3-22-1672/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1672

Haldusasi

Weinsto Caring BWTC OÜ (pankrotis) kaebus

Maksu- ja Tolliameti 06.07.2022 maksuotsusele nr

12.23/058196-10

Menetlusosalised

Kaebaja – Weinsto Caring BWTC OÜ (pankrotis),

(endise ärinimega Ösel House OÜ)

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet,

esindaja Dmitri Koroljov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Weinsto

Caring

BWTC

OÜ

(pankrotis) apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Weinsto Caring BWTC OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 27.10.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1672 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.09.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-22-1672

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 06.07.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/058196-10

rahuldamata Ösel House OÜ 11.03.2022 tagastusnõude 3363,49 eurot (resolutsiooni p 1),

11.03.2022 tagastusnõude 2483,11 eurot (resolutsiooni p 2) ning kohustas äriühingut

tasuma maksusumma 1413,47 eurot (resolutsiooni p 3).

Ösel House OÜ jättis teadlikult 2021. aasta detsembri käibemaksudeklaratsioonil (KMD)

deklareerimata 20% määraga maksustatava käibe kokku 5227 eurot ja sellelt arvestamata

käibemaksu 1045,40 eurot. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: 1) 22.12.2021 laekus Ösel

House OÜ arvelduskontole AKlt 6 272,40 eurot selgitusega „arve nr: 1010/10100“; 2) AK

selgitas, et tegi kaebajale ülekande oma elukaaslase RV eest; 3) RVle on 22.12.2021

väljastatud arve nr 1010 tehingukirjeldusega „[v]undamendi müüri plokid lilldungenkuja 4

porvoo“ summas 5227 eurot, millele lisandub käibemaks 6 272,40 eurot ning 4) Ösel House

OÜ poolt 2021. aasta detsembris deklareeritud käive ei kajasta eelnimetatud tehingut.

Ösel House OÜ on maksustamisperioodide detsember 2021 ja jaanuar 2022 sisendkäibemaksu

hulgas alusetult kajastanud TAVIKO HOUSE OÜ (Taviko) 31.12.2021 arvel nr 1041 ja

31.01.2022 arvel nr 1041 märgitud käibemaksu kokku 6214,67 eurot. Ösel House OÜ ja

Taviko vahelised tehingud ei ole tegelikult toimunud ehk need on näilikud järgmistel

põhjustel: 1) arvetel puudub tehingu kirjeldus ja arvnäitajad, mille alusel oleks kaup või

teenus identifitseeritav ning Taviko 31.01.2022 arve nr 1041 on koostatud Ösel House OÜ

blanketile, kuna arve jaluses on e-posti aadressiks märgitud XXX ning võrreldes 31.12.2021

arvega nr 1041 puudub arvel viitenumber ja viivise määr; 2) Ösel House OÜ ei ole andnud

MTA-le selgitusi ega esitanud tehingute toimumist kinnitavaid dokumente; 3) Taviko ei ole

olnud MTA-le kättesaadav ega kinnita tehingute toimumist; 4) Tavikol on esitamata 2021.

aasta detsembri 2021 ja 2022. aasta jaanuari KMD-d ja ta ei deklareeri Ösel House OÜ-le

müüki; 5) arvete eest on seniajani tasumata 11 850,64 eurot ning ülejäänud osas on kaebaja

tasunud Tavikolt saadud juhise järgi Taviko võlausaldajatele 25 437,36. Seejuures

maksekorraldustes märgitud kolmepoolseid kokkuleppeid võlgade tasumise kohta pole

maksuhaldurile esitatud; 6) Ösel House OÜ töötaja IK on Taviko juhatuse liige.

2. Weinsto Caring BWTC OÜ (pankrotis; kuni 01.02.2024 Ösel House OÜ) esitas

05.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.07.2022 maksuotsuse tühistamiseks

ning MTA kohustamiseks rahuldama kaebaja 11.03.2022 tagastusnõuded.

Õige pole maksuhalduri seisukoht, et RVle vundamendiplokkide müük kuulub

deklareerimisele 20% käibemaksumääraga. Kaebaja ehitab Soome Vabariigis RVle maja.

Vundamendi plokid ei ole eraldiseisev müügitehing vaid osa ehitustöödest. Seetõttu vastab

arve ning selle aluseks olev tehing käibemaksuseaduse (KMS) § 10 lg 4 p-le 1 ning

käibemaksumäär on 0%.

Taviko 31.12.2021 arvel nr 1041 ja 31.01.2022 arvel nr 1041 kajastatud kaubad ja teenused on

seotud ehitusobjektide (Sihi tn 6 Tallinnas ja Lilldungenkuja 4 Porvoos) lõpuni ehitamisega.

Mõlema objektidega seoses sõlmis esialgu ehitustöövõtulepingud Taviko, kes ostis objektidele

ehitusmaterjalid ja tegi osaliselt nii ettevalmistus- kui ka ehitustöid. Kaebaja võttis üle kahest

töövõtulepingust tulenevad kohustused ehitustööde lõpetamiseks ning hüvitas Tavikole

ehitusobjektidega tehtud ettevalmistus- ja osalised ehitustööd ning valmis ostetud

2(6)

3-22-1672

ehitusmaterjalid. Viidatud kulude osas on Taviko väljastanud kaebajale vaidlusalused arved.

Kaebaja on tasunud arved Tavikolt saadud juhise kohaselt Taviko võlausaldajatele kokku 25

437,36 euro ulatuses. Arve vormilised puudused ei saa olla aluseks tagastusnõude

rahuldamata jätmiseks.

3. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuses võetud seisukohtade juurde.

4. Tallinna Halduskohus jättis 27.10.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus

maksuotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

I

Kohtuistungil selgitas kaebaja, et RVle 22.12.2021 väljastatud arve nr 1010 on tühistatud ning

õige müügiarve on koos eriarvamusega maksuhaldurile esitatud AKle 22.12.2021 väljastatud

arve nr 1010 „teenuse müük EL 0%“ summas 6272,20 eurot. Arve on seotud ehitustöödega

Soomes ning on deklareeritud 2021 detsembrikuu KMD-l kui 0% määraga maksustatava

käibena. Maksuhaldur ei vaielnud kaebaja väidetele seoses arve nr 1010 tühistamisega vastu.

Vaidlus taandub kaebaja deklareerimiskohustuse rikkumise osas seega küsimusele, kas

kaebaja on õigesti deklareerinud AKle 22.12.2021 väljastatud arvel nr 1010 kajastatud müügi

välisriigis asuva kinnisasjaga seotud ehitusteenusena. Puudub vaidlus, et sellel arvel näidatud

tehing toimus ning kaebaja müüs RVle Eestist Soome vundamendimüüri plokke.

Meelevaldne on kaebaja tõlgendus, mille kohaselt kõik toimingud, mis

käibemaksukohustuslane maja ehituseks sõlmitud töövõtulepingu raames välisriigis asuva

lepingu objektiks oleva kinnisasjaga teeb, on KMS § 10 lg 4 p 1 mõttes ehitusteenus. Seadus

teeb selget vahet kaubal ja teenusel. Käibemaksuga ei maksustata mitte tsiviilõiguslikke

tehinguid, vaid majanduslikke sooritusi. Majanduslik sooritus, mis vaidlusaluse arve alusel

toimus, on kaebaja poolt vundamendiplokkide võõrandamine ja toimetamine Eestist Soome

seal maksukohustuslasena registreerimata isikule. Vundamendiplokk kui asi on KMS § 2 lg 3

p 1 kohaselt kaup. Kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise

liikmesriiki seal maksukohustuslasena registreerimata isikule on KMS § 2 lg 9 kohaselt

ühendusesisene kaugmüük. Asjaolu, et vaidlusalune vundamendiplokkide müük toimus

töövõtulepingu täitmise raames ning kaebaja ei olnud vormistanud RVga ehitusmaterjali

müügi osas eraldi müügilepingut, ei anna õigust lugeda kauba müüki KMS § 10 lg 4 p 1

tähenduses teenuse osutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti asunud

seisukohale, et kaebajal oli kohustus deklareerida vaidlusalune majandustehing kauba

ühendusesisese kaugmüügina, mitte välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenusena.

KMS § 101 lg-st 7 tulenevalt on ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht Eesti, kui on

täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole asukohta

või püsivat tegevuskohta mujal liikmesriigis peale Eesti; 2) kaup võõrandatakse ja

toimetatakse teise liikmesriiki või teenust osutatakse teises liikmesriigis asu- või elukohta

omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega

piiratud maksukohustuslasena; 3) käesolevas lõikes nimetatud tingimustele vastava kauba ja

teenuse käive kokku ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksval kalendriaastal 10

000 eurot. Antud juhul on täidetud kõik KMS § 101 lg-s 7 sätestatud tingimused, käibe

tekkimise kohaks on Eesti ning tehing kuulub maksustamisele 20%- lise käibemaksu määraga.

II

Kaebajal puudus Taviko 31.12.2021 arve nr 1041 ja 31.01.2022 arve nr 1041 alusel

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Taviko 31.12.2021 arvelt nr 1041 nähtuvalt soetas kaebaja ühe koguse miskit viitega „arve

vastavalt aktile nr 301221“ hinnaga 21 888 eurot (sh käibemaks 3 648 eurot). Ühtegi

3(6)

3-22-1672

dokumenti (sh arvel viidatud akti) tehingu kohta koostatud ei ole. Taviko 31.01.2022 arvelt nr

1041 nähtuvalt soetas kaebaja ühe koguse „muid tegevuskulusid“ hinnaga 15 400 eurot (sh

käibemaks 2 566,67 eurot) ning ka selle tehingu kohta ühtegi dokumenti koostatud ei ole.

Kaebaja esitatud andmete kohaselt on arvete eest on tasutud kokku summas 25 437,36 eurot

Taviko võlausaldajatele ning seniajani on tasumata 11 850,64 eurot.

Kui vaidlusalusel arvel kajastatud tehing ei ole identifitseeritav, pole tegemist väheolulise

puudusega. Antud juhul ei selgu vaidlusalustelt arvetelt, millise kauba ja/või teenuse eest need

on esitatud ning tehingute kohta pole koostatud ühtegi dokumenti, mis võimaldaks tuvastada

ja kontrollida arvetel kajastatud majandustehingute sisu ja arvnäitajaid. Seega ainuüksi

seetõttu, et Taviko arved ei vasta arvele kui algdokumendile esitatavatele nõuetele, ei ole

võimalik nende alusel sisendkäibemaksu arvata maha. Olukorras, kus algdokumentidest ei

selgu, millise konkreetse kauba või teenuse eest on arved esitatud, pole kaebaja väide, et

tegemist on reaalsete tehingutega, kontrollitav.

Kaebaja volitatud esindaja poolt Taviko 31.12.2021 arvel nr 1041 kajastatud majandustehingu

„arve vastavalt aktile nr 301221“ täpsustamist kohtuistungil ei saa pidada usaldusväärseks.

Kui kaebajal olid olemas vaidlusalust majandustehingut täpsustavad andmed, pidanuks ta

maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg-st 1 tuleneva kohustuse valguses need esitama

maksuhaldurile juba maksumenetluses. Antud juhul esitas kaebaja sellekohase selgituse

esimest korda üldse alles volitatud esindaja poolt koostatud eriarvamuses, selgitades

järgnevat: „Ösel House OÜ on ostnud TAVIKO HOUSE OÜ käest ehitusmaterjale ning

hüvitanud osaliselt tehtud kulutusi seoses ehitusobjektide, asukohaga Sihi tn 6 Tallinn ja

Lilldungenkuja 4, Porvoo lõpuni ehitamiseks ning TAVIKO HOUSE OÜ on viidatud

tehingute eest väljastanud Ösel House OÜ-le arved 1041 ja 1041“. Isegi kohtule esitatud

kaebuses väidab kaebaja mõlema arve kohta ühiselt, et need on väljastatud ehitusobjektidel

Sihi tn 6 ja Lilldungenkuja 4 tehtud ehitustööde ja ostetud ehitusmaterjalide eest. Seega,

asudes alles kohtuistungil andma Taviko 31.12.2021 arvel nr 1041 kajastatud tehingu kohta

konkretiseerivat teavet, võttis kaebaja maksuhaldurilt võimaluse uurimispõhimõtet rakendades

seda teavet kontrollida ning asetab kohtu olukorda, kus kohus peab maksuhalduri eest asuma

tuvastama maksukohustuse seisukohalt olulisi asjaolusid.

Pealegi pole Taviko 31.12.2021 arvel nr 1041 kajastatud majandustehing piisavalt

identifitseeritav ka peale selle täpsustamist. Taviko 31.12.2021 arvel nr 1041 märgitud tehingu

hinnaks koos käibemaksuga on 21 888 eurot. Kaebaja poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt

müüs Taviko kaebajale nimetatud arve alusel edasi Sihi tänava ja Lilldungenkuja objektidega

seoses varem valmis ostetud ehitusmaterjali, mida peaks kinnitama kolm kaebusele lisatud

Oserv OÜ poolt Tavikole väljastatud Ehitus Outlet arvet maksumusega kokku 5437,36 eurot

(sh käibemaks) ning 13.04.2022 maksekorraldus nr 354, millelt nähtub kaebaja poolt Oserv

OÜ-le 5437,36 euro tasumine selgitusega „Taviko House OÜ arvete katteks kolmepoolse

kokkuleppe alusel“. Kuna puudub mis tahes dokumenteeritud teave Taviko poolt 31.12.2021

kaebajale väljastatud arvel nr 1041 üldsõnaliselt kajastatud tehingu majandusliku sisu kohta

ning arvestades arve täpsustamist alles kohtuistungil, pole võimalik kaebaja poolt Oserv OÜ-

le 5437,36 euro tasumist Taviko ehitusmaterjalide eest vaidlusaluse arvega usaldusväärselt

siduda. Lisaks moodustab kaebaja poolt viidatud Taviko ehitusmaterjalide eest tasumine

5437,36 eurot vaid ca 25% vaidlusalusel 31.12.2021 arvel nr 1041 märgitud summast ning

mingisugust aimu ei anna see selle kohta, millist ehitusmaterjali soetas kaebaja Taviko House

OÜ-lt ülejäänud 75% arvel märgitud summa ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Weinsto Caring BWTC OÜ (pankrotis) palub apellatsioonkaebuses Tallinna

4(6)

3-22-1672

Halduskohtu 27.10.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele

järgmised vastuväited.

I

Halduskohus leidis ebaõigesti, et arvel nr 1010 kajastatud tehing on majandusliku sisu poolest

kaugmüük, mitte ehitusteenus. Käibemaksuseaduse mõttes pole maksuobjektiks mitte üksikud

sooritused, vaid majanduslikud tehingud. Puudub vaidlus, et kaebaja ehitas Soomes

töövõtulepingu alusel RVle elumaja. Samuti puudub vaidlus, et arvel nr 1010 kajastatud

vundamendiplokid tarniti Soome seoses elumaja ehitustöödega. Pole tuvastatud, et kliendid

soovisid kaebajalt plokke majaehitusest eraldiseisvalt. Seega vastab vaidlusaluse

majandustehingu sisu töövõtulepingu sätetele ning olukorras, kus töövõtulepingu esemeks

olev kinnisasi asub Soomes, ei ole käibe tekkimise kohta Eesti ning käivet ei pea Eestis

käibemaksuga maksustama. Kõiki tehinguid tuleb hinnata kogumis. Seega on kaebaja õigesti

deklareerinud arvega nr 1010 seotud käibe kui 0% teenusemüügi Euroopa Liidus.

II

Kaebaja on täitnud MKS § 56 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustuse, esitades oma

seisukohad ja täpsustused 01.07.2022 kirjalikult peale seda, kui maksuhaldur saatis kaebajale

kontrolliakti. Seega leidis halduskohus ekslikult, et kaebaja asus alles kohtuistungil

täpsustama Taviko arvetega seotud majandustehingute sisu.

Kaebaja esitas halduskohtule tõendid selle kohta, et Taviko sõlmis kaks ehitustööde

töövõtulepingut. Puudub vaidlus, et mõlemad lepingud on lõpuni täitnud kaebaja. Taviko

arvetega seoses on kaebaja selgitanud, et tehingud olid seotud tehase ruumide allrentimisega

Tavikolt ning eelnimetatud kahe töövõtulepingu täitmisega.

Tammneeme Maja OÜ rentis Tavikole tootmishooneid elementmajade tootmiseks. Taviko

sõlmis kaks ehitustöövõtulepingut märtsis ja juulis 2022 (Lilldunkenkuja 4 ja Sihi 6). Kuna

märtsis 2022 tekkisid Tavikol makseraskused, sõlmisid Taviko, kaebaja ja Tammneeme Maja

kolmepoolse kokkuleppe, millega kaebaja võttis tootmisruumid allrendile selliselt, et

renditasu makstakse otse Tammneeme Maja arveldusarvele. Allrenti kajastavad arved on

Taviko väljastanud 2021. a juulis, septembris ja oktoobris ning kommunaalteenuse arve

perioodi juuni–oktoober 2021 eest novembris 2021.

Lisaks ruumide allrendile lepivad Taviko ja kaebaja kokku selles, et kaebaja võtab tasu eest

üle eelnimetatud kaks ehitustöövõtulepingut selliselt, et kaebaja ostab Tavikolt ära

olemasolevad ehitusmaterjalid ning hüvitab Tavikole tehtud kulutused. Selle alusel väljastaski

Taviko arved nr 1041 ja 1041/2. Võttes arvesse, et kaebaja oli tasunud Taviko võlgnevusi

viimase tarnijatele, on kaebaja nõude, mis on Tavikol tema vastu, tasaarveldanud. Asjaolu, et

kaebaja on tarnijatele otse tasunud, kinnitavad koopiad maksekorraldustest.

6. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuses toodud

seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning ei korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

I

8. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu tõlgendusega KMS 101 lg-le 7.

Nagu maksuhaldur on vastuses apellatsioonkaebusele veelkord selgitanud, et ühendusesisese

5(6)

3-22-1672

käibega ei saa tegemist olla juba põhjusel, et kauba saajaks on lõpptarbija, mitte

maksukohustuslane. Halduskohus märkis otsuses õigesti, et konkreetse tehingu sisuks oli

ehitusplokkide müümine. Eeltoodut ei väära asjaolu, et vaidluse tekkides tühistas kaebaja

algse arve (ehitusmaterjalide müük RVle) ning vormistas uue (teenuse müük AKle). AK on

selgitanud, et temal puudub kaebajaga seos, ta vaid tasus elukaaslasele RVle esitatud arve.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, mille järgi tuleks teenuse osutamise lepingu

olemasolul lugeda ka kõik teenuse osutamisega seotud kauba müümise tehingud

maksuõiguslikult teenuse osutamiseks. Teenuse osutaja võib mõistagi teenuse saajale müüa

teenust, mille hind sisaldab ka teenuse osutamiseks kasutatud materjalide ja muude teenuse

osutamiseks vajalike sisendite maksumust. Selleks aga, et nende sisendite maksumust käsitada

teenuse hinnana, peab arvel üheselt kajastuma teenuse osutamine. Vaidlusalune arve sisaldas

üksnes vundamendimüüri plokkide hinda, mitte ei müüdud vundamendi ehitamise teenust.

II

9. Halduskohus asus õigele seisukohale ka selles, et Taviko 31.12.2021 ja 31.01.2022 arved ei

vasta sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimustele. Arvetel kajastatu on sedavõrd

üldsõnaline, et sellest ei ole võimalik tehingute sisust aru saada. Maksuhaldur on puudusi

maksuotsuse põhjalikult kirjeldanud ning ringkonnakohus ei korda seda. Koos eriarvamusega

esitatud täiendavaid dokumente ei ole võimalik siduda Taviko 31.12.2021 ja 31.01.2022

arvetega. On vaid kaebaja enda paljasõnaline kirjeldus võimalike seoste kohta. Arvestada

tuleb muu hulgas asjaoluga, et tegemist oli seotud isikutega (IK oli nii kaebaja esindaja kui ka

Taviko juhatuse liige). Seotud isikute vahelisi väidetavaid tehinguid kajastavate sedavõrd

üldsõnaliste kirjeldustega arvete kohta kontrollimenetluse lõppfaasis ja kohtumenetluses arve

väljastaja poolt antud täiendavad, ent seejuures üksikasjalikku kontrollimist mitte

võimaldavad seletused ei ole sedavõrd usaldusväärsed, et lükkaksid ümber maksuhalduri

põhjendatud seisukoha, et arved ei kajasta konkreetset ja tegelikku majandustehingut.

III

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotle.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)