Legislator Case Law & Legislation
2-25-6179/5 AI generated

2-25-6179/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-25-6179/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 6084,78 eurot ja viivis 2010,42 eurot; välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt

Legislator headnote

AI generated

2-25-6179/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 6084,78 eurot ja viivis 2010,42 eurot; välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt

Keywords

AI generated
damage to credit consumer credit revocation credit mandate performance in lieu of fulfillment satisfaction of claim short-term credit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

25. august 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-6179;

Bondora AS hagi B.D vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 21 288,94 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Bondora AS (registrikood 11483929; aadress Tammsaare tee

56, Tallinn, 11316 Harjumaa)

Hageja esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg

(menetlus.bondora@lindberg.legal)

Kostja

B.D (isikukood XXX; aadress

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxx)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 6084,78

eurot ja viivis 2010,42 eurot; välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt

(6084,78 eurot) alates 26.08.2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

4. Seoses eelnevaga:

4.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 66,5% ja hageja kanda 33,5 %;

4.2 välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks menetluskulu 837,90 eurot;

4.3 välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 837,90 eurot) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku

viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

4.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

4.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5.Selgitada:

5.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

5.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

5.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

5.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

5.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

5.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

5.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja B.D on sõlminud järgmised

tarbijakrediidilepingud: (i) 31.07.2020 nr 2068406, (ii) 13.10.2020 nr 2102612, (iii)

29.12.2020 nr 2145833 (iv) 20.03.2021 nr 2204799 (v) 27.06.2021 nr 2291214 (vi)

12.09.2021 nr 2358997 (vii) 17.11.2021 nr 2452816 (viii) 18.01.2022 nr 2550689 (ix)

29.03.2022 nr 2679709 (edaspidi ühiselt nimetatud lepingud, vt lisa 1-9). Kõnealuste

lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 31.07.2020

summas 800 eurot (summa 50 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks – vt lepingu

põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1). 2) 13.10.2020 summas 1000

eurot (summa 63 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 3) 29.12.2020

summas 1000 eurot (summa 63 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 4)

20.03.2021 summas 7800 eurot (summa 493 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu

katteks); 5) 27.06.2021 summas 500 eurot (summa 31 eurot on hageja samuti arvestanud

lepingutasu katteks); 6) 12.09.2021 summas 500 eurot (summa 31 eurot on hageja samuti

arvestanud lepingutasu katteks); 7) 17.11.2021 summas 500 eurot (summa 31 eurot on hageja

samuti arvestanud lepingutasu katteks); 8) 18.01.2022 summas 300 eurot (summa 18 eurot on

hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 9) 29.03.2022 summas 300 eurot (summa 18

eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos

kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Lisaks krediidilepingule

on pooled 31.07.2020 sõlminud lisateenuse lepingu (i) B Secure, mille kohaselt krediidisaajal

on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus

kostja tasuma igal kuul teenustasu 10 eurot. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B

On Track, mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja

Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 1,99

eurot. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja

võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 16.09.2022 ütlema lepingud erakorraliselt

üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused.

Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 936.21 eurot ning

viivis hagiavalduse esitamiseni summas 953.45 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis

39.17% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 1103.62

eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 1123.95 eurot, alates hagiavalduse

esitamisest viivis 39.17% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni; 198.27 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 90.37 eurot, alates

hagiavalduse esitamisest viivis 17.53% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni; 7600.29 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 3835.56 eurot,

alates hagiavalduse esitamisest viivis 19.41% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni; 441.66 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas

184.88 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis 16.1% aastas alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 476.62 eurot ning viivis hagiavalduse

esitamiseni summas 201.5 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis 16.26% aastas alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 452.07 eurot ning viivis

hagiavalduse esitamiseni summas 204.16 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis 17.37%

aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 285.11 eurot ning

viivis hagiavalduse esitamiseni summas 169.98 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis

22.93% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 342.76 eurot

ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 208.36 eurot, alates hagiavalduse esitamisest

viivis 23.38% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulud jätta B.D kanda ja menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale e-posti

aadressil xxx kaudu hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega,

kohustusega vastata kohtule hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja on hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega kätte saanud

28.04.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1

kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt Bondora AS ja B.D vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingud 31.07.2020 nr 2068406 (dtl 29-49, 218), mille alusel sai kostja laenu

800 eurot; 13.10.2020 nr 2102612 (dtl 50-70, 219), mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot;

29.12.2020 nr 2145833 (dtl 71-91, 220), mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot; 20.03.2021

nr 2204799 (dtl 92-112, 221), mille alusel sai kostja laenu 7800 eurot; 27.06.2021 nr 2291214

(dtl 113-133, 222), mille alusel sai kostja laenu 500 eurot; 12.09.2021 nr 2358997 (dtl 134-

154, 223), mille alusel sai kostja laenu 500 eurot; 17.11.2021 nr 2452816 (dtl 155-175, 224),

mille alusel sai kostja laenu 500 eurot; 18.01.2022 nr 2550689 (dtl 176-197, 225), mille alusel

sai kostja laenu 300 eurot; 29.03.2022 nr 2679709 (dtl 197-217, 226), mille alusel sai kostja

laenu 300 eurot, kokku 12700 eurot. Kostja on teinud kõigi lepingute alusel makseid kokku

6615,22 eurot.

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Vaidlust ei ole, et kostja

on saanud laenu kokku 12700 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

9. Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja

selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50 lg 1 kohaselt saab

krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet

tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -

vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50 lg 3 kohaselt peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

KavS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud

analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii)

ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku

suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on

kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted5 ja hageja kontrollis (nii enda kui

kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja

pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenude taotlemisel) 2000

eurot (neto).

10. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus 6. juuni 2025 määrusega kohustas hagejat esitama kostja pangakontode väljavõtted.

Hageja kostja pangakontode väljavõtteid kohtule ei esitanud.

11. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta

oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi.

Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto

väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.

12. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

13. Hageja 17.06.2025 seisukohas kitsendas oma nõuet vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 2

ja esitas nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjega selliselt, et lepingust ei tekkinud

kõrvalkohustusi. Kõrvalnõudeid hageja ei arvesta ja neid ei nõua. Hageja nõuab ainult

väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud

summadelt seaduslikus määras. Hageja on esitanud kohtule uuesti määratud maksete

graafikud (dtl 340-356).

14. Uuesti määratud maksete puhul hageja on kõik kostja tehtud maksed arvestanud

väljastatud krediidisummade katteks, on hageja põhineõue (s.o kostjale väljastatud

krediidisummade summa, millest on arvestatud maha kõik kostja tehtud maksed) kostja vastu

summas 6084,78 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja 6084,78 eurot

ning viivis seisuga 23.04.2025 seisuga summas 1789,27 eurot ja alates hagiavalduse

esitamisest ehk 23.04.2025 viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg

1 II lauses sätestatud määrast põhinõudelt 6084,78 eurolt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

15. Hageja ütles lepingu üles alates 16.09.2022. Lepingute ülesütlemise aluseks oli

asjaolu, et kostja ei olnud tasunud perioodil lepingute makseid 13.06.2022–13.09.2022.

Laenulepingute ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 17.08.2022. Seega vastab lepingute

ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul uuesti

määratud maksete korral oli kostja seisuga 16.08.2022, mil hageja edastas kostjale

ülesütlemise avalduse, kõigi lepingute puhul võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse kuu

osamaksega ja seega kostja oli õigustatud ka uuesti määratud maksete puhul lepingud üles

ütlema 16.09.2022. Kostja on oma käitumisega kõigi lepingute puhul järjestikuste kuude

kaupa makseid tegemata jättes ja alates 2022. aastast ühtegi makset mitte tehes andud

piisavalt alust arvata, et ta ei täidaks laenulepingutest tulenevaid nõudeid ja seega tuleb

kohaldada TsMS § 369.

16. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

17. Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingute alusel viimaseid makseid enne

13. juunit 2022. Samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks

muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu

hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik

käitumine sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu

hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

18. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6084,78 eurot ning viivis

seisuga 23.04.2025 seisuga 1789,27 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest ehk 23.04.2025

viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määrast põhinõudelt 6084,78 eurolt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

19. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

21. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 66,5% ulatuses kostja ja

33,5% ulatuses hageja kanda.

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

23. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 1260 eurot. Kostja ei ole esitanud

kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(438,75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

25. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik