmetehnikuna töötamine ei ole võimalik. Kostja on hobi korras teinud

üksnes 1–2 tööd kuus, kui tervis on võimaldanud, et hoida varasemalt omandatud

kvalifikatsiooni. Tervise halvenedes müüs kostja ripsmete paigaldamiseks vajaliku inventari

ja vahendid.

Kostja sissetulekuks on Eesti Vabariigi makstav töövõimetoetus 216,41 eurot ja Soome

Vabariigi makstav toetus 603,67 eurot, kokku 820,08 eurot kuus.

6. Kostjale määrati Eesti Töötukassa 09.08.2023 otsusega perioodiks 25.04.2023–24.04.2026

puuduv töövõime. Eesti Vabariik maksab kostjale töövõimetoetust 558 eurot kuus. Kostja on

võimeline maksma elatist 75 eurot kuus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 14.02.2025 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 15.12.2021 kuni 24.04.2023, ning elatise 75 eurot

kuus alates 25.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis, et elatise

võlgnevus kohtuotsuse kuulutamise kuupäevaks (s.o 14.02.2025) on 4070 eurot. Hageja

tagasiulatuva elatise nõue jäi rahuldamata. Maakohus märkis, et elatis tuleb tasuda iga kuu 5.

kuupäevaks isa pangakontole selgitusega lapse nimi, „elatis“ ja kalendrikuu ning aasta, mille

eest elatist tasutakse. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

7.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja hageja ema ning kostja on PKS § 96 ja

97 p 1 kohaselt kohustatud hagejat ülal pidama.

7.2. Kostja ei ole kogu kohtumenetluse vältel hageja ülalpidamiseks elatist tasunud. Üksikutel

päevadel aastas on hageja viibinud kostja elukohas Soomes, kus kostja on hagejat vahetult

üleval pidanud, kuid neid päevi on nii vähe, et neid ei saa arvesse võtta elatise summa

määramisel.

7.3. Hageja kulud moodustasid 595 eurot kuus, sh eluasemekulud (sh kommunaalkulud ja

telefon) 70 eurot, toit 160 eurot, transport 60 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieenitarbed 30

eurot, koduga seotud kulud 15 eurot, riided ja jalanõud 110 eurot, vaba aeg (mänguasjad,

raamatud, üritused, sünnipäevad, lemmikloom, hobid) 85 eurot, pere ühisüritused 20 eurot

ning muud ettenägematud kulud 25 eurot.

Maakohus leidis, et hageja kulutused riietele ja jalanõudele kolm aastat tagasi (s.o hagi

esitamise ajal – ringkonnakohtu märkus) 110 eurot kuus olid ülepaisutatud. Praeguseks (st

kolme aasta möödudes) kulud aga ülepaisutatud enam ei ole. Lisaks on hageja saanud kolm

aastat vanemaks ning tema kulud on suurenenud. Muud hageja nimetatud kulud olid

maakohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud ning olid seda ka hagi esitamise ajal.

Võrreldes hagi esitamise ajaga on lisandunud kuluna Audentese Erakooli õppemaks. Kooli

kodulehe andmetel on minimaalne õppemaks 1915 eurot aastas koos muude õppimist

toetavate teenustega, mis on 855 eurot aastas. Hageja isa seletas kohtuistungil, et tasub

õppemaksu üle 300 euro kuus.

7.4. Hageja kulud 595 eurot on vajalikud kulud. Vajalikuks kuluks ei ole aga tasulise erakooli

õppemaks. Koolikulu ei ole elatise summa määramisel ka oluline, kuna hageja nõuab

miinimummääras elatist.

2-21-19598

7.5. Elatise määramisel tuleb arvestada lapsetoetusega, mis hageja puhul on 80 eurot kuus.

7.6. Maakohus tuvastas, et kostjale on Eesti Töötukassa 31.10.2022 otsusega määratud

perioodiks 18.08.2022–17.08.2023 osaline töövõime. Kostja igakuiseks sissetulekuks oli Eesti

Töötukassa makstav töövõimetoetus 216,41 eurot kuus. Eesti Töötukassa 09.08.2023 otsusega

määrati kostjale perioodiks 25.04.2023–24.04.2026 täielikult puuduv töövõime ehk

töövõimetus. Täieliku töövõimetuse toetus on praegusel ajal 617,10 eurot kuus.

Maakohtu hinnangul on kostja töövõimetus mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

alammäära (PKS § 102 lg 2).

7.7. Ka isa (maakohtu otsuses ekslikult märgitud hageja – ringkonnakohtu märkus) parem

majanduslik seisund võrreldes kostjaga oli maakohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks, mis

tingib elatise mõistmise alla alammäära. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulekuks on

töövõimetoetus ning kostja elab peamiselt abikaasa ülalpidamisel. Hageja isa saab aga

panustada hageja ülalpidamisse sellisel määral, et tasub igas kuus üle 300 euro erakooli

kulusid. Olukorras, kus Tallinnas on saadaval tasuta väga hea haridus, näitab hageja tasulises

erakoolis õppimine, et hageja vajalikud kulutused on kaetud ning võrrelduna kostja

võimalustega ülalpidamist anda, on isa (maakohtu otsuses ekslikult märgitud hageja –

ringkonnakohtu märkus) majanduslikud võimalused kostjast oluliselt paremad.

7.8. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja töötas ripsmetehnikuna hilisemal ajal, kui

2021. a.

7.9. Kokkuvõttes mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise selliselt, et perioodil,

kui kostja oli osaliselt töövõimetu (s.o hagi esitamisest kuni 24.04.2023), tuleb kostjal tasuda

elatist 150 eurot kuus. Alates ajast, kui kostja on täielikult töövõimetu (s.o 25.04.2023), tuleb

kostjal tasuda hagejale elatist 75 eurot kuus. Elatise võlgnevus oli maakohtu otsuse

kuulutamise ajaks 4070 eurot: 2445 eurot perioodi 15.12.2021–24.04.2023 eest (= 16 × 150)

+ (150 ÷ 30 × 9) ning 1625 eurot perioodi 25.04.2023–14.02.2025 eest (= 21 × 75 ) + (75 ÷ 30

× 20).

7.10. Hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 14.12.2020–15.12.2021 eest 3144 eurot

jättis maakohus täies ulatuses rahuldamata. Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise nõude

põhistamiseks on vajalik, et hageja oleks tagasiulatuva elatise perioodil kostjalt elatist

nõudnud ning osundanud, millistest hüvedest on hageja kostja tegevusetuse tõttu ilma jäänud

(PKS § 108). Hageja seaduslik esindaja ei ole kostjalt hagi esitamisele eelneval aastal elatist

küsinud ning pole tõendanud ka pooltevahelise varasema kokkuleppe olemasolu.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

jäi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uus

otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses ning jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud

kostja kanda.

8.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis kohus kindlaks tegemata kostja varalise

seisundi. Maakohus tugines üksnes kostja esitatud tõenditele tema tervisliku seisundi kohta ja

kostja seletusele. Hageja aga esitas tõendid selle kohta, et kostja teeb oma elukohas lisatööd ja

saab selle eest tasu. Kostja oli töövõimeline kuni 18.08.2022, st kogu selle aja, mille eest

2-21-19598

hageja nõudis tagasiulatuvat elatist ja elatist ajavahemiku 15.12.2021–18.08.2022 eest.

Hageja leiab, et märgitud aja eest tuleb kostjal tasuda elatist vähemalt miinimumsummas.

8.2. Maakohus ei ole otsuses selgitanud ega põhjendanud, miks maakohus mõistis välja elatise

75 eurot kuus alates 25.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni olukorras, kus kostja

töövõimetuse toetus on 617,10 eurot kuus. Maakohtu väljamõistetud elatise suurus on

ebamõistlikult väike. Kostja sissetulek täieliku töövõimetuse olukorras on suurem, kui see oli

ajal, mil kostja oli osaliselt töövõimetu.

8.3. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. Miinimumelatis on alates 01.04.2024 hageja puhul 287,72 eurot

kuus. Maakohus ei ole tuvastanud, et kostja majanduslik seisund ei võimaldaks tal tasuda

hagejale elatist miinimummääras. Kostja on praeguseks küll töövõimetu, kuid kostjal oli

töövõime ajal, mil hageja kostjalt tagasiulatuvat elatist nõuab. Hageja leiab, et kostja tegelik

majanduslik olukord võimaldab tal tasuda tagasiulatuvat elatist.

Vastustaja seisukoht

9. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata või

rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole apellatsioonkaebus tähtaegne. Muus osas jäi kostja

maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada ning asi tuleb tühistatud osas saata samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades

selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud

valdavas osas välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa

ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäi rahuldamata, samuti menetluskulude

jaotuse osas (resolutsiooni p-d 1–3 osaliselt ning p-d 5 ja 7). Seega kontrollib ringkonnakohus

maakohtu otsust märgitud ulatuses.

Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust, on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel

jõustunud osas, milles hageja elatise nõue rahuldati (resolutsiooni p-d 2 ja 3).

11. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt kostja võimekuse üle hagejale elatist

maksta, sh selle üle, millises ulatuses kostjal oli võimalik ajal, mil ta oli osaliselt töövõimetu,

hagejale elatist maksta. Hageja leiab, et maakohus jättis kostja varalise seisu kindlaks

tegemata. Hageja hinnangul töötas kostja ripsmetehnikuna ja teenis tulu.

Seega tuleb ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel uurida ja hinnata uuesti esimese

astme kohtu kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, kuna on vaidlustatud esimese astme kohtu

otsuses tõendite alusel tuvastatud asjaolud (TsMS

12. § 652 lg 5).

2-21-19598

13. Esmalt märgib kolleegium vastuseks kostja asjaomasele vastuväitele, et hageja

apellatsioonkaebus on tähtaegne. Maakohus tegi otsuse 14.02.2025, mille hageja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaire Aus sai kohtute infosüsteemi kohaselt kätte 17.02.2025.

Vastavalt TsMS § 632 lg-le 1 võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse tähtaeg hakkab viidatud sätte

kohaselt kulgema apellandi lepingulisele esindajale kättetoimetamisest.

Hageja osaleb menetluses lepingulise esindaja kaudu. TsMS § 321 lg 1 esimese lause kohaselt

toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes

esindajale, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja ja kui kohus ei pea

vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Menetlustähtaeg hakkab

kulgema

menetlusdokumendi

kättetoimetamisest

esindajale.

Hageja

esitas

apellatsioonkaebuse 19.03.2025, s.o 30 päeva jooksul maakohtu otsuse kättetoimetamisest,

seega tähtaegselt.

14. Kohtuasja materjalidest nähtub, et maakohtu menetluses toimus kaks kohtuistungit –

11.10.2022 ja 21.01.2025. Toimikus on küll kohtuistungi kutsed (tl 28–29 ja 78–79 pöördel),

kuid toimikust puudutavad kohtuistungi protokollid ja helisalvestised. Protokolle ja

helisalvestisi pole ka kohtute infosüsteemis.

TsMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kohtuistung alati protokollida. Protokoll peab

kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku

edasikaebamise seisukohalt olulist, mh menetlusosaliste avaldused ja taotlused ning poolte

nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes

dokumentides (TsMS § 50 lg 1 p-d 6 ja 8). Kohtuistungi protokoll peab võimalikult

kokkuvõtlikult edasi andma kohtuistungi olulist sisu ning asja lahendamise ja võimaliku

edasikaebamise seisukohalt tähtsat. TsMS § 52 lg-te 1 ja 3 järgi kohtuistung ka helisalvestatakse

ja salvestis lisatakse toimikule.

Kuna toimikus puuduvad kohtuistungite protokollid, ei ole ringkonnakohtul võimalik

tuvastada, mida maakohus istungitel tegi ja millise sisuga kohtuistungite alusel maakohus

oma otsuse langetas. Selliselt on oluliselt rikutud menetlusõiguse normi, mis võis kaasa tuua

ebaõige kohtulahendi. Toimiku materjalid võimaldavad järeldada, et maakohus võis

eelmenetluse ülesandeid täita kohtuistungitel (tl 30, esimene lõik; tl 54 pöördel, p 2.4 ja tl 92,

esimene lõik). Muu hulgas nähtub maakohtu otsusest, et hageja võis istungil täiendada hagi

aluseks olevaid asjaolusid hagejal täiendavalt tekkinud kuludega (õppemaks) (tl 63 pöördel, p

12). Maakohus on otsuses tuginenud ka isa kohtuistungil antud selgitusele. Lisaks on

maakohus tuginenud tõendile, mida toimikus ei ole, s.o kooli kodulehel olevad andmed

(samas).

Kuna kohtuistungite protokollid puuduvad, tuleb ringkonnakohtul järeldada, et maakohus on

jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse

lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses

põhjendamata. Arvestades, et Riigikohtul ei ole tulenevalt TsMS § 688 lg test 3–5 üldiselt

pädevust kontrollida tõendite hindamist asja lahendamisel, kahjustaks asja

apellatsioonimenetluses algusest peale lahendamine poolte kaebeõigust. Asja lahendamisel

omavad määravat tähtsust tõendid kostja majandusliku ja tervisliku seisukorra kohta.

2-21-19598

15. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetlusnormi

olulise rikkumise tõttu ning saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 656

lg 2 teine lause, § 657 lg 1 p 3). Kohtuistungi protokollimata jätmise saab kõrvaldada

üksnes uue kohtuistungi korraldamise teel. Seega tuleb maakohtul asja uuel

läbivaatamisel (uuesti) täita eelmenetluse ülesanded ja korraldada kohtuistung.

Ringkonnakohus rõhutab, et maakohtul tuleb kohtuistung protokollida, st protokollist

peab kajastuma asja lahendamiseks oluline sisuline teave.

16. Lisaks märgib ringkonnakohus järgmist. Alates 01.01.2022 ei või alaealisele lapsele

makstava igakuise elatise suurus PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise alus on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

(PKS § 101 lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest

lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem

kui seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse PKS §

101 lg-te 3–5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6).

PKS § 101 lg t 6 tuleb sätte eesmärke arvestades tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui

kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, mitu päeva kuus hageja kostja juures keskmiselt viibis.

Otsuses on üksnes maakohtu hinnang, et „üksikutel päevadel aastas“ on hageja viibinud kostja

elukohas Soomes, kus kostja on hagejat vahetult üleval pidanud, kuid neid päevi on nii vähe,

et neid ei saa arvesse võtta elatise summa määramisel. Mille põhjal maakohus sellise järelduse

tegi, otsusest ei selgu.

17. Hageja on hagis märkinud, et hageja vanemate vahel on pooleli vaidlus hageja

hooldusõiguse ja kostjaga suhtluskorra kindlaksmääramiseks (tl 15 pöördel, p 6). Asja

materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks seda asjaolu täpsemalt selgitanud. Kui lapse ja

vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps

viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes

märgitud ulatuses. Seejuures peab kohus TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt omal algatusel

tuvastama asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud kohtulahendi

või kokkuleppega. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes märgitule,

on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus

ümber lükata (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 13.1).

18. Hageja nõuab elatist küll miinimummääras, kuid kuna maakohus ei pidanud põhjendatuks

kõiki hageja kulusid (kulutused riietele ja jalanõudele hagi esitamise ajal), võib ka hageja

täiendav kulu õppemaksule olla asjas tähtsust omav. Ka seda tuleb asja uuel läbivaatamisel

hinnata.

19. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis kindlaks tegemata kostja varalise

seisu. Kostja on esitanud üksnes kahe kuu pangakonto väljavõtted (2022. a oktoober ja

november – tl 58–66 pöördel) ning toonud esile talle makstava töövõimetuse suuruse

ajavahemiku 18.08.2022–17.08.2023 (tl 32–34) ning 25.04.2023–24.04.2026 kohta (tl 76–

77). Hageja nõudis elatist aga alates 14.12.2020. Kostja selgitas menetluses, et ta on töötu

2-21-19598

alates 08.08.2022 ning kostjale määrati osaline töövõime alates 18.08.2022. Samuti on kostja

omaks võtnud, et ta on vähemalt mingil määral tegelenud ripsmete paigaldamisega (tl 55, p

3.3 teine lõik – „kostja ei eita, et on teinud kuus 1–2 tööd n.-ö hobikorras […]“). Maakohus ei

ole eelnevaga otsuse tegemisel arvestanud ega kostja võimalikke sissetulekuid kindlaks

teinud.

Ringkonnakohus rõhutab, et olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist, ei vabane vanem PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi alaealise lapse

ülalpidamiskohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sel juhul võib kohus erandina PKS § 102 lg 2 alusel mõista

alaealise lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise, kuid seda üksnes mõjuval põhjusel,

st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

mõjuval põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise

eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid

rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks

elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p

18; RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2).

20. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja nõutud tagasiulatuva elatise välja mõistmata

jätmiseks ei anna alust pelgalt see, et hageja ei ole asjaomase perioodi eest elatist nõudnud

ega osundanud, millistest hüvedest on hageja kostja tegevusetuse tõttu ilma jäänud (vt ka

RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13).

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Seega on seadusega ette nähtud võimalus taotleda elatist kuni ühe

aasta eest ka tagasiulatuvalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seadusjärgses määras elatise

nõudmine olla kostjale üllatav. Kohustatud isiku huvide kõrval tuleb kohtul ülalpidamisasja

lahendamisel arvestada ka ülalpidamist saama õigustatud lapse huvidega. Siinsel juhul ei

välista tagasiulatuva elatise nõudmist kostja viidatud asjaolu, et hageja esitas selles osas

elatise nõude alles tagantjärgi.

PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike

ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise

ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku

olukorda (vt RKTKo 14.12.2013, 3- 2-1-136-13, p-d 11 ja 12; RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-

16, p 19). Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt

raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse

toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 27.10.2021,

2-19-18082, p 13).

Vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise

väljamõistmise üldsätetest (vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p-d 11 ja 13). Muu hulgas

saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule

ebamõistlikult koormav (vt samas, p 13 ja seal viidatud lahendid; RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-

35-16, p 20).

21. Elatise välja mõistmata jätmiseks või vähendamiseks ei anna ka alust asjaolu, et isa

sissetulekud võivad olla suuremad kui kostjal. Vastavalt PKS § 102 lg-le 2 ei kujuta teise

2-21-19598

vanema väidetavalt parem varaline olukord endast iseseisvat alust, mis võimaldaks vähendada

elatisekohustust alla seaduses sätestatud miinimummäära (vt ka RKTKo 17.01.2018, 2-16-

135, p 11). Miinimummääras elatise andmine on iga vanema isiklik kohustus oma lapse ees

ega sõltu tavapäraselt teise vanema majanduslikust olukorrast. PKS § 105 lg 3 kohaselt on

vanemad lapse ülalpidamises osavõlgnikud ning kummagi vanema kohustuse ulatuse

määramisel tuleb arvestada eelkõige tema enda varalist ja majanduslikku olukorda.

22. Arvestades, et menetlus siinses asjas on kestnud märkimisväärse aja, teeb

ringkonnakohus pooltele veelkord ettepaneku kaaluda vaidluse lahendamist

kokkuleppel. Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne ringkonnakohtu otsuse

edasikaebamist või jõustumist, siis saab kompromissi kinnitada ringkonnakohus. Sel

juhul tühistab ringkonnakohus nii praeguse kui ka varasemad asjas tehtud otsused ja

asendab need poolte kokkuleppega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Kuna tsiviilasi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, otsustab menetluskulude

jaotuse TsMS § 173 lg 3 alusel maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)