3-25-1194/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

25.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1194

Haldusasi

X. X-i kaebus õigusemõistmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.05.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.05.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-1194.

2. Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.05.2025

määrus haldusasjas nr 3-25-1194 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada menetluse lõpetamist puudutavas osas määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, riigi õigusabi puudutavas

osas ei ole määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 124

lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 22.04.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse õigusemõistmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks. Tartu Halduskohus andis 23.04.2025 määrusega haldusasja nr 3-25-1194

kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule. Kaebaja selgitas kaebuses, et ta ostis 1997. a-l

Elva linnas aadressil XXX korteri. Korter registreeriti tema elukaaslase nimele. Kaebaja oli

teinud elukaaslasega käenduslepingu tingimusel, et kui kaebaja saab Eesti kodakondsuse,

vormistatakse korter kaebaja nimele. Kaebaja sai kodakondsuse 2005. a-l, kuid elukaaslane

keeldus käendust täitmast ning erastas maa kaebaja eest salaja. Oktoobris 2007. a-l teatas

elukaaslane, et ta soovib korteri maha müüa. Kaebaja esitas Tartu Maakohtule 10.10.2007

avalduse, et nõuda korter ametlikult tagasi. Kohtumenetluses rikuti kaebaja õigusi. Tartu

Maakohtu 15.04.2008 lahend (tsiviilasi nr 2-07-42761) on ebaõige. Kohus on 15.04.2008

3-25-1194

lahendis arvestanud hagi esitamise tähtaega ekslikult. Alusetu rikastumise korral on hagi

esitamise tähtaeg 3˗10 aastat. Kuna kaebaja sai passi 2005. a-l, sai nõude esitada kuni 2008. a-

ni. Ringkonnakohus lahendas kohtuasja kaks korda otsusega – 21.09.2009 ja 27.05.2010.

Kaebaja elas korteris kuni 2015. a-ni, mil ta välja tõsteti. Kaebaja töötas aastatel 2007˗2015 ja

tasus kohtukulusid. Nüüd on kaebaja pensionär. Kaebaja soovib maakohtu õigusvastase

otsusega tekitatud kahju hüvitamist, et osta endale korter. Mittevaraline kahju on tekkinud

tervise rikkumise tõttu, samuti seaduse rikkumisega ja riigivõimu omavoliga. Varaliseks

kahjuks on riigilõivud, advokaadikulud, kohtu määratud üür, korteri turuhind, kohtukulud.

Elva linn võib igal ajal kaebajaga sõlmitud üürilepingu lõpetada. Koos kaebusega esitas

kaebaja riigi õigusabi taotluse. Analoogse sisuga hagi esitas kaebaja ka 10.04.2025 Tartu

Maakohtule.

2. Tallinna Halduskohus lõpetas 20.05.2025 määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

tõttu ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ning menetlus tuleb lõpetada HKMS § 124 lg 2

ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. Kaebuse asjaolud on ka sedavõrd ilmselged, et asjas ei saa

esineda kaebetähtaja ennistamise aluseid.

Kaebaja vaidlustas korteri omandi ja valdamise küsimuse kohtuasjas nr 2-07-42761, milles

kohus kinnitas 15.04.2008 määrusega kompromissi. Seega on möödunud 10 aastat kaebaja

väidete kohaselt kahju tekitanud õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest.

Kaebaja esitas 23.05.2013 hagi asjas nr 2-13-25926 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

ehk eesmärgil, et teda korterist välja ei tõstetaks. Maakohtu 21.04.2014 otsuse kohaselt oli

kaebaja põhiväiteks, et Tartu Maakohtu 15.04.2008 määrusega kohtuasjas nr 2-07-42761

kinnitatud kompromiss on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 alusel tühine vastuolu tõttu

heade kommetega. Seega oli kaebajal juba 2013. a-l teada, et Tartu Maakohtu 15.04.2008

määrus nr 2-07-42761 võib olla kaebajale kahju tekitanud. Samas asjas kuulutati

ringkonnakohtu otsus 10.11.2014 ja Riigikohtu määrus kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata jätmise kohta 21.01.2015. Kuna kaebaja pöördus õigusemõistmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks kõige varem kohtusse 10.04.2025 (kohtuasi nr 2-25-5550), on igal juhul 10-

aastane kaebetähtaeg möödunud.

Kaebaja väited aegumise arvestamise ja ringkonnakohtu kahe lahendi kohta on seotud

kohtuasjaga nr 2-08-21339. Selles kuulutati maakohtu otsus aegumise kohta 04.12.2009 ja

ringkonnakohtu otsus 27.05.2010 (jõustus 27.09.2010). Seega on samuti möödunud 10 aastat

kaebaja väidete kohaselt kahju tekitanud õigusemõistmisel tehtud lahendi

teatavakstegemisest. Kaebaja tugines ka apellatsioonkaebuses asjas nr 2-13-25926 väitele, et

kaebaja nõue raha tagastamiseks ei olnud 04.12.2009 otsuse nr 2-08-21339 tegemisel

aegunud. Ringkonnakohus leidis, et see väide ei saanud mõjutada hinnangut varem sõlmitud

kompromissile (ringkonnakohtu otsuse p-d 4 ja 11). Sellegipoolest nähtub eeltoodust, et

kaebaja sai hiljemalt 2014. a-l teada, et Tartu Maakohtu 04.12.2009 otsus nr 2-08-21339

ja/või ringkonnakohtu otsus samas asjas võivad olla kaebajale kahju tekitanud. Kuna kaebaja

pöördus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kõige varem kohtusse 10.04.2025

(kohtuasi nr 2-25-5550), on igal juhul 10-aastane kaebetähtaeg möödunud.

Erandlikult võib olla ka kahju hüvitamise kaebuse 10-aastane kaebetähtaeg ennistatav, kui

erinevad avaliku võimu organid on olnud ise samuti eksimuses nii, et kaebajal ei olnud

võimalik kahju tekkimisest aru saada (Riigikohtu 11.10.2022 määrus nr 3-19-1340).

Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, kuna ükski avaliku võimu organ ei ole

kaebajat eksitanud, et ta võiks jätkuvalt vaidlusalust korterit omada või vallata. Võimalusest,

et kaebaja võidakse korterist välja tõsta ja see on mingiski osas seotud 2007.˗2010. a-ni

2(5)

3-25-1194

toimunud kohtumenetlustega, pidi kaebaja aru saama hiljemalt 2013. a-l, mil kaebajale

määrati riigi õigusabi seoses kinnisasja väljaandmisega (kohtuasi nr 2-13-6989) ja kaebaja

esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses kaebaja sundkorras

korteriomandist väljatõstmisega (kohtuasi nr 2-13-25926). Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal

esines 10 aasta kestel (2015˗2025) mõjuv põhjus, miks ta ei saanud kaebuse esitamiseks

halduskohtu poole pöörduda.

Alternatiivselt on võimalik kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, s.o põhjusel, et

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 15 lg-te 1 ja 31 järgi on see, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus

toime pannud kuriteo või rahuldatud oleks isiku individuaalkaebus Euroopa Inimõiguste

Kohtule. Vaidlusalustes kohtuasjades ei ole ka äratuntav, et riivatud oleks kaebaja õigust

õiglasele kohtumenetlusele inimõiguste konventsiooni art 6 mõttes. Kaebaja läbis

kohtuasjades nr 2-08-21339 ja 2-13-25926, millest viimases hinnati kohtuasjas nr 2-07-42761

sõlmitud kompromissi, kõik kolm kohtuastet. Sisuliselt ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust

sellele, et sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt põhivaidluse läbivaatamisel ja

seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 20.05.2025 määrus nr 3-25-1061; 27.09.2023 otsus nr 3-22-495, p 10).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajale tekkinud riivet pidada väheintensiivseks, vaatamata

kaebaja väidetud kahju summale, sest sisuliselt on kaebajale tekkinud riiveks see, et ta ei saa

juba lahendatud kohtuasja taasalustada.

Kaebuse rahuldamine on ka ebatõenäoline. Täidetud ei ole kumbki RVastS §-s 15 toodud

õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise eeldustest. Halduskohtul puudub õigus hinnata

vaidlustatud kohtulahendi sisulist õiguspärasust. Kaebaja on selgitanud, et prokuratuur on

keeldunud kriminaalmenetluse algatamisest (dtl 27). Kohtule ei nähtu kohtute infosüsteemist,

et kriminaalmenetluse algatamata jätmise osas toimuks kohtus kaebemenetlust. Seega tuleneb

kaebaja avaldatust, et kohtunike osas ei ole süüdimõistvat kohtuotsust. Sealjuures ei ole

halduskohus pädev tuvastama kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist. Kohtunikku ei saa

käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Arvestades kohtuotsuste kuulutamise aega, oleks ka süüteo möönmise korral see aegunud

(karistusseadustiku § 311 ja § 81 lg 1 p 1).

Arvestades halduskohtusse pöördumise aega, on kaebaja minetanud ka võimaluse pöörduda

Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.

Kuna menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja ilmselge ületamise tõttu, tuleb kaebaja riigi

õigusabi taotlus jätta rahuldamata, sest asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma

õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X. X esitas 16.06.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 20.05.2025 määruse

peale.

Tallinna Halduskohus ja Tartu Maakohus on ekslikult arvestanud hagi aegumise tähtaega.

Kaebaja õiguseid on rikutud ja korter on ebaõigesti kaebajalt ära võetud. 10 aastat sai täis

15.04.2025 ja avaldus oli esitatud 10.04.2025. Kaebaja on korteri omanik. Kaebaja

elukaaslasel ei olnud õigust maad erastada.

3(5)

3-25-1194

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 näevad kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks ette

kaks tähtaega: 1) kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama

kahjust ja selle põhjustanud isikust; 2) kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle

põhjustanud sündmusest arvates. Sealjuures ei ole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju

tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada

kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus (vt

Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Kui 10 aastat kahju tekitamisest on

möödunud, ei oma tähendust küsimus, millal kannatanu kahjust või selle põhjustanud isikust

teada sai. 10-aastane tähtaeg on maksimaalne ajavahemik, mil nõude esitamine on üldse

lubatav (Riigikohtu 21.06.2017 otsus nr 3-3-1-95-16, p 9).

6. Kaebuse asjaoludest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas X. X 11.10.2007 Tartu

Maakohtule hagi Y ja Q vastu omandiõiguse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-07-42761). Tartu

Maakohus kinnitas 15.04.2008 määrusega nr 2-07-42761 asjas kompromissi ja lõpetas

tsiviilasja menetluse. Kompromissiga andsid kostjad kaebaja XXX Elvas asuva korteri

kaebaja valdusesse, kaebaja kohustus maksma üüri ning vabastama korteri 2010. a-l.

23.05.2013 esitas kaebaja tsiviilasjas nr 2-13-25926 hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, et vältida korterist välja tõstmist. Tartu Maakohtu 21.04.2014 otsusega jäeti

kaebaja hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustest nähtuvalt hindas kohus asjas ka kaebaja

väidet, et maakohtu 15.04.2008 määrusega nr 2-07-42761 kinnitatud kompromiss on tühine

vastuolu tõttu heade kommetega. Samas asjas jättis Tartu Ringkonnakohus 10.11.2024

otsusega maakohtu otsuse muutmata ning Riigikohus 21.01.2015 määrusega kaebaja

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kaebaja väited aegumise arvestamise ja kahe

ringkonnakohtu lahendiga on seotud tsiviilasjaga nr 2-08-21339 (kaebaja hagi Y ja Q vastu 20

000 krooni nõudes). Nimetatud asjas jättis Tartu Maakohus 04.12.2009 otsusega hagi

rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohus 27.05.2010 otsusega maakohtu otsuse muutmata

(jõustus 27.09.2010). Arvestades, et kaebaja pöördus õigusemõistmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks kohtusse kõige varem 10.04.2025 tsiviilasjas nr 2-25-5550, oli möödunud 10-

aastane tähtaeg ehk maksimaalne ajavahemik, mil nõude esitamine on üldse lubatav.

7. Ka kahju hüvitamise nõude esitamiseks ettenähtud 10-aastane tähtaeg on põhimõtteliselt

ennistatav, kuid selleks peavad olema esinenud väga olulised ja kestvad takistused

kaebeõiguse tähtaegseks kasutamiseks (vt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p

12; 15.06.2005 määrus nr 3-3-1-25-05, p 10). Halduskohus on õigesti leidnud, et praegune

kohtuasi ei ole asjaoludelt erandlik (vrd Riigikohtu 11.10.2022 määrus nr 3-19-1340). On

ilmne, et kaebaja pidi võimalusest, et ta võidakse korterist välja tõsta ning see on seotud a-tel

2007˗2010 toimunud kohtumenetlustega, aru saama hiljemalt 2013. a-l, mil talle määrati riigi

õigusabi seoses täiteasjaga kinnisasja väljaandmiseks (Tartu Maakohtu 04.03.2013 määrus nr

2-13-6989) ning kaebaja esitas tsiviilasjas nr 2-13-25926 hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks seoses kaebaja sundkorras korteriomandist väljatõstmisega. Esitatud

asjaoludest ei nähtu ja kaebaja ei ole väitnud selliseid objektiivseid ega subjektiivseid

4(5)

3-25-1194

põhjuseid, mis oleksid kestvalt takistanud kaebajal nõude esitamist seaduses sätestatud tähtaja

jooksul.

8. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks ei ole alust, lõpetas

halduskohus õigesti HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes haldusasja menetluse.

9. Kuna halduskohus lõpetas õigesti haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu, tuli

kaebaja riigi õigusabi taotlus jätta RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.

10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.05.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)