2-25-5588/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

25. august 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-5588;

Holm Bank AS hagi K.K. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 17 063,20 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Holm Bank AS (registrikood 14080830; aadress Posti tn.30,

XXX, 90504 Läänemaa)

Hageja esindaja

Helin Sild (XXX )

Kostja

K.K. (isikukood XXX; aadress XXX; XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista K.K.-lt Holm Bank AS-iga 17.04.2024 sõlmitud

laenulepingu nr 52404170130 alusel põhivõlgnevus 12938,68 eurot ja viivis 2124,68

eurot Holm Bank AS kasuks; välja mõista K.K.-lt Holm Bank AS kasuks viivis

protsendina põhinõudelt (12938,68 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 26.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses;

1.1 lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja

sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõuetega, s.o

vastavalt 12938,68 euroga.

2. Selgitada:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 97% ja hageja kanda 3 %;

2.2 välja mõista K.K.-lt Holm Bank AS kasuks menetluskulu 950,60 eurot;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

2.4 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

2.5 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

2.6 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

2.7 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

2.8 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

2.9 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

2.10

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2024 laenulepingu nr

52404170130, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 15500 eurot. Lepingu p 13

kohaselt jõustub Leping, kui panga allkirjajäljendiga lepingudokument on laenusaajale

kättesaadavaks tehtud ning laenusaaja kinnitab lepingu tingimustega nõustumist iseteeninduse

vahendusel või muul panga poolt aktsepteeritud viisil. Laenusumma kantakse vastavalt

Lepingu p 1 laenusaaja arvelduskontole hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu

jõustumist. Lepingu p 2 kohaselt on Lepingu sõlmimise tasu 155 eurot, mille pank peab kinni

laenusaajale ülekandmisele kuuluvast laenusummast tasaarvelduse teel. Laenuleping sõlmiti

tagastamise lõpptähtajaga 28.04.2029, vastavalt Lepingu p 2 on intressimäär 8,99% aastas.

Lepingu koostamise päeval on Lepingu punkti 3 kohaselt krediidi kulukuse esialgne määr

17,25% aastas eeldusel, et intressimäär on 8,99% aastas, laenutähtpäev 28.04.2029, lepingu

sõlmimise tasu 155 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja

jooksul. Eeltoodud eeldustel arvutatud krediidi kogukulu (laenu tagastamiseks tehtavate

maksete kogusumma) on lepingu koostamise päeval 22668,06 eurot. Maksegraafiku kohaselt

pidi laenu põhiosa, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 17.04.2024 summas 155

eurot, 28.05.2024 kuni 28.03.2029 osamaksena summas 375,22 eurot ja 28.04.2029

osamaksena summas 375,08. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 28.10.2024. Alates

28.11.2024 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Kostjal oli osaliselt või täielikult

tasumata 28.11.2024, 28.12.2024, 28.01.2025 ja 28.02.2025 maksegraafikujärgsed

osamaksed. Hageja on 14.03.2025 saatnud kostja e-postile XXX Lepingu ülesütlemise

avalduse. Hageja saatis kostjale samal päeval tähitud kirjana ülesütlemise avalduse kostja

poolt Lepingus märgitud elukoha aadressile XXX, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja

võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse

mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 29.03.2025

olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna hageja poolt 14.03.2025 edastatud kirjale kostja ei

reageerinud, lõppes Leping 29.03.2025 hageja-poolse ülesütlemisega. Hageja hinnangul on 14

päeva piisav aeg ülesütlemisavaldusega tutvumiseks. Kostja on kinnitanud lepingu p 14, et

tema poolt laenu taotlemisel ja lepingu sõlmimisel esitatud andmed on tõesed ja täielikud.

Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt luges hageja

Lepingu alates 29.03.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja edastas kostjale

29.03.2025 Lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse

tasumise nõude, milles andis kostjale täiendava tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks. Nõude

esitamise seisuga koosnes Lepingust tulenev võlgnevus põhiosast, intressist, viivisest ja

menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja

kasuks 15453,34 eurot, millest 14438,16 eurot moodustab põhivõlg, 925,34 eurot intress,

74,84 eurot viivis ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Jätta

menetluskulud kostja kanda ja välja mõista riigilõiv 980 eurot. Välja mõista kostjalt jooksev

viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 12.04.2025

tasumata põhivõlalt (14438,16 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.

2. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale 24.04.2025

kättetoimetamisportaali kaudu hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate

materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1

kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

17.04.2024 laenulepingu nr 52404170130 (dtl 13-18), mille kohaselt väljastas hageja kostjale

laenu 15345 eurot (dtl 19) ja kostja on tagasimakseid teinud kokku 2406,32 eurot (dtl 5-7).

Leping on üles öeldud 29.03.2025 (dtl 60-61).

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 29.03.2025. Vaidlust ei ole, et kostja on

saanud laenu summas 15345 eurot ja vaidlust ei ole, et kostja on teinud tagasimakseid

2406,32 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest

võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise

nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

9. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Hagiavalduse kohaselt hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet

kostjalt endalt ja teinud kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud

kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale

15.04.2024 krediiditaotluse (dtl 20-21), milles hageja on küsinud ja kostja on märkinud on

märkinud igakuisteks sissetulekuteks 2500 eurot, kohustusteks 600 eurot ja ülalpeetavate

arvuks 3. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid

vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud

maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister - mõlema andmetel

puudusid kostjal maksehäired. Kostja märkis enda sissetulekuks 2500 eurot, Maksu- ja

Tolliameti päringuga on teada, et kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 2414,52 eurot.

Hageja on küsinud kostja poolt taotlusel öeldud andmete kontrolliks lisaks eeltoodud

päringule kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte esitamiseks on andnud kostja nõusoleku

ja hageja kasutanud Accountscoringut. Accountscoringu vahendusel on võetud kostja kohta

andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeritud need vastavalt hageja vajadusele, lisaks on

kostja esitanud AS SEB Pank ja AS LHV Pank konto väljavõtted. Konto väljavõtete analüüsi

tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 2329 eurot, mis laekub regulaarsete

maksetena tööandjalt Stora Enso Eesti AS ning igakuiseks kohustuseks 1062 eurot. Hageja

võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks konto väljavõtete

analüüsi tulemusena saadud 2329 eurot ning kohustuseks kostja igakuised kohustused konto

väljavõttel summas 1062 eurot, millele liitis arvutatud elatusmiinimumi 541,87 eurot, kokku

1603,87 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu

saamiseks piisav (dtl 22-49).

11. Kohus ei nõustu krediidiandja poolse kostja pangakonto väljavõtte tulemustega kostja

krediidivõimelisuse. Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija

sissetuleku suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta

suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal

juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Kohustus

arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on

hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav

tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste

täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda

ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kostja pangakonto väljavõttest

nähtub, et ajavahemikul 15.10.2023-15.04.2024 on hageja laenuandjana teinud väljamakseid

kostjale 29.11.2023 5742 eurot (dtl 27), millest kostja tasus samal päeval ESTO AS-ile

4176,38 eurot, AS ESTO poolt on tehtud väljamakseid: 21.11.2023 70 eurot (dtl 27),

17.12.2023 450 eurot, 23.12.2023 250 eurot, 29.12.2023 700 eurot, 18.01.2024 1000 eurot

(dtl 32), 25.01.2024 800 eurot (dtl 34), 9.02.2024 700 eurot (dtl 36), 15.02.2024 170 eurot (dtl

36), 27.02.2024 650 eurot (dtl 37), 12.03.2024 1000 eurot (dtl 40), 15.03.2024 900 eurot,

22.03.2025 900 eurot (dtl 41), 28.03.2024 250 eurot (dtl 41), 30.03.2024 200 eurot (dtl 41);

1.04.2024 INBANK Finance AS poolt laenulepingu nr L89015722721 tehtud väljamakse

14000 eurot (dtl 42), millest tasuti 5.04.2024 Holm Bank AS-i ja ESTO AS võlgnevusi. AS

LHV Finance 24.02.2024 väljamakse 11760 eurot (dtl 49), mille kostja kandis teisele kontole

24.02.2024 9500 (dtl 36) ning millest koheselt tasus ESTO AS-le 4172,95 eurot. Lisaks oli

kostjal juba eelnevalt mitmeid laenukohustusi. Samuti väljavõttes nähtuvad arusaamatud

rahaallikad (sularaha sissemaksed, mittemidagiütleva selgitusega makseid).

12. Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata

kostja pangakontodelt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees.

Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja väljaminekud ületavad tema

sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud

erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi, mis oleks

pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma

sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei

omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas

laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude

finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et

laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste

kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe

ja laenutaotlustes märgitu vahel. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole laenu andmisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. Kohtunõudele vastates leidis hageja, et on järginud VÕS § 403² lg-test tulenevat

vastutustundliku laenamise kohustust, kogunud ja analüüsinud piisavas ulatuses teavet kostja

majandusliku seisu kohta.

15. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale

krediiti kokku 15345 eurot ja kostja poolt on tagasimakseid tehtud kokku 2406,32 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 12938,68 eurot.

16.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise

tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes

seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse viivise võlgnevus perioodi 30.03.2024 -

25.08.2025 eest on kostjal viivis 2124,68 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 12938,68 eurot ja viivis 2124,68 eurot.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded

kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

20. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 97% ulatuses kostja ja 3%

ulatuses hageja kanda.

21. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

22. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 980 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule

andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik