2-24-17625/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-17625

Tsiviilasi

M. R. pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: M. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post

xxxx)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Martin Krupp

(Saneerimismenetluse OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn;

tel xxxx, xxxx, e-post xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada M. R. (isikukood xxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist

raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

Jr

k

Võlausaldaja nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud ja saamata

nõue (EUR)

Rahulda

misjärk

Jaotis,

%

1. O OÜ (rk xxxx)

3347,29

II

8,912

2. S AS (rk xxxx)

364,12

II

0,969

3. A OÜ (rk xxxx)

13456,73

II

35,830

4. B AS (rk xxxx)

20389,40

II

54,288

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

3. Vabastada Martin Krupp M. R. pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.

4. Rahuldada pankrotihalduri tasu taotlus osaliselt ning määrata M. R. pankrotihalduri

Martin Krupp tasuks 1 488.00 eurot (sh käibemaks).

5. Jätta pankrotimenetluse kulud (halduri tasu) kokku summas 1 488.00 eurot (sh käibemaks)

M. R. kanda.

6. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus osaliselt ning anda M. R.le menetlusabi

pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 818.40 eurot (sh käibemaks), kohustuseta

hüvitada menetlusabi kulud.

7. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 818.40 eurot (sh käibemaks).

Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Saneerimismenetluse OÜ

(xxxx Xxxx AS-is).

8. Välja mõista M. R.lt pankrotihalduri Martin Krupp kasuks pankrotimenetluses

hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud summas kokku 669.60 eurot (sh käibemaks).

Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Saneerimismenetluse OÜ

(xxxx Xxxx AS-is).

9. M. R. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

10. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses M. R. usaldusisikuks Martin Krupp.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal

aruande.

Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi

määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti

Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala

asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

Taotlus ja selle põhjendused

20.01.2025 määrusega kuulutati välja M. R. pankrot, algatati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ning nimetati tema pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Martin Krupp.

26.05.2025 esitatud taotluses palub haldur lõpetada M. R. pankrotimenetluse raugemise tõttu,

vabastada haldur, määrata pankrotihalduri tasu summas 3 242.76 eurot (sh käibemaks), anda

võlgnikule menetlusabi summas 1 080.92 eurot (sh käibemaks) ning ülejäänud halduri tasu välja

mõista võlgnikult.

Tsiviilasi oli kohtunik Maido Roots menetluses. Alates 09.06.2025 menetleb tsiviilasja kohtunik

Angelina Abol.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega

ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

M. R. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised

vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.

PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga

võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik

nimekiri on kinnitatud 28.04.2025 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud

nõuete osas.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

Võlgniku sissetulekuteks on olnud 2025.a algusest töötasu K OÜ-st keskmiselt 200.00-500.00 eurot

kuus. Pankrotihaldur ei ole saanud seadusest tulenevalt võlgniku sissetulekust areste teostada. Võlgnik

on ise öelnud, et tema töötasu on igakuiselt 815.00 eurot. Tööandja tasub võlgniku tasust iga kuu

300.00 eurot lapse elatisraha võlgniku lapsega seonduvalt L. R.. Pankrotivara antud menetluses

puudub. Pankrotivara, mida müüa, antud menetluses ei olnud.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:

Viru Maakohtu 20.01.2025 määrusega määrati M. R. usaldusisikule Martin Kruppile tasu summas 1

440.00 eurot, millele lisandub käibemaks 316.80 eurot, kokku 1 756.80 eurot. Riigi vahenditest

hüvitati sellest 792.00 eurot, millele lisandus käibemaks 174.24 eurot, kokku 966.24 eurot. Ülejäänud

usaldusisiku tasu summas 790.56 eurot mõisteti pankrotivara arvelt tasumiseks. Pankrotihaldur esitas

taotluse määrata lõplik tasu summas 2 658.00 eurot, millele lisandub käibemaks 584.76 eurot, kokku 3

242.76 eurot. Pankrotivara antud menetlus puudub.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

Pankrotivara puudumise tõttu võlausaldajatele väljamakseid ei tehta.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:

Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta:

Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel:

Pankrotihaldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja, mille tutvumise teade avaldati väljaandes

Ametlikud Teadaanded 21.03.2025 ning vastuväidete esitamise tähtajaks määrati 10.04.2025. Võlgnik

ega ükski võlausaldaja nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 15.04.2025 esitas pankrotihaldur lõpliku

võlausaldajate nimekirja. Viru Maakohtu 28.04.2025 määrusega kinnitati M. R. pankrotimenetluses

koostatud võlausaldajate lõplik nimekiri. Pankrotihaldur ei ole saanud seadusest tulenevalt võlgniku

sissetulekust areste teostada.

Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha

saanud:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud ja saamata

nõue (eurodes)

Rahulda

misjärk

Jaotis,

%

1. O OÜ (rk xxxx)

3347,29

II

8,912

2. S AS (rk xxxx)

364,12

II

0,969

3. A OÜ (rk xxxx)

13456,73

II

35,830

4. B AS (rk xxxx)

20389,40

II

54,288

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur

kavatseb veel esitada:

Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada.

Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused:

Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud aruande punktis „Andmed PankrS § 146

nimetatud väljamaksete kohta“.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on

kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Võlgnik on oma maksejõuetusavalduses märkinud, et tema makseraskused algasid kui pidi lõpetama

2023 aasta alguses töösuhte. Võlgnik oli aasta aega töötu, kohustusi täita ei suutnud. Oktoober 2024.a

on saanud tööle K OÜ-s xxxx. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse

põhjuseks ebarahuldav finantskäitumine, mis sai alguse juba 2019.a. Võlgnik on võtnud esimese

suurema laenukohustuse 01.12.2019.a B AS-ist. Saadud raha eest tasuti olemasolevaid kohustusi C

AS-i ja P OÜ ees. Järgmised kohustused võttis võlgnik B AS-ist 18.10.2020 summas 2 000.00 eurot ja

06.01.2021.a summas 4 400.00 eurot ning C AS-ist 5 000.00 eurot ja 28.05.2021.a I OÜ-st 6 952.00

eurot. Saadud krediidi eest tasus võlgnik jätkuvalt olemasolevaid mitmeid laenukohustusi, tegi

makseid xxxx igapäeva tarbekaupades, kandis laste emale raha laste jaoks. 02.09.2021.a võttis võlgnik

pensioniosakud välja ning tema kontole laekus AS-ist Pensionikeskus 10 094.37 eurot. 2021.a lõpus

võttis võlgnik veel kolmest erinevast krediidiasutusest kokku üle 17 600.00 euro. 2022.a võttis võlgnik

B AS-ist kokku laenu 26 425.00 eurot. Saadud laensummade eest võlgnik tasus olemasolevaid

kohustusi. Võlgnik töötas 2021 ja 2022 aastatel xxxx firmas ja sai töötasu keskmiselt 1 400.00 eurot.

2023.a on võlgnik töötanud kolmes erinevas Eesti firmas, töötasu oli aasta alguses keskmiselt 1 300.00

-1 900.00 eurot, aasta keskel oli sissetulek väiksem ning juulist 2023.a alates keskmiselt 3 800.00

eurot. Alates november 2023.a kuni november 2024.a puudus võlgnikul ametlik sissetulek, võlgnikule

kandsid erinevad eraisikud väiksemaid summasid. Kuna võlgnik oli ligi aasta aega töötu, kasvasid

olemasolevad laenukohustused ning lõpuks ei suutnud enam võlgnik neid tasuda. Püsiv maksejõuetus

võis usaldusisiku hinnangul tekkidagi võlgniku töötu olemisega ehk vajaliku sissetuleku puudumise

tõttu.

PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86

sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on

võimalik. Kohus ei kohustanud võlgnikku vannet andma.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu

poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut

tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses

raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

Halduri tasu

PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete

täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel

pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära

kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole,

mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks.

PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga

määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur

soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja

menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

Pankrotihaldur on ühes aruandega kohtule teatanud, et taotleb halduri tasu toimingutasuna

kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga, s.o summas 2 658.00 eurot (3*886.00),

millele lisandub käibemaks. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu

osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt.

Esiteks märgib kohus järgmist. PankrS § 127 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning

tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. PankrS § 661 kohaselt haldur esitab

enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja

menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma

ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb

kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud

kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et haldur on küll võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitanud

taotluse, milles taotles tasu toimingutasuna, kuid samas ei ole ta seaduses sätestatud tasu ja

menetluskulude kalkulatsiooni esitanud.

Lisaks märgib kohus, et võlgniku pankrotti välja kuulutades on kohus lähtunud FiMS § 45 lg 1 ja 2,

mille kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti

väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

Kohus leiab, et praegusel juhul oleks töötasu taotlemisel põhjendatud lähtuda menetlustoimingute

läbiviimiseks kulunud ajast, sest ilma FiMS § 45 lg 1 ja 2 sätestatuta oleks menetlus raugenud

pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek. Kohus

märgib ka, et PankrS § 65 lg 11 ja lg 111 kohaselt väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida

viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse üldjuhul

halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri

tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest.

Arvestades ka, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud usaldusisik (Martin Krupp), kellele

määrati tasu mh võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka

pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses on vaid neli

võlausaldajat ning et nõuete suhtes vastuväited puudusid, et ei pea kohus halduri pankrotimenetluse

käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd põhjendatuks enam kui 10 tunni ulatuses.

Nimetatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid

võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida

nõudeavaldusi, korraldada võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostada pankrotimenetlusega seotud

dokumente.

Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt usaldusisiku aruandes märgitud tunnihinnast

(1 tund 120.00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu kokku summas 1 200.00 eurot

(lisandub käibemaks 288.00 eurot), s.o kokku 1 488.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud

summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas

halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. Halduri tasu jääb

võlgniku kanda.

Haldur palub anda võlgnikule tasu maksmiseks menetlusabi summas 886.00 eurot, millele lisandub

käibemaks.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või

võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud,

muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär

pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi

vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud

„Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud

määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest,

on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab seega, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

osaliselt. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 27.05.2025

üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks.

Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Arvestades seega

pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega (10 tundi) ning TsMS §

183 lg 2 ja PankrS § 23 lg 51 piirmäärasid, tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 818.40 eurot (sh

käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik

vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt.

Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos

käibemaksuga summas 818.40 eurot, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 669.60 eurot (sh

käibemaks).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus

pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus

pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

algatas 20.01.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur

võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse.

Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 20.01.2025, tuleb menetlusega jätkata.

Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks.

Võlgniku usaldusisikuks tuleb seega määrata Martin Krupp.

Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb

võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku

osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või

pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus

võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise

ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul

võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik