3-24-2947/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-2947

Otsuse kuupäev

22. august 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

PS kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks alusel, et lühiajalised kokkusaamised Viru

Vanglas ajavahemikul 05.09.2021 - 08.07.2022 toimusid

klaasist vaheseinaga eraldamisega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: PS

Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Ülo Anijalg

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

3. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja ja tema

lähedaste nimed initsiaalidega.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioon-kaebuse esitamiseks on 22.09.2025.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja PS esitas 22.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 1500 euro

hüvitamise nõudes alusel, et lühiajalistel kokkusaamistel pereliikmetega (ema, abikaasa, poja

ja tütrega) kohaldati klaasist vaheseina ja sisetelefoni. Kaebaja palus arvestada kaebuse

põhjendustena kohtueelses menetluses vastustajale esitatud põhjendusi (dtl 11-20). Kohus

võttis kaebuse menetlusse ajavahemiku 05.09.2021-08.07.2022 osas.

Kaebaja väitel kohaldas vastustaja klaasist vaheseina imperatiivselt vangla sisekorraeeskirja §

31 lg 2 alusel. Kaebaja ei saanud taotleda kokkusaamisi klaasist vaheseinata.

Kaebaja jaoks oli alandav suhelda läbi klaasist seina ja sisetelefoni ning see põhjustas

kaebajale hingelisi üleelamisi. Kaebaja ei saanud lähedasi puudutada ja kuulda loomulikku

häält, puudus emotsionaalne kontakt. CPT soovitus on, et eraldamisega kokkusaamised

oleksid erandlikud. Kaebaja lähedastele oli kokkusaamise viis üllatav ja arusaamatu. Kaebaja

tundis süütunnet ja häbi, et vangla on kaebajast loonud ohtliku mulje, et isegi lähedastega ei

tohi kokku puutuda.

Kaebaja taotles eraldamiseta kokkusaamist 2022. aasta juunis. Inspektor-kontaktisik selgitas

kaebajale, et seda talle ei võimaldata, ning soovitas taotluse tagasi võtta, kuna siis saab

kaebaja selle asemel pikaajalise kokkusaamise või klaasiga lühiajalise.

2. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tegevus on õiguspärane, kaebaja

esitatud väited on põhjendamatud ning kaebajale ei ole tekkinud mittevaralist kahju.

Vaidlusalusel ajavahemikul on lühiajalise kokkusaamise taotlusi esitanud valdavalt

külastajad, mitte kaebaja, kokku on vastustajale esitatud 20 sellist taotlust. Üheski külastajate

esitatud taotluses ei ole soovitud lühiajalist kokkusaamist eraldamiseta.

Kaebaja on esitanud järgnevad taotlused lühiajaliseks kokkusaamiseks:

1) 18.02.2022 taotlus nr 6-28-4902-1, kokkusaamiseks 25.02.2022. Ühtegi erisoovi antud

taotlusel ei ole;

2) 12.05.2022 taotlus nr 6-28-13282-1, kokkusaamiseks 01.06.2022. Taotluselt võib vene

keeles välja lugeda, et sooviti kokkusaamist ilma klaasita. Kaebaja on taotluse 27.05.2022

oma allkirjaga tagasi võtnud;

3) 12.05.2022 taotlus nr 6-28-13283-1, kokkusaamiseks 27.06.2022. Taotluselt võib vene

keeles välja lugeda, et sooviti kokkusaamist ilma klaasita. Kaebaja on taotluse 27.05.2022

oma allkirjaga tagasi võtnud.

Kaebajal ei olnud kuni 16.07.2022 õigusaktidest tulenevalt subjektiivset õigust lühiajalisteks

kokkusaamisteks eraldamiseta. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole lühiajaliste kokkusaamiste

osas riivatud ning kaebaja väited kaalutlusõiguse teostamata jätmisest on asjakohatud ja

paljasõnalised. Põhjendamatud ja paljasõnalised on kaebaja väited suurte hingeliste

üleelamiste ja psüühiliste kannatuste tekkimisest, kuna sõltumata sellest, et kokkusaamised

toimusid eraldamisega, jätkasid külastajad kaebajaga kokkusaamistel käimist. Enne

käesolevat kahjunõuet ei ole kaebaja või kokkusaajad vastustajale ühtegi kirjalikku etteheidet

esitanud. Kaebaja etteheited on hõlmatud kui vangistusega kaasnevad paratamatud

ebamugavused.

Kaebaja on vaidlusalusel ajavahemikul aktiivselt kasutanud pikaajaliste kokkusaamiste

võimalust ning vastustaja on selliseid kokkusaamisi võimaldanud oluliselt rohkem kui

õigusnormid ette näevad. Pikaajaline kokkusaamine toimub eraldamiseta ja tavaliselt kestab

üks ööpäev. Kaebajal on vaidluse all oleval ajavahemikul toimunud üheksa pikaajalist

kokkusaamist lähedastega (üks pikaajaline kokkusaamine ei toimunud, kuna lähedased ei

tulnud kohale). Tähelepanu väärib 07.04.2022.a pikaajaline kokkusaamine, kus külastajad

said osaleda pikaajalisel kokkusaamisel lühiajaliselt, mis tähendab, et sisuliselt oli võimalik

osaleda kokkusaamistel lühiajalise kokkusaamise vormis eraldamiseta ka enne 16.07.2022.

Põhjendamatu on nõude eristamine klaasist vaheseinaga eraldamise ja telefonitoru

vahendusel suhtlemise osas. Kui telefoni kasutamise võimalust ei oleks, puuduks isikutel

võimalus suhelda.

Kohtu seisukoht

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse

õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise

vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku

võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need

tingimused.

4. Kaebaja väitel oli õigusvastane, et tema lühiajalised kokkusaamised perekonnaliikmetega

toimusid ajavahemikul 05.09.2021 - 08.07.2022 klaasist vaheseinaga eraldamise ja

sisetelefoni kasutamisega.

Lähedasteks käesoleva kaebuse mõistes on kaebaja ema MS abikaasa/elukaaslane LR, lapsed

MS (sünniaasta rahvastikuregistri järgi 2021) ja MR (2013). Vaidlusalusel perioodil toimusid

kaebajal lühiajalised kokkusaamised nimetatud perekonnaliikmetega järgmiselt (dtl 29-31):

1) 10.11.2021 LR, MS;

2) 17.11.2021 LR, MS;

3) 08.12.2021 LR, MS, MR;

4) 22.12.2021 LR MS;

5) 29.12.2021 LR;

6) 07.01.2022 LR;

7) 20.01.2022 LR, MS, MR;

8) 11.02.2022 LR;

9) 22.02.2022 LR, MS;

10) 15.03.2022 LR;

11) 25.03.2022 LR;

12) 19.05.2022 LR, MS;

13) 31.05.2022 LR, MS;

14) 09.06.2022 LR;

15) 30.06.2022 MS, MS.

5. Kohtu hinnangul on kaebuse aluseks (kaebaja väidetud vastustaja õigusvastaseks

tegevuseks) see, et lühiajalised kokkusaamised toimusid klaasist vaheseinaga eraldamisega.

On ilmselge, et olukorras, kus lühiajaline kokkusaamine toimub klaasist vaheseinaga

eraldamisega, tuleb kinnipeetavale ja kokkusaajale luua võimalus omavahel suhelda. See, et

suhtlemine korraldati telefoni kasutamise teel, ei oma iseseisvat tähendust.

6. Kinnipeetava lühiajalisi kokkusaamisi reguleerib vangistusseaduse (VangS) § 24,

vaidlusaluse perioodi kestel sätte redaktsioon ei muutunud. Lühiajalised kokkusaamised

perekonnaliikmete ja teiste isikutega olid võimalikud vähemalt üks kord kuus kestusega kuni

kolm tundi (VangS § 24 lg 1 ja 2). Lühiajaliste kokkusaamiste regulatsioon muutus alates

01.04.2024, m.h lisandus võimalus lühiajaliseks kokkusaamiseks telesilla vahendusel ja

pikendati lühiajalise kokkusaamise kestust.

Lühiajaliste kokkusaamiste kord sätestatakse VangS § 24 lg 2 alusel vangla

sisekorraeeskirjas, täpsemalt selle 8. peatükis. Ka justiitsministeeriumi määruse „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSKE) lühiajaliste kokkusaamiste regulatsioon on vaidlusalusel

ajavahemikul püsinud muutumatuna. VSKE § 31 lg 2 nägi ette, et kinnipeetav ja temaga

kokkusaamisele tulnud isik eraldati kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud

kohas reeglina klaasist vaheseinaga.

VSKE § 31 lg 21 p 3 sätestas võimaluse kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta

vangla poolt korraldatavate tegevuste raames VangS § 23 lõikes 1 sätestatud isikutega ja

eesmärgil (s.t perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega kinnipeetava sotsiaalsete

sidemete katkemise vältimise eesmärgil).

VSKE § 33 sätestab kokkusaamise taotluses esitatavad andmed. VSKE § 33 lg 3 nägi

vaidlusalusel perioodil ette, et kui kinnipeetav või kokkusaaja taotleb kokkusaamist VSKE §

31 lõikes 21 sätestatud viisil, s.o klaasist vaheseinaga eraldamiseta, peab ta taotluses märkima

kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil.

Riigikohus selgitas 17.06.2021.a otsuses asjas 3-19-1416 p 31, et kuigi VSKE § 31 lg 21 p 3

sõnastus ei ole hästi õnnestunud ja selles sisalduv norm võib jääda lugejale raskesti

mõistetavaks, tuleneb sellest kinnipeetava õigus taotleda eraldamiseta lühiajalist

kokkusaamist oma lähedastega ning vangla kohustus lahendada selline taotlus

kaalutlusvigadeta ja taotleja perekonnapõhiõigust austades.

7. Otsuse punktis 6 toodud normide põhjal eraldati lühiajalisel kokkusaamisel reeglina

kinnipeetav ja kokkusaaja klaasist vaheseinaga. Õigusnormides ette nähtud juhtudel, s.h

kokkusaamisel lähedastega oli vanglal võimalus lubada kokkusaamist klaasist vaheseinaga

eraldamiseta. Vanglal oli kohustus kaaluda eraldamiseta kokkusaamise lubamist, kui isik seda

taotles. Vanglal ei olnud kohustust kaaluda eraldamiseta kokkusaamise lubamist omal

algatusel.

Kaebajale oli teada võimalus taotleda kokkusaamist eraldamiseta, kuna kaebaja on seda kahel

korral teinud.

8. Eraldamiseta kokkusaamisi käsitlevat sätet on pärast vaidlusaluse perioodi lõppemist

täpsustatud. 16.07.2022 jõustus VSKE § 31 lg 21 p 5, mille kohaselt võib eraldamiseta

kokkusaamise võimaldada VangS § 25 lõikes 1 loetletud isikutega ja tingimustel (abikaasa,

isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või

kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega ning faktilise abikaasaga tingimusel, et

neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise

algust). Eeltoodu ei muuda otsuse punktis 6-7 toodut ehk seda, et eraldamiseta kokkusaamist

lähedastega sai kinnipeetav taotleda ja vangla võimaldada ka enne 16.07.2022.

9. Vastustaja esitas kohtule taotlused lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks vaidlusalusel

perioodil (dtl 47-71).

Reeglina on taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks kaebajaga esitanud kokkusaaja. Taotlustelt

(dtl 47-56, 58-63, 68-71) ei nähtu kokkusaaja või kaebaja taotlust kokkusaamiseks klaasist

vaheseinaga eraldamiseta. Kaebaja on taotlustele enamasti märkinud omakäeliselt „nõus“

(„soglasen“) või „tutvunud“ („oznakomlen“).

Kaebaja on esitanud vastustajale kolm taotlust lühiajaliseks kokkusaamiseks. 18.02.2022.a

taotlusele (dtl 57) kaebaja erisoove märkinud ei ole. 12.05.2022.a taotlustele kokkusaamiseks

01.06.2022 (dtl 64-65) ja 27.06.2022 (dtl 66-67) on kaebaja märkinud soovi kokkusaamiseks

klaasist vaheseinata põhjendades, et väike laps ei räägi telefoni kaudu. Mõlemad taotlused on

kaebaja 27.05.2022 tagasi võtnud.

10. Kaebaja väitel võttis ta taotlused tagasi vanglaametniku soovitusel. Kohtu hinnangul ei

oma määravat tähtsust, miks kaebaja taotlused tagasi võttis. Olenemata taotluse tagasivõtmise

põhjusest ei saanud vastustaja kaaluda kokkusaamise lubamist eraldamiseta, kui puudus

kaebaja või kokkusaaja sellekohane taotlus.

11. Eeltoodu tähendab, et asjas puudub vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus.

Kokkusaamiste toimumine eraldamisega oli õiguspärane, kuna kaebaja või kokkusaaja ei

taotlenud kokkusaamist eraldamiseta.

Lisaks ei ole täidetud nõue, et kaebajal tuli võimaluse korral kasutada kohaseid

õiguskaitsevahendeid. Kohus selgitas 12.03.2025.a määruses kaebajale, et tal tuleb välja tuua

ja tõendada, mida on kaebaja teinud kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks ning asja

lahendamisel omab tähtsust, kas ja milliste kokkusaamiste puhul taotles kaebaja kokkusaamist

ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta.

12. Kui täitmata on kaks kahju hüvitamise eeldust (puudub vastustaja õigusvastane tegevus ja

kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid), siis ei ole kaebuse rahuldamine

võimalik. Muude kahju hüvitamise eelduste täidetust kohus sel juhul ei käsitle. Kohus jätab

kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Sisuliselt tähendab see, et kaebajal tuleb

kanda oma menetluskulud s.h asjas tasutud riigilõiv 45 eurot, ja tal ei ole kohustust tasuda

vastustaja menetluskulusid.

14. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja ja

tema lähedaste nimed initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks