2-25-103576/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-103576

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-103576

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi S K vastu võla ja viiviste

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149, Tallinn), lepinguline

esindaja S R

Kostja: S K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik/ istungi aeg

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind 6496,17 eurot

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda.

3. Määrata menetluskulude suuruseks 0 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

Tsiviilasi nr.

2-25-103576

2-25-103576

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. xxx ja kostja sõlmisid 20.10.2020 laenulepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu 8680

eurot tähtajaga 10.11.2026. Kostja kohustus tasuma laenuandjale igakuiselt 210.44 eurot.

Kokku on kostja tasunud laenuandjale 9127,88 eurot. Laenuandja ütles kostjaga

laenulepingu 30.10.2024 üles ja loovutas nõude hagejale.

2. Hageja esitas 14.03.2025 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 4822,13

eurot, intress 303,96 eurot, haldustasu 6,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 354,48 eurot ja täiendavad viivised alates 15.03.2025 kuni

põhinõude summas 4822,13 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 19,9% aastas.

3. Hageja esitas kohtule 02.04.2025 hagi täienduse, milles selgitas, et xxx ja kostja vahelist

lepingut ei saa lugeda 30.10.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud

võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu

täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Tasumisele kuulub põhiosa summas 76,13 eurot ja

seadusjärgne intress summas 0,54 eurot, kokku 76,67 eurot, mis muutuvad sissenõutavaks

11.11.2026. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv osamakse TsMS §

369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast, seadusjärgne intress ning ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras

19,90% aastas alates osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, st 11.11.2026 kuni

põhivõla tasumiseni. Hageja teostas vastava ümberarvestuse vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest tulenevalt.

4. xxx tuvastas kostja laenuvõimelisuse kostja enda esitatud andmete alusel ning tegi lisaks

päringud Maksu- ja Tolliametile ning maksehäirete registrisse. Laenuandja on

vastutustundliku laenamise osas seisukohal, et laenu võtmise otsustab klient, kes hindab

krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste

sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu

sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui kostja teadis, et ta suuremate

finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu riigilõiv 630 eurot ja hageja

õigusabikulud 358 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostjale on hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud. Kostja kohtu määratud tähtpäevaks

hagile vastust ei esitanud.

Kohtu põhjendused

7. Kohus peab vajalikuks käesolev asi lahendada tagaseljaotsuse asemel sisulise otsusega

lihtmenetluses, kuigi kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine on

TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus.

8. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

2-25-103576

9. Kohus loeb tuvastatuks, et xxx ja kostja sõlmisid 20.10.2020 laenulepingu nr. XXX, mille

alusel sai kostja laenu 8680 eurot tähtajaga 10.11.2026. Nimetatud asjaolu on tõendatud

hagiavalduse lisaga nr 1.

10. xxx tuvastas kostja laenuvõimelisuse kostja enda esitatud andmete alusel ning tegi lisaks

päringud Maksu- ja Tolliametile ning maksehäirete registrisse. Laenuandja toimingud kostja

krediidivõime hindamisel on esitatud lepingu lisas nr 5. xxx ei küsinud laenutaotlejalt

pangakontode väljavõtteid, ei tuvastanud ülalpeetavate olemasolu või puudumist ega

kontrollinud laenusaaja varasemate kohustuste olemasolu ega suurust.

11. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et laenuvõtja hindab ise krediidiasutuse poolt esitatud teabe

ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja

finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest.

VÕS § 4034 lg.1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima

tarbija

krediidivõimelisuse

hindamisel

nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute

ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele

andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 näeb ette, et

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lõikest 7 tuleneb, et kui krediidiandja rikub käesoleva VÕS § 4034 lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata

teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

12. Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama

asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3

p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

2-25-103576

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

13. Eeltoodust tulenevalt peab krediidiandja tarbijakrediidi võlasuhetes lähtuma

vastutustundliku laenamise põhimõttest. See tähendab, et krediidiandja on enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama kogu vajaliku teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

ja

hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Seega peab krediidiandja olema tarbijakrediidi võlasuhetes

aktiivne pool krediidivõtja maksevõimega seonduvate oluliste asjaolude väljaselgitamisel

ega saa piirduda krediidivõtja poolt esitatavate andmetega ja konstateeringuga, et laenuvõtja

hindab ise krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja

laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab

laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest.

14. Kohtu hinnangul on antud juhul laenuandja rikkunud kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitustest ja hagile lisatud dokumentidest

(krediiditoimik, hagiavalduse lisa 5) nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu

väljastamist nõuetekohasel viisil kindlaks laenusaaja kohustuste suurust. Lisaks kohustuste

olemasolu ja suuruse kindlakstegemisele ei nähtu, et krediidiandja oleks tuvastanud

laenusaaja ülalpeetavate olemasolu või puudumist. Laenuandja ei küsinud laenutaotlejalt

pangakontode väljavõtteid. Käesoleval juhul ei nähtu hageja poolt väljatoodust, et isiku

krediidivõimet oleks kontrollitud, sh pole hinnatud isiku igakuiseid kohustusi, sh kulusid

ega küsitud konto väljavõtet (vastavalt ka Riigikohtu lahendile asjas nr 2-21-13098). Seda

tegemata polnud krediidiandjal võimalik teha järeldusi isiku makse- ja krediidivõime osas.

Hagi kohaselt hinnati kostja krediidivõimelisust kostja enda poolt avaldatu ja avalikest

andmebaasidest saadud info alusel. Kohtu hinnangul ei saa seda lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kostja varaliste kohustuste kontrollimise osas ei ole hageja

selgitusi esitanud, samuti ei ole esitatud selle kohta ühtegi tõendit. Krediidivõimelisuse

2-25-103576

hindamiseks on oluline aga välja selgitada laenutaotleja sissetulekud ja varalised

kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta (nt

küsida kostjalt sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema

kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata

kostja tegelikku krediidivõimelisust). Seda kohustust on hageja kohtu esialgsel hinnangul

rikkunud. Igakuise tagasimakse suurusest olenemata tuleb krediidiandja poolt laenutaotleja

krediidivõimelisuse hindamiseks koguda teavet, mis võimaldab anda sisulise ja ammendava

hinnangu laenutaotleja krediidivõimelisusele. Laenutaotleja ei pruugi olemasolevate

kohustuste tõttu olla võimeline ka igakuist nö väikest osamakset tasuma.

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7). Sellest tulenevalt

peab laenuandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel lepingujärgsete

maksete uuesti määramine võib mõjutada mh laenuandja lepingute ülesütlemise

tahteavalduste kehtivust, st asjaolu, kas tarbijast laenusaajal oli lepingute ülesütlemiseks

vajalik võlgnevus laenuandja poolt lepingute ülesütlemise ajal.

16. Hageja esitas kohtule täiendava seisukoha ja ümberarvestuse. Sellest nähtuvalt ei olnud

kostja

30.10.2024 lepingu täitmisel osamaksetega võlas, millest tulenevalt ei olnud lepingu

ülesütlemine kehtiv. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda xxx ja kostja vahel sõlmitud

laenuleping nr. XXX kehtivaks.

17. Kostja on saanud hagejalt laenu 8680 eurot ja maksnud tagasi 9127,88 eurot. Hageja on

esitanud ümberarvestusena uue maksegraafiku, kus tagasimaksed on arvestatud põhivõla ja

seadusjärgse intressi katteks. Selle arvestuse kohaselt on kostja põhiosa võlgnevus hageja

ees 76,13 eurot ning selle tasumise tähtpäev on 10.10.2026.

18. VÕS § 82 lg.1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 82 lg.7

muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Eeltoodust tulenevalt ei

ole hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist varem kui 10.10.2026. Seega

puudub kostjal laenuleping nr. XXX tulenev sissenõutav võlg hageja ees, millest tulenevalt

tuleb hageja põhinõue jätte rahuldamata.

19. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete

väljamõistmise osas.

20. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus.

21. Hageja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohus hagi rahuldama tulevikus

sissenõutavaks muutunud nõuete osas. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise

hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus

on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja

lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma

avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses). Hagiavalduses ei ole põhistatud millele tuginedes

hageja arvab, et kostja seda kohustust tähtaegselt ei täida oludes, kus kostjal puudub

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud võlg hageja ees. TsMS § 4 lg.2

tulenevalt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning kohus

ei saa omaalgatuslikult hakata tuletama kostja võimalikku maksekäitumist tulevikus. Kohtu

2-25-103576

hinnangul peab oludes, kus kostjal puudub hageja ees sissenõutavaks muutunud võlg olema

TsMS § 369 kohaldamine erandlik ning seetõttu hageja poolt veenvalt põhistatud. Seda

seetõttu, et vastasel korral oleks kohe krediidilepingu sõlmimisel võimalik esitada kohtule

hagi võimaliku tulevikus tekkida võiva võla sissenõudmiseks. Sellega kaasneksid aga

kostjale põhjendamatud menetluskulud oludes kus ta oma käitumisega ei ole sellist vajadust

tekitanud. TsÜS § 138 lg.1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel

toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg.2). Kohus

leiab, et käesoleval juhul puuduvad mõjuvad põhjused tulevikus sissenõutavaks muutuva

põhinõude väljamõistmiseks, millest tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus menetluskulud hageja kanda.

23. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Palmiste

Kohtunik