3-25-2261/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2261

Haldusasi

X.X.-i kaebus Põlva Vallavalitsuse ametniku tegevuse

ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.07.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja Põlva Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.07.2025. a määrus

muutmata.

2. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X.-ile kuulub korteriomand, mille koosseisu kuulub mõtteline osas kinnisasjast

asukohaga XXX 4. XXX kinnisasjal paikneb 30 korteriga elamu ning see piirneb ühelt poolt

XXX 2 kinnisasjaga ja teiselt poolt XXX 6 kinnisasjaga, kus ka paiknevad korterelamud.

2. X.X. esitas 09.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Põlva

Vallavalitsuse ametniku T. Partsi tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist.

Ametniku tegevus seisneb 1998. a XXX korterelamu ilmajätmises 1979. a ehitatud teest

elamu õuealalt avalikule teele (Piiri tänavale) ning ametnik on olnud tegevusetu olukorras,

kus XXX korterelamul puudub katastriüksuse piires läbipääs elamu õuealalt avalikule teele

(Piiri tänavale). Kaebuse põhjendused:

Ametnik töötas peamaakorraldajana 1998. a, kui XXX 6 kortermaja korteriomandite

seadmisel arvati XXX õuealalt tänavale (avalikule teele) viiv asfalttee (ca 70 m) XXX 6

elamule moodustatud katastriüksuse koosseisu. XXX elanikud kasutasid olemasolevat

asfaltkattega teed õuealalt tänavale liikumiseks kuni 2005. a, mil XXX 6 elanikud paigutasid

teele liikumist takistavad betoonist lilleklumbid. Kaebaja viitas 2005. a teabenõudele, millele

vastates on ametnik valetanud. Ametnik on olnud pikemaajaliselt tegevusetu, kuigi oli kaebaja

probleemiga kursis. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud.

3. Põlva Vallavalitsus selgitas 15.07.2025. a vastuses, et sundvalduse seadmise menetlus on

käimas ning 3-poolsetel aruteludel (Põlva Vallavalitsus, XXX 6 korteriühistu ja XXX

korteriühistu) on kokku lepitud, et osapooled tasuvad sundvalduse alal tehtavad

investeeringud võrdselt kolme osapoole poolt. Pärast investeeringu maksumuse selgumist

kujundab vald seisukoha sundvalduse seadmise küsimuses XXX 6 katastriüksusele. X.X.-i

kaebustega seonduvalt jäi vald 12.06.2025 asjas nr 3-25-1700 esitatud seisukohtade juurde

(valla kiri nr 14-5/25-1073-2). Vald edastas kohtule sundvalduse algatamise teate (kiri nr 7-

3.2/25-97-1) ja XXX 6 korteriühistu vastuse sundvalduse seadmise teatele.

4. Tartu Halduskohus tagastas 15.07.2025. a määrusega kaebaja kaebuse ja jättis

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Määruse põhjendused:

1) Kaebaja eesmärgi – juurdepääs XXX kortermaja juurest avalikule teele – saavutamine on

võimalik valla poolt algatatud sundvalduse seadmise menetlusega. 3-poolsete läbirääkimiste

üheks osaliseks on ka XXX korteriühistu. XXX 6 korteriühistu vastusest (dtl 20) ilmneb, et

nad on igati nõus juurdepääsu küsimuse lahendamiseks sundvalduse seadmisega. Tegemist on

õiguslikult võimaliku ja mõistliku lahendusega kaebaja probleemi lahendamiseks. Kaebaja

esitatud tuvastamisnõuded ei ole tema õiguste kaitseks tõhusaks abinõuks. Vastustaja

(ametniku) tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise korral ei tooks see

automaatselt kaasa kaebaja soovitud lahendust asjakohast menetlust läbi viimata. Vastustaja

on algatanud kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõhusama menetluse, ilma et selleks oleks

vajalik kaebaja tuvastamisnõuete menetlemine. Esinevad halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kaebuse tagastamise alused.

2) Kohus osundas jõustunud kohtulahenditele (Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2024. a määrus

nr 3-24-1010 ja Tartu Maakohtu 13.02.2024. a määrus nr 2-23-17696), millest ilmnes, et

kaebajal oli soovi korral võimalik pääseda XXX kinnistule mööda XXX 2 ja XXX 6 kinnistul

olevaid teid ning talle ei tehtud selleks takistusi. Kaebaja õiguste riive oli väheintensiivne

ning kohus ei pidanud kujunenud asjaoludel tõenäoliseks kohustamis- ega hüvitamisnõude

rahuldamist (viidatud halduskohtu määruse p 10).

3) Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) jääb kaebaja kanda, sest HKMS § 104 lg 5

p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas 16.08.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

määrus ja saata asi arutamiseks halduskohtule uues koosseisus avalikul kohtuistungil T. Partsi

ärakuulamisega. Määruskaebuse põhjendused:

1) Küsimus on, miks on vastustajaks märgitud XXX.

2) Küsimus ei ole ainult tees, vaid ka õuemaas, mis ametniku seadusevastase tegevusega

XXX elamult ära võeti. Kaebaja ei ole autoga ega jala kasutanud XXX elamu juurde

pääsemiseks XXX 6 ega XXX 2 elamute ees olevat teed alates 2005. a juulist. Kaebaja

õiguste riive alates 2005. a juulist on olnud väga intensiivne.

3) Kirja nr 7-3.2/25-97-1 ei saadetud XXX 6 korteriühistule, vaid Kvatro Kinnisvarahalduse

haldusjuhile. Kaebaja ei ole saanud tutvuda XXX 6 korteriühistu vastusega. Puudub info,

kus, millal ja mis alusel lepiti kokku, et osapooled tasuvad sundvaldusel tehtavad

investeeringud võrdselt kolme osapoole poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus põhjendas 15.07.2025. a määruses piisavalt, miks ta tagastas kaebaja

kaebuse ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja §

201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Vastuseks kaebaja küsimusele, miks on vastustajaks märgitud XXX, selgitab

ringkonnakohus, et HKMS §-des 17 ja 18 on määratletud, kuidas tekib vastustaja

menetlusosalise staatus, millised institutsioonid võivad osaleda halduskohtumenetluses

vastustajana ning kuidas teha kindlaks, kes on vastustaja konkreetses haldusasjas.

Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus peab lähtuma kaebuse esemest ja tuvastama, kelle

tegevusest või tegevusetusest tuleneva kahju hüvitamisele on kaebus suunatud (RKHKm

06.03.2012, 3-3-1-73-12, p 10). HKMS § 17 lg 1 kohaselt on üldise tuvastamiskaebuse puhul

vastustajaks riigiasutus või avaliku võimu kandja, kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige

tõenäoliselt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist taotletakse. See säte ei anna kohtule

kaalutlusõigust küsimuses, kas ja milline vastustaja kohtumenetlusse kaasata. Vastustaja

staatus tekib HKMS § 17 lg-s 1 märgitud haldusorganil või avaliku võimu kandjal vahetult

seaduse alusel halduskohtumenetluse algusest, s.o kaebuse esitamisest alates. Kohus ei tee

selleks kaasamismäärust (RKHKo 18.09.2014, 3-3-1-31-14, p 13). Ka vastutab avaliku võimu

kandja nii vahetult kahju põhjustanud isikute süü kui ka nn organisatsioonilise süü korral (nt

ebapiisavatest eelarvevahenditest või halvast töökorraldusest tingitud rikkumine) (RKHKo

05.12.2017, 3-14-52324, p 18.2). Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja kaebuse

Põlva Vallavalitsuse ametniku tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus vaidlustatud määruses menetlusosaliste

hulgas õigesti vastustajana Põlva valla. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et

menetlusseadustik ei anna kaebajale õigust esitada määruskaebust selles osas, kui tema

hinnangul on vastustaja valesti kindlaks tehtud (HKMS § 203 lg 1).

9. Kaebaja määruskaebuse väide, et küsimus ei ole ainult tees, vaid ka õuemaas, on uus

asjaolu, mida kaebaja halduskohtumenetluses ei väitnud ning selle asjaolu esitamist alles

määruskaebemenetluses ei põhjendanud. Ringkonnakohus jätab seetõttu vastava väite

tähelepanuta (HKMS § 203 lg 2, § 198 lg 3) ning vastava väite esitamine ei saa seetõttu kaasa

tuua halduskohtu määruse tühistamist.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tuvastamisnõue ei ole kaebaja õiguste

kaitseks tõhus abinõu ning vastutaja tegevuse või tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei

tooks automaatselt kaasa kaebaja soovitud lahendust ilma asjakohast menetlust läbi viimata.

Halduskohus tõi määruses asjakohaselt välja, et XXX kortermajast avalikule teele

juurdepääsu saavutamine on võimalik ja realistlik Põlva valla poolt algatatud sundvalduse

seadmise menetlusega (halduskohtu määruse p 6). Tuvastamisnõudes esitatud kohtuvaidlus

sellest efektiivsemat tulemust ei annaks.

11. Halduskohus osundas määruses asjakohaselt ka jõustunud kohtulahenditele haldusasjas nr

3-24-1010 ja tsiviilasjas nr 2-23-17696, millest ilmneb, et kaebajal on olnud soovi korral

võimalik pääseda XXX kinnistule mööda XXX 2 ja XXX 6 kinnistul olevaid teid ning talle

ei ole selleks takistusi tehtud. Kaebaja selgitab määruskaebuses, et ta ei ole autoga ega jala

kasutanud XXX elamu juurde pääsemiseks XXX 6 ja XXX 2 elamute ees olevat teed alates

2005. a juulist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et teede võimaliku

kasutamise soovi korral tehtaks kaebajale selleks takistusi. Seetõttu ei pea ringkonnakohus

võimalikuks muuta ka juba haldusasjas 3-24-1010 09.07.2024. a määruses esitatud

seisukohta, mille kohaselt ei saa kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks. Kaebaja

määruskaebuses väidetu ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.

12. Kaebaja etteheited, mis seonduva konkreetsemalt sundvalduse algatamise teate edastamise

ja sellega seotud menetlusega, sh, et kirja nr 7-3.2/25-97-1 sundvalduse algatamise teate kohta

ei ole saadetud XXX 6 korteriühistule, ei oma halduskohtu määruse õiguspärasuse hindamisel

tähtsust, mistõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta.

13. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 15.07.2025. a määruse muutmata.

14. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)