2-24-12250/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. augustil 2025, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja number

2-24-12250

Kohtuasi

X hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, alternatiivselt

kostja juhatuse koosoleku 13.05.2024 otsuse kehtetuks

tunnistamiseks või otsuse kehtetuse tuvastamiseks osas,

milles kostja arvas hageja Eesti Konservatiivsest

Rahvaerakonnast välja

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX)

Kostja EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

(registrikood 80040344), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaadi abi

Getter Ulla

Kohtuistungi kuupäev

12.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Tuvastada, et EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 13.05.2024

otsus, millega X arvati erakonnast välja, on tühine.

3. Jätta mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata.

4. Määrata hageja menetluskulud 9/10 ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 1/10 ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud

poolte endi kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 5961,29 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

1. X (hageja) esitas 12.08.2024 Harju Maakohtule hagi EKRE - Eesti Konservatiivne

Rahvaerakond (kostja) vastu. Hageja vaidlustas kostja juhatuse 13.05.2024 otsuse, millega ta

arvati erakonnast välja. Ühtlasi nõudis kostja mittevaralise kahju hüvitamist. Nõuete

täpsustatud sõnastuse esitas hageja 21.02.2025 avalduses (digitoimiku lk dtl 103). Hageja

astus kostja liikmeks 16.12.2015. Kogu liikmeks oleku aja jooksul on hageja aktiivselt

osalenud erakonna tegevuses. Muu hulgas valiti hageja 2021. aasta kohalike omavalitsuse

volikogude valimistel Saaremaa Vallavolikogusse. Samuti kandideeris hageja 2023. aasta

Riigikogu valimistel kostja nimekirjas parlamenti. Väljaarvamise arutamisest hagejat ei

teavitatud ja talle ei antud võimalust vastata etteheidetele. Vaidlusaluse juhatuse koosoleku

kokkukutsumisest teatati juhatuse liikmetele ette vähem kui põhikirjas nõutud. Hageja

väljaarvamise päevakorrapunktist teatati juhatuse liikmetele alles koosoleku päeval. Protokolli

sisu ei vasta koosoleku tegelikule käigule. Protokollis toodud põhjendused hageja

väljaarvamiseks on alusetud. Väljaarvamise poolt oli kaheksa juhatuse liiget 14-st koosolekul

osalenud juhatuse liikmest. Hageja oli erakonna aktiivne liige ja tal oli õigustatud ootus enda

ülesehitatud poliitilise karjääri jätkamise võimaluse osas. Mittevaraline kahju seisneb selles,

et hageja pikaajaline töö kostja liikmena on sisuliselt ära nullitud, misläbi on hageja õigusi

eneseteostamiseks oluliselt piiratud. Samuti on rikutud hageja õigust kuuluda kostja kui

erakonna liikmeskonda. Hageja mainet valijate silmis on kahjustatud. Hageja nõudis hüvitise

suuruse kindlaksmääramist kohtu õiglasel äranägemisel.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja rikkus erakonna liikmele pandud kohustusi ja arvati

õigustatult erakonnast välja. Hageja on astunud teise erakonna liikmeks. Seadus ei luba isikul

olla samaaegselt enam kui ühe Eesti erakonna liige ja väljaarvamise vaidlustamiseks puudub

seega õigustatud huvi.

3. Kohus valmistas asja lahendamist ette 04.11.2024 määrusega (dtl 69), 23.01.2025

eelistungil (dtl 90) ning 14.03.2025 ja 08.04.2025 määrustega (dtl 125 ja 175). Kohus vaatas

hagi läbi 12.06.2025 kohtuistungil kuulates üle hageja tunnistajad A, B ja C (dtl 83). Pooled

esitasid järgnenud kirjalikus menetluses veel avaldusi.

Põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja väljaarvamise otsuse

kehtivuse vaidlustamise osas. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu.

Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.

5. Erakonna kui mittetulundusühingu liikmetel on üldjuhul õigustatud huvi, et erakonna

juhtimine oleks õiguspärane. Sarnaselt Riigikohtu praktikas äriühingute ja tulundusühistute

kõigi juhtimistasandite otsuste vaidlustamise õiguse jaatamisega1 on ka erakonna liikmel

üldjuhul õigus vaidlustada juhatuse otsuseid. Õigustatud huvi tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 38 lg 2 tähenduses on aga kaheldamatult olemas erakonna liikmel, kes vaidlustab

1 Vaata Riigikohtu RKTKm 14.12.2016, 3-2-1-139-16, p 14, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-2-

1-139-16

tema enese väljaarvamise. Isegi mitteliikmel võib olla õiguslik huvi juriidilise isiku organi

otsuse tühisuse tuvastamise vastu kui see otsus tegelikult mõjutab tema õiguslikku positsiooni

või toob talle kaasa õiguslikke tagajärgi.2 Õigustatud huviga isikute ringi on kohtupraktikas

määratletud kattuvana nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise nõuete

osas.3 Kui isik on meelevaldselt arvatud erakonnast välja, on tal oma au ja väärikuse

kaitsmiseks õigustatud huvi otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise suhtes isegi siis, kui ta ei

soovi või ei saa erakonna liikmena jätkata (käesoleval juhul teise erakonna liikmeks saamise

tõttu). Arvestades erakondade olulist rolli Eesti demokraatlikus ühiskonnajuhtimise

korralduses on ka avalikkusel huvi selle vastu, et erakondade õiguskuulekust kontrollitakse.

6. Otsuse kehtivuse vaidlustamisel peab kohus alustama võimaliku tühisuse kontrollimisest

sõltumata hageja nõuete sõnastusest ja järjestatusest, sest tühist otsust ei saa kehtetuks

tunnistada. Ka kehtetuks tunnistamise nõude eesmärgiks on otsuse õigusmõju puudumise osas

selguse saavutamine.

7. Juhatus on mittetulundusühingu organ (TsÜS § 31 lg 1). Juriidilise isiku organi otsus on

tühine kui otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda (TsÜS § 38 lg 2).

8. Erinormide puududes kohaldatakse erakonnale mittetulundusühingute seadust (MTÜS.

Erakonnaseadus EKS § 1 lg 2). Seda ka liikme väljaarvamise osas (EKS § 5 lg 2). Seadus ei

reguleeri väljaarvamise otsustuskorda. Kostja põhikirja (dtl 23) p 6.3, 12.3 ja 12.7.7 kohaselt

otsustab liikme väljaarvamise erakonna juhatus kollegiaalse organina. Seadus ei reguleeri ka

juhatuse koosolekute kokkukutsumise korda. Kostja põhikirja p 12.5 järgi teatatakse juhatuse

koosolekust liikmetele meili teel vähemalt seitse päeva ette. MTÜS § 7 lg 2 järgi on selline

regulatsioon lubatav.

9. Vaidlusaluse koosoleku kutse saadeti juhatuse liikmetele 07.05.2024 (dtl 87). Põhikirja p

12.5 järgi pidi koosoleku kutse ja koosoleku toimumise vahele jääma seitse päeva.

Tegelikkuses teatati koosolekust juhatuse liikmetele viis päeva ette. Tegemist on koosoleku

kokkukutsumise korra olulise rikkumisega mis TsÜS § 38 lg 2 järgi tõi kaasa kõigi

koosolekul tehtud otsuste tühisuse. Rikkumine olnuks kõrvaldatav ainult siis, kui koosolekul

oleksid osalenud kõik juhatuse liikmed (MTÜS § 20 lg 3). Kõik kostja juhatuse liikmed

vaidlusalusel koosolekul ei osalenud, puudus juhatuse liige Y (dtl 14).

10. Kostja põhikiri ei reguleeri koosoleku kutse sisu. Koosolekutest etteteatamise eesmärgiks

on organi liikmetele koosolekuks ettevalmistumise võimaldamine. Olukordades, kus seadus

reguleerib koosolekust etteteatamist, on alati kehtestatud nii etteteatamise minimaalne aeg kui

ka koosoleku päevakorra teatavaks tegemine (mittetulundusühingute osas vt MTÜS § 20 lg

6). Vaidlusaluse koosoleku kutses päevakorda märgitud pole. Hageja väitel teatati tema

väljaarvamise arutamise kavatsusest juhatuse liikmetele alles koosoleku päeval (23.01.2025

istungiprotokolli lk 2). See on tõendatud tunnistajate A, B ja C ütlustega (12.06.2025

istungiprotokolli lk 2, 6 ja 8). Tunnistajad A ja B ütlesid ka, et selline etteteatamine ei

võimaldanud neil küsimuse arutamiseks ette valmistuda (protokolli lk 2, 3 ja 6). Asjaolusid

arvestades on tõenäoline, et hilinenud teavitus hageja väljaarvamise arutamisest mõjutas

otsuse tegemise protsessi nende juhatuse liikmete osas, kes ei olnud väljaarvamise arutamise

ettevalmistamise juures. Juhatuse koosoleku protokoll ei kajasta kõnealuse päevakorrapunkti

arutamise käiku isikuviidetega (ainsaks erandiks on päevakorrapunkti lõpus D poolt tehtud

ettepanek otsuse hääletamiseks). Protokolli tekst koosneb varem koostatud tekstide

väljavõtete taasesitamisest ja arvukatest viidetest põhikirjapunktidele, mis elulise usutavuse

2 RKTKm 20.03.2024, 2-22-14182, p 15, https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=2-22-14182/32

3 RKTKo 10.11.2010, 3-2-1-97-10, p 12, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-2-1-97-10

järgi hinnates ei ole suulise arutelu tavalise sisu kajastus. Tunnistaja B ütles, et väitles otsuse

arutamise käigus Ega, kes oli päevakorrapunki põhiline ettekandja. Protokollist ei nähtu E ega

B sõnavõtte. Protokollis ei ole mingisugust kajastust hageja väljaarvamuse vastu esitatud

seisukohtade kohta. Tunnistaja C väitel oli hageja väljaarvamise tegelikuks põhjuseks

erakonna esimehe vastav soov (istungiprotokolli lk 8 ja 9).

11. Eespool p-des 8 ja 9 kirjeldatud asjaoludest järeldub, et hageja väljaarvamine oli ette ära

otsustatud ning selle arutamine juhatuse koosolekul korraldati teadlikult viisil, mis ei

võimaldanud ettevalmistatud ja sisulist arutelu. Koosoleku korraldamise rikkumised

mõjutasid ka hageja õigusi, kuna võisid olla põhjuslikus seoses hageja väljaarvamise otsuse

tegemisega. Ei saa välistada, et koosoleku korraldamine põhikirjanõudeid järgides oleks

võinud tuua kaasa ka teistsuguse sisulise otsuse.

Kohus leiab, et otsus hageja väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast on tühine.

12. Kui vaidlusalune otsus ei oleks tühine, tuleks see kehtetuks tunnistada põhjendamatuse

tõttu. EKS § 5 lg 2, MTÜS § 16 ja kostja põhikirja p 6.4 kohaselt on liikme väljaarvamine

lubatav ammendavalt loetletud alustel. Aluste tegelik esinemine peab olema kontrollitav,

väljaarvamise otsus ei tohi olla meelevaldne.

13. Vaidlustatud otsuse arutamise käik ja hääletustulemused on esitatud kostja juhatuse

13.05.2024 koosoleku protokolli väljavõttes (dtl 14). Kostja kinnitas, et nimetatud väljavõte

kajastab ammendavalt vastava otsuse kohta protokollitut (15.01.2025 avalduse p 7, dtl 86).

Väljavõte sisaldab kaheksat lehekülge teksti. Arutelu kohta esitatu algab lühikese

sissejuhatava lõiguga hagejale tehtud etteheidete kohta. Nimetatud on (1) Facebooki grupi

„EKRE Saaremaa&Muhu“ nime omavoliline muutmine ja nime taastamise nõuete

mittetäitmine, (2) erakonda laimava isiku F lisamine Faceboook lehe administraatoriks ja (3)

poliitilise konkurendi G lisamine Faceboook lehe administraatoriks (dtl 14). Järgneb

tähistusega A märgitud mitmeleheline ülevaade Saaremaa ringkonna juhatuse koosolekutest ja

varasemast kirjavahetusest (dtl 15 – 19). Seejärel on tähistusega B osas märgitud neljanda

hagejale tehtava etteheitena ära (4) sotsiaalmeedias toetuskampaania tegemine

üksikkandidaadina Euroopa Parlamendi valimistel kandideerinud Gle (dtl 20).

Päevakorrapunkti lõpus on D teinud juhatuse liikmetele ettepaneku arvata hageja erakonnast

välja (dtl 21). Hääletusele pandud otsuses on loetletud õigusnormid, mille rikkumise tõttu

otsus teha. Faktiliste asjaoludega neid õigusnorme hääletamisele pandud otsuses seostatud

pole. Lõpetuseks on protokollis märgitud ära hääletamistulemused ja otsuse vastuvõtmine (8

poolt, 2 vastu, 3 erapooletut üks juhatuse liige jättis hääletamata).

14. Kostja pole tõendanud oma õiguste olemasolu Facebook lehe suhtes, mille nimetuse, sisu

ja administreerimisõiguste osas on hagejale etteheiteid tehtud. Puudub vaidlus, et tegemist on

hageja loodud lehega. Kostja väited selle lehe omandi „konkludentsest üleandmisest“ temale

(31.03.2025 avalduse p 9jj, dtl 130) on kontrollimatuseni ebamäärased. Kostja pole

tõendanud, et hageja on andnud Facebook lehega seotud õigused kostjale üle ja et kostjal oli

õigus otsustada lehe nimetuse, sisu ja administreerimisõiguse üle. Pole vaidlust, et hageja

kasutas kõnealust Facebook lehte kostja huvide edendamiseks, kuid on tõendamata et hageja

on andnud Facebook lehega seotud õigused kostjale üle ja et kostjal oli õigus otsustada lehe

nimetuse, sisu ja administreerimisõiguse üle. Kolm esimest hageja väljaarvamise alusena

nimetatud rikkumist (vt p 13 eespool) on seega meelevaldsed.

15. Neljas väljaarvamise alusena esitatud rikkumine – toetuskampaania tegemine Gle, on

koosoleku protokollis sisustatud väga piiratult. Protokolli kohaselt „korraldab X sisuliselt

sotsiaalmeedias toetuskampaaniat vastaskandidaadile (üksikkandidaat): Reg nr xx G“ (dtl

20). Protokoll ei kirjelda sellise tegevuse asjaolusid täpsemalt. Protokollis on väidetud, et G

laimab erakonda (dtl 20), kuid seda pole seostatud hageja tegevusega. Otsuse põhjendus

põhikirja p 6.4.7 rikkumise kohta on seega kontrollimatuseni ebamääraselt sisustatud, olles

samuti meelevaldne.

16. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et väljaarvamise aluste esinemine on tõendamata.

17. Kohus ei rahulda mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kohus selgitas hagejale, et kahju

asjaolud tuleb temal enesel kohtule esitada (23.01.2025 istungiprotokolli lk 1, dtl 90). Hageja

pole mittevaralise kahju tekkimise väidet sisustanud. Hageja väitel on tema väljaarvamine

kostja liikmete hulgast muutnud kasutuks tema töö kostja liikmena ja on piiranud tema

eneseteostuse võimalusi (hageja 31.03.2025 avalduse p 20jj, dtl 135). Hageja väitel on

kahjustatud ka tema mainet valijate silmis (21.02.2025 avalduse p 11, dtl 104). Mittevaraline

kahju võiks käesoleva vaidluse asjaolude kontekstis eelkõige seisneda hageja meelerahu

raskes häirituses ja suures vaimses üleelamises. Selliste tagajärgede kaasnemist vaidlusalusest

otsusest hageja väitnud pole. Kahju tekkimise kohta esitatud väited ei anna kohtule

mingisugust mõistlikku suunist rahalise hüvitise määramise õigustatuse järeldamiseks ega

selle suuruse kindlaksmääramiseks. Vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamine annab hagejale

piisava võimaluse väidetava mainekahju kõrvaldamiseks.

18. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Kohus hindab hageja rahuldamata jäänud nõude (mittevaralise kahju hüvitamise

nõue) menetlemisega seotud töömahu 1/10-le menetluse töömahu tervikust. Kohus määrab

vastavalt 9/10 hageja menetluskuludest kostja kanda ja 1/10 kostja menetluskuludest hageja

kanda.

19. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu

7605,6 eurot esindaja 33,83 tunni töö eest tasumääraga ca 225 eurot tund (käibemaksuga).

Kostja menetluskuluks on 12 617,49 eurot esindajate 47,17 tunni töö eest keskmise

tasumääraga ca 267 eurot tund (käibemaksuta). Mõlemad pooled on esitanud üksikasjalikud

aruanded esindajate poolt tehtud tööde kohta (kostja 11.08.2025 avalduse, dtl 234; hageja

13.08.2025 avalduse lisa, dtl 244). Tehtud toimingute aruannete põhjal pole kohtul põhjust

lugeda esindajate toiminguid või nendeks kulutatud aega põhjendamatuks. Vastavalt

menetluskulude jaotusele (p 17 eespool) tuleb kostjal hüvitada 7223,04 eurot hageja

menetluskuludest ([420 + 7605,6] x 90%) ja hagejal 1261,75 eurot kostja menetluskuludest

(12 617,49 x 10%). Kohus tasaarvestab need summad mõistab kostjalt hageja kasuks vastavalt

välja menetluskulude hüvitise 5961,29 eurot (7223,04 – 1261,75).

20. Hageja taotlusel (dtl 242) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik