2-24-136759/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-136759

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi H-K A vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1010,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659),

lepinguline esindaja S R

Kostja: H-K A (isikukood xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Elisa Eesti AS ja kostja vahel 07.06.2023

sõlmitud liitumislepingu nr xxx alusel tasumata arved (põhivõlg) kokku 625,14 eurot,

viivis kuni 26.08.2025 kokku 239,83 eurot ning viivis põhivõlalt alates 27.08.2025 kuni

põhivõla tasumiseni 0,065% päevas.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja Elisa Eesti AS ja

kostja vahel sõlmitud 26.01.2024 sõlmitud liitumislepingust nr xxx tulenev põhivõlg ja

viivised.

4. Jätta hageja menetluskulud 91,52% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

8,48% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 366,08 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätetatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 21.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 07.06.2023 sõlmitud

liitumislepingust nr xxx ja 26.01.2024 sõlmitud liitumislepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus 702,93 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 140,73 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 21.01.2025 kuni põhinõude (702,93

eurot) täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. 7.06.2023 sõlmiti hageja ja kostja vahel liitumisleping nr xxx

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

Kliendiga sõlmitud liitumislepingus on välja toodud teenuspaketi nimi: Maksimaalselt Ulmet

5G Eri ja telefoninumber xxx.

7.06.2023 saatis hageja kostja kontaktnumbrile xxx teavitussõnumi ja e-posti aadressile xxx

teavituskirja lepingu digiallkirjastamise kohta. Lepingu allkirjastamine hageja ja kostja poolt

toimus Elisa iseteeninduse vahendusel, tellimus: xxx. 7.06.2023 allkirjastas klient digitaalselt

liitumislepingu nr xxx. Siinkohal lisame, et vajutades antud teavituskirjas olevale nupule

„Vaata oma tellimusi“ suunati klient Elisa iseteeninduse jaotusesse „Tellimuste ajalugu“, kus

on nähtavad lepingueelne teave, tellitud teenuspaketi nimetus ja kuutasu (7.06.2023

kuupäeva seisuga summas 33,98€).

14.06.2023 saatis hageja kostja kontaktnumbrile xxx teavitussõnumi: Hea klient! Numbrile

xxx aktiveeriti teenus "Maksimaalselt Ulmet 5G Eri". Täpsemat infot teenuse tingimuste

kohta saate vaadata siit https://www.elisa.ee/itb/services/. Teie Elisa.

Algselt oli numbril xxx – Eri Nutikalt Põhjamaades 35,99 kuni 30.09.2021; järgmisena Eri

Ulme 27,48 kuni 30.09.2022; järgmisena Maksimaalselt Ulmet 5G kuni 26.05.2023 –

vahepeal lepinguline suhe katkes; järgmisena Maksimaalselt Ulmet 5G Eri alates 14.06.2023

kuni 10.02.2024 – lepingunumber xxx.

M-kaubanduse maksed on kõikidel mobiilinumbritel automaatselt avatud. Elisa

krediidipõhimõtete kohaselt kehtib M-kommertsi osas kliendile (telefoninumbripõhine)

krediidilimiit summas 300 €. M-kommertsi krediidilimiit kehtib üldsummas teenustele ID-

Pilet, M-Loto, M-makse, Google Play ja kõnekaardi laadimisele.

Mobiilinumbri xxx teenuspaketi Maksimaalselt Ulmet 5G tingimuste (https://www.elisa.ee/et/

elisast/arhiiv/eesti-ja-euroopa-nutipaketid) p. 23 kohaselt lisanduvad kuutasule järgmised

tarbitud teenused, mida maksustatakse eraldi hinnakirja järgi: rahvusvahelised

teenused; internet, kõne ja sõnumid välismaal viibides nendes tingimustes nimetamata

riikides;

internetipiletite tellimine välismaal; kõnekaardi laadimine; lisateenuste kuumaksed;

ühekordsed

tasud; kõned käibemaksuvabadele annetusnumbritele; m-loto; m-parkimine; m-pilet ja

m-maksed

ning eritariifsed kõned ja SMSid.

Google Play maksete näol on tegemist Google Play poest soetatud äppide ja

meelelahutusteenuste eest tasumisega mobiiliarvega, see tähendab, et kostja on valinud

tasumisviisiks Elisa mobiiliarve.

10.02.2024 kell 18:27 vormistas klient Elisa iseteeninduses mobiilinumbri xxx lepingu

(Liitumisleping nr xxx) ajutise peatamise, mis jõustus automaatselt järgmisel päeval ehk

perioodil 11.02.2024.a kell 00:00 kuni 17.02.2024.a kell 23:59 oli antud mobiilinumbri

kasutamine peatatud. 17.02.2024 kell 19:54 vormistas klient Elisa iseteeninduses

mobiilinumbri xxx lepingu avamise ja number aktiveerus automaatselt järgmisel päeval ehk

alates 18.02.2024 kell 00:00. Lepingu avamisel valis klient Elisa iseteeninduses uueks

paketiks Soodne 6,49. 18.02.2024 saatis Elisa kliendi mobiilinumbrile xxx automaatse

teavitussõnumi: ”Hea klient! Numbril xxx vahetati teenuspakett. Uus pakett on "Soodne

6,49" ja täpsemat infot teenuspaketi

tingimuste kohta saate vaadata siit

https://www.elisa.ee/itb/services/. Teie Elisa”.

01.03.2024 koostatud arvel nr xxx on välja toodud tasud numbri peatamise ja paketivahetuse

eest.

2.2. 26.02.2024 sõlmiti hageja ja kostja vahel liitumisleping nr xxx

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

26.06.2023 kell 19:43 liitus kostja Elisa iseteeninduse vahendusel televisiooniteenusega

valides esmalt voogedastusteenuse Elisa Huub ja seejärel kell 19:57 tegi koheselt paketi

vahetuse Pisike Elamus vastu (26.06.2023 kuupäeva seisuga kuutasu 11,99€). Lingil „Vaata

lepingut“ on näha Elisa liitumisleping nr xxx voogedastusteenuse HUUB kasutamiseks

(20.01.2025 hagiavalduse Lisa 2). Teenuse vahetusel (HUUB vahetati Pisike Elamus vastu)

uut liitumislepingut ei sõlmita.

1.07.2023 tegi kostja Elisa iseteeninduses tellimuse Go3 Filmikanalite vaatamiseks (arvel

kuvatud nimetus Teemapakett: TV3 filmikanalid).

10.02.2024 tegi klient Elisa iseteeninduses tellimuse Go3 filmi- ja spordikanalite ning 1+1

International vaatamiseks.

10.02.2024 tegi klient Elisa iseteeninduses tellimuse FilmZone ja FilmZone+ kanalite

vaatamiseks.

Lepingute sõlmimisega on kostja kinnitanud, et Elisa Eesti AS on üldtingimused kostjale

kättesaadavaks teinud ning kostja on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma.

Kõik lepingutes nimetatud lisatingimused on leitavad Elisa kodulehe rubriigist „Teenuste

tingimused

ja

hinnakirjad“

https://www.elisa.ee/et/elisast/teenuste-tingimused-ja-

hinnakiri#mobiilsed-teenused: Elisa teenuste kasutamise üldtingimused, Elisa

krediidipõhimõtted, Elisa hinnakirjad, Elisa roamingteenuse ehk rändlusteenuse kasutamise

tingimused, Elisa internetiteenuse kasutamise tingimused, Teenuspaketi tingimused ja

lisateenuste tingimused.

2.2. Kõik arved edastatakse hageja poolt kliendile iseteenindusse kliendi personaalsele

kontole. Vastavalt kliendi valikule edastatakse arve lisaks ka e-arvena kliendi Internetipanka,

elektroonsel kujul kliendi e-posti aadressile, paberkandjal kliendi postiaadressile või muude

ELISA poolt pakutavate arvelduskanalite kaudu.

Hageja on kostjale saatnud e-postile xxx järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole

arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu):

Nr. Summa Kuupäev

2040696635 199,10 (329,10 - tasutud 130) 18.12.2023

2041104872 353,92 18.01.2024

2041372945 100,22 18.02.2024

2041727443 49,69 18.03.2024

Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlg 702,93 eurot.

Vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse hageja

poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul

0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Viivist nõuab hageja alates viimase arve

maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.03.2024.

2.3. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26.02.2024. a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadannete kaudu kätte

toimetatuks loetud. Dokumendid saadeti kostjale ka e-postiaadressidele. Menetlusse võtmise

määrusega oli kostjale antud hagile vastamiseks tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest.

Kostja vastanud ei ole. Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas pooli sellest menetlusse

võtmise määruses.

Hageja nõuab kostjalt võlga kahe lepingu alusel: hageja ja kostja vahel 07.06.2023 sõlmitud

liitumislepingu nr xxx alusel ja 26.01.2024 sõlmitud liitumislepingu nr xxx alusel. Hageja

väidete ja esitatud lepingute alusel saab kohus aru, et liitumisleping nr xxx oli

mobiiltelefoninumbrile sideteenuse osutamiseks, liitumisleping nr xxx oli televisiooniteenuse

leping.

4. Liitumisleping nr xxx

4.1. Sideteenus on olemuselt töövõtuleping, millest tuleneva tasu nõude eelduseks on kehtiv

leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga oli

kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad

sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega

vastuvõtmist tõendada. Siiski tuleb nõude eeldustena esile tuua, et poolte vahel oli kehtiv

leping, leping sisaldas kokkulepet tasu kohta ning kostjale on esitatud arved, mis on tasumata

ning tasud on muutunud sissenõutavaks. Kui kokkulepped sisaldusid üldtingimustes, tuleb

hagejal esile tuua, millisel viisil üldtingimused lepingu osaks saanud olid.

Kohus saab hagist ja täiendavalt esitatud seisukohtadest aru nii, et hageja nõuab kostjalt tasu

elektroonilise side teenuse eest (arvetel kuumaks, internetiteenus, kõned, sõnumid) ning

teenuse kasutaja maksetehingute täitmiseks teisele teenusepakkujale (Google Play) tasutud

summasid. Kohus selgitab, et maksetehingu täitmine on olemuselt käsund. MERAS § 4 lõike

1 punkti 11 ja lõike 4 kohaselt ei käsitleta makseteenusena elektroonilise side teenuse kasutaja

maksetehinguid, mida elektroonilise side ettevõtja täidab lisaks elektroonilise side teenuste

osutamisele MERAS § 4 lõikes 4 kirjeldatud tingimustel.

Käsundist tuleneva nõude eeldusena pidi hageja seega faktiväitena esile tooma, et a) poolte

vahel oli kehtiv käsundusleping; b) kostja oli andnud käsundi, c) hageja on käsundi täitnud, d)

käsundi täitmise eest oli ette nähtud tasu (või nõutakse kulutuste hüvitamist), e) tasu

maksmise või kulutuste hüvitamise nõue on sissenõutav ja täitmata.

4.2. Hageja on kohtule esitanud liitumislepingu nr xxx (dtl 28), mille kostja on

digiallkirjastanud 07.06.2023. Lepingus on SiM-kaardi kasutaja nimi (kostja), telefoninumber

xxx, teenusepakett Maksimaalselt Ulmet 5G Eri. Lepingus on viidatud üldtingimustele:

Liitumiselepingu allkirjastamisel klient kinnitab, et Elisa on talle teinud kättesaadavaks: Elisa

isikuandmete töötlemise põhimõtted; Elisa teenuste kasutamise üldtingimused; Elisa

krediidipõhimõtted; Elisa hinnakirjad; Elisa roaminigteenuste ehk rändlusteenuste

kasutamise tingimused; Elisa internetiteenuste kasutamise tingimused; Teenuspakettide

tingimused (põhi- ja lisateenuste tingimused) ning et need on kättesaadavad Elisa esinduses

või koduleheküljel www.elisa.ee rubriigis "Teenusete tingimused ja hinnakirjad". Veel on

liitumislepingus märgitud, et liitumislepingu allkirjastamisega on kliendile lisaks

kõneteenusele automaatselt avatud ka andmesideteenus ning roamingteenus.

Hageja väitel kaasnes liitumislepingu sõlmimisega ka võimalus teostada M-kaubanduse

makseid, st tasuda Google Pay makseid.

Hageja väitel oli paketi kuutasu 7.06.2023 kuupäeva seisuga 33,98 eurot.

Hageja on esile toonud, et ta osutas kostjale eeltoodud teenuseid ning esitas nende eest

kostjale kohtuotsuse punktis 2.2. välja toodud arved.

Arves nr xxx on eraldi välja toodud:

mobiiltelefonile nr xxx osutatud teenused: pakett Maksimaalselt Ulmet 5G Eri 33,98

eurot ja Google Pay makse 275,15 eurot, kokku 309,13 eurot.

Hageja väitel on sellest arvest tasutud 130 eurot ning tasumata 199,10 eurot. Kohus loeb selle

väite kostja poolt omaks võetuks. Arve tasumise tähtaeg 18.12.2023 on möödunud, seega on

võlg sissenõutav.

Arves nr xxx on välja toodud:

mobiiltelefonile nr xxx osutatud teenused pakett Maksimaalselt Ulmet 5G Eri 33,98

eurot ja Google Pay makse 296,97 eurot, kokku 330,95 eurot.

Arve tasumise tähtaeg oli 18.01.2024 ning hageja väitel on arve tasumata.

Arves nr xxx on välja toodud:

mobiiltelefonile nr xxx osutatud teenused pakett Maksimaalselt Ulmet 5G Eri 34,54

(käibemaks oli tõusnud 2024. a jaanuarist) eurot ja Google Pay makse 40,44 eurot,

kokku 74,99 eurot.

Arve tasumise tähtaeg oli 18.02.2024 ning hageja väitel on arve tasumata.

Arves nr xxx on välja toodud:

mobiiltelefonile nr xxx osutatud teenused pakett „Soodne 6,49 eurot“ perioodil

18.02.2024 - 26.02.2024, summa 1,979 eurot, pakett Maksimaalselt Ulmet 5G Eri

perioodil 01.02.2024 - 10.02.2024, summa 11,515 eurot, numbri peatamine 3,558

eurot, paketivahetustasu 3,050 eurot, kokku 20,102 eurot.

Arve tasumise tähtaeg oli 18.03.2024 ning hageja väitel on arve tasumata.

Eeltoodust tulenevalt on kostjal liitumislepingu nr xxx alusel tasumata arved kokku 625,14

eurot. Kuivõrd sideteenuste ja kostja korraldusel teostatud maksekäsundite täitmise eest tuli

tasuda kord kuus vastavalt esitatud arvele, arvete tasumise tähtajad on möödunud, siis on

arvel toodud summad muutunud sissenõutavaks ja kohus mõistab need kostjalt VÕS § 101 lg

1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel välja.

5. Liitumisleping xxx

Hagis nõuab hageja 26.01.2024 sõlmitud liitumislepingu nr xxx alusel põhivõlga, hagi

põhjendustes väitis hageja, et see liitumisleping sõlmiti 26.02.2024 ning hiljem esitatud

seisukohas märgib hageja, et 26.06.2023 kell 19:57 tegi kostja paketi vahetuse Pisike Elamus

vastu. Arved teenuse „Pisike Elamus“ eest on esitatud 2023. a detsembri - 2024. a veebruari

eest.

Kohus selgitas hagejale, et kohtule jääb arusaamatuks, kuidas saadi televisiooniteenuse eest

(pakett pisike elamus) arveid esitada alates 2023. a detsembrist, kui hageja väitel selleks

liitumisleping sõlmiti alles 2024. a veebruari lõpus.

Hageja vastas: Hageja selgitas seoses Televisioonipaketi Pisike Elamus 7.07.2025

alljärgnevalt: 20.01.2025 (hagiavalduse Lisa 2). 26.06.2023 kell 19:43 liitus: 26.06.2023

19:43 10.39.68.191 SMART_ID xxx xxx H-K A CONTACT_CREATED klient Elisa

iseteeninduse vahendusel televisiooniteenusega valides esmalt voogedastusteenuse Elisa

Huub ja seejärel kell 19:57 tegi koheselt paketi vahetuse Pisike Elamus vastu (26.06.2023

kuupäeva seisuga kuutasu 11,99€). Liitumisleping nr xxx lõppes 26.02.2024 võlgnevuse tõttu.

Lingil „Vaata lepingut“ on näha Elisa liitumisleping nr xxx voogedastusteenuse HUUB

kasutamiseks (20.01.2025 hagiavalduse Lisa 2). Teenuse vahetusel (HUUB vahetati Pisike

Elamus vastu) uut liitumislepingut ei sõlmita.

Tõendina on hageja esitanud liitumislepingu nr xxx, dtl 31. Lepingul ei ole kummagi poole

allkirju. Lepingusse on märgitud kostja andmed, teenuse andmed: Teenusepakett Pisike

Elamus, lepingu sõlmimise aeg 26.02.2024, lepingu sõlmija nimi ja allkiri: sõlmitud

arvutivõrgu abil. Ka hagi nõudes nõuab hageja võlga selle lepingu alusel. Seega, isegi kui

kostjal oli hagejaga televisiooniteenuse osutamiseks sõlmitud ka varasemalt mingi leping, siis

kohtule seda esitatud ei ole. Ning hageja esitatud vastus kohtu küsimusele on sisult

arusaamatu.

Vaid üks arve sisaldab perioodi, mis jääb lepingu sõlmimise järgsesse aega. Arves nr xxx, mis

on esitatud perioodi 1. veebruar -29. veebruar 2024 eest, kuid see ei sisalda 26.02.2024-

29.02.2024 osutatud televisiooniteenuseid. Seega ei ole hageja nõude alusena esile toonud, et

lepingu nr xxx alusel oleks peale selle sõlmimist esitatud arveid, mis sisaldanuks selle lepingu

alusel osutatud teenuseid alates 26.02.2024. Eeltoodust tulenevalt jääb lepingu nr xxx alusel

hageja nõue rahuldamata.

6. Viivisenõue

Viivist nõuab hageja üldtingimustes toodud määra alusel alates viimase arve tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast. Hageja on esile toonud, et liitumislepingus oli viidatud Elisa

teenuste kasutamise üldtingimustele, millest hageja väitel viivisemäär tuleneb. Viidatud

üldtingimuste punktis 6.10 on sätestatud, et Maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse

ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku

puhul 0,065 % (null koma null kuuskümmend viis protsenti) võlasummast iga viivitatud päeva

eest ning juriidilise isiku puhul 0,15 % (null koma viisteist protsenti) võlasummast iga

viivitatud päeva eest, kui seadusest ei tulene kohustust rakendada vastava kliendi võlasumma

osas madalamat viivisemäära. Tarbijakrediidilepingute puhul lähtub ELISA viivise

arvestamisel Võlaõigusseaduses sätestatust. Tasumata arvete sissenõudmisega seotud

kulutused kannab Klient.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus sideteenuse arvetelt viivise välja arve tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast 0,065 % päevas.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis:

Arve nr xxx alusel tasumata 199,10 eurolt, viivis alates 19.12.2023 – 26.08.2025 summas

79,85 eurot;

Arve nr xxx alusel tasumata 330,95 eurolt, viivis alates 19.01.2024 – 26.08.2025 summas

126,06 eurot;

Arve nr xxx alusel tasumata 74,99 eurolt viivis alates 19.02.2024 – 26.08.2025 summas

27,05 eurot;

Arve nr xxx alusel tasumata 20,10 eurolt viivis alates 19.03.2024 – 26.08.2025 summas 6,87

eurot.

Edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast mõistab kohus välja viivise

põhivõlalt 625,14 eurolt 0,065 % päevas.

7. Menetluskulud ja otsuse kätte toimetamine

7.1. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja on hagis välja

toonud, et tema menetluskulud olid riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 358 eurot, millest 20

eurot oli maksekäsuavalduse esitamise kulu ja lepingulise esindaja õigusabi tasu on 338 eurot

ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul sõltuvalt

käibemaksu suurusest 124 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 280 eurot

vastavalt hagihinnale. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 280 eurot vajalikuks

menetluskuluks.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS §

172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetlustes summas 20 eurot,

põhjendatud ja vajalik.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi järgmiselt: täiendavate

alusdokumentidega tutvumine, analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine; lisade

kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 tundi.

Käesoleval juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega, milles kostja

aktiivselt ei osalenud. Kohus on seisukohal, et sellise kvaliteediga hagi eest ei ole põhjendatud

rohkem õigusabikulusid kui ühe tunni ulatuses. Hagis endas ning hilisemates täiendustes on

esitatud vastukäivad ja ebaloogilised väited (vt otsuse punkt 4.2.), hagis olid nõude eeldused

olulises osas välja toomata. Hilisemad vastused kohtule olid tingitud hageja enda puudulikust

hagist. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud

õigusabikulu kokku 100 eurot ilma käibemaksuta (1 tund × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 400 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 100 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 21.01.2025 esitatud hagi hind oli 1010,43 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 625,14 eurot, hagiavalduses

sissenõutavaks arvestatud viivisenõude kokku summas 151,25 eurot (51,64 + 79,16 + 16,43 +

4,02) ja viivisenõude põhivõlalt 625,14 eurot edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumiseni 0,065%

päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 148,31 eurot. Seega kokku rahuldas kohus

arvestuslikult hagi 924,70 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast

(1010,43 eurot) 91,52%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 91,52% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 8,48%

ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 91,52% hageja põhjendatud menetluskuludest

(400 eurot), millele vastab summa 366,08 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik