Legislator Case Law & Legislation
2-25-1640/8 AI generated

2-25-1640/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-1640/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 05.02.2024 sõlmitud vastavalt 11.03.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule järgmiselt:

Legislator headnote

AI generated

2-25-1640/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 05.02.2024 sõlmitud vastavalt 11.03.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule järgmiselt:

Keywords

AI generated
bank account information banking system monitoring of bank accounts bank account attachment bank charges bank guarantee claim event
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-1640

Tsiviilasi

Holm Bank AS-i hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 920,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830),

lepinguline esindaja Jaana Jostmann

Kostja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina

Vassiljeva

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 05.02.2024 sõlmitud

laenulepingust nr 52402050105 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

vastavalt 11.03.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule järgmiselt:

15.09.2025 84,12 eurot

15.10.2025 84,12 eurot

15.11.2025 84,12 eurot

15.12.2025 84,12 eurot

15.01.2026 84,12 eurot

15.02.2026 84,12 eurot

15.03.2026 84,12 eurot

15.04.2026 84,12 eurot

15.05.2026 84,12 eurot

15.06.2026 84,12 eurot

15.07.2026 84,12 eurot

15.08.2026 84,12 eurot

15.09.2026 84,12 eurot

15.10.2026 84,12 eurot

15.11.2026 84,12 eurot

15.12.2026 84,12 eurot

15.01.2027 84,12 eurot

15.02.2027 84,12 eurot

15.03.2027 84,12 eurot

15.04.2027 84,12 eurot

15.05.2027 84,12 eurot

15.06.2027 84,12 eurot

15.07.2027 84,12 eurot

15.08.2027 84,12 eurot

15.09.2027 84,12 eurot

15.10.2027 84,12 eurot

15.11.2027 84,12 eurot

15.12.2027 84,12 eurot

15.01.2028 84,12 eurot

15.02.2028 84,12 eurot

15.03.2028 84,12 eurot

15.04.2028 84,12 eurot

15.05.2028 84,12 eurot

15.06.2028 84,12 eurot

15.07.2028 84,12 eurot

15.08.2028 84,12 eurot

15.09.2028 84,12 eurot

15.10.2028 84,12 eurot

15.11.2028 84,12 eurot

15.12.2028 84,12 eurot

15.01.2029 84,12 eurot

15.02.2029 84,12 eurot

15.03.2029 84,12 eurot

15.04.2029 84,12 eurot

15.05.2029 84,12 eurot

15.06.2029 84,12 eurot

15.07.2029 84,12 eurot

15.08.2029 84,12 eurot

15.09.2029 84,12 eurot

15.10.2029 84,12 eurot

15.11.2029 84,12 eurot

15.12.2029 84,12 eurot

15.01.2030 84,12 eurot

15.02.2030 84,12 eurot

15.03.2030 84,12 eurot

15.04.2030 84,12 eurot

15.05.2030 84,12 eurot

15.06.2030 84,12 eurot

15.07.2030 84,12 eurot

15.08.2030 84,12 eurot

15.09.2030 84,12 eurot

15.10.2030 84,12 eurot

15.11.2030 84,12 eurot

15.12.2030 84,12 eurot

15.01.2031 84,12 eurot

15.02.2031 84,12 eurot

15.03.2031 84,12 eurot

15.04.2031 84,12 eurot

15.05.2031 84,12 eurot

15.06.2031 84,12 eurot

15.07.2031 84,12 eurot

15.08.2031 84,12 eurot

15.09.2031 84,12 eurot

15.10.2031 84,12 eurot

15.11.2031 84,12 eurot

15.12.2031 84,12 eurot

15.01.2032 84,12 eurot

15.02.2032 84,12 eurot

15.03.2032 84,12 eurot

15.04.2032 84,12 eurot

15.05.2032 84,12 eurot

15.06.2032 84,12 eurot

15.07.2032 84,12 eurot

15.08.2032 84,12 eurot

15.09.2032 84,12 eurot

15.10.2032 84,12 eurot

15.11.2032 84,12 eurot

15.12.2032 84,12 eurot

15.01.2033 84,12 eurot

15.02.2033 84,12 eurot

15.03.2033 84,12 eurot

15.04.2033 84,12 eurot

15.05.2033 84,12 eurot

15.06.2033 84,12 eurot

15.07.2033 84,12 eurot

15.08.2033 84,12 eurot

15.09.2033 84,12 eurot

15.10.2033 84,12 eurot

15.11.2033 84,12 eurot

15.12.2033 84,12 eurot

15.01.2034 84,12 eurot

15.02.2034 83,58 eurot

4. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 650,72 euro ulatuses, intressinõe 581,70 eurot,

meeldetuletuskirjade saatmise kulu hüvitamise nõue 5 eurot ja viivisenõue.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 30.01.2025 hagi kostja vastu ning 11.03.2025 alternatiivse

nõude, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 05.02.2024 sõlmitud

laenulepingust nr 52402050105 tulenev põhivõlgnevus 9230,42 eurot, intress 581,70 eurot,

viivis 74,14 eurot ning menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 5 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses määras alates

31.01.2025 tasumata põhivõlalt (9230,42 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.

Alternatiivselt

1.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 05.02.2024 sõlmitud

laenulepingust nr 52402050105 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed,

kokku 8823,79 eurot, vastavalt 11.03.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete

maksegraafikule.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 05.02.2024 laenulepingu nr 52402050105, mille kohaselt väljastas

hageja kostjale laenu 9500 eurot. Lepingu p 13 kohaselt jõustub leping, kui panga

allkirjajäljendiga lepingudokument on laenusaajale kättesaadavaks tehtud ning laenusaaja

kinnitab lepingu tingimustega nõustumist iseteeninduse vahendusel või muul panga poolt

aktsepteeritud viisil.

Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.02.2034, vastavalt lepingu punktile 2 on

intressimäär 10,19% aastas. Krediidi kulukuse esialgne määr on 17,59% aastas eeldusel, et

intressimäär on 10,19% aastas, laenutähtpäev 15.02.2034, lepingu sõlmimise tasu on 95 eurot,

laen võetakse kohe kasutusse.

Vastavalt lepingu punktile 2 on lepingu sõlmimise päeval viivisemäär 12,50% aastas (0,03%

päevas).

2.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Kostja esitas 05.02.2024 laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks

2500 eurot ja igakuisteks kohustusteks 100 eurot. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud

maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel

puudusid kostjal maksehäired ja Ametlikud teadaanded. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud

sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Hageja arvestas

kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks 1209,17 eurot ning kohustuseks taotluses märgitud

kohustused 100 eurot ning arvestusliku elatusmiinimumi 303,40 eurot ning eelnevalt sõlmitud

laenulepingu lepingujärgse igakuise osamakse 80 eurot, kokku 483,40 eurot.

2.3. Kostjal on lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 15.07.2024. 15.08.2024,

15.09.2024 ja 15.10.2024 osamaksed on tasutud osaliselt. Alates 15.11.2024 on

maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata.

Hageja on 20.12.2024 kostjale saatnud lepingu kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemise hoiatuse),

milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 03.01.2025 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on

hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära

ei tasunud. Hageja saatis 20.12.2024 kostja e-postile xxx lepingu ülesütlemise avalduse ning ka

tähitud kirja, millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või

kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe

mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 04.01.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks.

Hageja edastas kostjale 04.01.2025 lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks

muutunud võlgnevuse tasumise nõude, milles andis kostjale täiendava tähtaja kogu võlgnevuse

tasumiseks.

2.4. Lepingu p 2 kohaselt on õigus hagejal nõuda kostjalt muude hinnakirjas toodud kulude

hüvitamist. Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel kuni 5

eurot kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab

hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Hageja on edastanud kostjale lepingu

eest kaks teadet: 1) 17.11.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot, 2)

25.11.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot.

3. Kostja vaidleb hagi nõudele vastu järgmistel põhjustel.

3.1. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on seisukohal, et

hageja on väljastanud kostjale laenu vastutustundetult. Enne laenulepingu sõlmimist peab

laenuandja põhjalikult kontrollima laenutaotleja majanduslikku olukorda ja tema võimet täita

võetud kohustusi. Kostja on seisukohal, et hageja esitas kohtule paljasõliseid väiteid kostja

maksevõimelisuse kontrollimise kohta. Hageja ei ole esile toonud ja ka tõendanud, et kostjale

laenu andmisel ajal oleks kostja konto väljavõtet kogutud. Ka ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud

ja kontrollitud andmeid kostja igakuiste elamiskulude ning ülalpeetavate kohta ega

elamiskulusid ka mingi üldkohaldatava määra alusel kindlaks määratud.

3.2. Kostja keeldub VÕS § 110 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva nõude täitmisest enne kui

talle on esitanud intressimäära ja muude kohustuste vähenemist arvestav uus maksegraafik.

Kostja viitab seejuuresTallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas 2-21-119506 tehtud

kohtuotsusele (p 62). Käesoleval juhul tähendab see, et isegi kui kostja on laenulepingu järgi

jäänud mõne osamakse tasumisega viivitusse, arvestades sealjuures seadusjärgset intressimäära,

ei ole laenuandjal, õigus võlgnetavas osas osamakseid nõuda enne kui laenulepingujärgne

maksegraafik, arvestades tuvastatud intressimäära, on kostjale teatavaks tehtud.

3.3. Kostja tugineb ka sellele, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, sest ümberarvestuse

kohaselt ei oleks kostja lepingu üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme

järjestikuse tagasimaksega.

4. Hageja määras seejärel 11.03.2025 tagasimaksed uuesti, tegi ümberarvestuse ja esitas

alternatiivse nõude. Kohus võttis alternatiivse nõude menetlusse ja kostja vastas 10.04.2025, et

võtab alternatiivse nõude õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Mõlemad pooled avaldasid, et soovivad asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus määras

asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse ja teatas kohtuotsuse kuulutamise aja.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

6. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

6.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas

vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival

andmekandjal.

Tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud

andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

6.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu, dtl 14, millele kostja on

05.02.2024 andnud digiallkirja. Digiallkirjastatud konteineris on Euroopa tarbijakrediidi

teabeleht, laenuleping ja maksegraafik.

Hageja on esitanud ka maksekorralduse (dtl 26), mille kohaselt on hageja kandnud 05.02.2024

kostja pangakontole üle 9405 eurot.

Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimiseks, leping on nõutud vormis, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a

lepingutasu ulatuses) on välja makstud. Krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise

ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra.

7. Vastutustundliku laenamise kohustus

7.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

7.2. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kogunud kostja konto(de) väljavõtted. Hageja on küll

teinud päringu Maksu- ja Tolliametisse, kuid see võimaldab tuvastada üksnes tarbija

sissetulekut.

Krediidiandja ei kontrollinud seega kostja võimalikke finantskohustusi.

Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on

hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Seejuures

pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud turuosaline ning seega

hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti

õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija kaela lükkamisel (väiteks, et tarbija

pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid usaldada) ei täidaks vastustundliku

laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki.

Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu

andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt

krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas

ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk

on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid

(tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk

inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a novembris tehtud lahendis

(RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Hageja tuvastatud sissetulek oli oluliselt erinev kostja poolt laenutaotlusse märgitust. Hageja ei

ole ka esile toonud, et ta oleks kontrollinud ülalpeetavate olemasolu ning majandamiskulusid.

Ilmselgelt ei saa kellegi majandamiskulud olla 0 eurot, nagu on märgitud laenutaotlusse. Seega

ei saa öelda, et muud kogutud andmed olid piisavad, õigustamaks konto väljavõtte kogumata

jätmist. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust

raskelt, sest laenu on antud 2024. a veebruaris, st 2,5 kuud pärast eelpoolviidatud Riigikohtu

lahendit. Ehk hageja on vaatamata Riigikohtu lahendile teadlikult jätkanud laenude andmist

vanal viisil.

8. Hageja nõuded

8.1. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse.

Hageja maksis kostjale laenu välja 9405 eurot ning hageja väitel on kostja tagasimakseid kokku

teinud 1063,21 eurot. Kostja on selle õigeks võtnud. Hageja on ümberarvestuse teinud selliselt,

et on võtnud lepingu maksegraafiku põhiosamakse tulba, lugenud selles toodud summad

tasutuks nende tähtajal ning arvestanud laenujäägilt intressi vastaval ajahetkel kehtinud

seadusjärgse intressimäära alusel. Seejärel on hageja tagasimaksed uuesti määranud alates

15.03.2025 kuni lepingujärgse laenu tagastamise lõppkuupäevani 15.02.2034. Hageja on

lugenud tasutuks: 415,58 eurot algse maksegraafiku järgseid põhiosamakseid, 387 eurot uuesti

määratud intressimakseid ning uuesti määratud maksegraafikust 260,63 eurot.

Kostja on õigeks võtnud ka uuesti määratud tagasimaksete alusel esitatud nõude. Kostja vastas,

et võtab uue nõude õigeks.

Uuesti määratud tagasimaksete järgi on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud järgmised maksed:

15.06.2025 75,85 eurot

15.07.2025 84,12 eurot

15.08.2025 84,12 eurot

Hageja kinnitas 11.08, et kostja on need tasunud. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlga ei ole.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt VÕS §

396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja igakuised

osamaksed 15.09.2025 kuni 15.02.2034, 84,12 eurot kuus, v.a viimane makse 83,58 eurot).

Hageja algne põhivõlanõue jääb rahuldamata.

8.2. Hagis nõuab hageja viivist nii lepingu kehtivuse ajal tasumata maksetelt kui ka peale

lepingu üles ütlemist kogu põhivõlalt. Ümberarvestuse järel ei ole lepingu üles ütlemise

eeldused täidetud (ümberarvestuse kohaselt ei oleks kostja olnud üles ütlemise ajal võlas

vähemalt kolme järjestikuse maksega). Uuesti määratud tagasimaksete kolm esimest makset on

kostja tasunud. Kuivõrd kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud

põhivõlga, jääb viivise nõue rahuldamata.

8.3. Rahuldamata jääb ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue (sest ümberarvestuse

kohaselt ei ole võlga tekkinud).

9. Menetluskulud

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et pole alust hageja poolt kostja

menetluskulude hüvitamiseks. Kostja on vastuses algsele hagile märkinud, et menetluskulud

tuleks jätta hageja kanda. Kostja vastuses alternatiivsele nõudele palub kostja jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 840 eurot. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja.

Selle kohaselt osutas esindaja kostjale õigusabi 6 tundi hinnaga 120 eurot tund, s.o kokku 720

eurot. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja nõudis algse hagiga 9230,42 eurot põhivõlga, kohus

mõistis edasiulatuvate maksetena välja kokku 8579,70 eurot; rahuldamata jäävad algsed intressi,

viivise ja meeldetuletuskirjade nõuded. Alternatiivne oli nõue üksnes selles osas, et algse

nõudega nõuti sissenõutavaks muutunud võlga, alternatiivse nõudega sama võlga edasiulatuvalt

osamaksetena.

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud, et

menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selles lahendis maakohtu poolt menetluskulude

jaotuse (kohus jaotas vastavalt hagi rahuldamise ulatusele) ja määras, et vastutustundliku

laenamise kohtuse rikkumise tõttu jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Täpsemalt

märkis ringkonnakohus: „Kuigi maakohtu otsuse tegemise aja (01.03.2024) seisuga oli

sissenõutavaks muutunud võlg 1089 eurot ning maakohus otsustas rahuldada suuremas osas ka

hageja hiljem alternatiivselt esitatud põhinõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete

väljamõistmiseks, olid poolte menetluskulud suures osas tingitud sellest, et hageja oli rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades nii seda, et suur osa kuludest tekkis seetõttu,

et hageja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt

laenulepingut üles, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal

ega ka maakohtu otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, ei

ole siinses asja õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Sellises olukorras on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.“

Käesolevas asjas on asjaolud eeltoodud olukorraga samasugused. Kohus tuvastas

vastutustundliku laenamise kohustuse raske rikkumise ning mõistis välja üksnes edasiulatuvad

maksed. Seetõttu jätab kohus käesolevas asjas poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik