2-24-9898/44 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-9898

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.august 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-9898

Tsiviilasi

Hagihind

G.F ja X.Q hagi P.C vastu elatise suurendamise nõudes

Hageja I osas 2139,48 eurot, hageja II osas 1751,04 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja I: G.F (isikukood XXX)

Hageja II: X.Q (isikukood XXX)

Seaduslik esindaja X.B

Kostja: P.C (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

2.04.2025, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Muuta Pärnu Maakohtu 2.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-135183

väljamõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista P.C-lt poeg G.F kasuks alates 1.09.2025 igakuine elatis summas 100

eurot kuni G.F-i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 1.04.2027.

4. Välja mõista P.C-lt poeg X.Q kasuks alates 1.09.2025 igakuine elatis summas 100

eurot kuni X.Q täisealiseks saamiseni, s.o kuni 3.04.2029.

5. P.C-l tuleb igakuine elatis maksta X.B kontole nr EE162200001106623047

selgitusega ,,elatis“

6. Jätta rahuldamata kostja 1.12.2024 taotlus X.Q ja X.B konto väljavõtete

väljanõudmiseks.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

2-24-9898

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Alaealised G.F ja X.Q esitasid 27.06.2024 Pärnu Maakohtule hagi P.C vastu elatise

suurendamise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt (mille kohus 22.08.2024 menetlusse võttis) on G.F (lahendi

tegemise ajal 16 a) ja X.Q (14 a) P.C ja X.B ühised lapsed. Lapsed elavad koos emaga.

Varasema kohtuotsusega maksab kostja kummagile lapsele 50 eurot elatist. Arvestades

elukallidust ja laste vajadusi on see liiga vähe. Elatiskalkulaatori alusel oleks makstav

summa koku 532,28 eurot. Hagejate ema sissetulekuks on töötasu 768 eurot ja töövõimetus

320-360 eurot. Kostja varalist seisu hagejad ei tea. G.F-i vajadused 1 kuu kohta on kokku

413,20 eurot: eluasemekulud 56,60 eurot, kulutused toidule 166,60 eurot, sidekulud 15 eurot,

kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot ja koolikohustuse

täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot ja muud vältimatud

püskulutused 70 eurot. X.Q vajadused 1 kuu kohta on kokku 360,20 eurot: eluasemekulud

56,60 eurot, kulutused toidule 166,60 eurot, sidekulud 12 eurot, kulutused tervishoiule 30

eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot ja koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused

riietele ja jalanõudele 35 eurot.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise

miinimummääras - hagejale I 287,72 eurot ja hagejale II 244,56 eurot alates hagi esitamisest

so 27.06.2024. Hagejad paluvad elatise maksmist nende ema X.B pangakontole.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hagejate ema, et kostja lastega söömas ei käi ega

anna ka taskuraha. Lisaks makstavale elatisele kostja laste heaks eriti lisakulutusi ei tee ja

kui teeb, siis ka nuriseb. Hagejate ema seminaridel käimine ei puutu asjasse. Hagejad käivad

emaga väljasõitudel ja vahel ka reisidel – see tähendab ju seda, et toob lastele võimalusi ja

tegeleb nendega. Lapsed kasvavad ja nende kulutused suurenevad ja neid peab ema üksi

katma. Tihti, kui kostja on Kuressaares ja on purjus, tahab ta just lastega kohtuda ja laste

koju tulla, aga teda sinna ei lasta, mille tõttu on pidanud sekkuma ka politsei. Kostjal on

võimalus lastega suhelda ja nendele helistada.

4. Kohtuistungil hagejate ema selgitas lisaks, et saab kummagi hageja pealt lapsetoetust 80

eurot, kokku 160 eurot. Kuna tal on käsi haige, siis on talle määratud töövõimetus ning väga

rasket tööd ta teha ei saa. Oktoobris (2024) tuli ta töölt ära, kuid saab hakkama. Tal on uus

elukaaslane, kelle juures elab ning isa ja õde aitavad ka. XXX korter kus nad kostjaga elasid,

kuulub tema isale ja selle kommunaalid on kallid, isa aitab maksta. Korter on hetkel tühi,

kuid aeg ajalt nad perega kasutavad seda.

Kostja seisukoht

5. Kostja ei ole nõus, et kohus asja uuesti menetlusse võttis, kuna elatiseküsimus on

lahendatud kokkuleppega, mille kohus kinnitas. Kohtunik selgitas sel korral, et uuesti

kohtusse samas asjas pöörduda ei saa v.a. olukorras, kui asjaolud on muutunud. Meie

olukorras pole asjaolud muutunud, kostja on jätkuvalt puuduva töövõimega ning tema ainus

sissetulek on töövõimetoetus, mille suurus on 637 eurot kuus, sedagi 31 kalendripäeva

korral. Sellest summast tasub ta 100 eurot kompromisskokkuleppe alusel laste emale ja

ülejäänu eest peab maksma nii üüri, kommunaalid, ostma ravimid ja toitu. Alles jäävast

rahast annab kostja taskuraha lastele, käib nendega väljas söömas jne ehk siis teeb kulutusi

2-24-9898

lisaks elatisele. Kostjal on võlgnevused 9000 eurot ringis, vara puudub. Väärisesemeid ega

väärtpabereid ei oma, isegi tehnikat, mida müüa. Laste emal seevastu on olukord

finantsiliselt paremaks muutunud, ta suudab isegi investeerida. Käib regulaarselt

investeerimisüritustel tehes sellega lisakulutusi, mida tavainimesed teha ei saa. Lapsed

käivad regulaarselt väljasõitudel ja reisidel ning võtavad osa meelelahutusüritustest. Laste

ema on olnud tubli ning saanud majandamisega hästi hakkama. Kuna nad elavad isiklikus

korteris, puudub ka oht eluaseme kaotuseks (üüri ei pea maksma, kommunaalid madalad).

Ainult elukalliduse tõus ei saa olla põhjenduseks kompromissi tühistamiseks ja asja

ümbervaatamiseks. Siis võiks iga aasta kõik kompromissid üle vaadata ja muuta vastavalt

elukalliduse tõusule. Võrdse kohtlemise printsiibi alusel peaksid mõlemad vanemad osalema

laste ülalpidamises, ja kostjal ole midagi suurema elatise maksmise vastu olnud, aga ka

eelmine kord kohus vaagis ühe ja teise vanema sissetulekut ning võimet

ülalpidamiskohustust täita. Hageja on suutnud võtta endale üürile maja, seda olemasoleva

korteri kõrval st hageja maksab lisaks korteri ülalpidamiskuludele ka eramu kulusid. Kostjal

isiklik eluruum puudub, ta maksab oma elukaaslasele korteriüüri, enda kinnisvara puudub.

Puudub ka isiklik vallasvara, mille arvelt lastele lisa ülalpidamiskulusid kinni maksta.

6. Kohtuistungil kostja selgitas täiendavalt (vt protokoll dtl 178), et elab Tallinnas

sotsiaalmajas elukaaslase juures ning noorem poeg viibib koolivaheagadel (ka suvevaheajal)

tema juures ning koos käivad nad ka Saaremaa vanaema juures, siis maksab kõik tema

kulud. Vanemal pojal on juba oma tegemised, kuid ka tema käib isa juures. Kostja möönab,

et keskmiselt 7 päev kuus see siiski ei ole. Kostja sõnul on ta proovinud ka lisaks lihtsamat

tööd leida, kuid tervislikel põhjustel seda leidnud pole. Ta maksab kuus elukaaslasega 2

peale 200 eurot üüriks so tema maksab 100 eurot, toidule kulub ca 175 eurot kuus,

ühistranspordi kuukaart on 50 eurot, sidekulud 25 eurot, ravimitele kulub ca 75 eurot. Kui

poisid küsivad annab neile võimaluste piires ka taskuraha sularahas.

Kohtu põhjendused

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 101 lg 1 järgi

ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud

summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3

kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on

200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4

järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused

saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate

laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise

summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm

aastat (PKS § 101 lg 7).

2-24-9898

Kohus märgib, et alates 01.04.2024 oli elatise baassummaks 272.76 eurot ning alates

01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot.

9. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses,

kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise

ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt. Riigikohus on leidnud, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse

muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi

tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab

kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on

sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab

üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited

tuginevad (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

10. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejad on kostja ja hagejate seadusliku esindaja

lapsed (dtl 4-5) ning et hagejad elavad oma emaga isast eraldi. Samuti selles, et Pärnu

Maakohtu 2.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-135183 kinnitati poolte vahel sõlmitud

kompromiss ning kostja kohustus tasuma mõlemale hagejale elatist 50 eurot kuus alates

1.02.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (dtl 15).

Hagejad tuginevad elatise suurendamist õigustavate muutunud asjaoludena elukalliduse

tõusule ja laste vajadustele. Kostja tugineb enda vastuväidetes asjaolule, et varasemad

asjaolud ei ole muutunud: ta on endiselt töövõimetu, muu vara puudub ning ta ei ole

võimeline rohkem kui 50 eurot elatist hagejatele maksma.

Pooled vaidlevad seega selle üle, kas peale Pärnu Maakohtu 2.02.2021

määrust on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud sellises

määras, mis tooks kaasa kokkulepitud ja välja mõistetud elatise suuruse

muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis

tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende

asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

11. Pärnu Maakohtu 2.02.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-20-135183 nähtuvalt kinnitati

hagejate ja kostja vaheline kompromiss, mille kohaselt kohustus kostja tasuma mõlemale

hagejale elatist 50 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. See kattub kostja

selgitusega, et elatise suurus lepiti siis kokku tema puuduva töövõime ja puude tõttu, kuna ta

polnud võimeline rohkem elatist maksma. Kohtute Infosüsteemi kohaselt puudusid Maksu-

ja Tolliameti andmetel kostjal tsiviilasja nr 2-20-135183 menetluse ajal sissetulekud töötasu

näol (dtl 87) ning tema ainsaks sissetulekuks oli töövõimetoetus 14,89 päevas so 30 päevase

kuu korral 446,7 eurot ja 31 päevase kuu korral 461,59 eurot kuus ning lisaks

Sotsiaalkindlustusamet poolt makstav puudega isiku toetus 34 eurot kuus. Kostjal igasugune

vara puudus (dtl 52). Kostja vastuväitest nähtub, et ta pakkus hagejatele tsiviilasjas nr 2-20-

135183 kompromissi, et maksab mõlemale lapsele 50 eurot kuus (dtl 52).

Tsiviilasjas nr 2-20-135183 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on hagejad palunud kostjalt

elatise väljamõistmist miinimumsummas ning hagejate vajadusteks on väljatoodud G.F

puhul kokku 348 eurot ja X.Q puhul kokku 369 eurot. Pooled vähendasid kokkuleppeliselt

2021. aastal miinimumelatise 50 euroni kuus ühele lapsele.

12. Hagejad põhjendavad praeguses menetluses esitatud hagiavalduses elatise suurendamise

nõuet elukallidusega ja laste vajadustega ning leiavad et makstav elatis peaks olema kokku

2-24-9898

elatiskalkulaatori alusel 532,28 eurot ja paluvad elatise väljamõistmist miinimummääras

hagejale I 287,72 eurot ja hagejale II 244,56 eurot. Hageja I (G.F) vajadused 1 kuu kohta on

kokku 413,20 eurot: eluasemekulud 56,60 eurot, kulutused toidule 166,60 eurot, sidekulud

15 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot ja

koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot ja muud

vältimatud püskulutused 70 eurot. Hageja II (X.Q) vajadused 1 kuu kohta on kokku 360,20

eurot: eluasemekulud 56,60 eurot, kulutused toidule 166,60 eurot, sidekulud 12 eurot,

kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot ja koolikohustuse

täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot.

Seega on hageja I vajadused võrreldes varasemaga (2021) suurenenud 65,20 euro võrra ja

hageja II vajadused vähenenud 8,80 euro võrra, mida hagejate esindaja selgitas sellega, et

hageja I käib trennis ning 9.klassi poisina on tal rohkem kulusid tekkinud, kuid hageja II

trennis ei käi.

13. Elatiskalkulaatorit (www.justdigi.ee) kasutades on hageja I puhul miinimumelatise

suuruseks alates hagiavalduse esitamisest 27.06.2024 kuni 31.03.2025 287,72 eurot ja hageja

II puhul 244,56 eurot ning alates 1.04.2025 hageja I puhul 301,74 eurot ja hageja II puhul

256,48 eurot. Kohus arvestas eelnimetatud elatise suuruse arvutamisel lastetoetust (kumbki

hageja saab 80 eurot kuus); hageja II osas mastaabisäästu 15%, sest hageja I (16) ja hageja

II (14) vanusevahe on vähem kui 3 aastat ning asjaolu, et kumbki hageja veedab kostja

juures vähem kui 7 päeva keskmiselt kuus (vt kohtuistungi protokoll dtl 178 jj).

14. Üldteadaolevalt ei ole vaja tõendada hageja vajaduste olemasolu miinimumnõude korral

(vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Sel põhjusel jätab kohus

rahuldamata ka kostja 1.12.2024 taotluse nõuda välja hageja II ja hagejate seadusliku

esindaja pangakonto väljavõte. Hageja I pangakonto väljavõtte on kohus välja nõudnud,

kuna seda kasutab kostja ise igapäevaseks arveldamiseks.

15. Kostja on viidanud menetluses, et ta on jätkuvalt puuduva töövõimega, et tema ainus

sissetulek on töövõimetustoetus 637 eurot kuus, sedagi 31 kalendripäeva korral, millest

maksab hagejatele 100 eurot; et tal on võlgnevused ca 9000 eurot; et tal puudub igasugune

vara. Kostja maksab lisaks elatisele elukaaslasele üüri 100 eurot, toidule kulub ca 175 eurot

kuus, ühistranspordi kuukaart on 50 eurot, sidekulud 25 eurot, ravimitele kulub ca 75 eurot

(kulud kokku 525 eurot). Kui poisid küsivad annab neile võimaluste piires ka taskuraha

sularahas. Kostja ei ole tõendanud, et ta sellises mahus kulutusi iga kuu kannab. Kostja ei ole

tõendanud ka seda, et ta lisaks elatisele hagejate ülalpidamisel muul moel osaleb (annab

taskuraha või viib neid aeg-ajalt sööma). Hagejad seda ei kinnita.

Kostja esitatud Eesti Töötukassa 14.07.2022 otsuse kohaselt on kostjal tuvastatud puuduv

töövõime perioodiks 25.05.2022 – 24.05.2027. Arvestades kostja tervisekahjustuse

iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv (dtl 26). Kostja on

Sotsiaalkindlustusameti 21.05.2021 otsusega suunatud perioodiks 16.06.2021 – 15.05.2026

erihoolekandeteenusele (toetatud elamise teenusele) Lümanda Sotsiaalkeskuse MTÜ-sse

ning on võetud 21.05.2021 otsusega kogukonnas elamise teenuse järjekorda (dtl 155-165,

166). Enda sõnul elab kostja aga hoopis Tallinnas Raadiku tn sotsiaalmajas elukaaslase

juures.

Eesti Töötukassa 15.07.2022 otsusega on kostjale määratud töövõimetoetus, mille

päevamäär 1.04.2021 oli 15,13 eurot (dtl 44). Kohtu tehtud päringu vastusest nähtuvalt on

Eesti Töötukassa maksnud kostjale töövõimetoetust perioodil 06.06.2024-5.02.2025

vahemikus 617,10 - 637,67 eurot ning toetus makstakse hageja I (G.F) pangakontole (dtl

108), mida kinnitab kohtu tehtud päringu vastus Luminor Bank AS-ilt (dtl 190 jj). Alates

01.04.2025 makstakse puuduva töövõimega inimesele töövõimetoetust 21,74 eurot päevas

(keskmiselt 652,20 eurot kuus) /vt www.tootukassa.ee/.

2-24-9898

Kohtu poolt tehtud päringute andmetel puudub kostjal igasugune vara (dtl 56 -59; 68 jj)

ning tema kui võlgniku suhtes on algatatud vähemalt 10 täitemenetlust (dtl 59 jj). Maksu- ja

Tolliameti andmetel ei ole kostjale perioodil 6.2024-2.2025 väljamakseid tehtud (dtl 123).

Kostja LHV Pangas oleva konto saldo perioodil 1.01.-1-12-2024 on 0 eurot (dtl 52) ja

ajavahemikul 1.06.2024 -12.02.2025 kontol tehingud puudusid (dtl 112).

16. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist

alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Riigikohus on märkinud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu,

mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv

põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele

ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui

asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Muu hulgas ei ole

PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla

miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse

tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Arvestada tuleb sellega, et

ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest

väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema

arenguks piisavad vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise

järel toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole

võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada

proportsionaalselt (vt nt Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p-d

14 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-

118651, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

17. Kohus leiab, et praegusel juhul on kostja puuduv töövõime endiselt põhjuseks, mis

takistab hagejate kasuks elatise suurendamist kehtiva miinimumini, kuid sõltumata

tuvastatud töövõimetusest on kostjal sissetulek, mis võimaldab maksta hagejatele elatist

rohkem kui 50 eurot. Siinsel juhul tuleb lähtuda nii hagejate kui ka kostja minimaalsetest

vajaduste suurusest.

Statistikaameti andmetel /www.stat.ee/ oli arvestuslik elatusmiinimum (s.o väikseim summa,

millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) 2022. aastal

303,38 eurot, 2023. aastal 338,23 eurot ja 2024.aastal 345,80 eurot.

Kostja sissetulek on alates 1.04.2025 keskmiselt 652,20 eurot kuus. Elatist maksab kostja

hagejatele kokku 100 eurot ning ülejäänud kostja väidetud kulude katteks jääb talle

saadavast sissetulekust keskmiselt 552,20 eurot, mis ületab arvestuslikku elatusmiinimumi.

Kohtu hinnangul ei ole kostja sissetulek sel viisil jaotatud proportsionaalselt tema ja laste

minimaalsete vajaduste rahuldamiseks ning kostjale kui kohustatud vanemale on tagatud

elatise maksmise järel toimetulek erinevalt lastega, mis ei ole kooskõlas PKS § 102 lg-ga 2,

arvestades ka hagejate ema panust hagejate ülalpidamisse. Seda enam, et

Tarbijahinnaindeksi kalkulaatori andmetel /www.stat.ee/ on tarbijahinnaindeks (elukallidus)

hagi esitamisel (II kvartalis 2024) võrreldes 2.02.2021 kohtumääruse tegemise ajaga (I

kvartaliga 2021) tõusnud 39,6%. II kvartaliks 2025 oli tarbijahinnaindeks muutunud

võrreldes I kvartaliga 2021 koguni 46,2%. Elukalliduse tõusule on hagejad ka tuginenud.

2-24-9898

Kohus leiab, et vaatamata puuduvale töövõimele on kostja oma sissetulekut arvestades

võimeline maksma mõlemale hagejatele elatist 100 eurot kuus ning kostja puudub töövõime

ja haigus ning nende mõju kostja sissetulekule ei õigusta hagejatele makstava elatise

mittesuurendamist.

Kohtu hinnangul peab kostja ülejäänud ca 200 eurot (552,20 – 345,80) tema käsutada

olevaid vahendeid kasutama enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kostja kasutab enda sõnul igapäevaselt arveldamiseks hageja I kontot ja seda põhjusel, et

tema enda konto on arestitud. Hageja I konto väljavõttest nähtuvalt laekub sinna kostja

töövõimetoetus ning lisaks tehakse sinna kolmandate isikute poolt erinevaid makseid, mis

kõik ei ole olnud selgitusega ,,laen“ (näiteks 2024 juunis kokku 270 eurot, juulis 93 eurot,

augustis 150 eurot, septembris 175 eurot ning lisaks sularaha sissemakse 90 eurot jne).

16.aastase hageja kontolt tehakse ka tihti ostusid alkoholipoest (Superalko, Araxes OÜ) ja

tasutakse taksosõiduarveid. Kohus arvab, et kostjal tuleks viimatinimetatute osas enda

kulusid vähendada ning kasutada enda sissetulekut pigem laste heaks. Suure tõenäosusega on

võimalik kostjal kulusid vähendada ka sel juhul, kui ta elaks SKA poolt suunatud toetatud

elamise teenusel Saare maakonnas Lümanda Sotsiaalkeskuses, mitte Tallinnas.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatist on

võimalik suurendada mõlemale 50 euro võrra ning hagejate nõue elatise suurendamiseks

kuulub rahuldamisele osaliselt. Antud menetluse asjaolusid arvestades peab kohus

põhjendatuks elatise suurendamist alates 1.septembrist 2025, kuna alates hagi esitamisest

kostjalt suurema elatise väljamõistmine paneb ta tõenäoliselt äärmiselt raskesse olukorda,

arvestades tema ülalpidamisvõimet ja varalist seisu. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et

tagasiulatuvalt ei saa lapse vajadusi rahuldada. Esile ei ole toodud

asjaolusid millest nähtuks, et hagejate toonased vajadused oleksid jäänud

rahuldamata.

Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha

maksmise viisiks selle hagejate seadusliku esindaja X.B kontole selgitusega: „Elatis“

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1

järgi poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole

vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik