3-24-3098/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3098

Haldusasi

Wenger Arendus OÜ kaebus Tallinna linna

kohustamiseks riikliku järelevalve läbiviimiseks

11.11.2024 ehitusteatisega nr 2411201/28202 lubatud

ehitustegevuse suhtes ja Jõemäe tn 6 kinnistu omaniku

poolt ehitusteatiseta kaebaja kinnistul läbiviidava

ehitustegevuse suhtes

Menetlusosalised

Kaebaja –

Wenger Arendus OÜ, esindaja

vandeadvokaat Leon Glikman

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik – X. X , esindajad vandeadvokaadid Virge

Murak ja Ramil Pärdi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Wenger Arendus OÜ ja X. X-i määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Wenger Arendus OÜ määruskaebus osaliselt.

2. Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.06.2025 määruse haldusasjas nr 3-24-3098

resolutsiooni p 2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Tallinna linnalt

Wenger Arendus OÜ kasuks välja menetluskulu 3145 (kolm tuhat ükssada

nelikümmend viis) eurot. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Mõista Tallinna linnalt Wenger Arendus OÜ kasuks välja määruskaebuse

menetlusega seotud menetluskulu 1049,20 (üks tuhat nelikümmend üheksa eurot ja 20

senti) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-24-3098

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Wenger Arendus OÜ omandas 21.08.2020 Jõemäe tn 8, Tallinn kinnistu (katastritunnus

78403:313:0240). Kinnistu on koormatud 20.05.2011 reaalservituutide seadmise lepingu

alusel veejuhtimisservituudiga Jõemäe tn 6 kinnistu kasuks.

2. Jõemäe tn 6 kinnistu omanik X. X esitas tsiviilasjas nr 2-24-15550 hagiavalduse Wenger

Arendus OÜ vastu servituudilepingu täitmise ja kahjuhüvitise saamise nõudes.

3. X. X esitas 08.11.2024 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusteatise Jõemäe

tn 8 kinnistule sademeveekanalisatsiooni püstitamiseks, mille peamine otstarve on

kanalisatsioonitorustik. TLPA luges 11.11.2024 ehitusteatise nr 2411201/28202 teavitatuks.

4. Wenger Arendus OÜ esitas 12.11.2024 TLPA-le ehitusteatise nr 2411201/28202 peale

vaide ning Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada

ehitusteatise kehtivus või alternatiivselt keelata X. X-il ehitustegevus Jõemäe tn 8 kinnistul

kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.11.2024 kohtumäärusega praeguses asjas Wenger

Arendus OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas ehitustegevuse Jõemäe tn 8, Tallinn

kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni vaide esemeks olevas nõudes

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või

kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus, siis asjas tehtava

lõpplahendi jõustumiseni.

6. Wenger Arendus OÜ esitas 25.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna

kohustamiseks riikliku järelevalve läbiviimiseks 11.11.2024 ehitusteatisega nr

2411201/28202 lubatud ehitustegevuse suhtes ning tsiviilasjas nr 2-24-15550 maakohtu

18.10.2024 ja 22.10.2024 määruste alusel läbiviidava ehitusteatiseta ehitustegevuse suhtes.

Koos kaebusega esitas kaebaja uue esialgse õiguskaitse taotluse, hoidmaks ära ehitusõiguseta

ehitamist Jõemäe tn 6 kinnistu omaniku poolt.

7. Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

8. X. X esitas 07.01.2025 halduskohtule taotluse 20.11.2024 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse tühistamiseks.

9. Tallinna Halduskohus tühistas 10.01.2025 määrusega 20.11.2024 määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.01.2025 määrusega kaebaja

määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

10. Tallinna Halduskohus selgitas 02.05.2025 Tallinna linnale, et praeguses asjas on kaebaja

väitnud ja halduskohus 20.11.2024 määruses jaatanud mitmeid olulisi minetusi ehitusteatise

menetluse läbiviimisel. Kolmanda isiku 25.04.2025 avaldusest ilmneb, et kolmas isik on

pöördunud vastustaja poole ehitusteatise menetluse uuendamiseks või muu toimingu

tegemiseks, mis võimaldaks tal sadeveetoru taastada. Kujunenud on olukord, kus nii kaebaja

kui ka kolmas isik on huvitatud ehitusteatise menetluse uuendamisest, seejuures on kolmas

isik seda vastustajalt taotlenud. Vastustajal tuli kohtule teada anda enda seisukoht kolmanda

2(8)

3-24-3098

isiku menetluse uuendamise taotluse osas. Kui vastustaja otsustab ehitusteatise menetluse

uuendada, võib kaebuse eesmärki arvestades esineda alus kohtumenetluse lõpetamiseks.

11. Wenger Arendus OÜ teatas 09.06.2025 halduskohtule, et vastustaja on uuendanud

ehitusteatise menetluse, ning esitas taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja palus menetluse lõpetamisel tagastada asjas tasutud riigilõiv 40

eurot ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja 7180 eurot.

12. X. X oli 13.06.2025 avalduses menetluse lõpetamisega nõus ning palus mõista kaebajalt

kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 12 816,10 eurot.

13. Tallinna linn palus 17.06.2025 seisukohas menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel ning jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda või vastasel juhul oluliselt

vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid. Kaebaja ei ole kaebuses nõudnud vaidlusaluse

ehitusteatise menetluse uuendamist, seda taotles kolmas isik. Menetlusosaliste vahel on

toimunud kompromissläbirääkimised, mis vastustaja korraldatud kohtumisel kaebaja poolt

osalenud isikute vaenulikkuse ja valmisoleku puudumise tõttu ebaõnnestusid. Lisaks on

ilmne, et kaebaja kaebab ka uuendatud menetluse tulemuse peale, kui sama ehitusteatis pärast

uuendatud menetluse läbiviimist uuesti teavitatuks loetakse. Kui kohus leiab, et taotlus

vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks on õigustatud, tuleks menetluskulusid oluliselt

vähendada. Kohtuvaidlus ei ole sisult keerukas, lisaks on kaebaja kohtumenetluses esitanud

samu väiteid nagu vaides. Mõistlikuks ja põhjendatuks võiks pidada maksimaalselt kaebaja

esindaja 10 töötundi. Lisaks on kaebaja 09.06.2025 menetlusdokumendis esindaja

töötunnitasu võrdustatud advokatuuri liikme töötunnitasuga, kuigi kaebaja esindaja ei ole

advokatuuri liige.

14. Tallinna Halduskohus lõpetas 18.06.2025 määrusega haldusasja menetluse HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1), mõistis vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna

välja 1500 eurot ja jättis muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni

p 2), ning tagastas kaebajale riigilõivu 60 eurot (resolutsiooni p 3).

Ei saa välistada, et Wenger Arendus OÜ kaebuse esitamine mõjutas vastustaja otsust

uuendada ehitusteatise menetlus. Isegi kui vastustaja lähtus menetluse uuendamisel eelkõige

kolmanda isiku vastavast taotlusest, ei saa olla kohus veendunud, et samal ajal toimuv

kohtumenetlus ei mänginud selle otsuse tegemisel rolli. Kujunenud olukorras tuleb lähtuda

HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreeglist ja kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kaebaja esitas taotluse mõista välja halduskohtus toimunud menetlusega seotud esindajakulu

7180 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab kokku 42 tunnile esindaja tööle. Kaebaja

taotletud menetluskulude kogu ulatuses vastustajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kohus

arvestab nõutud menetluskulude vajalikkuse hindamisel muu hulgas asjaoluga, et

kohtumenetluses saavutatud tulemus (s.o ehitusteatise menetluse uuendamine) on

põhimõtteliselt sama, milleks kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku juba 20.11.2024

määruses vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Kaebaja pöördus seepeale

kohustamiskaebusega kohtu poole juba 25.11.2024 (s.o viis päeva pärast eelmärgitud määruse

tegemist) ehk ajal, mil tema vaie oli vastustaja poolt alles läbivaatamisel. Vastustaja pidi

seetõttu lõpetama vaidemenetluse põhjusel, et samas asjas on käimas kohtumenetlus. Seega ei

olnud vastustajal võimalik 20.11.2024 määruses toodud põhjenduste valguses sisuliselt

kaaluda vastavalt kohtu ettepanekule sammude astumist juba vaidemenetluses. Arvestades

lisaks, et vastustaja on avaldanud kohtumenetluses valmisolekut lahendada vaidlus

kompromissiga ning astus mõistliku aja jooksul selleks ka samme, pole välistatud, et enne

kaebuse esitamist toimunud vaidemenetlus võinuks lõppeda ehitusteatise uuendamisega ning

3(8)

3-24-3098

kaebajal puudunuks vajadus kohtusse pöörduda (sh sellega seoses esindajakulusid kanda).

Vastustaja selgitustest nähtuvalt 16.01.2025 toimunud kompromissläbirääkimised

ebaõnnestusid kaebaja esindajate valmisoleku puudumise tõttu jõuda rahumeelselt osapooli

rahuldava lahenduseni. Seega ei olnud ka kohtumenetluse kestel kujunenud olukorrale

mõistliku ja kiire lahenduse leidmine ning seeläbi menetlusosalistele täiendavate

menetluskulude tekkimise vältimine takistatud vastustaja või kolmanda isiku tegevuse tõttu,

vaid see polnud võimalik ennekõike kaebaja tõttu. Arvestades eeltoodud asjaolusid, samuti

asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku, saab vajalikeks ja põhjendatud kaebaja

õigusabikuludeks lugeda 1500 eurot ilma käibemaksuta.

Pärast määruse jõustumist kuulub kaebajale tagastamisele ka asjas tasutud riigilõiv, s.o

kohtute infosüsteemi andmetel 60 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4).

Kuna kolmas isik osaleb menetluses kaebaja vastaspoolel ning kaebajal ei ole menetluskulude

kandmise kohustust, ei ole kolmanda isiku menetluskulusid võimalik kaebajalt välja mõista.

Seega jäävad kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15. Wenger Arendus OÜ palub 30.06.2025 määruskaebuses (ja 31.07.2025 seisukohas)

tühistada Tallinna Halduskohtu 18.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles kohus jättis

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja palub teha asjas uus määrus,

millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 7180 eurot. Kaebaja palub

mõista vastustajalt välja kaebaja määruskaebusega seotud menetluskulud 1903,20 eurot ning

jätta kolmanda isiku määruskaebusega seotud kulud vastustaja või kolmanda isiku kanda.

Kohus ei ole analüüsinud kaebaja esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente.

Kulude põhjendatust tuleb hinnata (Riigikohtu 17.06.2021 määrus nr 3-19-1408, p 17).

Hindamine eeldab kuluartiklite vaagimist. Vastasel juhul poleks võimalik tuvastada, milline

kulu on põhjendatud ja milline ülepaisutatud. Kohus pole eristanud vajalikke ja mittevajalikke

kulusid konkreetsete kulupositsioonide analüüsimise teel. Tegemist on olulise

põhjendamiskohustuse rikkumisega. Kohtu mõttekäik pole jälgitav küsimuses, kust saadi just

1500 eurot 7180 euro asemel. Tööd olid mahukad ning deklareeritud 42 tundi on mõistlik.

Vastustaja ja kolmas isik on kaebaja väidetele aktiivselt vastu vaielnud ja see tingis

seisukohtade esitamise vajaduse. Kaebaja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktikas

aktsepteeritav. Kohus pole leidnud, et see oleks ülemäärane. Kolmanda isiku tööaruandes on

kajastatud 48,35 tundi ja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud (8505 eurot ilma

käibemaksuta) olid suuremad. Halduskohtu määrus rajaneb ekslikel kaalutlustel.

Määruse viide 20.11.2024 esialgse õiguskaitse määruses teostatud selgitamiskohustusele ei

saa olla menetluskulu vähendamise alus. Kohus tuvastas 20.11.2024 määrusega, et

ehitusteatis, mis võimaldab kaebaja kinnistule kanalisatsioonitorustiku rajamist kaebajat

teavitamata ja ära kuulamata, rikub kaebaja õigusi. Kaebaja on kindlaks teinud, et tema

kinnistul puudub sadeveekanalisatsiooni torustik. Esialgse õiguskaitse määruses ei ole

esitatud soovitust vaidemenetlusega lõpuni minna, vaid on viidatud nii vaidemenetlusele kui

ka kaebuse esitamise võimalusele. Kaevatava määruse etteheide kaebusega kohtu poole

pöördumisest juba viis päeva pärast 20.11.2024 määruse tegemist pole põhjendatud. Vastutaja

rikkus kaebaja õigusi ligi poole aasta jooksul. Kohtulikku menetluskulu ei muuda

mittevajalikuks see, et sammude astumine vaidemenetluses oleks võinud viia tulemuseni.

Vaidemenetlus ei olnud kohustuslik.

4(8)

3-24-3098

Määruse viited kompromissläbirääkimistele pole aluseks menetluskulude enamikus osas välja

mõistmata jätmiseks. Kohus pole motiveerinud, miks ta leidis, et kiire kompromisslahendus ei

leidnud aset kaebajast tulenevatel asjaoludel. Kohus tegi kompromissläbirääkimiste

alustamise ettepaneku vastustajale, mitte kaebajale. Kaebaja on olnud valmis

kompromisslahendusteks. Väär on kohtu seisukoht, et kompromissi ei sündinud kaebaja

tegevuse tõttu.

16. X. X palub 03.2025 määruskaebuses tühistada osaliselt Tallinna Halduskohtu

18.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 ja teha asjas uus määrus, millega mõista kaebajalt välja

kolmanda isiku menetluskulud 12 816,10 eurot (käibemaksuga).

Menetluskulude jaotamisele tuleb rakendada HKMS § 108 lg-t 4, sest kaebaja ei ole

saavutanud oma taotletud eesmärki (kaebuse eesmärk oli ehitusteatise tühistamine, mitte

uuendamine) ning kohtumenetlust ei lõpetatud tulenevalt kaebusest ja kaebuses taotletust,

vaid vastustaja uuendas menetluse tulenevalt kolmanda isiku taotlustest ja kohtu selgitustest.

17. Tallinna linn palub 01.08.2025 vastuses jätta Wenger Arendus OÜ määruskaebus

rahuldamata ja määruskaebuse esitamisega seotud kulud kaebaja kanda.

Halduskohtu määrus on põhjendatud. Kaebajat rahuldava tulemuseni ei ole asjas jõutud mitte

kaebaja, vaid halduskohtu ning vastustaja pingutuste tulemusena leida pooli rahuldav ja

kuidagigi lepitav lahendus. Asjakohaseks ja kvaliteetseks õigusnõustamiseks ei saa pidada

vaenulikkuse ülesnäitamist ega vaenu õhutamist kaebaja esindaja poolt.

18. Wenger Arendus OÜ palub 31.07.2025 vastuses jätta X. X-i määruskaebus

rahuldamata ja kolmanda isiku määruskaebusega seotud menetluskulud tema enda kanda.

Menetluskulude jaotust kaebaja ja vastustaja vahel sai vaidlustada vaid vastustaja, kes pole

seda teinud. Kolmanda isiku viited HKMS § 108 lg-le 4 on asjakohatud, kuna erinormina

kuulub kohaldamisele HKMS § 108 lg 8. Väär on kolmanda isiku seisukoht, et kaebuse

eesmärk polnud menetluse uuendamine. Kaebaja tugines menetlusse kaasamata jätmisele ja

kohus nõustus 12.11.2024 määruses tema väidetega. Kolmanda isiku menetluskulud

halduskohtus on ülepaisutatud. Kahe esindaja kulusid reeglina ei hüvitata. Vaidlus pole eriti

keerukas. Enamus kolmanda isiku toiminguid olid mittevajalikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Wenger Arendus OÜ määruskaebus

19. Wenger Arendus OÜ-l on halduskohtus esitatud arvete alusel tekkinud 7140 euro (ilma

käibemaksuta) esindajakulude kandmise kohustus. Halduskohus on pidanud vajalikuks ja

põhjendatud õigusabikulude suuruseks 1500 eurot. Wenger Arendus OÜ vaidlustab

halduskohtu 18.06.2025 määruse resolutsiooni p-i 2 menetluskulude väljamõistmise ulatuse

osas.

20. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb

arvestada eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste õigusküsimuste

keerukust ning menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35).

Kohtu põhjendustest peaks selguma, miks ei ole menetluskulud taotletud ulatuses vajalikud ja

põhjendatud (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-3-1-62-11, p 7). Vastasel juhul ei ole

kõrgema astme kohtul võimalik kaalutlusreeglitest kinnipidamist sisuliselt kontrollida.

Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid

5(8)

3-24-3098

eeskätt juhul, kui väljamõistetud esindajatasu on ilmselgelt põhjendamatu või kui

halduskohus on esindajatasu suuruse hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata.

21. Üldjuhul ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata asjas esitatud

menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks

kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajakulude suurust (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.11.2018 otsus nr 3-18-1570, p 17; 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19).

Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik.

Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt

ülepaisutatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2025 otsus nr 3-22-203, p 26 ja seal

viidatud kohtupraktika). Samamoodi ei ole reeglina määrav see, kui suur on õigusteenuse

osutamise tunnihind, sest sellest ei sõltu iseenesest hinnang esindajakulude suuruse

põhjendatusele tervikuna.

22. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja esindajakulusid ei olnud

põhjendatud mõista vastustajalt välja täies mahus. Samas ei nõustu ringkonnakohus

väljamõistetavate menetluskulude vähendamisel arvesse võetud selgitusega, et

kohtumenetluses saavutatud tulemus on sama (s.o menetluse uuendamine), mille

saavutamiseks tegi kohus ettepaneku 20.11.2024 esialgse õiguskaitse määruses. Kuna kohus

lähtus menetluskulude jagamisel HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreeglist, ei ole põhjendus

asjakohane. Lisaks on asja materjalidest nähtuvalt halduskohus 20.11.2024 määruses juhtinud

vastustaja tähelepanu ehitusteatise menetluse minetustele ning teinud vastustajale ettepaneku

menetluse uuendamiseks. Vaidemenetlus lõpetati 23.12.2024 (dtl 642). Vastustaja andis

kavatsusest ehitusteatise menetlus uuendada kohtule teada alles 20.05.2025 (dtl 905).

25.11.2024 kohustamiskaebuse põhjendused seonduvad eelkõige etteheidetega ehitusteatise

menetlusele ning kaebaja huviks oli eelkõige menetluse uuendamine. Seega ei saa

kohustamiskaebusega juba 25.11.2024 kohtu poole pöördumist pidada ennatlikuks ega

asjakohatuks. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja

tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab

olema ettenähtav (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32).

23. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on menetluskulude kandmise kohustust seoses praeguse

vaidluse lahendamisega nõuetekohaselt tõendanud (HKMS § 109 lg 11), kuid väljamõistetavat

esindajatasu tuleb vähendada seetõttu, et esindaja poolt toimingutele kulutatud aeg (42 tundi)

on ilmselgelt ülepaisutatud. Praegust kohtuasja ei ole põhjust pidada keskmisest keerukamaks

ega läbitöötamist vajavate materjalide poolest mahukamaks. Kaebaja esitatud dokumentide

iseloomu ja mahtu, asja keerukuse astet ning menetluse käiku arvestades on õigustoimingutele

kulunud aeg vajalik ja põhjendatud 18,5 töötunni ulatuses. Kokkuvõtlikult saab

menetluskulude taotlust esindajakulude osas pidada põhjendatuks halduskohtu poolt välja

mõistetud 1500 eurole lisaks 1645 euro ulatuses. Seega tuleb kokku esindajakuluna kaebaja

kasuks välja mõista 3145 eurot (ilma käibemaksuta).

24. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Wenger Arendus OÜ määruskaebuse osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 18.06.2025 määruse resolutsiooni p-i 2 ja teeb selles

osas uue määruse, millega mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3145 eurot.

25. Kaebaja taotleb määruskaebemenetluse kulude hüvitamist summas 1903,20 (koos

käibemaksuga). Toimingute ajakulu on arvete spetsifikatsioonide kohaselt kokku 7,8 tundi.

Esindajakulu kandmise kohustus on õigusteenuse osutaja arvetega HKMS § 109 lg 11

nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt määruskaebemenetluses

kantud esindajakulud ei ole asja mahtu ja keerukust arvesse võttes (ringkonnakohtus on

vaidlus menetluskulude hüvitamise jaotuse ja ulatuse osas) täies ulatuses põhjendatud ning

6(8)

3-24-3098

määruskaebuse ja kolmanda isiku määruskaebusele esitatud vastuse koostamiseks kulunud

aeg on ülepaisutatud. Ringkonnakohus vähendab vastustajalt kaebaja kasuks

väljamõistetavate menetluskulude suurust selliselt, et mõistab kaebaja kasuks välja

menetluskulu 1049,20 eurot (koos käibemaksuga), mis vastab esindaja 4,3 töötunnile (HKMS

108 lg 1, § 109 lg 6).

X. X-i määruskaebus

26. Kolmas isik leiab määruskaebuses, et HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude vastustaja

kanda jätmine ei ole põhjendatud, sest kaebaja ei ole saavutanud kaebusega taotletud

eesmärki ning menetluse lõpetamise tingisid kolmanda isiku ja kohtu selgitused vastustajale

menetluse uuendamise vajaduse osas. Kolmas isik palub menetluskulude jaotamisel

rakendada HKMS § 108 lg-t 4.

27. Halduskohus lõpetas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 haldusasja menetluse §

152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamist nimetatud alusel ei ole asjas vaidlustatud. HKMS §

108 lg 6 kohaselt kannab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral üldjuhul

menetluskulud vastustaja. Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Menetluskulude vastustaja kandmine ei

oleks põhjendatud juhul, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud

seotud kaebuse esitamisega.

28. Kaebuse esitamine ei pea olema tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis haldusakti

või tegi toimingu, mis tingis menetluse lõpetamise. Samas eeldab HKMS § 108 lg 6

kohaldamine, et kaebuse esitamine kohtule oli määrav. Kui vastustaja tegevus võis olla

ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja

menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui kaebuse esitamise mõju tema tegevusele

oli selgelt vähene ehk kui kohus saab olla veendunud, et vastutaja oleks samal viisil toiminud

ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 3-

23-2652, p 8). Halduskohus on 18.06.2025 määruses põhjendatult leidnud, et isegi kui

vastustaja lähtus menetluse uuendamisel kolmanda isiku esitatud taotlusest, seonduvad

kaebuse põhjendused suures osas etteheidetega ehitusteatise menetlusele ning kaebuse

põhjendusi arvestades oli kaebaja huviks eelkõige ehitusteatise uus läbi vaatamine, sh tema

kaasamine sellesse menetlusse ning tema õiguste ja põhjendatud huvidega arvestamine.

Ringkonnakohus ei ole praegusel juhul veendunud, et vastustaja oleks menetluse uuendanud

ka juhul, kui kohtukaebust ei oleks esitatud. Seega esineb menetluse lõpetamise tinginud

menetluse uuendamise ja kaebuse esitamise vahel põhjuslik seos (nt Riigikohtu 10.01.2019

määrus nr 3-18-982, p 10). Sellises olukorras tuli kohaldada HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud

üldreeglit.

29. HKMS § 108 lg 8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad

kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna kolmas isik osaleb menetluses vastustaja poolel

ja kaebajal ei ole menetluskulude kandmise kohustust, siis jättis halduskohus õigesti

kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda.

30. Kuna kolmanda isiku määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse

menetlusega seotud kulud kolmanda isiku kanda (HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(8)

3-24-3098

8(8)