2-25-2580/16 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-2580

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 892,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja RD

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 7438,09 eurot, sealhulgas:

2.1. kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg kuni

05.08.2025 makseni summas 3677,37 eurot;

2.2. tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 3760,72 eurot, mis tuleb XX-il tasuda

alljärgnevatel maksetähtpäevadel ja osamaksetes:

Nr

Maksepäev

Põhiosa jääk

Igakuine makse

05.09.2025

3760,72

118,73

05.10.2025

3641,99

121,05

05.11.2025

3520,94

121,09

05.12.2025

3399,85

123,35

05.01.2026

3276,50

123,49

05.02.2026

3153,01

124,70

1(9)

05.03.2026

3028,31

128,80

05.04.2026

2899,51

127,19

05.05.2026

2772,32

129,31

05.06.2026

2643,01

129,70

05.07.2026

2513,31

131,77

05.08.2026

2381,54

2381,54

3. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (3677,37

eurot) kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

4. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 36,45% ulatuses ja kostja kanda 63,55% ulatuses.

6. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajaliku

maakohtu menetluskulud 641,86 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus

avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 317 lõikele 1.

9. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

2(9)

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. 16.02.2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi (täiendatud

9.05.2025 ja 13.05.2025) XX (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 8594,66 eurot, intressid 331,79 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 2936,69 eurot, lisaks edasiulatuvad viivised alates

17.02.2025 kuni põhinõude summas 8594,66 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras

11,4% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks

välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras

viivist. 10.03.2025 edastati hagi kohtualluvusel menetlemiseks Pärnu Maakohtule.

2. Nõude aluseks on AS-i Inbank (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 03.08.2020

sõlmitud Autolaenu leping nr X, mille alusel sai kostja laenu 9000 eurot. Laenu väljamakse

tehti AutoPaymets OÜ-le. 06.04.2021 sõlmiti lepingu muutmise kokkulepe, mil sai lepingu

numbriks Q. Muutmise kokkulepe sõlmimise hetkega oli kostjal tagastamata põhiosa summas

8625,44 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodi 05.05.2021- 05.12.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa

katteks summas 18,28 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 8607,16 eurot. Peale

lepingu ülesütlemist tasus kostja 12,50 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks.

Eeltoodust tulenevalt on põhivõlg summas 8594,66 eurot (8625,44-18,28-12,5).

AS Inbank Finance loovutas 30.11.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le.

Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

3. Esialgse lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 12,90% ja Lepingu nr Q kohaselt on

krediidi kulukuse määr 12,30% aastas. Laenulepingute sõlmimise ajal ehk 03.08.2020 oli

Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% ja 06.04.2021 oli see

20,09%. Seega kolmekordne määr oli vastavalt 61,56% ja 60,27%. Hagiavalduse lisade

kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 12,90% aastas ja 12,30% aastas (dtl 192,

201). Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti

Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole

liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühine.

4. Enne lepingusõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet. Hageja esitab

tõendina laenutaotluse, laenuandja selgituse, märgib et esialgne võlausaldaja tegi päringud

Maksehäireregistritesse, maksehäireid polnud ja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist. Kostja sissetulek 1300 eurot, igakuised kohustused 250 eurot. Hageja

märgib üldiselt, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu

sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades

hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid

kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja pangakonto

väljavõtet esitatud ei ole.

5. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 30.04.2025 võimaluse

esitada nõude ümberarvestus ja kostja pangakonto väljavõte, kuivõrd laenu väljastamisel võidi

rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

3(9)

6. Vastuseks kohtunõudele selgitas hageja 09.05.2025 hagi täienduses lepingute ülesütlemist.

Kostjal on võlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 05.08.2021 kuni ülesütlemiseni eelnenud 7.

osamakseni s.o 05.11.2021, mida on laenuandja pidanud ülesütlemise aluseks. 08.11.2021

edastas laenuandja ülesütlemise hoiatuse võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei

likvideerinud ja võlausaldaja ütles lepingu üles 30.11.2021. Hageja esitas ka VÕS § 4034 lg 7

järgse ümberarvestuse.

7. Hageja märgib, et kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1549,41 eurot

ning hagejale on toimunud laekumisi summas 12,50 eurot, mille hageja arvestab põhiosa

katteks. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 7438,09 eurot (9000-1549,41-

12,50). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda

lepingut 30.11.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega võlas. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt ning esitab ümberarvestuse esialgse lepingu maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud

kokku 1561,91 eurot, seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-23 osamaksed so

05.09.2020-05.07.2022 täielikult ning 24. s.o 05.08.2022 osamakse osaliselt. Kostja on võlas

seega alates 05.08.2022 osamaksest. 09.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa

osamaksed summas 3288,25 eurot s.o 24.-57. osamaksed (05.08.2022 -05.05.2025).

Hageja palub välja mõista 09.05.2025. a sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksete

summa 3288,25 eurot ning samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

alljärgnevalt:

Kostja on viimase makse teinud 17.02.2022. Seega ei ole kostja hageja pöördumistele

vastanud ega lahendusi võlgnevusele otsinud. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja samuti

võlgnevust tasunud ning varasemas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt osalenud. Seega

esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

kohustused.

4(9)

Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust,

vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas vastavalt 24.11.2023

Riigikohtu määrus ts 2-21-13098 p 24. Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe kehtiv.

Hageja palub välja mõista viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt 3288,25 eurolt alates

kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 11,40% aastas, 0,03% päevas ja

välja mõista viivis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,03% alates

iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

8. Maakohus võttis 14.05.2025 määrusega hagi menetlusse.

9. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 06.07.2025. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu

saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning

esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).

10. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks

tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja

kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

12. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud

kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud.

13. Hageja nõue tuleneb kostja ja AS Inbank vahel sõlmitud Autopay autolaenu lepingust nr

Q (endise numbriga X). Kostja sai sõiduki ostmiseks laenu 9000 eurot. Kuna AS Inbank

sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas

kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1

mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

Kohus tuvastab, et tarbijakrediidileping on kehtivalt sõlmitud ja selle alusel on kostjale 9000

eurot väljamakstud. Täidetud on teavitamiskohustust (dtl 195-198). Samuti on leping kehtivalt

üles öeldud ja sellest tulenevad nõuded hagejale loovutatud (dtl 217). Kostjat on nõude

loovutamisest kirjalikult teavitatud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et

krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

5(9)

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis krediidiandja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata

krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus

(KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes

selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et

kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul ei ole kohtule kostja pangakonto väljavõtet esitatud. Hageja ei tuginenud

sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

15. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama

paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole

tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe

või esitanud võltsitud andmeid.

6(9)

16. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

17. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

18. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hageja esitas ümberarvestuse. Hagi täiendusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku

1561,91 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 1561,91 eurot põhiosa

katteks, siis on võlgnevuse jääk 7438,09 eurot (9000 eurot laenusumma – tagasimaksed

1549,41-12,50 eurot).

19. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt lepingule, tuleb

kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena, seega ei ole poolte leping hagi esitamise

ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping

kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped

intressimäära ja muude kulude kohta.

Hageja esitas ümberarvestuse esialgse lepingu maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud

1561,91 eurot, seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-23 osamaksed, s.o 05.09.2020-

05.07.2022 täielikult ning 24. makse s.o 05.08.2022 osamakse osaliselt (summas 21,93 eurot,

dtl 261). Kostja on võlas seega alates 05.08.2022 osamaksest (osaliselt summas 60,49 eurot).

Hageja palus välja mõista 09.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed

summas 3288,25 eurot s.o 24.-57. osamaksed (05.08.2022 -05.05.2025). Kohus korrigeerib

hageja märgitud sissenõutavat summat (3288,25 eurot) kuivõrd tehtud arvutuste järgi tuleb

sissenõutavaks summaks 3326,81 eurot (1-23 osamaksed + 24. osamakse osaliselt 60,49

eurot; mitte 3288,25 eurot).

Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o osamaksed alates 05.08.2022 (05.08.2022 osamakse

osaliselt) kuni makseni 05.08.2025 summas 3677,37 eurot (3326,81+350,56).

Hageja palus välja mõista viivise antud summalt lepingujärgses viivisemääras s.o 11,40%

aastas, 0,03% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest.

Samuti palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369

alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta viivis 0,03% alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

20. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

7(9)

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja

tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude

suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja

kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt

tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad kohustused.

21. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on

kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (3677,37 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ühtlasi

mõistab välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt alates nõude

sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu selgitused

22. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

23. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

8(9)

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viiviste tasumisest ning nõudest rahuldas kohus

üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise nõude. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 63,55% ((8193,06 (7438,09+754,97) /

12892,93 eurot * 100% = 82,80%). Seega jäävad menetluskulud 63,55% ulatuses kostja

kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (ilma käibemaksuta) 3 tunni eest tunnihinnaga

169 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses

asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike

vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitatud hagi

koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus

169 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik

esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 100 eurot (100 eurot x 1 tund).

Kokku on hageja menetluskulud 1010 eurot (=910 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 100 eurot).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 63,55% (1010 eurost), s.o 641,86 eurot

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid,

siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.

24. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

25. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku

kohtunik

9(9)