4-25-2725/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

4-25-2725

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2025, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2725 (2590,25,001494)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuasi

Vladimir Pavlovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri 03.07.2025 üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2590,25,001494

Menetlusalune isik

Vladimir Pavlov

isikukood 38303060313, elukoht xxx

Kaitsja

Monica Meristo-Dmitrijev (lepinguline kaitsja)

Meristo Õigusbüroo, asukoht Põhja tn 25, Rakvere linn,

Lääne-Viru maakond; e-post: meristomonica@gmail.com

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Rakvere

politseijaoskond

asukoht Kreutzwaldi tn 5a, Rakvere linn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 2, 133, 135, § 155-156,

maakohus otsustas:

1. Jätta Vladimir Pavlovi kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi poolt 14.07.2025 esitatud

kaebus rahuldamata.

2. Tühistada väärteoasjas nr 2590,25,001494 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 03.07.2025

üldmenetluse otsus osaliselt ehk liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 236 lg 1

alusel mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.

3. Mõista Vladimir Pavlovile liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmine 1 kuuks ja liiklusseaduse § 236 lg 1 järgi karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmine 2 kuuks, s.o kokku juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

4. Liiklusseaduse § 127 alusel on Vladimir Pavlov kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates

4-25-2725

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edastada kohtuotsus Vladimir Pavlovile, tema kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale ja

Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. 05.06.2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

menetlusgrupi II uurija Reelika Kirs-Nagornõi väärteoasjas nr 2590,25,001494

väärteoprotokolli, millest nähtuvalt Vladimir Pavlov, juhtides 01.06.2025 kell 16.43 Lääne-

Viru maakonnas, Tapa vallas, Tapa linnas, Ambla mnt 3 mootorsõidukit Chrysler Grand

Voyager XXX, enne manöövri alustamist ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja

kahjustada teist vara. Selle tulemusel sõitis otsa pargitud sõiduautole Audi A7 XXX,

põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Varaline kahju tekitati T S .

Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt sellest teatamise nõudeid rikkudes. V. Pavlov jättis

liiklusõnnetusest politseile teatamata, kuigi see oli kohustuslik, sest liiklusõnnetuse varalise

kahju saaja ei olnud teada. Sellega rikkus menetlusalune V. Pavlov liiklusseaduse (LS) § 16 lg

1 ja § 169 lg 5 nõudeid ja tema poolt toimepandud väärteod kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 ja §

236 lg 1 järgi.

2. 17.06.2025 esitas V. Pavlov vastulause, milles palus kohtuvälisel menetlejal tema poolt

toime pandud väärtegude eest karistuse mõistmisel arvestada, et tema töö on autojuhtimine,

tal on ülalpidamisel mitu alaealist last, mistõttu töökoha kaotus oleks katastroofiline. V.

Pavlov palus juhtimisõigust talt mitte ära võtta ja nõustus hüvitama kõik põhjendatud kahjud.

3. 03.07.2025 väärteoasjas nr 2590,25,001494 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue otsusega määrati

V. Pavlovile karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel LS § 223 lg 1 järgi

karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel

järgnevast.

3.1. V. Pavlov pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik tunnistab, et

nägi ja sai aru, et sõitis teisele autole otsa, aga ei teavitanud sellest politseid, lahkus teadlikult

ja tahtlikult sündmuskohalt.

3.2. Vastulauses esitatut ei võetud arvesse, kuna menetlusalusel isikul on kõik varasemalt

karistuseks määratud rahatrahvid tasumata.

3.3. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise

või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

Antud juhul sai menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki liikumise tagajärjel varalist kahju

Tiit Saame. Seega LS § 2 p-s 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused olid kohtuvälise

menetleja hinnangul antud asjas olemas. Olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik

liiklusõnnetuse toimumisest, pidi olema ta teadlik ka juhi kohustusest sellest teavitada

politseid, kuna varalise kahju saaja ei olnud teada. Juhtunust teavitamise asemel aga

menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, jättes seega LS § 169 lg 5 nõuded täitmata.

Kohtuvälise menetleja hinnangul oli võimalik sellises menetlusaluse isiku käitumises

4-25-2725

täheldada tahtlikult toimepandud õigusrikkumist, eelnevalt toimepandud süülise teo varjamist,

millel puudub õigustus.

3.4. Kohtuväline menetleja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustamine ja sellest politsei

mitteteavitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku

ütluste ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Antud väärteod olid tema hinnangul

kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse alusel.

3.5. Kohtuväline menetleja arvestas V. Pavlovile karistuse määramisel asjaoluga, et

liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste

elu, tervis ja vara, niisamuti, et LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo pani menetlusalune

isik toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja märkis, et liiklusseaduse täitmine on kõigile

liiklusesse astujatele, sh mootorsõiduki juhile, kohustuslik. Selle eesmärgiks on tagada

liiklejate ohutus ja turvalisus. Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, vältimaks ohu ja kahju tekitamist, olema liikluses hoolikas

ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse. Keegi ei või oma tegevuse või tegevusetusega

ohustada või takistada liiklust. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima

ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest

kinnipidamine.

3.6. Kohtuväline menetleja tuginedes Riigikohtu praktikale (3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07)

tugines V. Pavlovile karistuse määramisel nii tema isikust lähtuvatele andmetele ehk

eripreventiivsetele kaalutlustele, niisamuti karistuse üldpreventiivsele eesmärgile. Kellegi

tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Nii peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi

süütegude toimepanemist) arvestama süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivseid eesmärke

silmas pidades, tuli määrata V. Pavlovile karistus, milline oleks tõsiseltvõetav, millega

tagataks kogukonna usaldus ning rahulolu selles, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt.

3.7. Kuna LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod olid kohtuvälise

menetleja hinnangul toime pandud ühe teoga, määras ta nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt

karistuse LS § 223 lg 1 järgi.

4. 14.07.2025 esitas V. Pavlovi lepinguline kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Viru

Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2590,25,001494 03.07.2025 Politsei- ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue poolt

koostatud üldmenetluse otsusele. Kaebaja taotles eeltoodud otsuse tühistamist, kohtult uue

otsuse tegemist, millega kohaldaks V. Pavlovi suhtes aresti ja asendaks viimane üldkasuliku

tööga. Kaebuses leiti, et V. Pavlovit on karistatud liiga karmilt juhtimisõiguse äravõtmisega 3

kuuks. Talle etteheidetav tegu oli toime pandud eksimuse tõttu, see ei olnud tahtlik.

Juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab aga V. Pavlov töö ja pere satub raskesse

majanduslikku olukorda. V. Pavlov kahetseb oma tegu ja palub esimesel võimalusel

kohaldada tema suhtes aresti, mis asendataks üldkasuliku tööga. Kaebaja hinnangul oleks

sellisest V. Pavlovi karistamisest ühiskonnale palju rohkem kasu, kui sellest, et ta kaotaks

oma töö.

5. 08.08.2025 esitas kohtuväline menetleja Viru Maakohtule vastuskirja koos V. Pavlovi

karistusregistri õiendiga seisuga 08.08.2025. Vastuskirjas palus kohtuväline menetleja jätta

V. Pavlovi kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi kaebus rahuldamata ja väärteoasjas nr

2590,25,001494 03.07.2025 tehtud üldmenetluse otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja

vastuskirjast nähtub alljärgnev.

4-25-2725

5.1. Karistusregistri kohaselt ei ole V. Pavlov näidanud üles head tahet alustamaks ise talle

määratud rahatrahvide tasumisega. Need on osaliselt asendatud arestiga, millised on

omakorda kooskõlastatult V. Pavloviga asendatud üldkasuliku töö tundidega. Lisaks nähtub

registrist veel maksmata rahatrahve, milliseid ei ole jõutud täitevametisse saata. Seega on V.

Pavlovile võimaldatud ka karistusena sooritada üldkasuliku töö tunde, millised aga ei ole

suutnud talle ei eri- ega üldpreventiivet mõju avaldada.

5.2. Karistuse eesmärgiks on panna süüdlane õiguskuulekalt käituma, see peab olema talle

arusaadav, panema teda mõistma, et toimepandud tegu oli vale. Karistus peab avaldama mõju

ja peab toimima. Nii tuleb karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama

süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärgi saavutamiseks peab määratav karistus

tagama õigusnormide tõsiseltvõetavuse, kogukonna usaldus ja rahulolu süütegudele õigeaegse

reageerimise tõttu.

5.3. V. Pavlov pani talle etteheidetava teo toime teadlikult ja tahtlikult. Nimetatud asjaolud

suurendavad süü suurust. Kohtuvälise menetleja hinnangul on V. Pavlovile määratud

toimepandud süüteoga vastavuses olev karistus – juhtimisõiguse äravõtmine. Määratav

karistus peab olema menetlusalusele isikule tuntav, see ei saa olla tema jaoks meeltmööda ja

mugav.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus märgib kõigepealt, et nii kaebaja V. Pavlov kui ka kohtuväline menetleja soovisid

V. Pavlovi kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi kaebuse lahendamist väärteoasjas nr

2590,25,001494 03.07.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue üldmenetluses tehtud otsuse

peale kirjalikus menetluses. Seega kujundabki kohus esmalt seisukoha, kas antud juhul on

võimalik kõrvale kalduda väärteoasja vahetust ja suulisest arutamisest ning lahendada esitatud

kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid

järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, selgitanud

tema seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, olles tutvunud nii V. Pavlovi kaitsja

kaebuse, väärteoasja nr 2590,25,001494 materjalidega ja kohtuvälise menetleja 08.08.2025

esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud väärteoasjas nr

2590,25,001494 03.07.2025 tehtud üldmenetluse otsuse peale V. Pavlovi kaitsja esitatud

kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Väärteoasjas nr 2590,25,001494 puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik V. Pavlov

juhtis 01.06.2025 kella 16.43 ajal Lääne-Viru maakonnas, Tapa vallas, Tapa linnas, Ambla

mnt 3 asuvas parklas mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager XXX, et ta enne manöövri

alustamist ei hoidunud kõigest, mis võis ohustada ja kahjustada teist vara ja sõitis selle

tulemusel otsa pargitud sõiduautole Audi A7 XXX, põhjustades varalise kahjuga lõppenud

liiklusõnnetuse. Varalise kahju tekitas V. Pavlov sellega sõiduauto Audi XXX omanikule T

S . V. Pavlov lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt teavitamata sellest politseid, kuigi

liiklusõnnetuses varalise kahju saaja ei olnud talle teada. Nimetatud väärtegude asjaolud on

tuvastatavad väärteoasjas nr 2590,25,001494 kogutud tõenditest.

9. Kohus leiab, et väärteoasjas nr 2590,25,001494 on kinnitust leidnud V. Pavlovi poolt

01.06.2025 kella 16.43 ajal Tapa linnas Ambla mnt 3 asuvas parklas kohtuvälise menetleja

4-25-2725

otsuses kajastatud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude

toimepanemine.

10. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning

oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi,

vara või keskkonda. LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki-

või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline

kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

10.1. V. Pavlovi süü LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on

tõendamist leidnud kõigepealt tunnistaja A E ütlustega (01.06.2025 tunnistaja ülekuulamise

protokoll). Tunnistaja viibis 01.06.2025 kella 16.30 paiku Tapa linnas Vaksali Trahteri

parklas, kui mööda Ambla maanteed tuli tume sõiduauto, kes tegi parempöörde parklasse.

Üks hetk kuulis tunnistaja imelikku heli, pööras pilgu selle suunas ja nägi, kuidas üks

sõiduauto oli otsa sõitnud parkivale Audile. Liiklusõnnetuse tekitanud sõiduauto aga seisma ei

jäänud, vaid sõitis parklast läbi välja Pargi tänava suunas. Kuna tunnistaja ei näinud sõiduki

registreerimismärki, siis otsustas ta sõidukile järgi sõita. Selliselt sai ta teada sõiduki

registreerimisnumbri, milleks oli 840TML.

10.2. Tunnistaja A. E ütlustega on kooskõlas tunnistaja T S ütlused (01.06.2025 tunnistaja

ülekuulamise protokoll). Viimane parkis 01.06.2025 kella 14.00 paiku endale kuuluva

sõiduauto Audi A7 reg nr XXX Tapa linnas Ambla mnt 3 maja kõrval olevasse parklasse.

Umbes kella 16.45 paiku, kui ta oli Vaksali Trahteri kõrval värsket õhku hingamas, märkas ta

enda auto juurde liikumas politseinikke ja ühines nendega. Nii sai ta teada, et tema sõiduautot

oli parkimise ajal vigastatud, kahjustatud oli auto esimene stange.

10.3. Lisaks juba nimetatud tõenditele (A. E ja T. S ütlused) on V. Pavlovi süü teisele

isikule varalise kahju tekitamisega liiklusõnnetuse toimepanemises tõendamist leidnud

väärteoasjas 01.06.2025 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusõnnetuse

skeemiga. Neist nähtuvad muuhulgas avariis osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed, sh

millist teed pidi sõitis V. Pavlovi juhitud sõiduk Chrysler Grand Voyager parklasse ja sealt

ära, kuidas liikus tema juhitud sõiduk parkimiskohale sõiduauto Audi A7 kõrvale, kuidas oli

pargitud sõiduauto Audi, A7, milline oli V. Pavlovi poolt juhitud auto ja pargitud sõiduauto

Audi A7 kokkupõrke koht, millised olid liiklusõnnetuse tagajärjel V. Pavlovi juhitud sõiduki

ja pargitud sõiduauto Audi A7 vigastused. Nii nähtub eeltoodu materjalist, et V. Pavlovi

juhitud sõiduauto Chrysler Grand Voyager pööras Tapa linnas Vaksali Trahteri parklasse

Ambla mnt-lt parempööret tehes, sõitis läbi suurema osa parklast, püüdis parkida end esiosaga

parkla sisemuse poole pargitud sõiduauto Audi kõrvale, parkimise ajal põrkus enda juhitud

auto esiosa parema nurgaga vastu pargitud auto esiosa paremat esistange nurka ja sõitis

parkimiskohalt ära väljudes parkla teisest otsast. V. Pavlovi kasutusel olnud sõiduautol oli

fikseeritud vigastusena kriimustused parempoolsel esistangel. Sõiduautol Audi A7 oli

purunenud parempoolne esistange nurk.

10.4. Kohus leiab, et V. Pavlovi süüd LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises tema enda ütluste alusel kinnitada ei ole võimalik (05.06.2025 menetlusaluse

isiku ülekuulamise protokoll väärteoasjas nr 2590,25,001494). Kohtu hinnangul ei ole

nendega võimalik ka arvestada, kuivõrd neis on esitatud väiteid, millised on vastuolus

väärteoasjas kogutud muude objektiivsete tõenditega, eelkõige liiklusõnnetuse sündmuskoha

vaatlusest ja liiklusskeemist nähtuvate liiklusõnnetuse toimumise asjaoludega. Kohus leiab, et

V. Pavlovi ütlusi ei saa seetõttu pidada usaldusväärseteks. Kohus selgitab, et V. Pavlov on

küll oma ütlustes sarnaselt tunnistajaga kinnitanud, et ta sõitis 01.06.2025 kella 16.45 paiku

sõidukiga Chrysler Grand Voyager reg nr XXX Tapa linnas Ambla tänaval asuvasse Vaksali

Trahteri parklasse, märkas seal enda ümber sõidukeid ja parkis oma juhitud sõiduki trahteri

4-25-2725

poolsesse parkla ossa. Edasiselt aga tema ütluseid parkimiskohale sõiduauto Audi A7 reg nr

XXX kõrvale parkimise, sealt ära sõidu ja võimaliku liiklusõnnetuse toimumise kohta

arvestada ei ole võimalik. V. Pavlov selgitas oma ütlustes, et ta tagurdas parkimiskohale.

Samas on väärteoasjas tuvastatud, et selliselt ta toimida ei saanud. Sõiduauto Audi, mille

kõrvale end V. Pavlov väidetavalt tagurdas, jäi V. Pavlovi autost vasakule ja oli pargitud

esiosaga parkla sisemuse poole. Kui V. Pavlov oleks enda sõnade järgi autot parkinud, ei

oleks aga võimalik kinnitada sündmuskoha vaatluses ja liiklusskeemis ega ka tema enda

ütlustes märgitud fakte selle kohta, kus paiknesid kokkupõrke tagajärjel V. Pavlovi juhitud

autol ja pargitud Audi A7 vigastused. Nimelt on fikseeritud, et mõlemal autol paiknevad

liiklusõnnetuse tagajärjel vigastused paremal pool esistangel. Selliste vigastuste tekkimiseks

pidi V. Pavlov sõitma parkimiskohale sõiduauto Audi A7 kõrvale parempööret tehes esiosaga

ja riivates selliselt enda juhitud auto esiosa parema nurgaga parkla sisemuse poole pargitud

sõiduauto Audi A7 esisosa stange paremat nurka. Sellise asjaolu ilmnemise tõttu V. Pavlovi

ütlustes ei pea kohus võimalikuks arvestada nendega ka tema poolt parklast ärasõidu

asjaolude (parkimiskohast välja sõitma hakates jälgis ta vasakul pool olnud sõidukit, et ei

läheks oma autoga teise sõiduki vastu) ega ka tema poolt parkimiskohast väljasõidul

autorattaga arvatava äärekivi vastu sõitmise võimaluse osas. Kohtu hinnangul näitavad

liiklusõnnetuses osalenud sõiduautode vigastuste asukohad ja nende tekkimisega kaasnenud

heli, et liiklusõnnetuse põhjustajale V. Pavlovile ei saanud jääda märkamata tema poolt

juhitud auto parempoolse esiosaga parkiva Audi A7 parempoolse esiosa vastu sõitmise fakt.

10.5. Kohus leiab, et tunnistajate A. E ja T. S ütluste, niisamuti väärteoasjas koostatud

sündmuskoha vaatlusest ja liiklusskeemist nähtuvate andmete alusel on tõendamist leidnud

kaebaja süü LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ehk V. Pavlovi poolt

01.06.2025 kella ajal 16.43 Tapa linnas, Ambla mnt 3 asuva maja juures parklas varalise

kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse toimepanemine selliselt, et ta juhtis parklas mootorsõidukit

Chrysler Grand Voyager reg nr XXX, enne manöövri alustamist ei hoidunud kõigest, mis

võib ohustada ja kahjustada teist vara ning selle tulemusel sõitis otsa pargitud sõiduautole

Audi A7 reg nr XXX.

10.6. Kohus leiab, et V. Pavlov pani LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime

ettevaatamatuse, täpsemalt hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral oleks V. Pavlov suutnud varalise kahju tekitanud

liiklusõnnetuse toimepanemist vältida.

11. LS § 169 lg 5 kohaselt tuleb politseile kohe teada anda liiklusõnnetusest ja tegutseda

vastavalt viimase korraldusele, kui liiklusõnnetuses varalise kahju saaja ei ole teada, varalise

kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle

vältimise tagajärjel. LS § 236 lg 1 kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki

juhti liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui sellest teatamine oli

kohustuslik.

11.1. Kohus märgib, et väärteoasjas nr 2590,25,001494 on tuvastatud, et V. Pavlov pani

toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust ka selles,

et V. Pavlov pani toime LS § 236 lg 1 koosseisule vastava teo - ta lahkus liiklusõnnetuse

sündmuskohalt sellest politseile teada andmata jättes, kuigi ei olnud teada varalise kahju

saanud auto omanik. Kohus on seisukohal, et V. Pavlov pani nimetatud väärteo toime

tahtlikult.

11.2. Nii nagu kinnitavad tunnistaja A. E ütlused V. Pavlovi poolt 01.06.2025 kella 16.43 ajal

Tapa linnas, Ambla mnt 3 asuva maja juures parklas liiklusõnnetuse toimepanemist, on nende

vahendusel tuvastatav ka V. Pavlovi poolt liiklusõnnetuse toimepanemise järel sellele

tähelepanu osutamata sündmuskohalt lahkumine. Tunnistaja sõnul nägi ta 01.06.2025 kella

4-25-2725

16.43 ajal, kuidas Ambla maanteelt keeras Vaksali Trahteri kõrval olevas parklasse tume

sõiduauto. Ta tegi selleks parempöörde. Mõni hetk hiljem kuulis ta mingit imelikku heli,

pööras pilgu heli poole ja nägi, et üks sõiduauto oli parklas otsa sõitnud parkivale Audile.

Selle asemel, et uurida juhtunu asjaolusid, sõitis aga otsasõidu põhjustanud auto edasi läbi

parkla Pargi tänava väljapääsu poole. Kuna tunnistaja ei näinud sõiduki registreerimisnumbrit,

otsustas ta liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukile järgi sõita. Nii sai tunnistaja teada, et sõiduki

registreerimisnumber on XXX. Sellest selgus aga omakorda, et sõiduki Chrysler Grand

Voyager omanik on V. Pavlovi abikaasa, 01.06.2025 kella 16.43 paiku Tapa linnas Vaksali

Trahteri juures parklas juhtis seda V. Pavlov. Nimetatud asjaolud selgusid V. Pavlovi

ütlustest, kes märkis, et tema abikaasale, kui sõiduki Chrysler Grand Voyager omanikule,

andis politsei samal õhtul teada sellega toimunud liiklusõnnetusest.

11.3. Kohus leiab, et V. Pavlovi ütlustega selle kohta, et ta ei ole tahtlikult liiklusõnnetusest

politseile teada andnud, arvestada ei saa ja nimelt seetõttu, et tema ütlusi toimunud

liiklusõnnetuse kohta ei saa pidada usaldusväärseteks. Need on, nagu märgitud, vastuolus

väärteoasjas liiklusõnnetuse toimumise viisi ja tagajärgede tekkimise objektiivsete

asjaoludega. (vt otsuse p 11.4). V. Pavlovi kirjeldatud viisil ei oleks tekkinud tuvastatud

kahjustusi ei tema poolt juhitaval sõidukil Chrysler Grand Voyager ega ka pargitud sõidukil

Audi A7. Nii V. Pavlovi poolt juhitud autol ja pargitud Audi A7 täheldatud vigastused said

tekkida üksnes selliselt, et V. Pavlov rihtis enda auto esiosa parem osaga pargitud Audi A7

esiosa paremat esistange osa. Sellise kokkupõrke koht ja sellega kaasnenud heli ei saanud juhi

kohal olnud V. Pavlovile jääda märkamata. Seda kinnitab ka tunnistaja A. E , kes väitis, et

tema märkaski liiklusõnnetust just sellega tekkinud heli tõttu. Kohtu hinnangul on V. Pavlovi

kohtueelses menetluses esitatud versioon parkimiskohalt lahkumise viisi ja võimaliku

äärekiviga põrkumise kohta ilmselgelt otsitud, sellega on püütud jätta mulje, et ta ei olnud

varalist kahju tekitanud liiklusõnnetuse toimumisest teadlik. Nii ei ole kohtu hinnangul V.

Pavlovi ütlustega võimalik arvestada lisaks liiklusõnnetuse toimumise asjaoludele ka sellest

politseile teatamata jätmise fakti osas. Kohus jätabki need kõrvale ja tuvastab need tunnistaja

A. E ütluste ning väärteoasjas liiklusõnnetuse toimumist ja tagajärgi fikseerivate tõendite

vahendusel.

12. Kohus on seisukohal, et V. Pavlov tajus tegelikult aset leidnud liiklusõnnetust, sellega

kaasneda võivaid kahjustusi, kuid jättis sellest, soovist mitte asjaolude väljaselgitamisele aega

kulutada, politseile tahtlikult teatamata. V. Pavlovil oli kohustus liiklusõnnetusest politseid

teavitada, sest kahju saanud auto omanikku ta ei teadnud. Seega pani V. Pavlov kohtu

hinnangul LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

13. Kohtu hinnangul V. Pavlovi tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei

esine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et V. Pavlov pani toime koosseisulised,

õigusvastased ja süülised väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1

järgi. Eeltoodud järeldusele jõudis kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust õigesti

kohaldades.

14. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s

29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis

tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. Karistuse määras

väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja.

Karistus

15. Antud väärteoasjas on vaidlusküsimuseks ka V. Pavlovile mõistetav karistus. Karistuse

liigi osas on kohtumenetluse pooled eriarvamusel.

4-25-2725

16. 17.06.2025 vastulauses palus V. Pavlov kohtuväliselt menetlejalt, et viimane ei võtaks

temalt ära juhtimisõigust, kuivõrd tema tööks on autojuhtimine. Töö kaotuse korral kannataks

nii tema ise kui ka pere, tal on ülalpidamisel mitu alaealist last. 03.07.2025 üldmenetluse

otsusest nähtuvalt kohtuväline menetleja vastulauses esitatut siiski ei arvestanud. Kohtuväline

menetleja leidis, et V. Pavlovile pole põhjendatud määrata väärteo eest karistuseks rahatrahvi,

kuivõrd tema poolt on talle varasemalt karistuseks määratud rahatrahvid tasumata. 14.07.2025

märkis kaebaja kaitsja kohtule esitatud kaebuses, et V. Pavlovit karistati 03.07.2025 väärteo

eest liiga karmilt. Karistuse määramisel ei ole arvesse võetud fakte, et väärtegu pandi toime

ekslikult, V. Pavlov kahetseb oma tegu, tema süü ei ole nii suur. Samas paluti V. Pavlovile

kohaldada karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise asemel veelgi karmimat karistust ehk aresti,

milline seejärel asendada üldkasuliku tööga.

17. Kohus märgib kõigepealt, et V. Pavlovi kaitsja kaebuses esitanud taotlust tühistada

viimase suhtes 03.07.2025 tehtud otsus ja määrata talle karistuseks väärtegude eest

juhtimisõiguse äravõtmise asemel vabaduskaotuslik karistus arest, väärteomenetluse

seadustiku alusel rahuldada ei ole võimalik. Nimelt on V. Pavlovi nimel esitatud kaebus

VTMS 12. peatüki sätete alusel. VTMS § 132 p-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt võib kohus

väärteokaebust lahendades teha uue otsuses vaid viisil, kui see ei raskenda menetlusaluse

isiku ehk kaebaja olukorda. 03.07.2025 määrati V. Pavlovile väärteo eest karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 näevad kolmest

põhikaristusest kõige kergema karistusliigina ette rahatrahvi, raskuselt järgmine on

juhtimisõiguse äravõtmine ja sanktsioonis kõige raskem karistusliik on arest. Nii märgib

kohus, et VTMS § 132 kohaselt pole V. Pavlovile võimalik tulenevalt vaidlustatud otsusest

määrata raskemat karistust kui seda on juhtimisõiguse äravõtmine. Selliselt ei ole võimalik

kohtul ka määrata süüdlasele karistuseks üldkasulikku tööd, sest sellegi rakendamise

eelduseks on, et talle on eelnevalt määratud karistuseks arest või kuni kaheaastane vangistus

või kui kohus pöörab täitmisele KarS § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud

vangistuse (vt KarS § 69 lg 1). Nagu märgitud, sellist karistusliiki antud väärteokaebuse asjas

V. Pavlovi suhtes rakendada ei saa.

18. Kohus juhib järgnevalt tähelepanu asjaolule, et kohtuväline menetleja on ekslikult

leidnud, et V. Pavlov pani 01.06.2025 toime LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod ühe teoga, määrates selliselt talle karistuse KarS § 63 lg 1 alusel

LS § 223 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul ei ole aga V. Pavlovi poolt toimepandud varalise

kahjuga lõppenud liiklusõnnetus ja sellest politseile teatamata jätmine, kui varalise kahju

saaja isik ei olnud teada, käsitletavad ideaalkonkurentsis toimunud ühe teona. Need väärteod

on ajaliselt üksteisele järgnenud ehk moodustavad eraldiseisvad teod, milliste eest tuleb nende

tuvastamisel KarS § 63 lg 3 alusel määrata karistus iga väärteo eest eraldi (vt Riigikohtu

lahendid nr 3-1-1-9-04, 4-23-2240 ja 4-16-6037). Seega tuleb V. Pavlovile kohaldada

karistust KarS § 63 lg 3 alusel nii LS § 223 lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo

toimepanemise eest. Kohus parandab nimetatud vea antud kohtuotsusega.

19. Kohus selgitab, et süüdlasele karistuse mõistmisel lähtutakse õigusteooria ja

kohtupraktika kohaselt väärteo eest ettenähtud karistuse keskmisest määrast, seejärel

tuvastatakse süü suurus ja seda mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastavat

karistuse ülemmäära korrigeeritakse tulenevalt eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest (RKKKo

3-1-1-77-11, p 11).

20. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

21. LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

4-25-2725

22. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid V. Pavlovi puhul

tuvastatud ei ole, neid ei tuvastanud ka kohus. Esitatud kaebuses V. Pavlov küll väljendab

kahetsust toimepandu osas, kuid kohus selles karistust kergendavat asjaolu välja ei loe. Kohtu

hinnangul ei ole V. Pavlov väljendanud liiklusõnnetuse osas siirast kahetsust, kuivõrd tema

poolt ei ole selle toimepanemist kirjeldatud tegelikkusega kooskõlas. Nagu märgitud, on V.

Pavlov selgitanud liiklusõnnetuse asjaolusid viisil, millised ei võimalda kinnitada sellega

tekkinud tagajärgi. Nii ei pea kohus ka tõeliseks tema poolt väljendatud kahetsust toimepandu

osas. Kohus lähtub V. Pavlovile LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 alusel mõistetud karistuse

hindamisel sanktsiooni keskmisest, s.o 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmisest.

23. V. Pavlovi süü LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on kohtu hinnangul pigem väike.

LS § 223 lg 1 järgi on karistatav nii teisele isikule varalise kahju kui ka tervisekahjustuse

tekitamine. Praegusel juhul põhjustas V. Pavlov oma tegevusega varalist kahju. Kuivõrd teise

isiku tervise kahjustamine on võrreldes varalise kahju põhjustamisega oluliselt raskem, siis ei

pea kohus menetlusaluse isiku süüd just sel põhjusel suureks. V. Pavlov pani antud teo toime

ettevaatamatuse vormis hooletusest. V. Pavlov ei olnud enda poolt juhitud sõiduautot parkides

piisavalt hoolikas ja kohusetundlik, ta sõitis sellega otsa parkivale sõidukile, mis tõi endaga

kaasa varalise kahju. Kohtu hinnangul ei ole liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused

sellises ulatuses, et neid oleks võimalik pidada suureks. Parkinud sõidukil Audi A7 reg nr

XXX oli purunenud parempoolne stange nurk.

24. Kohus leiab, et V. Pavlovi süü LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos on samuti

sanktsiooni keskmisest (3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine) hinnanguliselt väiksem. Keegi

liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud. Liiklusõnnetuse tagajärg oli

hinnanguliselt väike. Küll aga suurendab V. Pavlovi süüd selles asjaolu, et ta pani antud

väärteo toime tahtlikult, ta lahkus sündmuskohalt uurimata juhtunu asjaolusid. Enda sõnul

tajus ta liiklusõnnetuse toimumist, aga ei pidanud vajalikuks seda üle kontrollida ega

vajadusel fikseerida. Kohtu hinnangul näitavad V. Pavlovi ütlused selle kohta, kuidas justkui

toimus liiklusõnnetus ja, miks ta lahkus sündmuskohalt, tema poolt enda süü pisendamist,

selliselt sündmuskoha lahkumise otsitud õigustust. Nagu märgitud, kirjeldas V. Pavlov

liiklusõnnetust viisil, milline ei ole kooskõlas selles osalenud autodel tuvastatud vigastuste

asukohaga, samuti märkis ta, et tegelikult ta liiklusõnnetust ei põhjustanudki, ta sõitis vastu

äärekivi mitte vastu teist autot ja seetõttu lahkus sündmuskohalt. Seega on kohtu hinnangul V.

Pavlovi süü selles väärteos võrreldes tema poolt varalise kahjuga liiklusõnnetuse

põhjustamise asjaoludes suurem.

25. Kuigi V. Pavlovit ei ole varasemalt LS § 223 lg 1 ega ka LS § 236 lg 1 järgi karistatud,

omas ta väärtegude toimepanemise ajal 3 kehtivat väärteokaristust liiklusalase rikkumise eest.

Karistusregistrist nähtuvalt on teda karistatud: 1) Politsei- ja Piirivalveameti 23.09.2023

otsusega väärteoasjas nr 2630,23,004928 LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o

140 eurot (süüteo pani toime 23.09.2023), 2) Politsei- ja Piirivalveameti 28.06.2021 otsusega

väärteoasjas nr 2302,21,007797 LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800

eurot (süüteo pani toime 05.06.2021) ja 3) Politsei- ja Piirivalveameti 14.07.2020 otsusega

väärteoasjas nr 2315,20, 002984 LS § 224 lg 2 järgi 200 trahviühikut, s.o rahatrahviga 800

eurot (süüteo pani toime 25.06.2020). Karistusregistrist selgub, et Viru Maakohus asendas

29.08.2024 määrustega V. Pavlovile väärteoasjades nr 2302,21,007797 ja 2315,20,002984

määratud ning tasumata rahatrahvid arestiga, mille omakorda asendas üldkasuliku tööga.

Kõige hiljutisem rahatrahv, mis määrati väärteoasjas nr 2630,23,004928, on V. Pavlovil

tänaseni tasumata. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja eeltoodule tuginevalt

asjakohaselt märkinud, et V. Pavlovile ei ole tema poolt uute liiklusalaste rikkumiste eest

kohane määrata rahatrahvi. Rahatrahv on V. Pavlovi puhul karistusliigina end ammendunud.

Karistusena uue rahatrahvi kohaldamine V. Pavlovi õiguskuulekusele mõju ei avalda, see ei

4-25-2725

hoia ära uusi õigusrikkumisi. Nii leiabki kohus, et rahatrahv ebatõhusa karistusliigina tuleb V.

Pavlovi puhul kõrvale jätta ja määrata talle karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine.

26. Kohtu hinnangul on V. Pavlovile karistuse määramisega täidetud ka selle üldpreventiivne

eesmärk. Määratavad karistused annavad teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla

hoolikas ja tähelepanelik, teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse

põhjustamise korral politseile sellest kahju saaja isiku teadmatuse korral teatada. Nende

reeglite rikkumise korral järgneb vastutus.

27. Nagu märgitud, on kohtuväline menetleja ekslikult leidnud, et V. Pavlov on LS § 223 lg 1

ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod pannud toime ühe teoga ning määranud talle

KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks LS § 223 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Kohus peab aga põhjendatuks määrata V. Pavlovile karistus KarS § 63 lg 3 alusel nii LS §

223 lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest eraldi. Kohus märgib, et

järgib seejuures VTMS § 132 p-s 2 kirjeldatud põhimõtet, et väärteokaebust lahendades kohus

kaebaja olukorda karistuse mõistmisel vaidlustatud väärteootsusega võrreldes raskemaks

muuta ei või. Selliselt leiabki kohus, et arvestades V. Pavlovi süü suurust ning üld- ja

eripreventiivseid kaalutlusi, on põhjendatud talle määrata LS § 223 lg 1 järgi karistus

sanktsiooni keskmisest oluliselt alla ehk juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks ning LS § 236 lg

1 järgi karistus võrreldes eelneva väärteo eest määratud karistusega sanktsiooni keskmisele

lähemal määras, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks ehk kokku juhtimisõiguse äravõtmine

3 kuuks, nagu pidas põhjendatuks ka kohtuväline menetleja. Kohus ei pea võimalikuks,

arvestades V. Pavlovi poolt toime pandud väärtegude raskust ja tema suhtumist neisse,

mõistetud karistusi vähendada.

28. Täiendavalt märgib kohus, et ei pea võimalikuks V. Pavlovile karistuse määramisel

arvestada kaebuses esitatud väiteid, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu kaotaks ta oma töö,

tema pere, sh ka mitu alaealist last, satuks raskesse majanduslikku olukorda. Kohus rõhutab,

et eeltoodud asjaolude osas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Nii ei ole antud asjas

kaebaja tõendanud, et tema töö seisneb autojuhtimises, et tema pere koosneb muuhulgas ka

alaealistest lastest ega sedagi, et temalt juhtimisõiguse äravõtmise tõttu võiks tema pere jääda

majanduslikult väga raskesse olukorda. Samas märgib kohus, et isegi, kui kaebaja väited

vastaks tõele, ei tooks need asjaolud kaasa talle määratud karistuse liigi muutmist.

Väärteoasjades nr 2302,21,007797 ja 2315,20,002984 varasemalt V. Pavlovile määratud

rahatrahvid jättis ta tasumata, need tuli asendada arestiga, mis omakorda asendati üldkasuliku

tööga. Samas määras kohtuväline menetleja talle lisaks rahatrahvile ka lisakaristuseks

juhtimisõiguse äravõtmise. Selliselt teab V. Pavlov väga hästi, mida tähendab

juhtimisõiguseta enda töö- ja pereelu korraldamine, ta oleks pidanud saadud kogemuse pinnal

uusi liiklusalaseid rikkumisi vältima. Kuivõrd V. Pavlov on siiani jätnud temale liiklusalaste

rikkumiste eest määratud rahatrahvid vabatahtlikult tasumata, pidi ta järjekordsete samalaadse

rikkumiste puhul nägema ette, et sellega võib kaasneda juhtimisõiguse äravõtmine.

29. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V. Pavlovi süüline käitumine LS § 16 lg 1 ja § 169 lg

5 nõuete rikkumisel on aset leidnud, see on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega,

väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Küll aga tühistab kohus

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II

eriasjade uurija Ave Uue 03.07.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2590,25,001494

osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas. Kohus teeb selles osas uue otsuse, raskendamata V.

Pavlovi olukorda ja karistab teda KarS § § 63 lg 3 alusel LS § 223 lg 1 järgi juhtimisõiguse

äravõtmisega 1 kuuks ja LS § 236 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, s.o kokku

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

4-25-2725

30. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima antud

kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb V. Pavlovil loovutada (s.t viia ära)

juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates antud kohtuotsuse jõustumisest, ei

tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ja juhiloa loovutamise vahelisel ajal

juhtida. Juhul, kui V. Pavlov tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, võidakse talle

selle kohustuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Väling

kohtunik