2-25-6179/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hagi osaliselt ja välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 6084,78 eurot ja viivis 2010,42 eurot; välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt
Legislator headnote
AI generated2-25-6179/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 6084,78 eurot ja viivis 2010,42 eurot; välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Avalikult teatavakstegemine
25. august 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-25-6179;
Bondora AS hagi B.D vastu
võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;
tsiviilasja hind 21 288,94 eurot
Kohtunik
Kalev Kuningas
Hageja
Bondora AS (registrikood 11483929; aadress Tammsaare tee
56, Tallinn, 11316 Harjumaa)
Hageja esindaja
vandeadvokaat Keijo Lindeberg
(menetlus.bondora@lindberg.legal)
Kostja
B.D (isikukood XXX; aadress
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxx)
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 6084,78
eurot ja viivis 2010,42 eurot; välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt
(6084,78 eurot) alates 26.08.2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1
teises lauses ettenähtud määras.
4. Seoses eelnevaga:
4.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 66,5% ja hageja kanda 33,5 %;
4.2 välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks menetluskulu 837,90 eurot;
4.3 välja mõista B.D-lt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 837,90 eurot) alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku
viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;
4.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;
4.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5.Selgitada:
5.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg
2);
5.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks;
5.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või
lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega
saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib
nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;
5.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu
Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva
jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul
alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada;
5.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada
apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on
apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-
tegemisest;
5.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil;
5.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja B.D on sõlminud järgmised
tarbijakrediidilepingud: (i) 31.07.2020 nr 2068406, (ii) 13.10.2020 nr 2102612, (iii)
29.12.2020 nr 2145833 (iv) 20.03.2021 nr 2204799 (v) 27.06.2021 nr 2291214 (vi)
12.09.2021 nr 2358997 (vii) 17.11.2021 nr 2452816 (viii) 18.01.2022 nr 2550689 (ix)
29.03.2022 nr 2679709 (edaspidi ühiselt nimetatud lepingud, vt lisa 1-9). Kõnealuste
lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 31.07.2020
summas 800 eurot (summa 50 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks – vt lepingu
põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1). 2) 13.10.2020 summas 1000
eurot (summa 63 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 3) 29.12.2020
summas 1000 eurot (summa 63 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 4)
20.03.2021 summas 7800 eurot (summa 493 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu
katteks); 5) 27.06.2021 summas 500 eurot (summa 31 eurot on hageja samuti arvestanud
lepingutasu katteks); 6) 12.09.2021 summas 500 eurot (summa 31 eurot on hageja samuti
arvestanud lepingutasu katteks); 7) 17.11.2021 summas 500 eurot (summa 31 eurot on hageja
samuti arvestanud lepingutasu katteks); 8) 18.01.2022 summas 300 eurot (summa 18 eurot on
hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 9) 29.03.2022 summas 300 eurot (summa 18
eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos
kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel
annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Lisaks krediidilepingule
on pooled 31.07.2020 sõlminud lisateenuse lepingu (i) B Secure, mille kohaselt krediidisaajal
on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus
kostja tasuma igal kuul teenustasu 10 eurot. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B
On Track, mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja
Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 1,99
eurot. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja
võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 16.09.2022 ütlema lepingud erakorraliselt
üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused.
Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 936.21 eurot ning
viivis hagiavalduse esitamiseni summas 953.45 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis
39.17% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 1103.62
eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 1123.95 eurot, alates hagiavalduse
esitamisest viivis 39.17% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase
täitmiseni; 198.27 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 90.37 eurot, alates
hagiavalduse esitamisest viivis 17.53% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse
kohase täitmiseni; 7600.29 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 3835.56 eurot,
alates hagiavalduse esitamisest viivis 19.41% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni
kohustuse kohase täitmiseni; 441.66 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas
184.88 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis 16.1% aastas alates hagiavalduse
esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 476.62 eurot ning viivis hagiavalduse
esitamiseni summas 201.5 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis 16.26% aastas alates
hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 452.07 eurot ning viivis
hagiavalduse esitamiseni summas 204.16 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis 17.37%
aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 285.11 eurot ning
viivis hagiavalduse esitamiseni summas 169.98 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis
22.93% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 342.76 eurot
ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 208.36 eurot, alates hagiavalduse esitamisest
viivis 23.38% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Menetluskulud jätta B.D kanda ja menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
2. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale e-posti
aadressil xxx kaudu hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega,
kohustusega vastata kohtule hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.
Kostja on hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega kätte saanud
28.04.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.
Kohtu põhjendused
3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut
eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1
kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.
6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,
puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse
võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt Bondora AS ja B.D vahel sõlmitud
tarbijakrediidilepingud 31.07.2020 nr 2068406 (dtl 29-49, 218), mille alusel sai kostja laenu
800 eurot; 13.10.2020 nr 2102612 (dtl 50-70, 219), mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot;
29.12.2020 nr 2145833 (dtl 71-91, 220), mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot; 20.03.2021
nr 2204799 (dtl 92-112, 221), mille alusel sai kostja laenu 7800 eurot; 27.06.2021 nr 2291214
(dtl 113-133, 222), mille alusel sai kostja laenu 500 eurot; 12.09.2021 nr 2358997 (dtl 134-
154, 223), mille alusel sai kostja laenu 500 eurot; 17.11.2021 nr 2452816 (dtl 155-175, 224),
mille alusel sai kostja laenu 500 eurot; 18.01.2022 nr 2550689 (dtl 176-197, 225), mille alusel
sai kostja laenu 300 eurot; 29.03.2022 nr 2679709 (dtl 197-217, 226), mille alusel sai kostja
laenu 300 eurot, kokku 12700 eurot. Kostja on teinud kõigi lepingute alusel makseid kokku
6615,22 eurot.
8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping
võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses
tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis
ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Vaidlust ei ole, et kostja
on saanud laenu kokku 12700 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud
lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise
kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9. Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja
selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50 lg 1 kohaselt saab
krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet
tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -
vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50 lg 3 kohaselt peab
krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades
KavS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse
korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja kontrollib
tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral
tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud
analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii)
ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku
suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on
kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted5 ja hageja kontrollis (nii enda kui
kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja
pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenude taotlemisel) 2000
eurot (neto).
10. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Kohus 6. juuni 2025 määrusega kohustas hagejat esitama kostja pangakontode väljavõtted.
Hageja kostja pangakontode väljavõtteid kohtule ei esitanud.
11. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema
sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.
Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda
ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada
tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja
vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui
tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle
tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud
asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud
nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta
oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi.
Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto
väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.
12. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja
krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS
§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s
94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja
muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu
jne).
13. Hageja 17.06.2025 seisukohas kitsendas oma nõuet vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 2
ja esitas nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjega selliselt, et lepingust ei tekkinud
kõrvalkohustusi. Kõrvalnõudeid hageja ei arvesta ja neid ei nõua. Hageja nõuab ainult
väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud
summadelt seaduslikus määras. Hageja on esitanud kohtule uuesti määratud maksete
graafikud (dtl 340-356).
14. Uuesti määratud maksete puhul hageja on kõik kostja tehtud maksed arvestanud
väljastatud krediidisummade katteks, on hageja põhineõue (s.o kostjale väljastatud
krediidisummade summa, millest on arvestatud maha kõik kostja tehtud maksed) kostja vastu
summas 6084,78 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja 6084,78 eurot
ning viivis seisuga 23.04.2025 seisuga summas 1789,27 eurot ja alates hagiavalduse
esitamisest ehk 23.04.2025 viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg
1 II lauses sätestatud määrast põhinõudelt 6084,78 eurolt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
15. Hageja ütles lepingu üles alates 16.09.2022. Lepingute ülesütlemise aluseks oli
asjaolu, et kostja ei olnud tasunud perioodil lepingute makseid 13.06.2022–13.09.2022.
Laenulepingute ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 17.08.2022. Seega vastab lepingute
ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul uuesti
määratud maksete korral oli kostja seisuga 16.08.2022, mil hageja edastas kostjale
ülesütlemise avalduse, kõigi lepingute puhul võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse kuu
osamaksega ja seega kostja oli õigustatud ka uuesti määratud maksete puhul lepingud üles
ütlema 16.09.2022. Kostja on oma käitumisega kõigi lepingute puhul järjestikuste kuude
kaupa makseid tegemata jättes ja alates 2022. aastast ühtegi makset mitte tehes andud
piisavalt alust arvata, et ta ei täidaks laenulepingutest tulenevaid nõudeid ja seega tuleb
kohaldada TsMS § 369.
16. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust
eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka
kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,
samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist
tulevikus.
17. Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingute alusel viimaseid makseid enne
13. juunit 2022. Samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud
asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks
muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu
hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik
käitumine sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu
hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
18. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6084,78 eurot ning viivis
seisuga 23.04.2025 seisuga 1789,27 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest ehk 23.04.2025
viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud
määrast põhinõudelt 6084,78 eurolt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
19. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
21. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 66,5% ulatuses kostja ja
33,5% ulatuses hageja kanda.
22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja
kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste
esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab
menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu
esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
23. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt
koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 1260 eurot. Kostja ei ole esitanud
kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul
on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest
kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
(438,75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas
Kohtunik